X kaebus Viru Vangla vastu 11. mail 2025 osakonna lukustamisega ja 4. märtsist 2024 kuni 7. maini 2025 osakonna lukustamise kohta kirjalike korralduste andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
4.Jätta X taotlus tõlgi kaasamiseks läbi vaatamata.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 11. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles osutab oma 11. mail 2025 Viru Vanglale esitatud kahjunõudele, mille vangla jättis 10. juuli 2025. a otsusega rahuldamata, ning palub mõista Viru Vanglalt enda kasuks välja hüvitise. Kaebuse kohaselt andis Viru Vangla peaspetsialist-korrapidaja 11. mail 2025 korralduse nr 5-11/3-25/380 V7 ja V8 osakondade lukustamiseks. Vangla II üksuse V8 osakond suleti ka mitmetel erinevatel päevadel ajavahemikus 4. märts 2024 kuni 7. mai 2025, kuid vangla keeldus kaebajale nende kohta kirjalikke korraldusi andmast. Kaebaja väitel ei taganud vangla
11.mail 2025 ega ka muudel kaebuses märgitud kuupäevadel talle nelja tundi vaba aega ning
3-25-2299
rikkus sellega tema vaba liikumise ja suhtlemise õigusi. Vangla tekitas kaebajale eraelu puutumatuse rikkumise ning alandava ja ebainimliku kohtlemisega mittevaralist kahju. Kaebaja viitab stressile, vaimsetele kannatustele, nördimusele ja heaolu langusele. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega. Samuti palub kaebaja vanglalt välja nõuda haldustoimiku ja kõik dokumendid ning võtta haldusasja nr 3-24-1992/8 juurest asja juurde tõendina Viru Vangla 19. juuli 2024 vastus nr 1-8/24/12019- 2. Kaebaja soovib kasutada menetluses tõlki.
2.Viru Vangla edastas 13. augustil 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 11. mai 2025. a kahju hüvitamise taotluse ja Viru Vangla 10. juuli 2025. a kahju hüvitamise otsuse nr 1-9/325/33-2.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Viru Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille vangla tekitas talle 11. mail 2025 osakonna lukustamisega ning ajavahemikus 4. märts 2024 kuni 7. mai 2025 osakonna lukustamise kohta kirjalike korralduste andmata jätmisega. Kaebaja on kaebuses küll riivamisi märkinud, et lisaks 11. maile 2025 ei taganud vangla talle nelja tundi vaba aega ka muudel kaebuses märgitud päevadel. Samas ei ole ta esitanud kaebuses märgitud 84 kuupäeva kohta ühtegi faktilist asjaolu. Kaebaja kasutas täpselt samasugust sõnastust ka vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses. Vangla 10. juuli 2025. a otsusest nähtuvalt mõistis vangla, et kaebaja peab 84 päeval toimunud lukustamiste osas nõude aluseks üksnes kirjalike korralduste andmata jätmist. Kuna kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et vangla oleks tema tahet vääriti mõistnud, mõistab ka kohus, et kaebaja nõude alus 84 päeval toimunud lukustamiste osas hõlmab üksnes kirjalike korralduste andmata jätmist.
4.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Kaebusel ei ole eduväljavaateid.
4.1.1.Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 esimene lause sätestab, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 8 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt võib kinnipeetav liikuda väljaspool kambrit oma osakonna piires kodukorras selleks sätestatud vabal ajal ning oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Viru Vangla selgitas 10. juuli 2025. a otsuses nr 1-9/3-25/33-2, et 11. mail 2025 oli osakonna sulgemine vajalik vangla julgeoleku tagamiseks ja õiguserikkumiste ärahoidmiseks. 2
3-25-2299
Ettenägematute asjaolude tõttu oli tol päeval vangla II üksuses ametnikke tööl alla miinimumkoosseisu ning see takistas järelevalve teostamist. V8 osakonna läänepoolsed avatud režiimiga kambrid, millest ühes neist paiknes kaebaja, olid 11. mai 2025. a korralduse nr 5-11/3-25/380 alusel 11. mail 2025 lukustatud kell 8:25 kuni 10:25. Kohtu hinnangul ohustab olukord, kus üksuses töötavate ametnike arv on alla miinimumkoosseisu, ilmselgelt vangla julgeolekut. Kaebaja on iseenesest õigesti märkinud, et vangla peaks korraldama oma töö nii, et kinnipeetavate õigusi ei piirataks põhjendamatult. Ka VangS § 8 lg-st nähtub selgelt, et osakonna lukustamine ajal, mil vangla kodukorra järgi on ette nähtud vaba aeg osakonnas liikumiseks, on lubatud erandlikel juhtudel, kui selleks on põhjendatud vajadus. Kohtul puudub alus kahelda vangla väites, et 11. mail 2025 tekkis osakonna lukustamise vajadus ettenägematute asjaolude tõttu. Seega saab pidada tõenäoliseks, et vanglal oli V8 osakonna lukustamiseks põhjendatud vajadus. Viru Vangla kodukorra lisa 1.1 kohaselt on V8 osakonna läänepoolsetes kambrites paiknevatele kinnipeetavatele ette nähtud vaba aeg osakonnas liikumiseks kell 8:25 kuni 10:25, kell 14.30:15:30 ning kell 17:50 kuni 18:50. Vangla piiras 11. mail 2025 kaebaja osakonnas liikumise õigust neljast tunnist kahe tunni ulatuses. Kaebaja ei ole vastu vaielnud Viru Vangla 10. juuli 2025. a otsuses märgitule, et talle võimaldati 11. mail 2025 jalutuskäik vabas õhus ning et ta kasutas tol päeval helistamise võimalust (ca 25 minutit). Kohtu hinnangul ei osuta eeltoodu, et vangla oleks kaebaja õigusi ülemääraselt piiranud. Seepärast ei ole tõenäoline, et Viru Vangla lukustas 11. mail 2025 V8 osakonna õigusvastaselt. Kuna kahju hüvitamise nõude üheks eelduseks on vastustaja õigusvastane tegu, ei ole nõudel eduväljavaateid.
4.1.2.Kaebaja on kaebuses esitanud loetelu 84 kuupäeva kohta ajavahemikus 4. märts 2024 kuni 7. mai 2025, mil vangla keeldus talle andmast kirjalikke korraldusi osakonna lukustamise kohta. VangS § 8 lg 2 kohaselt tuleb otsus, millega osakond lukustatakse kodukorras ettenähtust erineval ajal, teha kirjalikult. Viru Vangla märkis 10. juuli 2025. a otsuses, et 11 vaidlusalusel päeval oli osakonna lukustamise otsus tehtud kirjalikus vormis. Selle teabe põhjal võib järeldada, et ülejäänud vaidlusalustel päevadel ei tehtud osakonna lukustamise kohta kirjalikku otsust. Sellisel juhul saab pidada tõenäoliseks, et vangla eiras VangS § 8 lg-s 2 sätestatud otsuse kirjalikult tegemise kohustust. Kohus ei pea aga kaebajal nimetatud rikkumise tõttu mittevaralise kahju tekkimist usutavaks. Kaebaja ei ole toonud vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ega kaebuses esile ühtegi faktilist asjaolu, mis osutaks, et talle võisid tekkida mittevaralise kahjuni küündivad hingelised üleelamised või muud kannatused ainuüksi põhjusel, et vangla jättis suulise haldusakti kirjalikult vormistamata. Kahju mittetekkimise korral ei ole võimalik hüvitamiskaebust rahuldada.
4.2.Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja ei ole esile toonud faktilisi asjaolusid, mis osutaksid vastupidisele. Võttes arvesse, et kaebaja sai 11. mail 2025 kahe tunni vältel osakonnas vabalt ringi liikuda, kaaskinnipeetavatega suhelda, vanglavälistele isikutele helistada ning talle võimaldati jalutuskäik vabas õhus, puudub alus hinnanguks, et vangla oleks osakonna kaheks tunniks lukustamisega takistanud kaebajal mõnda olulist õigust teostada. Samuti ei ole kaebaja esile toonud ühtegi faktlist asjaolu, mis osutaks, et osakondade lukustamise kohta kirjalike korralduste väljastamata jätmine oleks mõnda tema subjektiivset õigust intensiivselt riivanud. Kaebaja materiaalseid õigusi saab riivata eelkõige osakonna lukustamine, mitte lukustamise kohta tehtud haldusakti kirjalikult vormistamata jätmine. 3
3-25-2299
4.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
5.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
6.Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata (HKMS § 62 lg 2).
7.Kaebaja soovib kasutada menetluses tõlki. Kohus mõistab, et kaebaja soovib, et kohus asja sisulisel läbivaatamisel kohtuistungil võimaldaks kaebajale tõlgi. HMKS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Kuna kohus tagastab kaebuse seda sisuliselt läbi vaatamata ning asjas ei toimu seega kohtuistungit, siis jääb kaebaja taotlus HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
8.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.