Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel 30.10.2025, Tartu 3-23-121 Maajõud OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.09.2022. a otsuse nr 13-30.1/22/459 täielikuks ja 20.12.2022. a vaideotsuse nr 13-30.1/22/635-2 osaliseks tühistamiseks ning OÜ Mesikar kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 23.09.2022. a otsuse nr 1330.1/22/551 täielikuks ja 21.12.2022. a vaideotsuse nr 13-30.1/22/832-3 osaliseks tühistamiseks Tartu Halduskohtu 14.02.2025. a otsus Maajõud OÜ ja OÜ Mesikar apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebajad I Maajõud OÜ Volitatud esindaja v.adv. Kaisa Lumiste II OÜ Mesikar Volitatud esindaja v.adv. Mihkel Gaver Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada OÜ Mesikar apellatsioonkaebuse lisad 1-6.
2.Jätta Maajõud OÜ ja OÜ Mesikar apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.02.2025. a otsus muutmata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 01.12.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Maajõud OÜ esitas 27.08.2018 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse meetmes 6.1 toetuse saamiseks maaeluministri 09.09.2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (määrus nr 53) alusel. Toetust taotleti küüslaugu säilitus- ja kuivatushoone rajamiseks ning järelkäru, küüslaugu kuivatusrestide, soojapuhuri, käsitööriistade, seemne ja muude käibevahendite ning niisutussüsteemi ja pumba ostmiseks. Osaühingu esmakanne äriregistris on 22.08.2018 ning ainuosanik ja juhatuse liige on Kuido Toom.
2.PRIA tunnistas 15.09.2022. a otsusega nr 13-30.1/22/459 kehtetuks 31.10.2018. a otsuse nr 13-30.1/18/790 lisad 41 ja 42, millega rahuldati toetustaotlus, määrati Maajõud OÜ-le toetus summas 40 000 eurot ja mille alusel toimus esimese osa toetuse väljamaksmine summas 30 000 eurot (p 1); tunnistas kehtetuks PRIA 28.12.2020. a otsuse nr 13-30.1/20/946 lisa 3, mille alusel maksti Maajõud OÜ-le toetuse teine osa summas 10 000 eurot (p 2); nõudis Maajõud OÜ-lt tagasi väljamakstud toetuse summas 40 000 eurot (p 3); kohustas toetuse saajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast (p 4); tasaarvestas tagasi maksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates otsuse tegemisest (p 5); otsustas arvestada viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest (p 6); otsustas, et kui toetusraha tagasinõudmise otsus jäetakse tähtaja jooksul täitmata ja tagasinõutavat toetusraha ei ole võimalik mõistliku aja jooksul tasaarvestada, anda toetusraha tagasinõudmise otsus sundtäitmisele (p 7) ning osaühing arvati välja tegevuse liigi „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine” raames toetuse saamisest 2021 ja 2022 (p 8). Otsuse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art-d 54, 58 ja 60, komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 art 7 lg 1, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p-d 1 ja 3, lg 5 ning § 80 lg 2 p-d 1, 2 ja 4, määruse nr 53 § 14 lg 1 p-d 1 ja 2, lg 2 p-d 5 ja 7 ning lg 4 p 8 ning Euroopa komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 35 lg 6. Otsuse põhjendused: 1) Maajõud OÜ ja OÜ Meikar tegutsevad ühe majandusüksusena. Maajõud OÜ ja OÜ Mesikar taotluste puhul esinevad nii isikulised, asukohalised (lisaks samale tegutsemisaadressile Jõgevamaal on ettevõtted registreeritud Tartus samale aadressile) kui ka tehingulised asjaolud (ärisuhted seotud ettevõtete vahel, hooajatöödel vastastikku abistamised, otsustuspädevad isikud on abikaasad), mis viitavad toetuse saaja nõuete kunstlikule täitmisele. Täidetud on objektiivsed ja subjektiivsed kriteeriumid väitmaks, et toetuse saaja on üks majandusüksus. 2) Maajõud OÜ taotlus ületab toetuse piirmäära. Toetustaotluses on valeandmeid esitatud selle kohta, kui suurel pinnal saab taotleja hakata taotluses nimetatud tegevustega tegelema, kuivõrd renditud maa kasutusotstarve ei võimalda nimetatud mahus maad kasutada. Ehitustegevus pidi olema lõpetatud hiljemalt 31.10.2019, kuid ehitustööd toimusid veel 10 kuud pärast määruses nr 53 määratletud tähtaega. Esitatud on ebaõiged andmed seoses investeeringuobjektiks oleva hoonega, kus hoone pindalaks on 55 m2 asemel 120 m2. Maajõud OÜ jättis määruse nr 53 § 14 lg 4 p-st 8 tuleneva muudatustest teavitamise kohustuse täitmata. Toetuse saaja ei täitnud määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud müügitulu nõuet või alternatiivselt § 14 lg 2 p-s 7 sätestatud põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuse nõuet. 3) Õiguspärasuse ootuse põhimõtet ei ole rikutud. Kuna PRIA tuvastas toetuse saamise tingimuste kunstliku täitmise, siis puudub võimalus osaliseks toetuse tagasinõudmiseks.
3.PRIA jättis 20.12.2022. a vaideotsusega nr 13-30.1/22/635-2 Maajõud OÜ vaide PRIA 15.09.2022. a otsuse nr 13-30.1/22/459 peale rahuldamata (resolutsiooni p 1). 2
4.OÜ Mesikar esitas 17.10.2016 PRIA-le taotluse meetmes 6.1 toetuse saamiseks määruse nr 53 alusel. Toetust taotleti 47 m2 aluse mesindushoone ehitamiseks ning 27 mesitaru ja 15 mesilaspere ostmiseks. Osaühingu esmakanne äriregistris on 12.09.2016 ning ainuosanik ja juhatuse liige on Krista Toom.
5.PRIA tunnistas 23.09.2022. a otsusega nr 13-30.1/22/551 kehtetuks 09.01.2017. a otsuse nr 13-30.1/17/14 lisad 81 ja 82, millega rahuldati toetustaotlus, määrati OÜ-le Mesikar toetus summas 40 000 eurot ja mille alusel toimus esimese osa toetuse väljamaksmine summas 30 000 eurot (p 1); tunnistas kehtetuks PRIA 28.12.2018. a otsuse nr 13-30.1/18/909 lisa 1, mille alusel maksti OÜ-le Mesikar toetuse teine osa summas 10 000 eurot (p 2); jättis täielikult rahuldamata toetustaotluse (p 3); nõudis OÜ-lt Mesikar tagasi väljamakstud toetuse mesindushoone ehitamiseks ning 27 mesitaru ja 15 mesilaspere ostmiseks summas 40 000 eurot (p 4); kohustas toetuse saajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast (p 5); tasaarvestas tagasi maksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates selle otsuse tegemisest (p 6); otsustas, et tagasinõutava toetusraha tagasimaksmise võib ajatada (p 7); otsustas arvestada viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest (p 8); osaühing arvati välja tegevuse liigi „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine” raames toetuse saamisest 2021 ja 2022. a (p 8). Otsuse aluseks on määruse nr 1306/2013 art-d 54, 58 ja 60, rakendusmääruse nr 809/2014 art 7 lg 1, ELÜPS § 79 lg 4 p-d 1 ja 3 ning § 80 lg 2 p-d 1, 2 ja 4, määruse nr 53 § 14 lg 1 p-d 1 ja 2, lg 2 p-d 5 ja 7 ning lg 4 p 8 ning määrus nr 640/2014 art 35 lg 6. Otsuse põhjendused: 1) Toetuse saaja ei ole tegevusi ellu viinud lubatud ulatuses ega määruses nr 53 nõutud tähtajaks, mistõttu ei ole loodud investeeringute tähtaegset sihipärase kasutamise võimalust. Hoonele ei ole väljastatud kasutusluba. Kontrolli käigus selgus, et projekt koostati hoonele, mis ei vasta tavapärase mesindushoone tunnustele. Toetuse saaja avaldas ebaõiget infot investeeringuobjekti olemuse ja selle hilisema kasutusviisi kohta. 2) Toetuse saaja juhatuse liige on teadlikult sama maa kasutusõigust näidates küsinud erinevaid toetusi nii ettevõtte kui eraisikuna, mida saab käsitleda tahtliku rikkumise toimepanemisena. 3) PRIA ei ole rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet. Esinevad asjaolud toetuse täielikuks tagasinõudmiseks. Toetuse saaja on oma ameti tõttu tavalisest toetuse saajast teadlikum taotleja, mistõttu ei ole kahtlust, et ta on teadlikult loonud PRIA-le eksliku mulje toetustaotluse tingimuste täidetavusest. Selline tegevus ei saa toimuda hooletusest. Investeeringute elluviimisega seotud nõude täitmine on toimunud kunstlikult.
6.PRIA jättis 21.12.2022. a vaideotsusega nr 13-30.1/22/832-3 OÜ Mesikar vaide PRIA 23.09.2022. a otsuse nr 13-30.1/22/551 peale rahuldamata (resolutsiooni p 1).
7.Maajõud OÜ esitas 19.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 09.12.2024 seisukoha. Kaebaja I palus tühistada täielikult PRIA 15.09.2022. a otsus nr 13-30.1/22/459 ja 20.12.2022. a vaideotsus nr 13-30.1/22/635-2 resolutsiooni p 1 osas (registreeritud haldusasjana nr 3-23-121). Kaebaja I põhjendused: 1) Kaebaja I ei tegutse kaebajaga II ühise majandusüksusena. Osaühingute majandusaasta aruanded kinnitavad, et osaühingud tegutsevad iseseisvalt, erinevates valdkondades ja oma huvides. Eraisikute abielulist seotust ei saa võrdsustada äriühingute seotusega. Kaebaja I vastab määruse nr 53 § 3 lg 6 ja § 6 lg 1 nõuetele ega ole ületanud toetuse piirmäära. Isiklik suhe ja/või maa ühine kasutus ei ole määruse nr 53 kohaselt õigusvastane ning kaebajal I tekkis toetuse sihipärase kasutamise osas õiguspärane ootus. Kaebaja I ei olnud teadlik, et 3
püsirohumaa kasutusotsarvet ei tohi muuta ning kui kogu maad toodangu saamiseks ei kasutatud, siis eeldati, et selle väljarentimine on lubatav. PRIA ei ole kaebajat I püsirohumaa tagasirajamise kohustusest teavitanud. Püsirohumaad vähendati, kuid vähendamise põhjuseks oli äriplaaniga taotletava eesmärgi saavutamine. 2) Investeeringuobjektiks olnud hoone tegelik suurus, mis on esialgselt planeeritust suurem, ei mõjuta äriplaani realiseerimise võimalikkust. Hoone on rajatud ja seda kasutatakse sihipäraselt küüslaugu kasvatamisega seonduvalt. Kahetsusväärselt ei teavitatud PRIA-t ehitusinvesteeringuga seotud muudatustest, kuid need ei mõjutanud seatud eesmärke ning hoone funktsionaalsus hoopis paranes. Määruse nr 53 § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõue on täidetud. 3) PRIA-le esitatud tõendid on piisavad käsitlemaks kaebajat I määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud tingimustele vastavana, sest kaebaja I on asjakohasel aastal saanud müügitulu vähemalt 4000 euro ulatuses. 4) Tagasinõutava summa määramisel jättis PRIA kaalutlusõiguse teostamata. Kaebaja I eksis andmete muutumise teavitamiskohustuse vastu, kuid tegu ei olnud pahatahtlik. Toetusraha on kasutatud sihtotstarbeliselt kaebaja I kui noore põllumajandustootja tegevuse hõlbustamiseks.
8.OÜ Mesikar esitas 20.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 09.12.2024 seisukoha. Kaebaja II palus tühistada täielikult PRIA 23.09.2022. a otsus nr 13-30.1/22/551 ja 21.12.2022. a vaideotsus nr 13-30.1/22/832-3 resolutsiooni p 1 osas (registreeritud haldusasjana nr 3-23-132). Kaebaja II põhjendused: 1) Kaebaja II järgis omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu kriteeriumit. Taotluse esitamise majandusaasta on 2016-2017 ja taotluse esitamisele vahetult järgnev teine majandusaasta on kaebaja II puhul 2018. a, mitte 2019. a. Kaebaja II ei ole ekslikult liitnud 2017. a ja 2018. a müügitulu kokku. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, et taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpp tähendab vaid esimese majandusaasta lõppu, mitte äritegevuse alustamisest teise majandusaasta lõppu. PRIA otsusest ei selgu kogu toetussumma tagasinõudmise vajadus. 2) Investeeringuobjekti asukohas toimus ehitustegevus 2017. a. 25.11.2017 oli mesindushoone püsti ning 13.04.2018 oli hoone lõplikult rajatud. Ehitustegevust teostas Baltic Loghouses OÜ, vastavad arved on esitatud PRIA-le. Ehitusinvesteering on ellu viidud määruses nõutud tähtaja jooksul, mistõttu ei ole määruse § 14 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet rikutud. Sõltumata kasutusloa puudumisest on hoonet reaalselt kasutatud. Määruse nr 53 § 14 lg 1 p 2 alusel ei ole kasutusloa olemasolu nõutav. 3) Kaebaja II ei ole tahtlikult valeandmeid PRIA-le esitanud. Hoonealuse pinna minimaalne muutus ei vähendanud taotlusega seatud eesmärki. Kaebaja II eesmärgiks oli ehitada mesindushoone, mida saab aastaringselt kasutada ning seeläbi tulu teenida. Ebavajalikuks ei saa lugeda sellisel kujul hoone ehitamist, mis võimaldab toetustaotluses ja äriplaanis ettenähtud tegevuste elluviimist. Esialgsest suurema pinnaga hoone ei mõjuta äriplaani realiseerimise võimalikkust. 4) PRIA-t on korrektselt teavitatud mesilasperede arvust teatamise kohustuse hetkel. 5) PRIA-l oli võimalus nõuda toetus tagasi ka osaliselt. Seda kinnitab määruse nr 640/2014 art 35 regulatsioon. PRIA ei ole toetuse osalist tagasinõudmist kaalunud. Toetusrahasid ei ole vääralt kasutatud. Rikkumised pandi toime teadmatusest, mitte teadlikult.
PRIA palus 02.03.2023. a vastustes jätta kaebused rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus liitis 13.03.2023. a määrusega haldusasjad nr 3-23-121 ja 3-23-132 ühte menetlusse ning otsustas liidetud haldusasja menetleda haldusasjana nr 3-23-121.
4
11.Tartu Halduskohus jättis 14.02.2025. a otsusega kaebajate kaebused rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebajad moodustavad toetusmeetme raames ühtse põllumajandusliku majapidamise ning neid tuleb käsitleda ühe taotlejana. Kaebajad on tihedalt seotud nii läbi ühise majandusliku huvi, kui ka läbi majandustegevuse. 2) Kuna kaebaja II oli juba saanud samast meetmest maksimaalses ulatuses toetust, siis ei olnud hiljem asutatud ja toetuse saanud kaebajale I toetuse määramine lubatav, sest kaebajaid tuleb käsitleda selle toetusmeetme raames ühe taotlejana. 3) Asjaolu, et PRIA-le oli kaebajate võimalik seotus teada ning ta määras toetused, ei tekita toetuse saajatele õiguspärast ootust toetuse säilitamiseks. PRIA ei rikkunud uurimiskohustust, sest on halduskontrolli raames analüüsinud detailsemalt kaebajate omavaheliste sidemete ulatust. Toetusmäära ületamise korral ei ole PRIA-l varasema otsuse kehtetuks tunnistamisel ja tagasinõude tegemisel kaalumisruumi. PRIA otsus nr 13-30.1/22/459 ja vaideotsus nr 13-30.1/22/635-2 on õiguspärased. Otsuse resolutsioonis tehtud mõningad viitevead ja sõnastuslikud eksimused ei mõjuta haldusakti üldist õiguspärasust. 4) Kaebaja I esimene majandusaasta võis olla 16 kuud pikk ehk septembrist 2016 kuni 31.12.2017. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 mõttes oli taotluse esitamisele järgnenud teine majandusaasta 2018. PRIA nõustus selle tõlgendusega kohtumenetluses. Seega tuleb kaebaja II puhul pidada taotluse esitamisele järgnevaks teiseks majandusaastaks 2018 ning kaebaja I puhul 2020. 5) Kaebajal II oli kohustus saavutada 2018. a lõpuks omatoodetud põllumajanduslike toodete müügituluks üle 4000 euro. Arvestades COVID epideemia puhkemise aega (2020. a kevad) ei saanud selle haiguse levik mõjutada kaebaja 2019. a ja varasemate aastate müügitulu suurust. Müügitulu suurus 2018. a erineb vähesel määral kohustuseks võetud määrast, kuid see ei muuda fakti, et tingimust ei täidetud. 6) Kaebaja II ei täitnud määruse nr 53 § 14 lg 2 p-des 5 ja 7 sätestatud nõudeid. 7) Kaebaja II ehitustegevus pidi olema ellu viidud hiljemalt 09.01.2018. Ehitise täielikku valmimist 09.01.2018 ei ole kaebaja tõendanud. Üksnes ehitustegevusega tegelemine ja hoone karkassi valmimine ei ole piisav lugemaks ehitustegevust ellu viiduks. Ehitisel ei ole jätkuvalt kasutusluba ja puudub märge esmase kasutuselevõtu aasta kohta. Sellises olukorras ei saa lugeda investeeringuobjekti ellu viiduks ja sihipäraselt täies ulatuses kasutuses olevaks. Sellega rikkus kaebaja määruse nr 53 § 14 lg 2 p 1 tingimust. 8) Kontrollaruandes kajastatud pildimaterjal kinnitab, et rajatud hoone vastab rohkem elumajale kui tavapärasele mesindushoonele omastele joontele. Ehitise sisekujundust ja kasutusotstarvet on võimalik kergesti muuta puhkemajale omaseks ning kasutada hoonet otstarbel, milleks toetust ei määratud. Kaebaja II on ehitamisel oleva hoone oluliste tingimuste osas jätnud PRIA tehtud muudatustest nõuetekohaselt teavitamata või on esitanud osade muudatuste kohta teabe mittetäielikult. 9) Kohus nõustus PRIA seisukohtadega kaebaja II teiseks investeeringuks olnud mesitarude ja mesilasperede soetamise kohustuse ning puukooli rajamise kohustuse ja maakasutuse mittenõuetekohase täitmise kohta ega pidanud vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). 10) Kaebaja II viide kaalutlusõiguse ebakohasele kasutamisele on asjakohatu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Maajõud OÜ esitas 17.03.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.02.2025. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada või saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebaja I ehitas küüslauguhoone ja kasutas seda sihipäraselt, tegeles aktiivselt küüslaugu kasvatamise ja müügiga, et täita müügitulu nõudeid. Kaebaja I ei ole tingimusi kunstlikult täitnud. Kaebaja I ei ole ühtegi olulist asjaolu varjanud ega kunstlikult juurde tekitanud. 5
2) Kaebajad ei ole käsitletavad ühtse põllumajandusliku majapidamisena. Äriühingud tegutsevad erinevatel tegevusaladel ja toetusi kasutati konkreetse toetuse saanud äriühingu tegevuse alustamise hõlbustamiseks ettenähtud viisil. Kaebajate seaduslike esindajate abieluline seotus ei ole piisav väitmaks, et kaebajad on ühtne põllumajanduslik majapidamine. 3) Kaebaja I sai toetuse noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamiseks ja ainult selleks ta toetust realiseeris. Määruse nr 1306/2013 art 60 subjektiivne koosseis ei ole täidetud. 4) Tagasinõudmine on õigustatud, kui määruse nr 1306/2013 art 60 objektiivne ja subjektiivne koosseis on täidetud ning kaebaja I pidi seejuures aru saama kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest. Kuivõrd kaebaja I on toetuse taotlemisel ja saamisel tegutsenud heas usus ning vastavalt seatud tingimustele ja eesmärkidele, ei ole PRIA õiguskindluse põhimõttest tulenevalt õigustatud kaebajalt I toetust tagasi nõudma.
13.OÜ Mesikar esitas 17.03.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.02.2025. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada või saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja II esitas 6 lisa ja palub võtta need asja juurde. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et PRIA-l ei ole müügitulu täitmise nõude puhul toetuse tagasinõudmisel kaalutlusõigust. Vastasel juhul pannakse noored põllumajandustootjad määrusega nr 53 ebaratsionaalse surve alla. Müügitulu nõude mittetäitmisel tuleb nõuda toetus tagasi proportsionaalselt mittesaavutatud müügituluga. Vastasel juhul on toetus käsitletav mitte toetuse, vaid laenuna. Määruse nr 1306/20133 art 60 kohaldamisel tuleb arvestada õiguskindluse põhimõttega. 2) Ei nõustu kohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole ehitise täielikku valmimist 09.01.2018 tõendanud. Kaebaja esitas kaebuse lisas 11 ehitustegevust ja ehitise valmimist tõendavad fotod. Kohus jättis tõendid hindamata. Kasutusloa puudumine ei ole võrdsustatav ehitusinvesteeringu ellu viimata jätmisega. Järeldus, et investeeringu ellu viimine peab ehitusinvesteeringu puhul lõppema kasutusloa omamisega, ei ühti määruse eesmärgiga. Määruse eesmärgiks on eelkõige kasutusvalmis investeeringu sihipärane kasutamine. 3) Kohus ei toonud välja ühtegi kriteeriumi, mis peaks meekäitlushoonele omane olema ning mida kaebaja ehitatud hoonel ei ole. Sellega rikkus kohus põhjendamiskohustust. PRIA ega kohus ei ole põhjendanud, kuidas ehitatud hoonet ei saa meekäitlushoonena kasutada. Sarnase konstruktsiooniga meekäitlushooneid leidub Eestis mujalgi. 4) Ehitise pindala muutus ei olnud oluline muutus, mis seadnuks ohtu taotlusega seatud eesmärkide saavutamise. Seetõttu ei ole hoonealuse pindala muutmisest teavitamata jätmine oluline rikkumine ning sellele tuginedes ei ole toetuse tagasinõudmine põhjendatud. Kaebaja ei ole hoone kasutusviisi muutnud.
14.PRIA palus 05.05.2025. a vastuses jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ning ka kaebaja II taotlus tõendite kogumiseks jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Toetuse tagasinõude aluseks võib olla toetuse tingimuste rikkumine, kohustuste mittetäitmine või nõuete kunstlik täitmine. Oluline on kontrollida kunstlikult täidetud tingimuste eesmärkide täidetust, mitte toetuse üldeesmärkide täidetust, nagu kaebaja I leidis. Kaebajaid tuleb käsitleda ühe põllumajandusüksusena, sisuliselt on kaebajate toetused koondunud seotud ettevõtetele, kes on saanud kokku toetust meetme määruses lubatud ulatusest suuremas summas. See ei ole määruse nr 53 § 6 lg 1 eesmärgiga kooskõlas. Selline tegevus ei saa toimuda hooletusest. Õige ei ole kaebaja I seisukoht, et antud juhul ei ole lubamatut kasu saadud. 2) PRIA ei ole väitnud, et kaebajate seaduslike esindajate abielu on piisav väitmaks, et kaebajad on ühtne põllumajanduslik majapidamine.
6
3) Kaebaja II esitas toetuse taotlemisel teadlikult ebaõigeid andmeid ning hoidis teadlikult PRIA-t teadmatuses investeeringuobjekti tegelike asjaolude osas. Selline tegevus ei saa toimuda hooletusest. Toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise korral on PRIA kohustatud toetuse määramise tervikuna tühistama. 4) Kaebaja II jätab tähelepanuta, et PRIA ei heida ette üksnes ehitise pindala muutust, vaid koostoimes teiste asjaoludega seab kahtluse alla investeeringuobjekti kasutamisviisi ja kulude mõistlikkuse ja vajaduse laiemalt. Asjaolusid kogumis hinnates ei ole eluliselt usutav ja majanduslikult põhjendatud, et meekäitlushoone kasutusviis vastab taotluses kinnitatud taotletava tegevuse eesmärkidele ja on seega abikõlbulik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et kaebajate apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei kohaldanud otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse norme, ei hinnanud ebaõigesti tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus vastab järgnevalt Maajõud OÜ (I) ja OÜ Mesikar apellatsioonkaebuse väidetele (II) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuste taotlused ja jaotab menetluskulud
(III).
I
16.PRIA on mõlemalt OÜ-lt toetuse tagasinõudmisel tuginenud määruse nr 1306/2013 artiklitele 54, 58 ja 60, mis näevad ette kontrollipõhimõtted Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks. Artikli 60 järgi ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Riigikohtu seisukoha järgi väljendab viidatud säte üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka üldse EL õiguse üldpõhimõte1.
17.Kaebajad leiavad õigesti, et kohtupraktikast tuleneb, et kuritarvituse kindlakstegemisel tuleb hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. Esmalt tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused2. Ringkonnakohus nõustub enda varasemale kohtupraktikale tuginedes halduskohtu otsuse p-s 17 väljendatud seisukohaga selles, et nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuleb PRIA-l kaalutlemata keelduda toetuse määramisest3.
18.27.08.2018, mil Maajõud OÜ esitas PRIA-le meetme määruse nr 53 alusel toetustaotluse, kehtis määruse § 6 redaktsioonis, mille järgi antakse toetust ühe taotleja kohta kuni 40 000 eurot üks kord arengukava programmiperioodil. Ühe taotleja kohta seatud ülempiiri eesmärgiks on vältida toetuse kontsentreerumist üksikutele ettevõtjatele/toetusesaajatele ja nendel liigse riigiabi tõttu ulatusliku konkurentsieelise tekkimist. Määruse eelnõu seletuskirjas toonitatakse, et taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada vaid ühe taotluse. Mitmed äriühingu 1
RKHKo 17.12.2018, 3-16-567, p 10. Ibid, p 10. 3 TrtRnKo 29.04.2021, 3-19-1474/18, p 20. 2
7
osanikud või mitme ettevõtte omanikust FIEd võivad toetuse taotlust esitada ainult ühe äriühingu või FIE kaudu. Seletuskirjas leitakse, et on igati positiivne, kui noor ettevõtja suudab rajada mitu ettevõtet, kuid antud toetus on mõeldud siiski vaid ühekordseks abiks ühe ettevõtja põhjal põllumajandustootmisega alustamiseks. Toetuse saajate sihtgrupiks ei ole tulundusühistu vormis tegutsevad ettevõtjad, sest seda ettevõtlusvormi kasutavad tegutsevad ettevõtjad teatud majanduslike huvide kokkulangemisel ühise majandustegevuse arendamiseks ja kulude optimeerimiseks (näiteks ühine toodete müük ja tootmissisendite hankimine, tehnika ja hoonete ühine kasutamine) 4. Vaidlust ei ole selle üle, et Maajõud OÜ registreeriti äriregistris esmakordselt 22.08.2018 ehk üsna vahetult enne toetustaotluse esitamist. PRIA väitel oli Maajõud OÜ loomise eesmärgiks see, et üks perekond saaks samast meetmest kaks korda toetust küsida ning et saaks kõrvale kalduda määruses sätestatud piirmäärast ühe taotleja suhtes (PRIA otsuse p 2.1.7). Nimelt oli PRIA OÜ-le Mesikar arengukava programmiperioodi jooksul toetuse summas 40 000 eurot juba välja maksnud (PRIA otsuse p 2.2.3).
19.Toetuse määramist Maajõud OÜ-le saaks pidada põhjendatuks, kui tegemist oleks iseseisva majandusüksusega. Ringkonnakohus ei saa siiski kaebaja sellekohase seisukohaga nõustuda. OÜ-de majandusaasta aruanded ei lükka ümber PRIA kontrolli käigus kindlaks tehtud arvukaid asjaolusid, mis viitavad OÜ-de tegutsemisele ühe majandusüksuse ehk ühe põllumajandustootjana. Määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 a) järgi on põllumajandustootja füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega. Määruse nr 1305/2013 art 19 lg 3 järgi võib põllumajandustootja majapidamise liikmeks pidada füüsilist või juriidilist isikut või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma, olenemata sellest, missugune õiguslik seisund sellele rühmale ja rühma liikmetele on siseriikliku õigusega antud, välja arvatud põllumajandusettevõtte töötajad. PRIA on eeltoodud sätetele tuginedes õigesti käsitlenud ühe taotlejana ettevõtteid, kes tegutsevad sisuliselt ühe majandusüksusena, on üksteisest sõltuvad, st tegutsevad üksteise toel ning kasutavad varasid ühiselt (PRIA otsuse p 2.1.1). Vaidlus puudub, et mõlemad OÜ-d tegutsevad samal Jõgevamaa aadressil ning on registreeritud samale Tartu aadressile. Toetuse saajate esindajad on abikaasad. OÜ-d kasutavad ilma selle eest tasu maksmata ettevõtluseks juhatuse liikmete ühisomandis olevat kinnistut ning Krista Toom on Kuido Toomile kuuluva Kaster OÜ raamatupidaja. Nõustuda võib PRIA otsuses tooduga ka selles, et abikaasade ühisomandis oleva maa väärtus on toetuse kaasabil kinnistule hooneid ehitades ilmselt tõusnud. Ka on PRIA kontrollaktis tuvastanud OÜde ja nende esindajate omavahelise tööalase abistamise (kontrollakti lk 35), üksteisele laenude andmise ning üksteise arvete tasumise (kontrollakti lk 36p).
20.Ringkonnakohus nõustub PRIA ja halduskohtuga, et eelviidatud asjaolud kogumis võimaldavad järeldada, et OÜ-del on ühised majanduslikud huvid ning nad tegutsevad ühise majandustegevuse arendamise ja kulude optimeerimise nimel ühe majandusüksusena. Seega kuigi formaalselt on Maajõud OÜ puhul toetustaotluse nõuded täidetud, ei vasta see meetme määruse eesmärgile (objektiivne koosseis). OÜ-de ja nende esindajate omavaheliste majanduslike suhete iseloom koosmõjus Maajõud OÜ registrisse kandmisega vahetult enne toetustaotluse esitamist lubab järeldada ka tahet saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (subjektiivne koosseis). Ringkonnakohus peab seejuures oluliseks ka seda, et OÜ Mesikar juhatuse liige Krista Toom osales PRIA ametnikuna meetme määruse ja menetlemisel kasutatavate tööjuhiste 4
Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus – EIS , lk-d 3, 11.
8
kujundamisel ning pidi seetõttu olema teadlik Maajõud OÜ taotluse vastuolust meetme määruse eesmärkidega.
21.Halduskohus leidis õigesti, et kuna Maajõud OÜ taotlus ei kuulunud eeltoodust tulenevalt toetuskõlblikkuse kriteeriumide rikkumise tõttu rahuldamisele, ei oma teised vaidlustatud otsuses käsitletud kaebaja I rikkumised (ehitise pindala kohta valeandmete esitamine ja müügitulu tingimuste mittenõuetekohane täitmine) otsuse õiguspärasuse seisukohast tähtsust. Seetõttu ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks vastavatel rikkumistel täiendavalt peatuda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga toetuse saaja õiguspärase ootuse ja PRIA kaalutlusõiguse küsimustes (halduskohtu otsuse p 24 ning p-d 2527). Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg 1 järgi taotletud toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta. PRIA-l seega toetuse tagasinõudmisel kaalumisruumi ei olnud. II
22.OÜ Mesikar ei vaidlusta apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse järeldust, et kaebaja ei täitnud taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks meetme määruse § 14 lg 2 p-st 5 tulenevat omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu või alternatiivselt p-s 7 sätestatud põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuse nõuet. Seda arvestades ei kontrolli ringkonnakohus vastustaja seisukohta, mille järgi tuvastas halduskohus majandusaasta, mille lõpuks pidi kaebaja saavutama meetme määruses sätestatud müügitulu, ebaõigesti. Sõltumata tõlgendustest jõudsid nii halduskohus kui vastustaja samale seisukohale selles, et tegemist oli meetme määruse rikkumisega.
23.OÜ Mesikar on seisukohal, et vastustajal oli müügitulu täitmise nõude rikkumise tuvastamisel toetuse tagasiküsimisel kaalutlusõigus. Toetussumma tervikuna tagasinõudmine ei oleks kaebaja II arvates kooskõlas õiguskindluse põhimõttega ning vastustajal olnuks õigus küsida toetust tagasi vaid proportsionaalselt saavutamata jäänud müügituluga. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siinkohal arvestada, et meetme määruses ettenähtud müügitulu saavutamata jätmine ei olnud kaebaja II ainus rikkumine. PRIA heitis vaidlustatud otsuses OÜ-le Mesikar ette ka äriplaanis kavandatud tegevuse (mesindushoone ehitamine) kohustavas mahus ellu viimata jätmist ning ebaõigete andmete esitamist investeeringuobjekti kohta (PRIA otsuse p-d 2.2, 2.3). Toetus määrati taotluses ettenähtud tegevusteks (mesindushoone ehitamine, mesitarude ja mesilasperede ostmine) kogumis. Seega tuli vastustajal toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamisel arvestada samuti kõiki kaebaja II rikkumisi kogumis.
24.OÜ Mesikar ei vaidlusta apellatsioonkaebuses ka halduskohtu järeldust, et meetme määruse § 14 lg 1 p-st 2 tulenevalt pidi mesindushoone olema hiljemalt 09.01.2018 valmis ehitatud. Küll aga ei nõustu ta halduskohtu seisukohaga selles, et tõendatud ei ole ehitise täielik valmimine nõutud tähtajaks. Kaebaja II hinnangul jättis halduskohus põhjendamatult arvestamata 20.01.2023. a kaebuse lisas 11 ehitustegevust ja ehitise valmimist tõendavad fotod. Ka sidus halduskohus ebaõigesti ehitusinvesteeringu elluviimise tingimuse täidetuse kasutusloa olemasoluga. Määruse eesmärgiks on eelkõige kasutusvalmis investeeringu sihipärane kasutamine.
25.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse lisana esitatud fotod (I kd, tl 154-162) ei kinnita investeeringu tähtaegset elluviimist. Need kajastavad pooleli olevat ehitustegevust 2017. aastal. Halduskohus leidis õigesti, et üksnes ehitustegevusega tegelemine ja hoone karkassi valmimine ei ole piisav lugemaks ehitustegevust ellu viiduks. Vastasel korral piisaks 9
vaid ehitustegevusega tegelemisest ning hoone tegelik eesmärgipärane kasutatavus ja kehtestatud tingimustele vastavus ei omaks kohustuse täitmisel mingit rolli.
26.Sihipärase kasutuse tõendamiseks esitas kaebaja koos apellatsioonkaebusega ka fotod (lisad 1-6). Lisadel 1-3 on fotod meekäitlushoone erinevatest ruumidest väidetavalt 11.12.2018 seisuga ning lisadel 4-6 fotod meekäitlushoone erinevatest ruumidest väidetavalt 15.03.2025 seisuga. Ringkonnakohus tagastab fotod kaebajale. Ringkonnakohus möönab küll seda, et fotodel on näha riistad, mida saab kasutada mee käitlemiseks, kuid fotod ei ole dateeritud. Kaebaja väitel on need tehtud talvel ja varakevadel, mil mee käitlemist faktiliselt ei toimunud. Seega ei saa fotod tõendada ka ruumide faktilist sihipärast kasutust meekäitlemise otstarbel. Ühtlasi ei anna fotod ülevaadet hoone kõigi ruumide pinna kasutuse kohta.
27.OÜ Mesikar ei ole nõus halduskohtu etteheitega, mille kohaselt pidanuks kaebaja ehitise pindala, kasutusviisi ja ehitamisega seotud asjaolude muutumisel muudatustest PRIA-t teavitama (otsuse p 41). Kaebaja II rõhutab, et ta ei ole hoone kasutusviisi muutnud isegi kui ta ehitas elumajale sarnase konstruktsiooniga meekäitlushoone. Hoonealuse pinna muutmisest teavitamata jätmine ei ole oluline rikkumine.
28.Vaidlus puudub, et 17.06.2016. a taotluses oli ehitatava mesindushoone pindalaks 47 m2. OÜ Mesikar esitas PRIA-le 20.02.2018 muudatustaotluse nr 13-30.1/18/127, millega teatas mesindushoone muudetavaks pindalaks 56 m2. Seega pidas ka kaebaja II ise hoonealuse pinna muutumist ELÜPS ning meetme määruse mõistes asjaoluks, millest tuli PRIA-t teavitada. Vaidlust ei ole ka selle üle, et PRIA tuvastas täiendava kontrolli raames mesindushoone pindalaks hoopis 70 m2, kusjuures ka ehitisregistris 31.03.2021. a ehitusloa taotlusel olevad andmed kinnitavad ehitise, ehitisealuse pinnaga 70 m2 ehitamist (vt kontrolliaruande lk 15, I kd tl 118). Kaebaja II 21.05.2021. a vastuses PRIA päringule selgitatakse, et ehitusloa taotluse ehitisregistrisse sisestamist alustas kaebaja II juba 2017. a oktoobris (I kd tl 106p). Ringkonnakohus nõustub kontrolliaruandes tehtud järeldusega, et seega pidi kaebajal II juba muudatustaotluse esitamise ajaks olema ehitusprojekt ja teadmine sellest, mida arvestatakse ehitusaluseks pinnaks (I kd tl 118p). PRIA poolt tuvastatud asjaolud viitavad sellele, mesindushoone õigest pinnast teavitamata jätmine ei olnud pelgalt hooletus, vaid õigete asjaolude teadlik varjamine.
29.PRIA tegi kontrolli käigus kindlaks ka selle, et kaebaja II meekäitlushoone sarnaneb konstruktsioonilt pigem elumajale kui lao- või tootmishoonele. Ehitisregistrist nähtub, et hoone ehitisealune pind on 70 m2, ehitisel on 2 korrust ning köetavat pinda 100,1 m 2. Ehitise ülakorrusel asub terrass ning ehitis sarnaneb ka ringkonnakohtu hinnangul nii seest kui väljast pigem elumaja kui tootmis- või laohoonega. Vaieldamatult on sellise hoone ehitamine kulukam kui ühekorruselise lihtsa kujuga ehitise püstitamine. Lao- ja tootmishooneks sellise ehitise püstitamine, mida saab hõlpsasti kasutusele võtta ka elumajana, tekitab tõsise kahtluse hoone tegelikus hilisemas kasutusotstarbes. Kuna elumajale iseloomuliku konstruktsiooniga ehitise lao- või tootmishooneks ehitamine ei ole tavapärane, pidanuks kaebaja PRIA-t sellise hoone rajamise plaanist teavitama ning rajamist vajadusel ka põhjendama.
30.ELÜPS § 76 lg 3 p 2 järgi peab maaelu arengu toetuse taotleja teavitama taotlust menetlevat asutust viivitamata toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist. Ka meetme määruse § 14 lg 4 p 8 järgi on toetuse saaja kohustatud teavitama PRIA-t viivitamata taotluses esitatud või investeeringuobjektiga seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust. Selleks on ka andmed ehitatava hoone pinna ja/või kasutusviisi 10
muutumise kohta. Kaebaja rikkus PRIA-t teavitamata jättes eelviidatud selget kohustust. Seega on halduskohtu etteheide kaebajale õigustatud. See, et esialgsest suurema pinnaga või elumajale sarnaneva konstruktsiooniga hoone püstitamine ei mõjuta kaebaja arvates äriplaani realiseerimise võimalikkust, ei oma kaebaja teavitamiskohustuse rikkumise kontekstis tähtsust.
31.OÜ Mesikar väitel rikkus halduskohus uurimiskohustust, kui ei kohustanud kaebajat II esitama täiendavaid dokumentaalseid tõendeid hoone kasutusviisi kohta ega kogunud tõendeid omal algatusel. Ringkonnakohtu hinnangul tegi halduskohus kogutud tõendite alusel õige järelduse, mida ei muutnuks ka täiendavate tõendite väljanõudmine. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei viinud ka kaebaja II poolt ringkonnakohtule esitatud fotod (vt käesoleva otsuse p 26) järeldusele, et hoonet kasutati sihipäraselt.
32.Halduskohus nõustus PRIA seisukohtade ja kriitikaga OÜ Mesikar teiseks investeeringuks olnud mesitarude ja mesilasperede soetamise kohustuse ning puukooli rajamise kohustuse ja maakasutuse mittenõuetekohase täitmise kohta (otsuse p 39). Kuna kaebaja II halduskohtu seisukohale apellatsioonkaebuses vastu ei vaielnud, ringkonnakohus sellel teemal ei peatu.
33.Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtlikult halduskohtu seisukohaga (otsuse p 41) selles, et OÜ Mesikar rikkus toetuskõlblikkuse tingimusi ning tegemist oli sedavõrd olulise rikkumisega, mis ei anna alust toetuse osaliseks tagasinõudmiseks. III
34.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Maajõud OÜ ja OÜ Mesikar apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.02.2025. a otsuse muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebajate I ja II kahjuks ning vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.