Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
24.11.2025
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-23-2471 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.U.B (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse määrata talle vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 1 ning Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ (nimekiri nr 1) alusel. Kaebaja oli seisukohal, et ta töötas ajavahemikul 02.03.1992–31.03.2009 nimekirja nr 1 VII osa „Ehitusmaterjalitööstus“ p-s 1 „Tsemendi tootmine“ märgitud ametikohal erialakoodiga 11136 (aspiraatoritööline).
2.SKA peatas 23.08.2023 otsusega nr E13118-1 kaebaja avalduse menetluse seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus.
3.U.B esitas Tallinna Halduskohtule 03.11.2023 kaebuse tuvastada, et ta töötas ajavahemikul 02.03.1992–31.03.2009 (kokku 17 aastat ja 29 päeva) nimekirja nr 1 VII osa p-s 1 märgitud ametikohal erialakoodiga 11136. Kaebaja töötas kuivtoorme jahvatusjaoskonna aspiraatoritöölisena OSAÜHINGUS SILBETI PLOKK (kustutatud 09.02.2015, edaspidi OÜ Silbeti Plokk; varem Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat, AS Viru Silbet ja aktsiaselts SILBET), mille kohta on tema tööraamatus järgmised kanded: alates 14.04.1987 on kaebaja võetud tööle Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaati kontrolörina; alates 16.12.1991 on kaebaja viidud üle aspiraatoritöölise õpilaseks; alates 02.03.1992 on omistatud kaebajale aspiraatoritöölise 2. järk ja viidud üle aspiraatoritööliseks; alates 01.04.1993 on tööandjaks AS Viru Silbet; alates 28.02.1995 on tööleping lõpetatud; alates 01.03.1995 on kaebaja asunud tööle aktsiaseltsi SILBET; alates 01.06.1999 on tööandjaks OÜ Silbeti Plokk; alates 31.03.2009 on tööleping lõpetatud. Kaebaja töö seisnes selles, et Narva Soojuselektrijaam saatis OÜ-le Silbeti Plokk tuha. Kaebaja pumpas tuha spetsiaalse fuller-pumba (aspiraatori) abil punkrisse, millest juhiti tuhk koos liivaga veskisse. Veskis valmistati jahvatatud tuha ja liiva segu. Töövahendiks oli aspiraator, millega kaebaja töötas terve vahetuse jooksul. Töötingimused kaebaja ametikohal olid kogu aeg samasugused ning tervistkahjustavad (alaline töötamine aspiraatoriga; töötamine kohas, mis tegeleb ehitusmaterjalitööstusega ja täpsemalt tsemendi tootmisega).
4.SKA selgitas 04.12.2023 vastuses järgmist. Haldusmenetluses kogutud materjalide põhjal töötas kaebaja 02.03.1992–31.03.2009 aspiraatoritöölisena, kuid üheselt ei ole tõendatud, et ta töötas aspiraatoritöölisena tsemendi tootmisel. Kaebaja tööraamatus on töötamise kande nr 7 juurde hiljem lisatud, et töötatud on aspiraatoritöölise ametikohal, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. OÜ Silbeti Plokk kinnitas 08.04.2009 tõendis kaebaja töötamist kuivtoorme jahvatusjaoskonna aspiraatoritöölisena ning märkis, et tööperiood 02.03.1992–31.03.2009 annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile erialakoodi 11136 alusel. Äriregistri andmetel oli aga OÜ Silbeti Plokk tegevusalaks ehitusmaterjalide tootmine ja realiseerimine, puidu töötlemine, metallkonstruktsioonide valmistamine, transporditeenused ning tööstus- ja ehitusmaterjalide müük. Majandusaasta aruannetes on ettevõtja põhitegevusena nimetatud seinaplokkide tootmine, kasutades seejuures põlevkivituhka. OÜ SILBET (varem aktsiaselts SILBET, OÜ 2(6)
3-23-2471 Silbeti Plokk dokumentide hoidja ja emaettevõte) selgitas 05.05.2023 vastuses, et aktsiaselts SILBET ei olnud ise tsemendi tootja, kuid kasutas oma tootmises ühe komponendina tsementi; jahvatusosakonna aspiraatoritöölised puutusid kokku tsemendiga, mis oli tooraineks ehitusplokkide tootmisel. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on aga aspiraatoritöölisel, kes töötas tsemendi tootmises ning piisav ei ole pelgalt kokkupuude tsemendiga.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 06.12.2024 otsusega kaebuse ning tuvastas, et U.B töötas ajavahemikul 02.03.1992–31.03.2009 (17 aastat ja 29 päeva) nimekirja nr 1 VII osa p-s 1 märgitud ametikohal erialakoodiga 11136 aspiraatoritöölisena. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal on täidetud 20-aastane pensionistaaž ning ta on töötanud aspiraatoritöölisena 02.03.1992–31.03.2009. Kaebaja ametinimetus vastab nimekirja nr 1 VII osa koodile 11136. Kaebaja tööandja tegutses ehitusmaterjalitööstuse valdkonnas. Vaidlus seisneb selles, kas aspiraatoritöölisena töötamise aeg tuleb arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka, arvestades et kaebaja tööandja tootis seinaplokke, milles ühe toorainena kasutati tsementi, kuid ei olnud ise tsemendi tootja. Kohus kuulas kirjalikult üle tunnistajad KT, IL, TV ja MN. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kaebaja tööülesanded olid järgmised: aspiratsiooniseadmete hooldus; kottfiltrite, transpordimehhanismide, ventilaatorite, põlevkivi tuhatorude, õhukanalite jms abiseadmete töö ja hoolduse kontroll; seadmete tihendite kontroll ja tolmueemaldusseadmete katkematu töö tagamine; tuha transportimine laost veskisse ning sellega seotud tööd (filtrite puhastamine, koristamine jne). Põlevkivituhk toodi tehasesse raudteetsisternides ja seda hoiti eraldi ruumis (tuhalaos). Tuhk tuli vedada tuhalaost veskisse – seda tööd tegi kaebaja ja see oli tema põhiülesanne. Selleks juhtis ta mehhanisme, millest peamine oli pneumaatiline pump (fuller), mis vedas tuha tuhalaost veski punkrisse. Tuha transportimine toimus torude kaudu, kasutades suruõhku. Transportimise ajal oli ruum, kus kaebaja töötas, alati tolmune ja ta töötas alati respiraatoriga. Tema ülesannete hulka kuulus mh ruumide tuhast puhastamine ja toormeveski masinisti abistamine. Seega puutus kaebaja töötades kokku põlevkivituha, liiva ja põlevkivituha-liivaseguga. Jahvatamise tulemuseks oli tuhast ja liivast koosnev segu, millest omakorda valmistati seinaplokid (ehitusplokid). Tunnistajad selgitasid, et ettevõtte tegevusala oli ehitusmaterjalide tootmine. Toodeti seinaplokke. Toodangu valmistamisel kasutati liiva, põlevkivituhka, vahepeal ka tsementi. OÜ SILBET on samuti selgitanud, et ettevõte tegeles ehitusmaterjalide, täpsemalt ehitusplokkide tootmisega ja ehitusplokkide tootmisel kasutati ühe komponendina (toorainena) tsementi. OÜ SILBET kinnitas, et jahvatusosakonna aspiraatoritöölised puutusid oma töös vahetult kokku tsemendiga, mis oli ehitusplokkide tootmisel tooraineks. Tõendite kohaselt ei toodetud seega ettevõttes tsementi lõpptootena, kuid plokkide valmistamisel, nimelt jahvatusosakonnas, kasutati põlevkivituha ja tuha-liiva segu. Neid aineid ei nimetatud ametlikult tsemendiks, kuid neil on tsemendi omadused. Tsemendi põhiomadus seisneb selles, et veega segunedes moodustab see plastilise massi, mis seejärel kõveneb ja muutub tahkeks aineks. Samad omadused on põlevkivituhal ja liiva-tuha segul. Varem kasutati jahvatatud tuha ja liiva segu (kukermiit) tsemendina (klass 50 ja 100). Vastustaja ei ole neile seisukohtadele vastu vaielnud ega neid ümber lükanud. TV tõi asjakohaselt välja, et Tallinna Tehnikaülikool uuris tsemendi ja põlevkivituha omaduste sarnasust ning järeldas, et need on sarnased ja tuhk võib olla tsemendi asendaja 1. Seda kinnitab ka asjaolu, et mingi aja jooksul (umbes 2001. a-l) tootis ettevõte plokke 1
3-23-2471 tsemendist (sama tehnoloogiaga, kuid tuha asemel kasutati tsementi). See tähendab, et hoonete ehitamiseks mõeldud plokke võis valmistada nii tsemendist kui ka põlevkivituhast, mis kinnitab tuha ja tsemendi sarnaseid omadusi. IL, kes töötas kaebajaga samas ettevõttes laborandi-analüütikuna ning võttis proove tuha ja liiva segust, selgitas, et kaebaja puutus oma töövahetuse ajal (12 tundi) pidevalt kokku põlevkivituha ja -liivaga. Ettevõte tootis tsemendisegu plokkide valmistamise tarbeks. Tsement koosnes põlevkivituhast, liivast ja hüdreeritud lubjast. Tootmisprotsessis kasutati põlevkivituhka, alumiiniumipulbrit ja hüdreeritud lupja. Kaebaja töötas kogu töötamise aja tsemenditehases aspiraatoritöölisena. Kaebaja seletuste, OÜ Silbet esitatud tõendi ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kaebaja töötas tervist kahjustavates tingimustes, kus ta kandis respiraatorit, sest õhus oli suur põlevkivituha kontsentratsioon ja ruumis oli väga tolmune. Samuti ei ole vaidlust selles, et elektriseadmetest tulenev müra ja vibratsioon olid äärmiselt kõrged ning töötajad töötasid kaitsekostüümides ja -kingades. Tunnistaja ütlustega on tõendatud ka see, et kaebaja töötas toormeveski masinistiga ühes ruumis ja samades tingimustes. Nimekirja nr 1 VII osa „Ehitusmaterjalitööstus“ p 1 „Tsemendi tootmine“ erialakood 14232 näeb ette õiguse soodustingimustel vanaduspensionile toormeveski masinistile kuivjahvatusel ning erialakood 14286 põlevkiviveski masinistile. Seega, arvestades nimekirja nr 1 kehtestamise aega, on tsemendi tootmise all ilmselgelt silmas peetud ka ametikohti, kus tsementi (või tänapäeva mõistes tsemendi omandustele vastavat toodet) toodeti põlevkivituha ja tuha-liiva segust. Kokkuvõttes on tõendatud, et kaebaja töötas täistööajaga jahvatusosakonnas, kus valmistati tuhast ja liivast tuhaliiva segu, millele lisati alumiiniumipulbrit ja hüdraaditud lupja, millel on samad omadused kui tsemendil. Kuigi ettevõttes ei toodetud tsementi lõpptootena, valmistati vaheetapina ühe ettevõtte lõpp-produkti tootmiseks (ehituseks kasutavate seinaplokkide valmistamiseks) tsemendi omadustele vastav toode (kukermiit, tsement klass 50 ja 100) ning seetõttu on selles vaheetapis tegemist tsemendi tootmisega nimekirja nr 1 mõistes. Puudub kahtlus, et tervistkahjustavate tingimuste osas ei erinenud kaebaja töö nimekirjas nr 1 otseselt mainitud tsemendi tootmises töötanud aspiraatoritöölise töötingimustest ja vastab sellele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.SKA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta U.B kaebus rahuldamata. Kaebaja ei töötanud aspiraatoritöölisena tsemendi tootmises. SVPS-i alusel kehtestatud nimekiri nr 1 on üles ehitatud tegevusalade põhiselt. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peavad olema täidetud kõik SVPS-s ja nimekirjas nr 1 sätestatud tingimused. Töötamine pidi toimuma nimekirjas nr 1 nimetatud tegevusalal konkreetse ametikoha tööülesandeid täites. SKA ega kohtu pädevuses ei ole laiendada nimekirjas nr 1 toodud loetelu või võrdsustada mõnda ametikohta, tegevusala või tootmist. Halduskohus on tuvastanud, et kaebaja tööandja ei tegelenud tsemendi tootmisega, vaid tsementi kasutati ühe komponendina (toorainena). Seda on kinnitanud ka OÜ SILBET.
7.U.B palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.SKA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kaebaja tööandjad ei tegelenud ajavahemikul 02.03.1992–31.03.2009 tsemendi tootmisega, siis ei ole võimalik järeldada, et kaebaja töötas sel ajal nimekirja nr 1 VII osa p-s 1 märgitud ametikohal erialakoodiga 11136, mis annab õiguse saada soodustingimustel vanaduspensioni. 4(6)
3-23-2471 Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
9.Nimekirja nr 1 VII osa p-s 1 on silmas peetud üksnes tsemendi tootmisega seotud ametikohti. Ehitusmaterjalitööstusest ongi seejuures nimekirja nr 1 arvatud üksnes kaks valdkonda: tsemendi tootmine ja mineraalvati tootmine. Seega on oluline, et aspiraatoritöölise tööülesanded oleksid seotud tsemendi tootmisega, mitte mingi muu tootmisprotsessiga, isegi kui tööülesanded võisid oma sisult olla samalaadsed.
10.OÜ SILBET (OÜ Silbeti Plokk emaäriühing) 05.05.2023 selgituse kohaselt (dtl 58) tegelesid kaebaja tööandjad – esialgu Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat, hiljem AS Viru Silbet, aktsiaselts SILBET ja OÜ Silbeti Plokk – ajavahemikul 02.03.1992–31.03.2009 ehitusmaterjali, täpsemalt ehitusplokkide valmistamisega; nimetatud ettevõtted ei olnud ise tsemendi tootjad, vaid tsementi kasutati ehitusplokkide valmistamisel ühe komponendina (toorainena). Vastustaja on õigesti välja toonud, et äriregistri andmetel ei ole ka OÜ Silbeti Plokk majandusaasta aruannetes mainitud tsemendi tootmist, vaid põhitegevusalana on välja toodud seinaplokkide tootmine, kasutades põlevkivituhka (lisaks on nimetatud mitmeid muid tegevusalasid, mis ei puuduta siinset vaidlust).
11.Kaebaja on 19.07.2023 avalduses (dtl 60) samuti märkinud, et OÜ Silbeti Plokk tootis betoonblokke. Sama saab järeldada tunnistajate ütlustest. MN ütluste kohaselt (dtl 117–118) oli ettevõtte tegevusala betoonist (sh gaasbetoonist) ehitusmaterjalide tootmine ja müük. Vastuseks küsimusele, kas ettevõte tegeles tsemendi tootmisega, selgitas MN, et ettevõte valmistas raudbetoonkonstruktsioone (valgustuspostid, trepiastmed, vundamendiblokid, põrandapaneelid jms), mille põhiline koostisosa oli tsement. Tunnistaja märkis, et kaebaja töökohustused ei olnud otseselt seotud tsemendi tootmisega. TV ütluste järgi (dtl 163–164) tootis ettevõte põlevkivituhast ja liivast valmistatud seinaplokke. Põlevkivituha ja liiva segu (kukermiiti) valmistati ettevõttes kohapeal (veskis). Põlevkivituhk toodi tehasesse raudteetsisternides ja seda hoiti eraldi ruumis – tuhalaos. Tuhk tuli vedada laost veskisse ning seda tööd tegi kaebaja, juhtides erinevaid mehhanisme, peamiselt pneumaatilist pumpa (nn fullerit). Ettevõttes ei toodetud tsementi, vaid tuha-liiva segul olid tsemendi omadused, mis seisnes selles, et veega segunedes moodustab see plastilise massi, mis kõveneb ja muutub tahkeks aineks. Seega oli tegemist asendatavate ainetega. Tunnistaja märkis, et 2001. a-l tootis ettevõte ehitusplokke mõnda aega ka tsemendist (sama tehnoloogiaga, kuid põlevkivituha asemel kasutati tsementi), mis kinnitab põlevkivituha ja tsemendi identseid omadusi. Tsemendist plokkide valmistamine lõpetati, kuna tuhk oli palju odavam.
12.Neist ütlustest saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kaebaja tööandja ei tegelenud vaidlusalusel ajavahemikul tsemendi, vaid ehitusplokkide tootmisega ning ehitusplokkide koostisosaks, mida valmistati ettevõttes kohapeal, ei olnud tsement (v.a lühikest aega 2001. al), vaid põlevkivituhast ja liivast valmistatud kukermiit. Nii tsement kui ka kukermiit on mineraalsed sideained, kuid erinevad oma keemiliselt koostiselt. Tsemendi koostisaineks on enamasti lubjakivi ja savi ning tootmisprotsess koosneb kolmest tsüklist: tooraine ettevalmistamine, põletamine ja jahvatamine.2 Lubjakivi tuleb kõigepealt purustada ja jahvatada peeneks pulbriks. Seda pulbrit kuumutatakse väga kõrgel temperatuuril, et saada vahetoode, mida nimetatakse klinkriks. Klinker jahvatatakse ning seejärel segatakse erinevate ainetega, mille tulemusel valmivad erinevad tsemendiliigid.3 Kukermiidi kui põlvkivituhk2
Vt H. Pärnamägi. Ehitusmaterjalid. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005; 2013. a-l kohandanud kutsehariduse tarbeks A. Kontor, lk 96, 102. Kättesaadav: https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/70/EHITUSMATERJALID04.11.13-kutseharidus_112770.pdf 3
Vt nt https://betoon.org/loodus/betoon-ja-keskkond/; https://www.monument.ee/lv/kunda-linn/kundatsemenditootmine/artiklid/kunda-tsemenditootmine-virumaa-teataja-12-05-2010.pdf
5(6)
3-23-2471 sideaine koostises on põlevkivi põlemisel alles jäänud tuhk. Nagu tunnistajad selgitasid, segati kukermiit kokku põlevkivituhast ja liivast ning seejärel jahvatati. Seega erines kukermiidi tootmisprotsess tsemendi tootmise protsessist (ära jäid klinkri valmistamise etapid, sest põlevkivi toodi ettevõttesse tuha kujul). On tõsi, et IL ütluste kohaselt (dtl 179–180) tootis ettevõte ehitusplokkide valmistamise jaoks tsemendisegu. Sisuliselt kirjeldas aga IL samasugust tootmisprotsessi nagu MN ja TV. Sama järelduse saab teha ka KN ütlustest (dtl 182–183). Seega ei lükka IL ja KN ütlused ümber järeldust, et kaebaja tööandjad ei tegelnud tsemendi tootmisega.
13.OÜ Silbeti Plokk on 2006. ja 2007. majandusaastate aruannetes märkinud, et põlevkivituhast ehitusplokkide tootmine põhineb 1961. a-l Eestis välja töötatud tehnoloogial, mida on pidevalt täiustatud. Seega tuleb eeldada, et sellise tootmisprotsessi olemasolu oli nimekirja nr 1 kehtestamise ajal teada ja selle välja jätmine nimekirja nr 1 VII osast oli määruseandja teadlik valik. Kohtupraktikas on järjekindlalt leitud, et määrusega nr 206 kehtestatud nimekirjad on üksikasjalikud ja ammendavad ning nende laiendav tõlgendamine ei ole põhjendatud (vt nimekirja nr 1 VII osa puudutavalt nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175 ja 17.09.2021 otsus nr 3-20-981).
14.Kaebaja märgib, et SKA on varasemas praktikas arvanud OÜ-s Silbeti Plokk töötanud inimesi nimekirja nr 1 VII osa p 1 alusel soodustingimustel vanaduspensioni saajate hulka. See ei anna ringkonnakohtule alust teha kaebaja suhtes otsust, mis ei ole kooskõlas SVPS-i ja määrusega nr 206. Kohus kohaldab õigust iseseisvalt ja SKA varasem halduspraktika ei ole kohtule siduv. Ringkonnakohus märgib siiski, et haldusorgan peab kohtlema soodustingimustel vanaduspensioni taotlejaid võrdselt, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui haldusorgan muudab oma varasemat halduspraktikat põhjusel, et see ei olnud kooskõlas kehtiva õigusega (nt Riigikohtu 19.12.2023 määrus nr 3-21-1266, p 39).
15.Menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).
16.HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Kaebaja ja tunnistajate eraelu kaitseks tuleb avaldatavas otsuses asendada nende nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.