Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2025 Tallinnas Haldusasja number
3-25-2196
Haldusasi
X. X (Xe) kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X (X)
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X. X (Xele) tema kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X. X esitas 22. aprillil 2025 Tallinna Vanglale taotluse nr 1-9/1-25/48-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks 15 000 euro ulatuses.
1.1.Kaebaja leidis, et teda hoiti ajavahemikus 26. aprill 2023 kuni 11. juuli 2024 Tallinna Vanglas vahistatuna üksikvangistuses. Sel ajal polnud tal võimalik lähedastega suhelda (keelatud oli helistada, kirjutada ja kokkusaamised). Kaebajal polnud tähenduslikku suhtlust, sportimisvõimalusi, jalutamise võimalust mujal kui betoonkastis. Kaebaja märkis, et talle ei võimaldatud kambrivälist mõtestatud tegevust, sotsiaalset suhtlemist, õppimisvõimalusi ega spordirajatiste kasutamist. Keelati ligipääs spordivahenditele ja liikumisvõimalus, samuti huvija meelelahutusprogrammides osalemine.
Kaebaja on seisukohal, et vangla on kasutanud tema suhtes ebainimlikke kinnipidamistingimusi eesmärgiga teda sotsiaalset rõhutada ja mõjutada, põhjustada kannatusi ja tappa. Kaebaja ei saanud enda kaitseks midagi ette võtta. Vangla õigusvastane tegevus rikkus tema Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 3 ja 8 kaitstavaid õigusi.
2.Tallinna Vangla andis kaebajale 10. juuni 2025. a kirjaga nr 1-9/1-25/48-2 tähtpäeva 18. juuni 2024 taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla palus esitada kaebajal tervisekaardi väljavõte ajaperioodi kohta 26. aprill 2023 kuni 11. juuli 2024. Kaebajal tuli selgitada, mis põhjusel ta ei saanud enda õiguste kaitseks midagi teha ja millised takistused tal selleks esinesid. Samuti tuli tal täpsustada, milles seisnesid ebainimlikud kinnipidamistingimused. Kaebajal tuli selgitada, milles seisnesid piinavad kannatused ning kuidas proovis vangla teda väidetavalt tappa.
3.16. juuni 2025. a vastuses nr 1-9/1-25/48-3 leidis kaebaja, et tema taotluses ei ole puudusi. Kaebaja selgitas, et viibis Tallinna Vanglas, kus tervisekaardi sissekandeid tehti. Kaebaja järeldas, et vanglal on juurepääs tervisekaardile olemas. Kaebaja selgitas, et tal polnud võimalik enda õigusi kaitsta, kuna tal pole õigusteadmisi ja üksikvangistuses polnud tal raha advokaadi palkamiseks. Ka ei näinud ta üksikvangistuses ühtegi kontaktisikut, kes oleks võinud teda aidata. Ebainimlike kinnipidamistingimusi on kaebaja selgitanud oma taotluse p-des 17–
4.Tallinna Halduskohtus registreeriti 3. juulil 2025 X. Xe kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema üksikvangistuses hoidmisega. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse ning palus kohtul taotluses esitatud asjaoludega arvestada kui kaebuse põhjendustega.
5.Vangla esitas kohtule 7. juulil 2025 vastuse kohtunõudele, selgitades, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus on menetluses. Eeldatav vastamise aeg on 14. juuli 2025. Vangla esitas kohtule kaebaja 22. aprilli 2025. a kahju hüvitamise taotluse, vangla 10. juuni 2025. a kirja puuduste kõrvaldamiseks ja kaebaja 16. juuni 2025. a vastuse sellele.
11.juulil 2025 tehtud Rahvastikuregistri kande järgi on kaebaja uueks nimeks X. X.
7.Vangla vastas kaebaja kahju hüvitamise taotlusele 14. juulil 2025 kirjaga nr 1-9/1-25/484, mille alusel osaliselt tagastas taotluse ning osaliselt jättis rahuldamata.
7.1.Kahju hüvitamise taotluse kohaselt tekkis kaebajale kahju 26. aprillist 2023 kuni 11. juulini 2024 Tallinna Vanglas vahistatuna viibimise ajal. Vangiregistri andmete kohaselt paiknes kaebaja vahistatuna Tallinna Vanglas ajavahemikul 2. mai 2023 kuni 11. juuli 2024, vabanedes kell 9.50. Ajavahemikul 26. aprill 2023 (alates kell 23.35) kuni 2. mai 2023 (kuni kella 8.40) peeti kaebajat kinni Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses.
7.2.Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse, mis oli esitatud 26. aprill 2023 kuni 1. mai 2023 kohta, läbivaatamatult. Kaebajal ei ole õigust nõuda kahju hüvitist Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses viibimise eest ajavahemikul 26. aprill 2023 kuni 1. mai 2023.
7.3.Ajavahemiku 2. mai 2023 kuni 11. juuli 2024 osas jättis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et faktilised ajaolud ja kogutud tõendid kaebaja inimväärikuse alandamisele ei viita. Inimväärikuse põhimõttega ei saa vastuolus olevaks lugeda mistahes haldusakti või toimingut, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema väärikust. Väärikust alandavaks saab lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab inimese olukorda ebaproportsionaalselt taotletava legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa tema põhiõiguste moonutamise. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielamised. Tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on inimest alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi.
7.4.Riigiprokuratuuri määrust ei ole osas, mis nägi ette X. Xe täieliku eraldamise teistest vahialustest ja tema üksikkambrisse paigutamise, vaidlustatud. Vangla leidis, et kaebaja väide selle kohta, et tal polnud juurdepääsu kvaliteetsele õigusabile, et oma õigusi kaitsta, ei ole õige. Kaebaja kaitsjateks olid vandeadvokaat P. P ja vandeadvokaadi abi H. H. Seadusandjal on kriminaalpoliitika kujundamisel avar otsustusruum. Selle hulka kuulub ka otsustamine selle üle, milliseid õiguslikke tagajärgi vahistamise kohaldamisega siduda ning millisele täitevvõimu harule anda kaalumisõigus vahistatu õiguste üle otsustamisel. Vangistusseadus (VangS) ei reguleeri kriminaalmenetluse käiku ning vanglateenistusel puudub ka asjatundlikkus hindamaks, kas ja kuivõrd kujutab konkreetne vahistatu endast ohtu kriminaalmenetluse läbiviimisele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-4-1-2-16, p 116).
7.5.Tallinna Vangla ei ole taotleja suhtes suhtlemis- ega liikumispiirangut kohaldanud. Taotleja suhtes kohaldas piirangud Riigiprokuratuur, mistõttu Tallinna Vangla tegevust pole 2(5)
õigusvastane. Ka taotleja kõnelogist nähtuvalt on kaebajale võimaldatud suhtlust lähedastega kohe, kui Riigiprokuratuur piiranguid leevendas.
7.6.Kaebajal oli ajavahemikel 23. veebruar 2024 kuni 7. juuni 2024 ja 14. juuni 2024 kuni 11. juuli 2024 kambrikaaslane. Kaebaja on ise 6. mai 2024. a pöördumises nr 5-8/24/8890-1 avaldanud, et kui avaneb võimalus, siis ta soovib oma kinnipidamise lõpuni viibida üksikkambris. 21. detsembri 2023. a vestluses ametnikuga avaldas kaebaja, et tunneb end hästi ja 8 kuud üksinda kambris pole talle mingit mõju avaldanud. Kaebaja märkis, et käib lähedastega kokkusaamistel ja eitas mõtteid suitsiidist.
7.7.Kaebaja sai igapäevaselt suhelda vanglateenistujatega. Kaks korda päevas on vanglas loendus, mil vanglaametnikud käisid kambris. Ametnik käis kolm korda päevas kambri juures ka toidujagamise ajal. Vangiregistri andmetel suhtles kaebaja ka meedikutega ja käis arsti vastuvõttudel. Kaebajal oli võimalik kuulata raadiot ja vaadata televiisorit ning lugeda ajalehti, ajakirju ja raamatuid. Kaebaja sai saata kirju ja suhelda telefoni teel. Väide, et tal keelati lähedastega suhelda, ei vasta tõele kogu Tallinna Vanglas kinnipidamise ajal. Telefonikõnede logist nähtub, et kaebaja on pärast kohaldatud piirangute muutmist erinevatele aegadel saanud teha telefonikõnesid sagemini kui korra nädalas. Vangiregistri andmetel on kaebajal olnud seitse pikaajalist ja 16 lühiajalist kokkusaamist lähedastega ning 13 kohtumist kaitsjatega. Kokkusaamiste ajal ei olnud taotleja kambris. Lisaks viibis taotleja väljaspool kambrit 12 päeval seoses kohtuistungite või menetlustoimingutega. Taotlejal oli võimalus ka lähedastelt pakke saada, võimalust on kasutatud 18 korda. Jalutusboksi kasutamine üks tund päevas oli kaebajale vanglas viibides tagatud. Vangla dokumendihaldusprogrammis ei ole registreeritud kaebaja pöördumist spordirajatiste kasutamise soovi või huvi- ja meelelahutusprogrammides osalemise kohta.
7.8.Kokkuvõtvalt leidis vangla, et olukorras, kus kaebajale ei kaasnenud muid piiranguid, kui need, mis paratamatult vahistatu staatusega kaasnesid, ei ole vangla käitunud õigusvastaselt. Üksikvangistuses viibimine ei saanud põhjustada talle kahju, mis õigustaks hüvitise nõuet.
8.2. oktoobril 2025 esitas kohus vanglale kohtunõude, milles palus teavet, kas vangla on kaebajale kaebuses väidetavat üksikvangistust kohaldanud ning esitada võimaluse korral dokument, millest on näha kaebaja väidetaval ajavahemikul üksikvangistuses hoidmise alus. Kohus palus esitada ka kaebaja kahju hüvitamise taotlusele antud vangla vastus.
3.oktoobril 2025. a vastas vangla kohtunõudele.
9.1.Vangla selgitas, et Harju Maakohtu 2. juuli 2024. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-243393 nähtuvalt peeti kaebaja kahtlustatavana kinni 26. aprillil 2023. Kaebajale kohaldati 28. aprillist 2023 tõkendina vahistamist. Ajavahemikul 26. aprill kuni 2. mai 2023 oli kaebaja paigutatud Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (arestimaja) ning ajavahemikul 2. mai 2023 kuni 11. juuli 2024 Tallinna Vanglasse. Kaebaja viibis ajavahemikul 2. mail 2023 kuni 11. juuli 2024 Tallinna Vanglas vahistatu staatuses ning kaebajale kohaldatud piirangute alus tulenes kehtivast õigusest (VangS § 90 redaktsioon, mis kehtis kuni 1. oktoober 2024).
9.2.Vangla märkis, et 2. mail 2023 esitati vanglale Riigiprokuratuuri 28. aprilli, 12. septembri ja 12. oktoobri 2023. a määrused. Vastusega koos esitas vangla ka 14. juuli 2025. a vastuse nr 1-9/1-25/48-4 kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlusele seoses üksikvangistuses vahistatuna hoidmisega.
10.Kohus teavitas 10. oktoobril 2025 kaebajat sellest, et vangla esitatud selgituste ja prokuratuuri määruste kohaselt määrati kaebajale piirangud riigiprokuratuuri määruste alusel kriminaalasjas kohtueelses menetluses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 14 lg 2 järgi tuleb kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtueelses menetluses esitada prokuratuurile. Kui kaebaja pole prokuratuuri otsusega rahul, saab ta esitada kaebuse maakohtule (SKHS § 17 lg 1). Kohus andis kaebajale võimaluse esitada arvamus kohtu 3(5)
hinnangule, et praegust kaebust on pädev lahendama maakohus, mitte halduskohus. Kaebaja tähtaegselt arvamust ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebuse saanud kohus selgitab välja vaidluse eseme ja kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p 1).
12.Õige on vangla järeldus, et ajavahemiku 26. aprill 2023 kuni 1. mai 2023 eest, mil kaebaja ei viibinud Tallinna Vanglas, vaid arestimajas, ei ole kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist vanglalt. Vangla on selles osas tagastanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult õigesti.
13.Kaebaja viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul 2. mai 2023 kuni 11. juuli 2024, ent ka sellel ajavahemikul kohaldati kaebajale piiranguid Riigiprokuratuuri määruste alusel.
14.Riigiprokuratuuri 28. aprilli 2023. a määruse järgi keelati kaebajal täielikult lühiajalise ja pikaajalise kokkusaamise õigus ning kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigus alates 28. aprillist 2023 kuni kohtu alla andmiseni. Sama määrusega kohustas prokuratuur eraldama kaebaja täielikult teistest vahialustest, s.t kaebajat tuli hoida (vähemalt vahistuse algfaasis) üksikkambris alates 28. aprillist 2023 kuni kohtu alla andmiseni.
15.12. septembri 2023. a määrusega muutis Riigiprokuratuur 28. aprilli 2023. a lisapiirangute kohaldamise määrust. Kaebajal lubati suhelda abikaasaga. Lubatud olid telefonikõned, kirjavahetus, lühiajalised ja pikaajalised kokkusaamised. 12. oktoobri 2023. a määrusega muutis Riigiprokuratuur 28. aprilli 2023. a lisapiirangute kohaldamise määrust. Määruse alusel lubati kaebajal suhelda ema ja õdedega. Lubatud olid telefonikõned, kirjavahetus, lühiajalised ja pikaajalised kokkusaamised.
16.Kaebaja suhtlemise piiramise ning tema üksikkambrisse paigutamise aluseks olid seega eelpool loetletud prokuratuuri määrused. Kõikides nimetatud määrustes sisaldub viide kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dele 228 ja 229, mis reguleerivad uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamist ning sellise kaebuse lahendamist.
17.Vangla on 14. juuli 2025. a vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele analüüsinud põhjalikult seda, miks ei ole alust kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks ajavahemikul, mil kaebaja viibis vanglas. Vangla 14. juuli 2025. a vastusest selgub muuhulgas see, et kaebajale ei kaasnenud Tallinna Vanglas viibimise ajal muid piiranguid, kui need, mis paratamatult vahistatu staatusega. Vangla on oma seisukohta 14. juuli 2025. a vastuses kaebajale veenvalt põhjendanud. Kaebaja ei ole kohtumenetluse ajal esitanud argumente, mis vangla väited selles osas ümber lükkaks. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja vaidlustaks vanglas viibimise ajal vangla määratud piiranguid. Kaebusega vaidlustatavate piirangute õiguslik alus tulenes seega Riigiprokuratuuri kolmest määrusest, mis on tehtud kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse ajal (kohtute infosüsteemi järgi esitati süüdistusakt maakohtule 12. oktoobril 2023).
18.Halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra (HKMS § 4 lg 1). Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 14 lg 2 järgi tuleb kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtueelses menetluses esitada prokuratuurile. Kui Riigiprokuratuur jätab taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib taotluse esitaja esitada Riigiprokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju SKHS § 7 tähenduses (SKHS § 17 lg 1). Maakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud korras (SKHS § 17 lg 4). 4(5)
19.Arvestades seda, et kaebaja vaidlustatavate piirangute kohaldamise alus tuleneb Riigiprokuratuuri 28. aprilli, 12. septembri ja 12. oktoobri 2023. a määrusest, ei ole halduskohus pädev kaebust lahendama. SKHS näeb ette kriminaalasja kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse menetlemiseks teistsuguse menetluskorra (vt määruse p 18).
20.Kohus tagastab kaebuse kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille järgi tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
21.Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.