4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ning aadressija asukoha andmed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.11.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.X. X on omandanud 31.01.2024 psühhiaatria eriala ning kantud 25.02.2024 tervishoiukorralduse infosüsteemi psühhiaatria eriarstina. Alates 26.02.2024 töötab X. X XXX OÜ-s psühhiaatrina koormusega 0,8.
2.07.10.2024 esitas X. X Terviseametile taotluse eriarsti lähtetoetuse saamiseks (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 28).
3.14.11.2024 otsusega nr 6.1-14/24/21 jättis Terviseamet rahuldamata X. Xi taotluse eriarsti lähtetoetuse saamiseks põhjusel, et täitmata on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) § 541 lõike 3 punktis 1 sätestatud nõue, mille kohaselt peab eriarst töötama haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas (dtl 9 jj).
4.13.12.2024 registreeris Tallinna Halduskohus X. Xi kaebuse Terviseameti 14.11.2024 otsusele nr 6.1-14/24/21 "Eriarsti lähtetoetuse andmisest keeldumine" (dtl 3 jj). X. X taotleb ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist põhjendusel, et TTKS § 541 lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimus eriarsti lähtetoetuse saamiseks on oma piirava iseloomu tõttu Eesti Vabariigi Põhiseadusega (PS) vastuolus.
5.Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses, sh kaasas vaidlusaluse sätte eesmärgi täpsustamiseks menetlusse Sotsiaalministeeriumi (SoM) (dtl 61).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.X. X leiab, et vaidlusalune 14.11.2024 otsus on õigusvastane kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:
6.1.Tuginevalt TTKS § 542 lõike 7 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 16.08.2022 määruse nr 65 „Eriarsti ja õe lähtetoetus“ muutmise määruse (vastu võetud 16.08.2022) seletuskirjale, ravimiseaduse ja tervishoiuteenuse korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõu 293 SE seletuskirjale toob kaebaja välja, et lähtetoetuse maksmise eesmärgiks on vajadus tagada tervishoiuteenuse osutamine piirkondades, mis ei ole Tallinna linn, Tartu linn ega nendega vahetult piirnev kohaliku omavalitsuse üksus. SoM poolt Õiguskantsleri Kantseleile antud selgitust eriarsti lähtetoetuse maksmist haiglavõrgu tugevdamise eesmärgil ei nähtu sellekohaste õigusaktide seletuskirjadest ning nimetatud selgitus ei ole ka millegagi põhjendatud.
6.2.PS § 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele ning haiglavõrgustiku tugevdamist ei saa pidada olulisemaks patsientidele tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisest. Piirkondades, mis ei ole Tallinna linn, Tartu linn ega nendega vahetult piirnev kohaliku omavalitsuse üksus, on suur puudus mitte ainult apteekrite ja õdede, vaid ka eriarstide järele. Õdedele lähtetoetuse maksmise tingimusena on sätestatud tööle asumine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevas kohaliku omavalitsuse üksuses. Ka eriarstid vajavad samamoodi õdede teenuseid. Arvestades lähtetoetuse maksmise eesmärki on põhjendamatu kohelda eriarste õdedega ebavõrdselt ning kohustada neid lähtetoetuse saamiseks asuma tööle vaid haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas. Õe töökoha väljaspool haiglat asuva tervishoiuteenuse osutaja juures loob üldjuhul arst. Lisaks ei saa haiglavõrgu tugevdamise eesmärk kaaluda üles patsientide vajadusi tervishoiuteenuse kättesaadavuse osas. Ka peremeditsiini eriala omandanud arsti puhul pole oluline millises vormis ta teenust osutab ning temale ega ka õele, proviisorile ega farmatseudile ei ole lähtetoetuse saamise ühe tingimusena sätestatud just haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas töötamist.
6.3.XXX asub Xxxx linnas ning alustava psühhiaatri leidmine selles piirkonnas on äärmiselt keeruline ning eriarsti lähtetoetuse mittemaksmine teeb selle eluliselt peaaegu võimatuks. Eriarsti lähtetoetus on meetmeks, mille abil on võimalik leevendada tervishoiutöötajate puudust, mis on eriti suur just väljaspool tõmbekeskusi, so Tallinna ja Tartu linnas ning nende lähiümbruses. 2 (7)
RaKS § 2 lõikest 2 ja §-st 36 nähtuvalt kohustub Tervisekassa ravikindlustusraha kasutamisel lähtuma selle otstarbekast kasutamisest, sealhulgas riigi tervishoiupoliitika arengusuundadest. Tervisekassa on ülalnimetatud kaalutlustest lähtuvalt sõlminud XXXega tervishoiuteenuse osutamise lepinguid juba viimased 20 aastat ja teenindab patisente Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel. Seega on Terviseameti hinnangul Xxxx linnas asuv XXX olnud viimased 20 aastat osa riigi tervishoiupoliitika arengusuunast. XXXega ravi rahastamise lepingute sõlmimine on osa riikliku tervishoiupoliitika ja tegevuse põhimõtetest. Sealjuures on ühe ambulatoorse ravijuhu maksumus XXXes odavam kui XXX AS-s.
6.4.XXX AS-s on oluline meekonna puudus psühhiaatria valdkonnas ning kahe statsionaarse osakonna peale töötab seal vaid üks täiskohaga psühhiaater. Psühhiaatri värbamine X-X tervishoiuasutusse on suur väljakutse ka talle eriarstilähtetoetuse maksmisel. XXXega sõlmitud ravi rahastamise lepingutekaudu on tehtud psühhiaatria raviteenus X-X ravi vajavatele inimestele oluliselt kättesaadavamaks.
6.5.Eeltoodust nähtuvalt on eriarstile lähtetoetuse maksmise tingimusena täiendavalt sätestatud tingimus, mis ei ole kooskõlas lähtetoetuse maksmise eesmärgiga ning millist tingimust ei ole sätestatud samas olukorras olevale perearstile, õele, proviisorile ega farmatseudile. Seega ei kohelda nimetatud erialadel töötavaid isikuid samas olukorras võrdselt (PS § 12). Samuti ei ole see kooskõlas PS §-ga 28, kuna haiglavõrgustiku tugevdamise eesmärk ei saa olla olulisem inimese õigusest tervise kaitsele.
6.6.TTKS § 541 lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimus eriarsti lähtetoetuse saamiseks on oma piirava iseloomu tõttu õigusvastane. Nimetatud tingimuse põhiseadusega kooskõlas olemiseks tuleks see sätestada analoogselt teistele tervishoiuteenuse osutajatele lähtetoetuse maksmise tingimusega, st mitte piirata tööle asumist haiglavõrgu kavas oleva haiglaga. Vastustaja seisukohad
7.Terviseamet ei nõustu kaebusega kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:
7.1.X. X ei ole asunud tööle haiglavõrgu kavas nimetatud haiglasse. Seega ei ole TTKS § 541 lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimus täidetud ning Terviseametil ei olnud võimalik teha otsust lähtetoetuse andmiseks. Eriarsti lähtetoetuse maksmise tingimus, mille järgi saab toetust vaid see arst, kes asub tööle haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas, on põhjendatud ja põhiseaduspärane.
7.2.Eriarsti, va perearsti, lähtetoetuse eesmärgiks on soodustada eriarstide tööle asumist väljaspool Tallinna ja Tartu linna asuvates haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates, mis on elutähtsa teenuse osutajad (TTKS § 22 lg 41) ja mille kaudu tagab riik eriarstiabi ühtlase kättesaadavuse. Igas maakonnas paikneb vähemalt üks haiglavõrgu haigla, mis vastutab piirkonna elanike ravi kättesaadavuse eest. Haiglavõrgu kavas nimetamata tervishoiuteenuse osutajatel sh Tervisekassa lepingupartneritel eelnimetatud kohustust ei ole.
7.3.Terviseamet ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on lähtetoetuse maksmise eesmärgiks üldine vajadus tagada tervishoiuteenuse osutamine piirkondades, mis ei ole Tallinna linn, Tartu linn ega nendega vahetult piirnev kohaliku omavalitsuse üksus. Sellist üldist eesmärki õigusaktidest ega nende seletuskirjadest leida ei ole võimalik.
7.4.Nii eriarstide kui õdede puhul näeb seadus ette lisakriteeriumid. Lähtetoetust ei maksta mitte kõikidele perearstidele, kes asuvad tööle väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid, vaid ainult neile perearstidele, kes asuvad nimetatud piirkondades tegutsema perearsti nimistu alusel (TTKS § 54 1 lg 4). Õdedel on sarnaselt eriarstidega võimalik taotleda lähtetoetust üksnes juhul, kui nad asuvad õena tööle haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures.
3 (7)
7.5.PS § 28 näeb ette igaühe õiguse tervise kaitsele, kuid ei pane riigile kohustust tervishoiutöötajatele lähtetoetust maksta. Lähtetoetuse eesmärk on soodustada perearstide nimistu alusel tegutsema asumist ja teiste eriarstide tööle asumist haiglavõrgu haiglates väljaspool Tallinna ja Tartut ehk soodustada tervishoiutöötajaid tegema valikuid, mis aitavad riigil tagada vajaliku arstiabi kõikides Eesti piirkondades. Sotsiaalministeeriumi seisukoht (põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus)
8.SoM on seisukohal, et TTKS § 541 lõike 3 punkt 1 on põhiseadusega kooskõlas kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:
8.1.Kaebajal ei ole subjektiivset õigust taotleda vabatahtliku toetuse tingimuste laiendamist, sest nende sisustamisel on riigil lai kaalutlusruum. PS § 28 alusel vastutab riik (normi adressaat) tervishoiusüsteemi loomise ning tervishoiuteenuste rahastamise ja kättesaadavuse eest läbi riiklikku tervishoiupoliitika kujundamise ja tervishoiuteenuste osutajate tegevuse põhimõtete kehtestamise.
8.2.Eriarstiabi tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks on Vabariigi Valitsus kehtestanud haiglavõrgu kava, milles on määratud avalikule sektorile (riigile või omavalitsustele) kuuluvate haiglate loetelu. Haiglad ise ei saa otsustada, kas nad kuuluvad haiglavõrku või mitte. Haiglavõrgu arengukava haigla vastutab oma piirkonna elanike tervisevajadustele vastamise ja ravi kättesaadavuse eest vastavalt talle esitatud nõuetele. Riik otsustab, millistes haiglates milliseid tervishoiuteenuseid osutatakse või võib osutada. Haiglad peavad vastama kehtestatud miinimumnõuetele – peavad hõlmama nõutud erialasid ja vastava eriala töötajaid. Siin tulebki appi lähtetoetus, et motiveerida eriarste asuma tööle just haiglavõrgu kava haiglasse. Lähtetoetus on konkureerivaks alternatiiviks nii Tallinna ja Tartu piirkonna haiglate kui ka erahaiglate ja välismaiste personalifirmade tööpakkumistele.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Vaidlusaluse otsusega otsustas Tervisamet eriarsti lähtetoetuse andmisest keeldumise põhjusel, et X. Xil on täitmata TTKS § 541 lõike 3 punktis 1 sätestatud nõue, mille kohaselt peab eriarst töötama haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas (dtl 9).
10.Kaebaja ei vaidlusta, et vastustaja kohaldas olemasolevat normi seaduse kohaselt. Kaebaja leiab, et TTKS § 541 lõike 3 punkt 1 ei ole PS paragrahvidega 11 (proportsionaalsus), 12 (võrdne kohtlemine) ja 28 (igaühe õigus tervise kaitsele) kooskõlas, kuna seab lähtetoetuse saamise tingimuseks eriarstile tööle asumise TTKS § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas, kuid teistele samas sättes nimetatud tervishoiutöötajatele sama tingimust ette nähtud ei ole.
11.Võrdsuspõhiõiguse piiramine (see, et isikuid koheldakse erinevalt) ei ole iseenesest veel selle põhiõiguse rikkumine (RKPJKo 02.05.2005 nr 3-4-1-3-05, p 20). PS § 12 lõige 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mida piiratakse siis, kui sarnases olukorras olevaid isikuid koheldakse erinevalt. Võrdsuspõhiõiguse riive põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb esmalt määrata kindlaks võrdluse lähtekohad ja tuvastada võrreldavad grupid. Selleks tuleb välja tuua võrreldavad grupid, millel on suurim ühisosa. Võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist, kui kaebajat koheldakse halvemini kui võrdlusgruppi kuuluvaid inimesi (RKPSJKo 14.05.2025 nr 3-22-246/31, p 36 ja seal viidatud kohtupraktika).
12.PS § 12 lõikes 1 sätestatud üldine võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooniga, seega piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (RKPJKo 31.01.2025 nr 5-24-26/18, p 63).
4 (7)
12.1.Lähtetoetuse näol, mis aitab tagada riiklikku eesmärki tagada tervishoiuteenuse kättesaadavus (PS § 28), on tegemist vabatahtliku toetuse maksmisega riigi poolt. Riigil ei ole põhiseadusest ega seadusest tulenevat kohustust rahaliselt toetada tervishoiutöötaja tööle asumist. Seega on seadusandjal toetuse tingimuste sätestamisel avar kaalutlusruum.
12.2.Tunnistades seadusandja avarat otsustusruumi, on erinev kohtlemine meelevaldne siis, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Võrdsuspõhiõiguse riive põhjus peab seega olema mõistlik ja asjakohane. Mõistlik ja asjakohane on põhjus juhul, kui see on kohases tasakaalus tekitatud erineva olukorra raskusega. Mida suurem on erineva kohtlemise mõju isikutele, seda kaalukamad peavad olema erineva kohtlemise põhjendused. Mida erinevamad on võrreldavad grupid, seda erinevamalt võib seadusandja neid kohelda (RKPSJKo 14.05.2025 nr 3-22-246/31, p 40 ja seal viidatud kohtupraktika).
13.Kuigi eriarst, peremeditsiinieriarst ja õde töötavad erineval kutsealal, on võimalik leida ka nende puhul suurim ühisosa (RKPSJKo 14.05.2025 nr 3-22-246/31, p 36). Kõikidel juhtudel on tegemist tervishoiutöötajaga, kes on täitnud TTKS § 541 lõikes 2 toodud nõude. TTKS § 541 lõige 3 seab aga täiendava tingimusena eriarstile (v.a peremeditsiini eriarst) nõude, et omandatud erialal tuleb eriarstina tööle asuda TTKS § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas. Eelnevat arvesse võttes on võrreldavad grupid järgmised: 1) ühe aasta jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asunud eriarst (v.a peremeditsiini eriarst); 2) ühe aasta jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asunud peremeditsiini eriarst; 3) ühe aasta jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asunud õde.
14.Lähtetoetuse kehtestamise üldiseks eesmärgiks on suunata tervishoiutöötajaid töötama väljaspoole tõmbekeskusi ning seeläbi tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus ka nendes piirkondades ((Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 533 SE, lk 3; tervise- ja tööministri 16.08.2022 määruse nr 65 „Eriarsti ja õe lähtetoetus“ (eelnõu toimiku number: 22-0831), seletuskiri lk 1-2; ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (lähtetoetused) 293 SE, lk 1-3).
15.Samas nähtub TTKS § 54 1lõike 3 muudatuse seletuskirjast selgelt, et eriarsti lähtetoetus on seotud haiglavõrgus töötamisega (533 SE, lk 16) ja seega ka haiglavõrgu kava kehtestamise eesmärgiga. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haiglavõrgu kava, milles määratakse: 1) tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja õendushaiglate loetelu; 2) vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks (TTKS § 55 lg 1). Seega tagab just haiglavõrgu kavaga seotud eriarst tervishoiuteenuse ühtlast kättesaamist. Asjaolu, et haiglavõrgu abi teenuse kättesaadavuse tagamist ei ole eraldi eesmärgina mõnes seletuskirjas välja toodud, ei tähenda, et seda tegelikku eesmärki põhiseaduspärasuse hindamisel arvesse võtta ei tohiks. Tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamise eesmärk nähtub otseselt nii TTKS § 55 lõikest 1 kui ka Vabariigi valitsuse 02.04.2003 määrusest nr 105 „Haiglavõrgu arengukava.“ (määrus nr 105).
16.SoM märgib kohaselt (dtl 61), et Tervisekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepinguid kõigi tervishoiuteenuse osutajatega, ent haiglavõrgu arengukava haiglate puhul on seadusandja näinud ette erandi – ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lõike 5 kohaselt tuleb Tervisekassal sõlmida vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise leping haiglaga ja sama §-i lõike 51 kohaselt sõlmib Tervisekassa vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu perearstiabi osutava isikuga. Sama kohustus nähtub määruse nr 105 § 1 lõikest 2. Erasektoris tegutsevate tervishoiutöötajate puhul sellist regulatsiooni ei ole. Asjakohane on ka viide haiglavõrgu haiglate tegevuse ulatusest tervishoiuteenuste osutamisel – katavad 5 (7)
tervishoiuteenuste osutamisel rohkem kui 94 % Eesti elanikkonnast. Johtuvalt saab eriarstiabi tervishoiuteenuse kättesaadavust eri piirkondades tagada läbi haiglavõrgu ehk meede aitab eesmärgi saavutamisele kaasa.
17.Kuigi ka Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu abil (sh leping kaebaja tööandjaga) tagatakse tervishoiuteenuse kättesaadavust (RakS § 36 lg 4 p 1 ja p 7) ei tulene sellest keeldu läbi toetuse aidata kaasa teenuse paremale kättesaadavuse tagamisele just haiglavõrgu haiglate kaudu. Õiguspoliitiline valik on see, millise konkreetse eesmärgile kaasa aitava meetme seadusandja selle eesmärgi saavutamiseks valib. Arvestades, et haiglavõrgu haigla on ka elutähtsa teenuse osutaja (TTKS § 22 lg 41), saab pidada mõistlikuks, et just läbi haiglavõrgus tööle asuvate eriarstide tagatakse teenuse kättesaadavust. Haiglavõrgu haigla puhul on kaalukas ka teenuse kättesaadavuse pikaajaline planeerimine (RaKS § 55 lg 3). Neid põhjuseid saab pidada mõistlikkuse ja asjakohasuse nõuet täitvaks.
18.Kuigi ka perearstide ja õdede puhul on eesmärgiks teenuse kättesaadavuse tagamine, on sõltuvalt tervishoiutöötaja töö iseloomust (kutseala) ja selle eripärast ning kõrval eesmärkidest lubatav kehtestada tingimustes erisusi. SoM on kohtumenetluses selgitanud, et toetustingimuste seadmisel on arvestatud, kuidas on TTKS-s reguleeritud perearstide tegevust: perearstid saavad tegutseda FIE-na või eraõigusliku juriidilise isiku töötajana (TTKS § 8 lg 4 9) ja perearstid ei tegutse haiglavõrgu arengukava haiglas. Lisaks, kuna täiendav eesmärk on toetada õdede töötamist nii haiglavõrgu haiglas kui perearsti juures, siis vastavalt on ka toetustingimused seatud (dtl 64).
19.Erineva kohtlemise tagajärje raskust ei saa pidada kuigi suureks. See väljendub praegusel juhul ühekordses rahalises hüvitises (PS § 19, 32), kusjuures isikul puudub subjektiivne õigus lähtetoetusele.
20.Kaebaja toob välja, et XXX, kus ta töötab, suudab patsientidele ambulatoorset ravi tagada odavamalt ja kättesaadavamalt kui haiglavõrgu kava haigla. PS § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda kohtusse üksnes oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral. Seda kaebeõiguse üldist põhimõtet konkretiseerides on Riigikohus korduvalt leidnud, et isik saab ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjades kaitsta vaid iseenda subjektiivseid õigusi. Põhiseadusest ei tulene õigust esitada kaebust avalikes huvides või teiste isikute õiguste kaitseks (RKPSJKo 07.11.2024 nr 522-27/2, p 69). Seega saab kaebaja pöörduda kohtusse ja vaidlustada regulatsiooni põhiseaduspärasuse üksnes enda subjektiivse õiguse mitte patsientide tervisepõhiõiguse (PS § 28) kaitseks. Kohus tohib küll teiste isikute õiguste või muude põhiseaduslike väärtuste kaitsmise argumenti kaaluda ja arvesse võtta, kuid saab seda teha vaid juhul kui kohtusse pöördunud isiku enda õigusi on riivatud.
21.Kokkuvõttes nähtub, et eriarstile haiglavõrgu kavas nimetatud tingimuse sätestamist õigustab asjaolu, et just läbi haiglavõrgu kava on riik otsustanud tagada teenuse kättesaadavus viisil, kus ravi rahastamine on seadusega ette nähtud ja pikaajaliselt planeeritud. Ühtlasi on perearstide ja õdede puhul arvesse võetud asjakohaseid kõrvaleesmärke. Arvestades muuhulgas seadusandja avarat otsustusruumi vabatahtlike toetuste kujundamisel on võrreldavate gruppide erineval kohtlemisel mõistlik ja asjakohane põhjus. Kokkuvõte ja menetluskulud
22.Eeltoodule tuginevalt on kohus seisukohal, et 14.11.2024 Terviseameti otsus on õiguspärane ja alused selle tühistamiseks puuduvad. Alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei ole.
23.Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid ei hüvitata. Vastustaja ja kaasatud haldusorganite võimalikud kulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). 6 (7)
24.Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ja aadressi- ning asukoha andmed tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib kohtulahendi avalikustamist teistsuguses mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.