lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3516/26

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3516/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number

3-25-3516

Haldusasi

X. X riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta X. X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Taotleja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). Kontaktandmete muutumisel on taotleja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtulahendis asendatakse taotleja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X. X (taotleja) esitas Pärnu Maakohtule 30.09.2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus (tsiviilasi nr 2-25-16351).
2.Pärnu Maakohus keeldus 02.10.2025 määrusega taotluse menetlusse võtmisest, kuna selle lahendamine ei ole maakohtu pädevuses.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Pärnu Maakohus edastas taotleja riigi õigusabi taotluse Tallinna Halduskohtule 20.10.2025 (tsiviilasi nr 2-25-16351). Taotleja viibis ajateenistuses 01.10.2018-29.05.2019. Teenistuse alguses oli taotleja terve ja sportlik, kuid 19.11.2018 röntgen näitas degeneratiivseid muutusi vasakus põlves, mida enne ajateenistusse astumist ei olnud. Taotleja soovib juristi abi riigivastutuse seaduse alusel hüvitise nõude koostamiseks ja enda õiguste

3-25-3516

kaitseks. Tänaseks on mõlemas põlves rasked degeneratiivsed muutused, mis piiravad igapäevaelu ja töövõimet ning häirivad und. Taotleja terviseseisund on seotud ajateenistuses saadud vigastustega, mille tõttu on igapäevane töövõime oluliselt langenud. Kaitseväe vastutus ja tervisekahju hüvitamine eeldavad õiguslikku kompetentsi, mida taotlejal ei ole. Õigusabi on vajalik taotleja kaitseks riigi vastu suunatud nõude menetlemisel.

4.Kohus palus 21.10.2025 kohtunõudega HKMS § 58 ja 116 lg 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 186 lg 5 alusel krediidiasutustel esitada kohtule teatis taotleja arvelduskontode olemasolu ja kontojäägi kohta perioodil 20.06.-20.10.2025. Samuti pöördus kohus andmete saamiseks Eesti Töötukassa ning Maksu- ja Tolliameti poole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Taotleja ei ole taotlust isiklikult allkirjastanud. Samas on taotleja kinnitanud 02.10.2025 KÄPO-s Pärnu Maakohtu 02.10.2025 määruse nr 2-25-16351 kättesaamist. Seega ei ole kohtul põhjust kahelda, et X. X taotleb riigi õigusabi saamist.
6.Ehkki taotleja on riigi õigusabi taotluses märkinud, et ta soovib saada menetlusabi tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, siis järeldab kohus Pärnu Maakohtu 02.10.2025 määrusest, et taotleja soovib saada menetlusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses.
7.HKMS § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel HKMS-i 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.
8.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 1 järgi on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine RÕS-is sätestatud alustel ja korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
9.Taotlejal on rahalised vahendid Eesti pankadest AS-is SEB Pank. Kontole on 4 kuu jooksul laekunud 2407,45 eurot. Taotleja sissetulekud moodustuvad peamiselt tema enda ülekannetest. Seega on taotlejal lisaks Eesti pankades olevatele vahenditele ka mujal rahalisi vahendeid, mille olemasolust ei ole taotleja kohut teavitanud (näiteks 16.07.2025 sissetulek 139,97 eurot; 19.07.2025 sissetulek 418,59 eurot). Samuti on taotleja väitnud, et peab Esto AS väikelaenu tõttu tasuma iga kuu ca 140-150 eurot, kuid selliseid igakuiseid makseid arvelduskonto väljavõttel ei kajastu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitatud andmete alusel tõsikindlalt väita, et taotlejal ei ole võimalik asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Kohus ei pea võimalikuks arvutada taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut HKMS § 112 lg 1 alusel, kuna kohtul puuduvad taotleja majanduslikku seisu tõeselt kajastavad andmed. Taotlejal puuduvad Eestis registreeritud kinnisvara ja mootorsõidukid. Kokkuvõttes ei ole kohus veendunud, et taotlejal ei oleks majandusliku seisundi tõttu võimalik tasuda õigusabi eest teenuse osutajale kasvõi osade kaupa.
10.RÕS § 7 lg 1 järgi ei anta riigi õigusabi muuhulgas juhul, kui: taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (p 1) või asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (p 5).

2(3)

3-25-3516

11.Taotleja väitel on temal tekkinud tervisekahju, mida tõendab 19.11.2018 tehtud röntgen. Seega oli taotlejale juba 19.11.2018 teada, et võimalik tervisekahju on tekkinud.
12.Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise esitama faktilised asjaolud ja tõendid, mis kirjeldavad väidetava kahju tekkimist ning põhjuslikku seost, et taotlejale tekkis kahju just nimetatud asjaolude alusel. Taotlejal ei ole vaja ise õiguslikult põhjendada haldusorganile esitatavat taotlust või kohtule esitatud kaebust ja seega ei eelda kohtueelses või kohtumenetluses osalemine õigusteadmiste olemasolu. Haldusorganil ja kohtul on uurimisprintsiibist (haldusmenetluse seaduse § 6 ning HKMS § 2 lg-d 4 ja 5) tulenev kohustus olulised asjaolud ise välja selgitada ja vajadusel koguda tõendeid omal algatusel. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei ole seega esmatähtis, et taotleja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Taotleja on ise võimeline pöörduma Kaitseväe poole ja esitama neile kahju hüvitamise taotluse. Samuti on taotlejal võimalik pöörduda ka ilma kohtu-eelset menetlust läbimata otse kahju hüvitamise nõudega Tallinna Halduskohtusse. Eelkirjeldatu alusel leiab kohus, et taotlejal puudub vajadus riigi õigusabi osutaja järele (RÕS § 7 lg 1 p 1).
13.Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 järgi tuleb esitada taotlus kahju hüvitamiseks haldusorganile või kaebus halduskohtule kolme aasta jooksul, arvates päevast millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
14.HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui taotleja sai teda või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest.
15.Kuivõrd taotleja sai enda terviseprobleemist teadlikuks hiljemalt 19.11.2018, siis möödus kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg 19.11.2021. Seega on taotleja hilinenud kahju hüvitamise nõude esitamisega peaaegu neli aastat, mis on üpris pikk aeg selleks, et pidada tõenäoliseks tähtaja ennistamise võimalust. Järelikult on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene ja riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
16.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja