O.A kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2025 otsuse nr P26-2025-204155 ja 26.02.2025 vaideotsuse nr 5.23/4797-2 tühistamiseks ning kohustamisnõue
Menetlusosalised
Kaebaja — O.A Vastustaja — Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Külli Vallimäe-Tuberg
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2025 otsus nr P26-2025-204155 ja 26.02.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/4797-2.
3.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit uuesti läbi viima kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetlus.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.11.2025. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.O.A (kaebaja) esitas 14.12.2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse ning Eesti Töötukassa kaudu Sotsiaalkindlustusametile taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ning vastava toetuse maksmiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 06.01.2025 otsusega nr TVH/25/000700 kaebajal puuduva töövõime kaheks aastaks (dtl 13-15). Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 14.01.2025 otsusega nr P26-2025-204155 (dtl 17-18) puude raskusastet ei tuvastatud. Kaebaja esitas 12.02.2025 SKA-le vaide (dtl 20-23), mis jäeti Sotsiaalkindlustusameti 26.02.2025 vaideotsusega nr 5.23/4797-2 (dtl 24-31) rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 27.03.2025 kaebaja kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2025 otsuse nr P26-2025-204155 ja 26.02.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/4797-2 tühistamiseks. Lisaks palus kaebaja kohtul kohustada Sotsiaalkindlustusametit tegema 14.12.2024 taotluse alusel uus otsus, millega tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste kehtivusega kaks aastat.
4.Tallinna Halduskohus võttis 08.04.2025 määrusega kaebuse menetlusse Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2025 otsuse nr P26-2025-204155 ja 26.02.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/4797-2 tühistamiseks ühes nõudega kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja 14.12.2024 taotluse üle uuesti otsustama. Kohus tunnistas vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti.
5.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 20.05.2025.
6.Asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja hinnangul ei lähtu Sotsiaalkindlustusameti otsus tema terviseseisundist ja terviseseprobleemidest tulenevatest piirangutest. Otsus on koostatud tema tegelikku tervisliku olukorda sh terviseprobleemide iseloomu, mõju ja prognoosi arvestamata. Kaebajal on diagnoositud hulgiskleroos, mille tõttu esinevad arvestatavad piirangud liikumise valdkonnas s.o kõndimisel, pikaajalisel seismisel ja istumisel. Jalgades (rohkem avaldunud vasakus jalas) esinevad tundlikkusehäired ja nõrkus, kaebaja kõnnib vasakut jalga longates, tema üldine koormustaluvus on alanenud, võimekus igapäevaselt füüsiliselt tegutseda on muutlik ja ettearvamatu. Ülekoormuse korral või ebakindla pinnase korral kaotab kaebaja kergesti tasakaalu, kukkumisoht on olemas ja reaalne. Ülekoormuse korral võivad tekkida ka seljavalud ning selg kangeks muutuda. Lisaks on hulgiskleroosi tõttu piiratud ka kaebaja käeline tegevus (samuti enim avalduv vasakus käes) ehk esinevad tundlikkushäired, raske on midagi haarata või tõsta, teostada peenmotoorikat ja mõlema käe koostööd eeldavaid tegevusi jms. Tema kehaline ja käeline tunnetus ja võime oma keha kontrollida sh ka tualetitoimingutega seoses on alanenud, mistõttu vajab ta igapäevategevustes erinevat tuge ja abi. Sageli on raskendatud ka selliste esmaste tegevuste teostamine nagu toidu valmistamine, hügieeni eest hoolitsemine, riiete pesemine, nööpide sulgemine, paelte sidumine jms, milles kaebaja vajab lähedaste abi ja tuge. Päeviti on olukord muutlik, ta ei tea kunagi ette, palju jaksab ja suudab teha, kas ja kui kaua tegus olla. Kehalised haigused mõjutavad ka kaebaja vaimset seisundit, suhtlemine on raske, väsib ära, mistõttu hoidub suhtlemisest. Tema igapäevane toimimine ja tegutsemine on kehaliste ja vaimsete probleemide tõttu suurel määral piiratud, vajab igapäevaselt erinevat tuge ja abi.
8.Eesti Töötukassa (töötukassa) tuvastas 06.01.2025 otsusega nr TVH/25/000700 kaebajal puuduva töövõime leides, et esinevad mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise ja käelise 2(10)
3-25-786 tegevuse valdkondades; piiratud on pikemate vahemaade kõndimine, kõnnib aeglaselt, vasakut jalga longates. Väsib kergelt. Treppidest üles-alla liikumisel vajab käsipuust tuge. Ühest kehaasendist teise siirdumisel esineb tasakaalukaotuse tunnet, on kukkumisoht. Pikemal seismisel ja istumisel tekib lihasjäikust, väsimist. Vasakus jalas tõusnud lihastoonus, langenud lihasjõud ja tundlikkus. Vasakus käes langenud tundlikkus, jõud, koordineeritud tegevused rasked. Sellest tulenevalt piiratud raskemate esemete tõstmine ja kandmine ning peenmotoorikaalased tegevused. 06.01.2025 eksperthinnangu (dtl 32-47) kohaselt on seisund raskesti prognoositav kehtivusega 2 aastat, kuna tegu on kroonilise haigusega, mis kulgenud ägenemistega. Alustatud on bioloogilise raviga, millega siiamaani olulist piirangute vähenemist ei ole olnud. Plaanis taastusarsti visiit, edasised uuringud.
9.Arvestades eeltoodut on kaebajale arusaamatu, millele tuginedes leiab SKA vaidlustatud otsuses, et tal ei esine piiranguid igapäevasel tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemisel ulatuses, mis võimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme. Otsuses on selgitatud, et otsust tehes tugineti taotlusele ja töövõime hindamise menetluse dokumentidele. Sotsiaalkindlustusamet pidas vajalikuks teostada täiendava ekspertiisi, mille tulemusel leiti, et taotleja põeb hulgiskleroosi, kõnnimaa pikkus kuni 2 km, liikumine aeglane. Pikemal liikumisel hakkab vasakut jalga kergelt lonkama, kand-varvas kõndi sooritab halvasti, kandadele, varvastele tõuseb. Lihasjõud vasaku jala reie- ja säärelihaste osas vähenenud, labajala osas normis. Liikumine, siirdumine, istumine ja seismine on iseseisev, vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks ei ole alust üheski valdkonnas (seal hulgas erijuhtumina hinnates).
10.Kaebaja hinnangul ei vasta vaidlusalune otsus temal esinevate piirangute ulatusele ja sellest tulenevale abivajadusele. Vaatamata määratud ravile ei ole kaebaja seisund paranenud, piirangud püsivad ning on jätkuvalt ravi, abivahendite ja teenustega kompenseerimata, mida tõendavad üheselt arusaadavalt ka terviseandmed. Ka on vaidlusalune otsus selges vastuolus töötukassa poolt tuvastatuga ehk töötukassa leiab viimases töövõime hindamise menetluses, et „kõnnib aeglaselt, vasakut jalga longates, kõnnak spastilis-pareetiline, esineb tasakaalukaotuse tunnet, on kukkumisoht; haigus on kulgenud ägenemistega; alustatud bioloogilise raviga, millega siiamaani olulist piirangute vähenemist ei ole olnud“, siis jääb arusaamatuks, kuidas need piirangud ei mõjuta igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist puude raskusastet põhjustavas ulatuses. Lisaks tuvastas töötukassa maksimaalse töövõime vähenemise ulatuse. Ka on ebaselge, kas ja kui palju arvestati otsust tehes piirangute koosmõjuga ehk asjaoluga, et piirangud esinevad nii liikumisel kui ka käelises tegevuses.
11.Kaebaja hinnangul on asjas kogutud tõenditega (taotlus, terviseandmed, töövõime hindamise menetluses tuvastatu) tuvastatud püsivate terviseprobleemide olemasolu ehk pikaajalised funktsioonipiirangud; asjaolu, et viidatud piirangud ei ole ravimitega, abivahenditega ega teenustega jätkuvalt vähenenud ehk kompenseeritud ning et viidatud piirangute tõttu esinevad jätkuvalt raskused igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemisel. Kaebaja leiab, et tal tuleks tuvastada vähemalt keskmine puue vähemalt kaheks aastaks. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja selgitab, et puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et isikut peetakse terveks või et tal ei ole piiranguid igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel. Diagnoositud haigus ei anna aga iseseisvalt alust tuvastada puude raskusastet.
12.1.Töötukassa otsusest tulenevalt on kaebajal mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise ning käelise tegevuse valdkondades, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigus. Arvestades 3(10)
3-25-786 kaebaja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on töötukassa otsusest tulenevalt tema töövõime kahe aasta jooksul raskesti prognoositav. Kaebajal on seetõttu hinnatud töövõime puuduvaks kestusega kaks aastat.
12.2.Tööealisele inimesele, kes taotleb samaaegselt nii töövõime hindamist kui puude raskusastme tuvastamist, võib, aga ei pruugi puuduva töövõime tuvastamine alati tähendada, et taotlejal tuleb tuvastada ka puude raskusaste. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Puude raskusastme tuvastamisel tööealistel isikutel lähtutakse raskustest, piirangutest või takistustest ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud (pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega.
12.3.PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajadusel arstiõppe läbinud isikuid. Praegusel juhul on vastustaja küsinud ekspertarsti arvamust kaebajal liikumise valdkonnas puude raskusastme tuvastamise kohta. Ekspertarst, hinnates kaebajal liikumisel esinevaid piiranguid, leidis, et ei ole alust vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks (dtl 58).
13.Töövõime hindamise käigus tehtud eksperdihinnangu järgi oleks liikumise valdkonnas kaebaja piirangu aritmeetiline keskmine 2, mis määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1 järgi tähendab seda, et isikul esineb raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste. Teistes hinnatavates valdkondades oleks piirangute aritmeetiline keskmine jäänud alla puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku arvväärtuse. Seega oleks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses antud arvväärtustest tulenevalt olnud kaebajal keskmine puude raskusaste võimalik tuvastada üksnes liikumise valdkonna alusel.
13.1.Määruse nr 18 § 6 lg 5 sätestab, et SKA-l on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Nimetatud sätte alusel ja tuginedes menetlusse kaasatud ekspertarsti arvamusele korrigeeris vastustaja kaebaja inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste piirangute arvväärtust 0,5 ühiku võrra, mille tulemusel hindas vastustaja kaebaja piirangut kõnealuses valdkonnas arvväärtusega 1,5.
13.2.Vastustaja möönab, et ei ole tõepoolest otsuses selgelt arvväärtuse korrigeerimisele viidanud, siiski on vastustaja lähtunud kaasatud ekspertarsti seisukohast. Olenevalt asjaoludest võib korrigeerimine toimuda suurenevalt või alanevalt. Määrus nr 18 ei täpsusta rohkem korrigeerimist võimaldavaid tingimusi ning selle eesmärk on anda SKA-le teatud paindlikkus näiteks ka olukorras, kus SKA ei tee uut tervikhindamist ning tugineb puude raskusastme tuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdihinnangule.
14.Vastustaja selgitab, et liikumisfunktsiooni puhul hinnatakse inimese võimekust liikuda iseseisvalt, ilma kõrvalise abita. Kui terviseandmetest nähtuvalt ei vaja inimene liikumisfunktsiooni osas kõrvalabi, loetakse liikumisfunktsioon iseseisvalt teostatavaks. Kui kõrvalabi vajadus on episoodiline, sõltuvalt mõnest elulisest situatsioonist, ei ole selline kõrvalabi vajadus puude raskusastme tuvastamise aluseks. Ekspertarst on tutvunud kaebaja poolt antud enesehinnanguga ja sellega arvestanud. Kaebaja viited kõrvalabi vajadusele peavad leidma veenva meditsiinilise selgituse ja põhjenduse terviseandmetes. Kuna eksperdiarvamus antakse dokumendipõhiselt, seonduvad terviseandmed väga otseselt puude raskusastme tuvastamise alustega (sh hindamine võtmetegevuste kaupa ja sidusus 4(10)
3-25-786 rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikaatoriga (RFK) hinnatavates valdkondades esinevate piirangute kirjeldamisel). Ekspertarstid ei tee eksperdiarvamuste andmisel visiidipõhiseid ekspertiise, st taotlejat ei ole võimalik kutsuda läbivaatusele, tuginetakse terviseandmetes kirjeldatule, mida analüüsitakse meditsiiniliste eriteadmistega ekspertarsti poolt.
14.1.Vastustaja ei jäta ühelgi juhul erijuhtumi regulatsiooniga arvestamata, kuid lähtub sellest, et erijuhtumi kohaldamine on erandlik ja põhjendatud olukorras, kus terviseseisundi ja väliste takistuste koosmõju raskendab isiku igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erijuhtumit saab kohaldada näiteks ka juhul, kui mitmes valdkonnas on tuvastatavad kergemad piirangud, mis meditsiiniliselt käsitledes tõenäoliselt üksteist võimendavad (hinnatakse kergemaid piiranguid koosmõjus). Samuti kohaldatakse erijuhtumit terviseandmete alusel, mis tööealise isiku puhul ei ole määratletud töövõime hindamise metoodika alusel üheski võtmetegevuses või on võtmetegevuste üleselt mitmes valdkonnas piiranguid põhjustavad, mis vastavad kokkuvõttes vähemalt keskmisele puude raskusastmele, hinnates isiku üldist sooritusvõimet. Praegusel juhul ei ole vastustaja tuvastanud selliseid keskkondlikke ja suhtumuslikke takistusi, mille koosmõjul kaebaja terviseseisundiga oleksid kaebajal esinevad tegutsemis- ja osalemispiirangud raskemad.
14.2.Ekspertarst võtab arvamuse andmisel arvesse kõik tervise infosüsteemis leiduvad asjassepuutuvad andmed. Mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks vajaliku tervisetõendi väljastamine seondub puude raskusastme tuvastamisega seetõttu, et kajastab perearsti hinnangut kaebajal esinevatele piirangutele. Juhtimisõiguse tõendil puudusid märked piirangute, eritingimuste ja sõiduvahendi kohandamise vajaduse kohta.
14.3.Kuna vastustaja korrigeeris üksnes liikumise valdkonna piirangu aritmeetilist keskmist, on ka otsust põhjendatud valdavalt vastava valdkonna piirangu osas. Vastustaja möönab, et vaidlustatud otsuse põhjendused võiksid olla mõnes osas põhjalikumad. Küll on aga vastustaja hinnangul otsuse põhjendustes esitatud ekspertarsti arvamuse pinnalt mõistetav, miks vastustaja ei tuvastanud kaebajal liikumise valdkonnas piiranguid, mis oleksid vähemalt keskmise puude raskusastme kohased.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
16.Kaebaja esitas 14.12.2024 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks. Töötukassa tuvastas 06.01.2025 otsusega nr TVH/25/000700 kaebajal puuduva töövõime kaheks aastaks. Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2025 otsusega nr P26-2025-204155 puude raskusastet ei tuvastatud.
17.Seega on vaidlus selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja puude raskusastme (puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) § 2 lg 11) tuvastamata olukorras kus ühistaotluse menetlemisel tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti poolt koostatud eksperthinnangus on leitud, et kaebajal puudub töövõime.
18.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises 5(10)
3-25-786 või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3); raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p 2) ning sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (p 1).
19.Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist.
20.Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-18-1588, p 19; 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 11). Seega ei pea kohus asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).
21.Kaebaja 14.12.2024 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 23 lg-st 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 23 lg 1 kohaselt puude tuvastamiseks kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
22.Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk ning seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p 12, 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17). Seetõttu on mõistetav, miks võib mõnel juhul inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal ei tuvastata. Nii arvestatakse töövõime hindamisel riski, et töötamisel halveneb inimese tervislik seisund, puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse aga üksnes olemasolevast olukorrast (takistused, piirangud). Hinnata tuleb, kas raskused igapäevatoimingutes kestavad enamuse ajast ja avalduvad suures osas elulistes olukordades. Inimesel võib sõltuvalt asjaoludest esineda takistus või piirang töötamisel, kuid see ei pruugi alati tähendada ühiskonnaelus, tavaelus osalemise takistatust. Töövõime hindamise korral vaadeldakse inimese võimet töötada tavatingimustes, mis võib tähendada füüsilist koormust, psüühilist survet, ajalisi piiranguid puhkamisele, ravimite manustamisele jne. Inimese igapäevatoimingud on aga teistsugused, nende puhul saab inimene vabamalt planeerida oma tegevusi, nende intensiivsust, tempot jne. Terviseseisundist tulenevad piirangud, takistused igapäevaelus võivad inimesel küll esineda, kuid need võivad olla kerged, s.o oma olemuselt sellised, mis ei ületa teatud künnist, et küündida vähemalt keskmise puude raskusastmeni. Seega põhimõtteliselt võib esineda olukordi, kus isikul on piiratud või puuduv töövõime kuid puude raskusastme tuvastamiseks alust ei ole.
23.Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 317-1110, p 24; vrd ka Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 13–15). Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus ei ole SKA-le küll vahetult siduv, kuid 6(10)
3-25-786 ekspertarsti järeldused saab siiski ümber lükata eelkõige konkureeriva eksperdiarvamusega (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26).
24.SKA on vaidlustatud otsuses märkinud, et on otsuse tegemisel aluseks võtnud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, Eesti Töötukassa töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse ja töövõime hindamise otsuse ning SKA ekspertarsti A.T arvamuse. Viidatud arvamuse on vastustaja esitanud ka kohtule (dtl 58). Tuleb möönda, et vastustaja viidatud ekspertarvamus, millele otsuses tuginetakse, on äärmiselt üldsõnaline. Kohtutoimikusse esitatud arvamuse näol on tõenäoliselt tegemist vastustaja sisemise andmebaasi vms väljatrükiga, mis on allkirjastamata ja arvamuse andmise kuupäevaks on märgitud 14.01.2025 ehk vaidlustatud otsuse kuupäev. Dokumendist nähtuvalt on selle „registreerija“ A.T, saatja nimi puudub, seotud dokumendid puuduvad. Tekstiväli sisaldab üldistavat teksti, mis kirjeldab kokkuvõtvalt kaebaja terviseandmetes sisalduvat, seejuures puuduvad viited konkreetsetele TIS kannetele, millele kirjeldus tugineb ning lõpus on toodud järeldus selle kohta, et kuna kaebaja liikumine, siirdumine, istumine ja seismine on iseseisev, siis ei ole vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks alust (s.h. erijuhtumina hinnates). Puuduvad igasugused viited õigusaktidele ja/või metoodikale, millest arvamuse andja on juhindunud ning selle põhjal ei ole võimalik aru saada, millised on need täpsemad asjaolud, miks isikul, kel on küll tuvastatud puuduv töövõime, esinevad piirangud ei võimalda tuvastada isegi keskmise puude raskusastmele vastava puude olemasolu. Ka vaidlustatud otsuses igasugused sellised põhjendused puuduvad, viited õigusaktidele on küll olemas kuid ka need on liialt üldised, sisaldades näiteks viiteid määruse nr 18 §-dele 6, 7 ja 8, samas koosnevad need paragrahvid mitmest erinevast lõikest ja lõiked omakorda punktidest. Seega ei ole otsusest võimalik aru saada, millistele sätetele täpsemalt SKA on tuginenud. Vaidlustatud otsuse puudub ka igasugune viide selle kohta, et ekspertarsti hinnangu alusel tulemust korrigeeriti.
25.Eelkirjeldatu põhjal olen seisukohal, et SKA 14.01.2025 otsus, millega jäeti kaebajal puue tuvastamata, on koostatud põhjendamiskohustust rikkudes ning selle põhjal ei ole ei kohtul ega ka otsuse adressaadil võimalik aru saada, millel põhineb SKA hinnang, et kaebajal ei ole võimalik tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastmele vastavat puuet. Otsuses viidatud ja kohtule esitatud eksperthinnang siin samuti abiks ei ole, sest ka see on oluliste põhjendamispuudustega ning kohtule esitatud dokumendi esmasel vaatlusel ei ole võimalik aru saada, et tegu on üldsegi ekspertarsti arvamusega.
26.Alles 26.02.2025 vaideotsuses on vastustaja asunud vaidlusalust otsust põhjendama, tuues välja ka täpsemad viited õigusaktidele. Sellist olukorda ei saa pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. Need viited on asjakohased ning pidanuks olema välja toodud juba algses haldusaktis.Haldusakti adressaadil peab olema kohe algse haldusakti põhjal võimalik veenduda, millistele asjaoludele ja õigusnormidele tuginedes haldusakt on antud, seda eriti siinses olukorras, kus kaebaja töövõime on hinnatud täielikult puuduvaks. Selline olukord tekitab inimeses mõistetavalt segadust ja seega on SKA-l haldusorganina seda suurem kohustus inimesele arusaadavalt selgitada, miks sellistes olukordades ka keskmisele puude raskusastmele vastavat puuet ei tuvastata.
27.Niisiis on SKA alles vaidemenetluses asunud enda algset seisukohta täiendavalt põhjendama. Vaidemenetlusse on vastustaja kaasanud täiendavalt ekspertarsti F.J (dtl 57), kes on asunud kokkuvõtvalt samuti seisukohale, et piirangud liikumisel ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Nimetatud täiendav eksperdiarvamus kirjeldab küll eelmisega võrreldes veidi täpsemalt kaebaja terviseandmeid, viidates neuroloogi 03.12.2024 sissekandele, siiski on selle põhjal keeruline aru saada, millel täpsemalt põhineb ekspertarsti järeldus, et terviseandmetele tuginedes on puude raskusastme tuvastamine toimunud 7(10)
3-25-786 õiguspäraselt ning vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks ei ole alust üheski valdkonnas, sealhulgas erijuhtumina hinnates. Sealjuures nähtub hinnangust, et ekspertarst tugineb peaasjalikult kaebaja käelise tegevuse hindamisele: „ Ühe käe funktsioonihäire, eeldusel kui teise käe liikuvus on normaalses ulatuses, ei ole puude raskusastmele vastav piirang. Taotleja on valdavalt käelistel tegevustel iseseisev. Ta saab pead kammida, mütsi pähe panna, üheliitrilist anumat vöö kõrgusel tasapinnal liigutada, telefoni kasutada. Piirangud käelistel tegevustel ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele“. Ekspertarst on seega teinud kokkuvõtte, et ühe käe funktsioonihäire, eeldusel kui teise käe liikuvus on normaalses ulatuses, ei ole puude raskusastmele vastav piirang. Vaideotsuses järgnevatest põhjendustest nähtub aga, et tegelikult tuleneb tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti hinnangust, et kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 2, mis omakorda annab määruse nr 18 § 6 lõike 6 punkti 1 kohaselt aluse keskmise puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas.
28.Seega nähtub vaideotsusest, et ühe valdkonna (so. liikumise valdkonna) andmete põhjal oleks siiski alust kaebajal keskmise puude raskusastme tuvastamiseks, mida aga paraku algses otsuses üleüldse mainitud ei ole. Siiski ei ole vastustaja pidanud lõppastmes puude raskusastme tuvastamist võimalikuks, sest on, viidates määruse nr 18 § 6 lõikele 9 (vaideotsuses on ekslikult viidatud lõikele 5), otsustanud korrigeerida kaebajal vastavas valdkonnas esinevat piirangut 0,5 ühiku võrra ning saanud seeläbi tulemuseks 1,5, mis määruse nr 18 kohaselt ei ole piisav keskmise raskusastmega puude tuvastamiseks. Vaideotsusest ei ole võimalik aru saada, millel SKA selline otsustus põhineb.
29.Vastavalt määruse nr 18 § 4 lõikele 2 arvestab arstiõppe läbinud isik arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Praegusel juhul on kaebajal diagnoositud hulgiskleroos, mis on teadaolevalt krooniline ja progresseeruva kuluga haigus. Kaebaja põeb nimetatud haigust juba üle 15 aasta. Kaebaja on taotluses kirjeldanud oma piiranguid liikumisel, käelises tegevuses ja vaimse võimekuse valdkonnas. Kaebaja kirjelduste kohaselt on tema terviseseisund järjepidevalt halvenenud, mitmete funktsioonide täitmine on häiritud ja suutlikkus on vähenenud. Dokumendipõhisest töövõime hindamise 06.01.2025 eksperthinnangus välja toodud terviseandmetest nähtub, et kaebaja on pikemalt haige korduvate ägenemistega, bioloogilise raviga alustatud 2023, kuid piirangud on jäänud püsima, on osaliselt kohanenud (dtl 36).
30.Määruse nr 18 § 6 lg 9 sätestab, et SKA-l on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Korrigeerimist tuleb SKA-l kirjalikult põhjendada. Vaideotsuses viitab SKA eelpooltoodud ekspertarstide arvamustele kuid viimastes ei ole piirangute aritmeetilise keskmise korrigeerimise küsimust otseselt mainitud ja puudutatud. Viidatud ekspertarvamustest ei selgu, millistele andmetele tuginedes on selline korrigeerimine läbi viidud. Ainuke läbiv põhjendus näib olevat see, et kaebaja suudab iseseisvalt liikuda ja vaidemenetluses antud ekspertarvamus toob välja, et kaebajale on väljastatud perearsti poolt ka sõiduki juhtimisõiguse tõend, mis kehtib kuni 14.01.2034, analüüsimata on aga jäetud kaebaja viited sellele, et selle, et kaebaja liikumine on haigusest tulenevate närvikahjustuste tõttu oluliselt piiratud ning piirangud on progresseeruva iseloomuga. Samuti pole ekspertarstid kaalunud käesoleval juhul erijuhtumi hindamise võimalust.
31.SKA 07.03.2025 vastuses Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) selgitustaotlusele (dtl 76-80) on SKA EPIKoja küsimusele 0,5-ga korrigeerimise kohta selgitanud järgmist: Kuna 8(10)
3-25-786 sotsiaalset ja meditsiinilist perspektiivi on praktikas keeruline täielikult lahutada, on SKA peaspetsialistil võimalus tutvuda isiku eelmise puude raskusastme hindamisega. Kui ilmneb märkimisväärne lahknevus varasemalt tuvastatud puude liigi või raskusastme ja töövõime hindamise alusel kujuneva tulemuse vahel, võib peaspetsialist kaasata SKA ekspertarsti, esitades küsimuse: „Kas on õigustatud korrigeerimine 0,5 punktiga?“ Lähtudes ekspertarsti hinnangust võib peaspetsialist kohandada valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra kas üles- või allapoole. Kui korrigeerimine toimub allapoole, on vajalik ekspertarsti põhjendus. Samuti võib ekspertarst hinnata, et juhtum vajab põhjalikumat analüüsi, ning suunata töö ekspertarsti töölauale täieliku arvamuse andmiseks. Sellistel juhtudel tehakse lõplik otsus ekspertarsti kaasamisel.
32.Vastustaja vastusele lisatud lisadest (dtl 60-61 ja 63-64) nähtub, et kaebajal on varasemalt 2021. aastal tuvastatud keskmine puude raskusaste 21.01.2021-20.01.2023 (keskmisele puude raskusastmele vastav muu (käeline tegevus) kõrvalekalle) ning 2023. aasta veebruari otsusega jäetud puude raskusaste määramata. Seega tõenäoliselt kaasas SKA praegusel juhul ekspertarsti tulemuse korrigeerimiseks, kuna eelmisel hindamisel 2023. aastal kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud. Samas on käesoleval juhul kaebajal diagnoositud krooniline ja progresseeruv haigus, terviseandmetest lähtuvalt ei ole olenemata alustatud ravist olulist paranemist toimunud ning kaebajal esineb enda sõnul igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. See et inimene oma pidevalt halveneva tervisliku seisundi ja suutlikkusega mõnevõrra harjub ja kohaneb ning püüab olenemata raskustest iseseisvalt liikuda, ei tähenda seda et tal ei esineks piiranguid ja raskusi, mis võiks olla puude raskusastmele vastavad piirangud.
33.Kokkuvõtlikult nähtub eeltoodust, et SKA 14.01.2025 otsus, milles SKA leidis, et kaebajal ei ole võimalik tuvastava vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavat puuet, on oluliste põhjendamispuudustega ning ehkki vaideotsuses on vastustaja asunud otsust täiendavalt põhjendama, ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes võimalik kohtul siiski veenduda, et SKA on kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetluse kohaselt läbi viinud ning arvesse võtnud kõiki asjakohaseid andmeid. Ekspertarstide hinnangud, millele vastustaja tugineb, on samuti sedavõrd üldsõnalised, et kohtul puudub võimalus kontrollida, millistele andmetele tuginevalt on ekspertarstid leidnud, et kaebajal ei ole alust tuvastada keskmist puuet.
34.Ülaltoodud põhjendustel rahuldan kaebuse ja tühistan Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2025 otsuse nr P26-2025-204155 ja 26.02.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/4797-2. SKA-l tuleb kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetlus uuesti läbi viia. Menetluskulud
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
36.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 9(10)
3-25-786 Maret Hallikma
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.