Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2025, Tartu Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus valduse läbivaatuseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Taivo Rosi Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist (puudutatud isik) – X
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile tagantjärele luba eluruumi läbivaatuseks aadressil XXX.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed ja aadressid tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 15.10.2025 Tartu Halduskohtule taotluse saada korrakaitseseaduse (KorS) § 51 lg 2 ja HKMS § 264 lg 2 alusel tagantjärele luba aadressil XXX asuva Xi vastutusel oleva eluruumi läbivaatamiseks. Taotluse põhjendused on järgmised.
1.1.12.10.2025 kella 17.06 ajal laekus Häirekeskusele väljakutse, mille sisuks oli kadunud 3-aastane laps. Tartu linnas elav teataja oli usaldanud oma 3-aastase lapse nädalavahetuseks bioloogilise isa kätte ja kokkuleppe kohaselt pidi laps ema juurde tagasi jõudma 12.10.2025 pärastlõunal. Lapse ema ja bioloogilise isa kokkulepe nägi ette ka seda, et laps viibib nädalavahetusel koos isaga viimase ema elukohas yyy. Kui teataja 12.10.2025 pärastlõunal lapse kohta isalt informatsiooni küsis, keeldus viimane last tagastamast, mistõttu palus teataja
3-25-3472 politsei abi. Teataja oli mures lapse heaolu pärast, kuivõrd isal oli harjumus tarvitada narkootikume. Lisaks ei olnud isa ega laps sellel nädalavahetusel kordagi viibinud kokkuleppelises kohas yyy. Politsei lahendas sündmust koostöös Sotsiaalkindlustusameti lasteabiga. Kasutati mitmeid erinevaid meetmeid, alates asjaosalistega kontakti loomisest või selle proovimisest, avalikus ruumis patrullimisest, mobiiltelefoni positsioneerimisest kuni eluruumi läbivaatuseni. Valduse läbivaatus oli KorS § 51 lg 1 p 1 järgi aktuaalne, kuivõrd esines piisav alus eeldamaks, et korteris võib viibida 3-aastane laps, kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on ohus. Eluruumi läbivaatamise otsuse tingis peaasjalikult eluline teadmine sellest, et 3-aastane laps iseseisvalt enda heaolu kuidagi suunata ei saa. Kõnealuse korteri ukse taga oli laste vihmavari ja esikus maas pehme mänguasi, mis andsid politseinikule indikatsiooni, et otsitav laps võib korteris viibida. Lisaks näitas bioloogilise isa mobiiltelefoni positsioneering aadressiks XXX ja selle lähiümbrust. Vahetus läheduses asuv w korter oli politsei infosüsteemi andmetel elukohaks last enda käes hoidnud bioloogilise isa uuele tüdruksõbrale Qle. Kõigele eeltoodule tuginedes võttis patrullpolitseinik vastu otsuse korter läbi vaadata ja tegi selleks ettepaneku korteri valdajale Xle. Valduse läbivaatus toimus ruumi valdaja X juuresolekul ja nõusolekul ning piirnes üksnes ruumide visuaalse vaatlemisega.
KOHTU SEISUKOHT
2.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldusorganile loa haldustoimingu tegemiseks. HKMS § 264 lg-st 2 tulenevalt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
3.KorS § 51 lg 1 sätestab, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi: 1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud; 2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või 3) kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on valdust läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses. KorS § 51 lg 2 järgi on isiku valduses oleva eluruumi läbivaatus lubatud ainult läbivaadatava eluruumi asukohajärgse halduskohtu eelneval loal. Kui halduskohtu luba ei ole võimalik taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu, võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul on korrakaitseorgan kohustatud loa taotlema tagantjärele. Kohtunik otsustab valduse läbivaatuseks loa andmise või selle pikendamise HKMS-s haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud korras.
4.Seadus ei näe ette, et valduse läbivaatuseks loa andmise menetlusse tuleks kaasata isik, kelle suhtes sooritatud toimingule tagantjärele loa andmist otsustatakse, ega kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seetõttu lahendab kohtunik loa andmise taotluse kirjaliku määrusega ainuisikuliselt kohtuistungit pidamata lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4).
5.PPA ametnikud vaatasid 12.10.2025 läbi X valduses oleva eluruumi aadressil XXX. Valduse läbivaatuse protokolli (dtl 9–10) kohaselt oli meetme kohaldamise algusajaks kell 19.43 ja lõpuajaks kell 19.48. Protokolli märgitu kohaselt vaadati eluruum valdaja nõusolekuta läbi KorS § 51 lg 1 p 1 alusel. Protokolli järgi oli PPA-l vajalik tõrjuda ohtu ning PPA-l oli alust arvata, et korteris viibib politsei poolt otsitav 3-aastane laps ja ta võib viibida abitus seisundis.
2
3-25-3472
6.Kuivõrd eluruumi läbivaatus on juba toimunud, tuleb kohtul kontrollida, kas täidetud on KorS § 51 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused kohtu poolt valduse läbivaatuseks tagantjärele loa andmiseks. See tähendab, et kohus annab PPA-le loa valduse läbivaatuseks üksnes juhul, kui kohus nõustub PPA hinnanguga, et esines alust arvata, et puudutatud isiku eluruumis viibis isik, kelle elu, tervis või kehaline puutumatus oli tingituna tema abitust seisundist ohustatud, ning eluruumi läbivaatuseks ei olnud võimalik eelnevalt taotleda halduskohtu luba vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu.
6.1.Vastavalt KorS § 5 lg-le 2 on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine, ning vastavalt KorS § 5 lg-le 1 on korrarikkumine avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. KorS § 5 lg 4 järgi on kõrgendatud oht oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Vahetu oht on aga olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab (KorS § 5 lg 5).
7.Kohtule esitatud taotluse, valduse läbivaatuse teostamise otsustanud patrullpolitseiniku 14.10.2025. a ettekande (dtl 6–8) ja PPA lahendamisel olnud juhtumi kokkuvõtte (dtl 13–35) põhjal leiab kohus, et PPA-l esines piisav alus arvata, et ametnike poolt otsitav 3-aastane laps koos enda bioloogilise isaga (kes ei ole märgitud sünnitunnistusele lapse isana) viibis puudutatud isiku korteris ning lapse elu, tervis või kehaline puutumatus oli tema abitust seisundist tingituna ohustatud. Otsitava lapse ema oli pöördunud Häirekeskusesse 12.10.2025 kell 17.06, ta oli politseile avaldanud, et lapse bioloogilisel isal on uus tüdruksõber (puudutatud isiku tütar), ja oli eeldanud, et lapse isa koos lapsega võib viibida uue tüdruksõbra juures. Enam kui 2 tundi pärast juhtumi algatamist õnnestus politseil positsioneerida lapse isa mobiiltelefon ning positsioneeringu järgi asus see aadressil XXX või selle lähiümbruses. Politsei tegi kindlaks, et lapse isa uue tüdruksõbra elukoha aadress on w. w maja asub XXX maja kõrval. w korterit kontrollima läinud politseinik on enda 14.10.2025. a ettekandes selgitanud, et ta märkas korteri ukse taga trepikojas laste vihmavarju ning korteri esikus maas pehmet mänguasja. Kohtule esitatud materjalidest tuleneb veel, et otsitava lapse isa ei olnud toonud last kokku lepitud ajal lapse ema juurde tagasi, oli tundunud lapse emale 12.10.2025. a õhtul temaga suheldes närviline ja agressiivne ning lapse isal oli harjumus tarvitada narkootikume. Eeltoodut arvesse võttes sai patrullpolitseinik kohtu hinnangul põhjendatult järeldada, et otsitava 3-aastase lapse isa võis end koos lapsega varjata tema tüdruksõbra elukohas ning 3-aastase lapse elu, tervis või kehaline puutumatus võis isa võimalikust ettearvamatust käitumisest tingituna olla ohus. Politseiniku sellist kahtlust ei saanud praegusel juhul täielikult välistada läbi vaadatud eluruumis viibinud isikute ütlused ja käitumine. Kohtu hinnangul sai PPA antud juhul järeldada ka seda, et tegemist oli vahetu ja kõrgendatud ohu tõrjumise vajadusega. Otsitava isiku näol oli tegemist 3-aastase lapsega, kes viibis PPA-le teadaolevalt alates 10.10.2025. a õhtust teadmata kohas koos isikuga, kes ei pruukinud tagada tema piisavat järelevalvet ja turvalisust. Sellest tulenevalt oli PPA-l läbivaatuse teostamise ajal 12.10.2025. a õhtul piisav alus arvata, et lapse elu või kehaline puutumatus võisid olla saanud juba kahjustada või esines suur tõenäosus selle toimumiseks lähiajal.
8.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab tagantjärele loa puudutatud isiku eluruumi läbivaatuseks.
9.Kohus asendab kohtumääruse avaldamisel määruses nimetatud füüsiliste isikute nimed ja aadressid tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
3
3-25-3472 (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.