Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

3-25-2425

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-2425 sättes nimetatud õiguste rikkumise all ei ole samas aga silmas peetud vaidemenetlusega seotud menetluslike õiguste rikkumist. Teisisõnu tähendab see, et isik ei saa vaide lahendamist reguleerivate menetlusnormide rikkumisele tuginedes vaidlustada vaide tagastamist, vaid leides, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule (vt selle kohta nt Riigikohtu 06.06.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-115, punkt 9). HKMS § 45 lg 4 mõte seisneb selles, et vaidemenetluse tulemus (sh vaide rahuldamata jätmine või vaide tagastamine) üldjuhul ei piira kuidagi täiendavalt isiku õigusi võrreldes piirangutega, mis tulenevad sellest haldusaktist või toimingust, mille peale isik vaide esitas. Eraldivõetuna vaideotsus, samamoodi nagu vaide tagastamine, vaide esitaja mingisuguseid subjektiivseid õigusi ei piira ega tekita talle uusi kohustusi. Vaidemenetlus on haldusesisene kaebemenetlus, mille läbiviimine ei saa olla eesmärk omaette. Kui vaie jääb põhjendamatult rahuldamata või sootuks läbi vaatamata, siis tuleb isikul oma õiguste tõhusaks kaitseks vaidlustada halduskohtus vaidega vaidlustatud haldusakt või toiming, mitte aga asuda vaidlustama vaidemenetluse tulemust. Vaideotsuse vaidlustamine koos vaide esemeks oleva haldusakti või toiminguga on seejuures lubatav eelkõige õigusselguse huvides. 11.Siinsel juhul on ilmne, et vallavolikogu esimehe 25.06.2025 kiri nr 1-8/744-1, millega kaebajate vaie tagastati, ei riku kaebajate õigusi vaide esemest sõltumatult. See kiri ei pane kaebajatele ühtki täiendavat kohustust ega piira nende õigusi. HKMS § 45 lg 4 kohaselt ei saa halduskohtule esitatava kaebusega kaitsta eraldivõetuna õigust vaide õiguspärasele läbivaatamisele. Kuna võimalikud menetluslikud rikkumised vaide lahendamisel ei anna õigust vaidemenetluse ostust eraldiseisvalt vaidlustada, siis ei ole tähtsust ka sellel, kas vaide tagastamine oli õiguspärane, mh kas vaide tagastamise võis otsustada ainuisikuliselt volikogu esimees. Seetõttu puudub kaebajatel ilmselgelt kaebeõigus vaide tagastamise iseseisvaks vaidlustamiseks ning halduskohus võis kaebuse tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 12.HKMS § 120 lg 1 punkti 2 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning tegema vajadusel kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Halduskohus ei ole selle kohustuse vastu eksinud. 13.Halduskohus ei saanud anda kaebajatele soovitust vaidlustada vaide tagastamise asemel vaide esemeks olevaid haldusakte ja/või toiminguid. Vaides taotlesid kaebajad nimelt vallavolikogu 15.05.2025 istungil tehtud otsuse tühistamist ning vallavolikogu kohustamist tagasi lükatud eelnõu uueks arutamiseks. Sisuliselt otsustas vallavolikogu 15.05.2025 istunguil jätta rahuldamata kaebajate taotluse vallavolikogule kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise lõpetamiseks ning vallas tuuleenergeetika arendustegevuse lõpetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda eriplaneeringu koostamise lõpetamist või abstraktselt mingisugust liiki arendustegevuse keelamist. Halduskohus on vaidlustatud määruses kaebajatele õigesti selgitanud, et eriplaneeringu menetlus iseenesest ei saa kuidagi kaebajate õigusi rikkuda. Kaebajate õigusi rikkuvaks võib osutuda selle menetluse tulemusena kehtestatav planeering, ent seda, kas mingisugune eriplaneering üldse kehtestatakse ning kui kehtestatakse, siis millisel kujul, ei ole teada. Isegi kui kaebajate väited, mis puudutavad tuulikupargist lähtuvaid negatiivseid mõjutusi, on õiged, ei ole eriplaneeringu menetluse praeguses etapis mistahes põhjust järeldada, et üldse kehtestatakse mingisugune kaebajate õigusi rikkuv planeeringulahendus. Samamoodi nagu ei saanud kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda planeeringu algatamine, ei saa seda rikkuda ka selle menetluse toimumine. Kaebajad ei ole osutanud ühelegi konkreetsele eriplaneeringu menetlusega seotud toimingule, mis saaks rikkuda nende õigusi sõltumata selles, kas või milline planeering selle menetluse tulemusena lõpuks kehtestatakse. Kaebajad ei saa planeerimismenetluse läbi viimist pareerida pelgalt selle argumendiga, et nad kokkuvõttes õiguspärase lõpptulemuse saavutamist võimalikuks ei pea. 3(4)

3-25-2425 Kõik oma argumendid ja vastuväited mistahes planeeringulahendusele saavad kaebajad esitada planeerimismenetluse käigus. 14.Samamoodi ei ole kaebajatel subjektiivset õigust nõuda abstraktselt tuuleenergeetika arendustegevuse lõpetamist või peatamist. Seevastu on kaebajatel võimalik vaidlustada sellise arendustegevuse raames antavaid konkreetseid haldusakte, nt detailplaneeringuid, projekteerimistingimusi, ehituslubasid jms. 15.Eeltoodud asjaoludel on ilmne, et isegi kui kaebajad oleksid lisaks vaide tagastamisele vaidlustanud halduskohtule esitatava kaebusega ka vaide esemeks olevad haldusaktid ja toimingud, st taotlenud halduskohtult vastustaja kohustamist eriplaneeringu koostamise lõpetamiseks ja/või tuuleenergeetika arendustegevuse lõpetamiseks või peatamiseks, võinuks halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p1 alusel tagastada. Seega ei pidanud halduskohus selliste nõuete esitamist kaebajatele soovitama. 16.HKMS § 175 lg 1 ja § 178 lg 3 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtumäärus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. HKMS § 175 lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada avaldamisele kuuluvas kohtulahendis sisalduvad isikut tuvastada võivad andmed initsiaalide või tähemärgiga. Kaebajate nimed ei ole avaldatava kohtulahendi mõistmiseks vajalikud ning saab eeldada asjaomaste isikute huvi, et need andmed avaldatud kohtulahendis ei kajastuks. Seetõttu tuleb kaebajate nimed kohtumääruse avaldamise korral asendada initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.