X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19. novembri 2024. a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X, esindaja vandeadvokaadi abi Rein Laid Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kärt Kasepõld
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 24. septembril 2025
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas otsuses nimed X. X ja H tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17. novembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas X. Xle relvaloa nr DL10001685 kehtivusajaga 7. juuli 2026. Relvaloa järgi on X. Xl õigus jahipidamise otstarbel ja turvalisuse tagamiseks omada ja kanda püsse Beretta-687, (kaliiber 12, nr N53059B), Mossin-Nagant (kaliiber 7,62×54R, nr ИР7146), Sauer-100-Classic (kaliiber 223Rem,
3-24-3406 nr C007830), Anschütz-525 (kaliiber 5,6×15R, nr 3019184) ja Sauer-202-Classic (kaliiber 308Win, nr N37024).
2.PPA tunnistas 19. novembri 2024. a otsusega nr 4.2-1/10159-2 kaebaja relvaloa relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 alusel kehtetuks. PPA kohustas kaebajat andma relvad ja laskemoon politseile üle hiljemalt 20. novembril 2024. PPA otsuse järgi tuleb kaebajal relvad ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada või alustada nende võõrandamist.
PPA-l on kaebajaga seoses registreeritud järgmised juhtumid.
a) 27. oktoobril 2024 sai politsei väljakutse lähisuhtevägivalla juhtumi kohta: kaebaja oli tarvitanud alkoholi ja naist tüli käigus tõuganud. Sündmuse kohta koostati lähisuhtevägivalla infoleht. b) 24. aprillil 2023 oli kaebaja allutatud lühimenetlusele seose liiklusnõuete muu rikkumisega (kõrvaltegevused). c) 22. septembril 2022 juhtis kaebaja mootorsõidukit kiirusega 83+-7 km/h. Lubatud suurim kiirus teelõigul oli 50 km/h. d) Ajavahemikul 2015–2021 rikkus kaebaja liiklusseaduse nõudeid kokku vähemalt 17 korda (lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 14 korda; foori keelava tule ajal ristmikule sõitmine; ristmiku ületamine foori keelava tulega; mootorsõiduki juhtimine, mille rehvid ei vasta kehtestatud nõuetele).
2.2.2020. ja 2021. a-l vestles piirkonnapolitseinik kaebajaga õiguskuulekuse teemal. Kaebaja on jätkanud õiguserikkumisi ja näidanud üles agressiivsust teise inimese vastu.
2.3.4. novembril 2024 teavitas PPA Põhja prefektuur kaebajat, et esineb alus tema relvaluba kehtetuks tunnistada. Kaebajale anti võimalus esitada seisukoht. Kaebaja selgitas, et ta pole elukaaslase vastu vägivaldne olnud. Kaebaja lisas oma elukaaslase selgitused, mis kaebaja sõnu kinnitasid. Kaebaja põhjendas liiklusrikkumisi sellega, et sõidab aastas ligi 50 000 km, mis on keskmisest liiklejast oluliselt enam. Kaebaja märkis, et kehtivaid karistusi tal pole. Kaebaja sõnul ei õigusta ta rikkumisi, kuid leiab, et neid pole olnud palju ja need ei anna alust järeldada tema sobimatust relva omama. Kaebaja selgitas, et ta tegeleb aktiivselt jahipidamisega. Ta pole kordagi rikkunud jahivõi relvade ohutu käitlemise nõudeid. Jahiseltside kaaslased iseloomustavad kaebajat positiivselt.
2.4.PPA ülesanne on avaliku korra ja julgeoleku huvides tagada, et relva kui kõrgema ohu allikat ei valdaks inimene, kes pole piisavalt usaldusväärne. Järelduse, et inimene ei sobi relvaomanikuks, võib teha ka selliste asjaolude pinnalt, millel ei ole seost relvaga. PPA-le laekunud teave selle kohta, et kaebaja on käitunud lähisuhtes agressiivselt ning liikluses korduvalt ennast ja teisi ohustanud, õigustab kahtlust tema usaldusväärsuses. Relvaluba on eriõigus. Relvaloa omanik peab käituma keskmisest vastutustundlikumalt.
2.5.Kaebaja kinnitas 27. oktoobril 2024 kohal käinud politseinikele, et käitus elukaaslasega agressiivselt, tõugates teda. Ta selgitas seda sellega, et ta oli joobes ja et naine provotseeris teda. Teise inimese tõukamine on vägivaldne käitumine, millel võivad olla väga rasked tagajärjed. Kaebaja eitab esitatud seisukohas vägivalla kasutamist elukaaslase vastu. See näitab, et ta ei ole juhtunust järeldusi teinud ega aru saanud, et käitus valesti. Seega pole välistatud, et sarnane juhtum võib ka tulevikus 2(14)
3-24-3406 aset leida. PPA ei pea jääma ootama uut vägivallajuhtumit. Halbade asjaolude kokkulangemisel võib relvaomanik kasutada konflikti lahendamiseks tulirelva.
2.6.Lisaks on kaebaja käitunud korduvalt mootorsõiduki roolis ennast ja teisi ohustavalt. Kohtupraktika järgi on relvaloa omaja liikluskäitumine väga kaalukas argument, millest lähtudes hinnata tema sobivust relva omama. Seda põhjusel, et mootorsõiduk on suurema ohu allikas sarnaselt relvale. Esmapilgul väike hoolimatus sõiduki kasutamisel võib samuti kaasa tuua väga rasked tagajärjed. Roolis kõrvaliste asjadega tegelemisega, lubatud sõidukiiruse ületamisega ja teiste kaebajale etteheidetud rikkumistega seab juht alati ohtu enda ja kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Seetõttu ei saa eeldada, et kaebaja käituks ka relvaga hoolsalt ja nõuetekohaselt.
2.7.Määrav pole see, et kaebajal pole ühtegi kehtivat karistust. PPA võib inimese käitumist hinnates tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi (näiteks lühimenetlused).
2.8.Kaebaja ei ole aru saanud, et relvaloa omaja käitumisele on kõrgendatud nõudmised. Kuigi kaebajaga on korduvalt vesteldud, on ta rikkumisi jätkanud. Ta pisendab toimepandud liiklusrikkumisi. Rohke liikluses osalemine ei õigusta ega pehmenda õigusrikkumisi. Kaebaja ei suuda või ei taha käituda õiguskuulekalt. On oht, et ta jätkab rikkumisi ka tulevikus.
2.9.PPA arvestab kaebajat positiivselt iseloomustavat teavet: ta on aktiivne jahimees ja pikaaegne relvaloa omanik. Jahiseltskonnas on ta abivalmis, usaldusväärne, rahulik, sõbralik, tasakaalukas, teistega arvestav ja vastutustundlik. Ta järgib eeskujulikult relvadega ümberkäimise reegleid. See ei muuda siiski olematuks tema agressiivset käitumist elukaaslase vastu ja järjepidevaid liiklusrikkumisi. Inimene võib erinevates eluvaldkondades erinevalt käituda. Kaebaja on jahti pidades käitunud igati korrektselt, kuid muul ajal ennast ja teisi ohustavalt.
2.10.PPA tutvus kaebaja elukaaslase koostatud iseloomustusega. See, et kaebaja kasutas elukaaslase vastu 27. oktoobril 2024 vägivalda, on leidnud kinnitust haldusmenetluses kogutud tõenditega. Elukaaslase hilisem selgitus, mille järgi kaebaja ei olnud tema vastu mingil määral vägivaldne, ei ole usutav ega vasta tõele. See, et kaebaja on hea isa oma pojale, tegeleb aktiivselt jahipidamisega ja hoiab relva relvakapis, võib tõele vastata, kuid ei muuda olematuks kaebajale etteheidetud käitumist.
2.11.Relvaloa kehtetuks tunnistamine on kohane meede, et tagada teiste inimeste turvalisus ja avaliku korra kaitse. Teiste inimeste õigus elule, tervisele ja avalikule korrale kaaluvad üles kaebaja õiguse eneseteostusele.
3.X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA otsuse tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg-tega 1 ja 2, § 4 lg-ga 2 ja §-ga 6. Otsus ei ole proportsionaalne ning sisaldab olulisi fakti- ja kaalutlusvigu. PPA ei selgitanud välja ega arvestanud olulisi asjaolusid. Otsus on oletuslik ja üldsõnaline.
3.1.Kaebaja relvalubade kehtetuks tunnistamisega võttis PPA talt võimaluse relvaga jahti pidada. Sellega piiras PPA õigusvastaselt kaebaja vaba eneseteostuse õigust. PPA otsus pole tehtud mitte seaduse alusel vaid PPA ametniku suvaotsuse põhjal. Ametnikul on olnud õigusvastane eesmärk piirata kaebaja põhiõigusi ja vabadusi ning muid subjektiivseid õigusi.
3(14)
3-24-3406
3.2.PPA heidab kaebajale ette lähisuhtevägivalla juhtumit, mida tegelikult ei ole olnud. Lähisuhtevägivald on süütegu. Süüteo asjaolude ilmnemisel on kohustuslik algatada kas kriminaal- või väärteomenetlus (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 6, väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31). Kaebaja suhtes kumbagi menetlust ei algatatud. Ka ei kasutatud tema vastu korrakaitseseadusest (KorS) tulenevaid sunnivahendeid. Asjaosalistelt ei võetud seletusi ega tehtud muid õiguslikke toiminguid. Juhtumit ei dokumenteeritud. See ei kajastu karistusregistris. Kokkuvõttes tähendab see, et lähisuhtevägivalda tegelikult aset ei leidnud. Pole mingit alust seda kaebajale ette heita. Väidetava vägivallajuhtumi etteheitmine kaebajale relvaloa menetluses oleks vastuolus süütuse presumptsiooniga.
3.3.Kaebaja elukaaslane selgitas, et tema 27. oktoobri 2024. a kõne hädaabinumbrile oli mõtlematu ja kahetsusväärne. Elukaaslane kinnitas, et kaebaja ei ole kunagi olnud vägivaldne. Nad on koos elanud 18 aastat. Elukaaslase kinnistusel on kaebaja väga hooliv. Ta on hea isa nende pojale.
3.4.Kokkuvõttes leiab kaebaja, et lähisuhtevägivald pole tõendatud. Lisaks ei nähtu, et kaebaja oleks PPA arvates oletatava vägivallajuhtumi vältel kasutanud relva või sellega ähvardanud. Kui lähisuhtevägivald pole aset leidnud, pole arusaadav, mille pinnalt PPA oletab, et see võiks aset leida tulevikus. PPA väljub seda oletades kaalutlusõiguse piiridest, kuritarvitades kaalutlusõigust. PPA-l polnud õiguslikku alust sellisele oletusele tugineda.
3.5.Seoses 24. aprilli 2023. a juhtumiga (kõrvaltegevused autoroolis) selgitab kaebaja, et ta ei kasutanud roolis mitte relva vaid telefoni. Sellega ei tekitanud ta mingit liiklusohtu. Kaebaja tegu kvalifitseeriti liiklusseaduse (LS) § 242 lg 1 alla (õigusnorm LS § 33 lg 11 p 1; täpsustus: telefon). Kui kaasnenud oleks liiklusoht, oleks kvalifikatsiooniks olnud LS § 242 lg 2. Sellisel juhul poleks saanud kohaldada lühimenetlust. PPA-l polnud praegusel juhul õiguslikku alust kasutada ja kaaluda lühimenetluse asjaolusid.
3.6.PPA väidab, et roolis kõrvaliste asjadega tegelemine ja lubatud sõidukiiruse ületamine tekitab alati ohu. See väide ei ole õige. PPA-l pole õigust asuda seadusandja asemele ja võtta otsuse tegemisel aluseks kohatuid asjaolusid. Lühimenetluse andmetele tuginemine on seadusega otsesõnu keelatud (vt VTMS § 54 8 lg 6). Sellele asjaolule tuginedes kuritarvitas PPA kaalutlusõigust.
3.7.22. septembri 2022. a kiiruseületamine on süüteona kustunud. Andmed selle kohta on karistusregistrist kustutatud ja kantud arhiivi. See käib ka varasemate juhtumite kohta, millele PPA tugines. Kaebaja märgib, et teda ei ole üheski väärteomenetluses süüdistatud liiklusohu tekitamises. Kõik määratud karistused olid keskmises võimalikus määras või jäid sellest allapoole. Karistused määrati mh preventiivsetel kaalutlustel. Kui kaebaja oleks süütegude toimepanemist jätkanud, oleks karistused karmimaks muutunud ja andmed karistusregistris. Viimane kanne karistusregistris puudutas 2022. a-l sooritatud väärtegu. Praeguseks on kõik andmed registrist kustunud. Riik on kaebaja tegudele seega juba hinnangu andnud. PPA-l pole õiguslikku alust asuda haldusmenetluses kaebaja tegusid ümber hindama. Arvestada tuleb ka seda, et tegelikus elus on peaaegu kõik autojuhid millalgi liiklusseaduse vastu eksinud ja kiirusepiiranguid rikkunud.
3.8.PPA väide, et piirkonnapolitseinik rääkis kaebajaga õiguskuulekusest, pole õige. 2020. a-l käis politseinik kaebaja juures relvakappi kontrollimas. Kaebaja ei mäleta, et vesteldud oleks õiguskuulekusest. 2021. a-l oli kaebajal 4(14)
3-24-3406 piirkonnapolitseinikuga kontakt seoses relvaloa kehtivuse pikendamisega. Politseinik käis ka siis kontrollimas relvahoiutingimusi ja relvi. Õiguskuulekusest rääkimist kaebaja ei mäleta.
3.9.PPA pole RelvS § 43 lg 31 kohaldades arvestanud seda, et eluviisi või käitumise sobimatus peaks seonduma konkreetse relvaliigi omamisega. PPA pole selgitanud, millist relvaliiki on kaebaja sobimatu omama.
3.10.Otsusest ei nähtu, et PPA oleks isegi minimaalsel määral kaalutlusõigust teostanud. PPA põhjendused pole relvaloa kehtetuks tunnistamiseks piisavad. Kaalutlused pole loogilised ega jälgitavad. PPA on jätnud kõrvale kõik kaebajat positiivselt iseloomustavad asjaolud, sh elukaaslase selgitused, pikaaegse jahipidamise hobi, relvaseaduse rikkumiste puudumise ning jahiseltside positiivsed iseloomustused. PPA on tuginenud üksnes oletatavale lähisuhtevägivalla juhtumile, jättes vajaliku tähelepanuta selle, et juhtumil ei olnud mingeid õiguslikke järelmeid. Ka on PPA tuginenud lühimenetluse otsusele, eirates seaduses sätestatud keeldu, kustutatud liiklusväärtegudele ja väidetavalt aset leidnud vestlustele õiguskuulekusest. PPA on leidnud, et need asjaolud kaaluvad üles kõik positiivse. PPA ei ole kaalunud ka põhjendatud huve. PPA otsus pole proportsionaalne.
PPA esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
4.1.Relvaloa näol on tegemist eriõigusega käsitseda kõrgema ohu allikat. On suur avalik huvi selle vastu, et relvaluba oleks vaid seaduskuulekatel ja usaldusväärsetel inimestel. See tähendab, et isikule kohalduvad keskmisest rangemad nõuded, mida peab järgima kogu relvaloa kehtivuse ajal igas eluvaldkonnas. Inimese sobivust relvaomanikuks on võimalik hinnata ja prognoosida lähtuvalt tema käitumisharjumustest ja õiguskuulekusest. Arvestada tuleb ka seda, milline on tema suhtumine oma käitumisse.
4.2.27. oktoobril 2024 sai PPA väljakutse, mille järgi oli kaebaja tarvitanud alkoholi ja naist tüli käigus tõuganud. Kaebaja elukaaslase sõnul läks kaebaja vägivaldseks ja naine sai viga. Seda, et kaebaja naist tüli käigus tõukas, tunnistas kaebaja ka ise kohal käinud politseiametnikele. Küsimusele, miks on naise nägu verine, vastas kaebaja: „Ma arvan, et ma tõukasin teda ja tänu sellele võis juhtuda“. Asjaolu, et menetlust ei alustatud ning elukaaslane on hakanud vägivalda eitama, ei tee juhtunut olematuks ega muuda fakti, et konflikti pidi sekkuma politsei. Haldusmenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja oli elukaaslase suhtes agressiivne. Naine hakkas juhtunut eitama siis, kui alustati relvaloa kehtetuks tunnistamise menetlust. See annab aluse arvata, et ütluste muutmise tingis soov aidata kaebajal jätkuvalt relvaluba omada. Inimene, kes käitub teise inimesega agressiivselt, ei ole relvaomanikuna usaldusväärne.
4.3.Kohtupraktika järgi ei ole oluline see, et liiklusrikkumistel pole seost tulirelvaga. Arvesse tuleb võtta kõiki eluvaldkondi. Korduv lubatud sõidukiiruse ületamine näitab selgelt inimese suhtumist erinevate ohtude vältimiseks kehtestatud reeglitesse. Liiklusnõudeid rikkuv inimene peab õigeks kehtestatud eeskirju rikkuda, kui see talle sobiv või tema enda hinnangul ohutu tundub (Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-22-1160, p 11). Selline inimene ei pruugi teatud olukordades olla suuteline täitma ka relva hoidmise või kasutamisega seotud kohustusi. Seeläbi võivad tema hoolimatuse või vastutustundetu käitumise tõttu edaspidi realiseeruda ka tulirelvast lähtuvad ohud (Tallinna Halduskohtu 6. novembri 2020. a otsus nr 3-20-1675, p 7). 5(14)
3-24-3406
4.4.Kaebaja relvaseaduse nõuetele vastavuse kontrollimiseks on PPA-l karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 16 alusel õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid. Seejuures on PPA-l õigus arvestada ka andmetega, mida sinna ei kantagi. Oluline on saada teavet inimese eluviisi ja käitumise kohta.
4.5.Kohtupraktikas on ka kinnitatud, et inimesele loomuomase käitumise hindamisel võib tugineda andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi (lühimenetlus). Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut tegude retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes (vrd RelvS § 43 lg 33) (Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-2365, p 10; 16. juuni 2022. a otsus asjas nr 3-20-2571, p 11).
4.6.Kaebaja on kaheksa aasta jooksul eiranud liiklusreegleid 19 korda, sealjuures ületanud oluliselt piirkiirust 15 korral. Liiklusnõuete eiramine on tema jaoks tavaline. Tegu on väljakujunenud käitumismustriga. Kaebaja on seadnud järjepidevalt ja korduvalt ohtu nii enda kui ka teiste inimeste turvalisuse.
4.7.Mootorsõiduk on suurema ohu allikas. Sõidukit juhtides võib väikseimgi viga, hooletus või valearvestus põhjustada raske õnnetuse. Kaebaja hooletu käitumine liikluses ja selle pisendamine näitab, et kaebaja ei mõista suurema ohu allika valitsemisega kaasnevaid riske. Ta peab võimalikuks nõudeid eirata, kui ta seda soovib või enda hinnangul ohutuks peab. PPA on kaebajaga tema liikluskäitumise teemal vestelnud, kuid kaebaja on rikkumisi jätkanud. Kaebaja ei ole vestlustest ega oma eelmistest rikkumistest vajalikke järeldusi teinud.
4.8.PPA ei tohi jääda ootama esimest sündmust, mis vahetult relvaga seondub. Juba esimesel sellisel sündmusel võivad olla väga rasked tagajärjed. Seda ka relvaomaniku tahtluseta.
4.9.PPA on arvestanud ka kaebajat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, sh esitatud iseloomustusi. Need ei kaalu üles ega kummuta kaebajale etteheidetud agressiivust elukaaslase vastu ega korduvat ennast ja teisi ohustavat käitumist liikluses. Teiste isikute õigus elule, tervisele ja avalikule korrale kaaluvad üles kaebaja õiguse eneseteostusele. PPA otsus on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta.
24.septembril 2025 toimunud istungil ja 6. oktoobril 2025 kohtule esitatud avalduses lisas kaebaja järgmist.
5.1.Vaidlustatud otsust ei toimetatud kaebajale kätte menetleja poolt digiallkirjastatuna. PPA rikkus sellega HMS § 27 lg 1 nõudeid. Sellele juhtis kaebaja tähelepanu ka kohtule 9. jaanuaril 2025 esitatud avalduses. Allkirja puudumine annab aluse vaidlustatud otsus tühistada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. veebruari 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-71-05).
5.2.6. oktoobril 2025 kohtule esitatud avalduses täpsustas kaebaja, et tal ei õnnestunud avada talle 19. novembril 2024 krüpteeritud kujul saadetud otsust ASICE formaadis. Kaebajal õnnestus see avada pdf-formaadis, kuid sellel puudus koostaja digiallkiri ja märge „allkirjastatud digitaalselt“.
5.3.HMS § 38 lg-s 2 on määratud tõendid, mida haldusorgan võib haldusmenetluses kasutada. Vormikaamera salvestist nende hulgas nimetatud ei ole. Vastustaja on püüdnud seda olukorda seadustada sellega, et on koostanud õiendi salvestiselt nähtuva kohta. 6(14)
3-24-3406
5.4.PPA pole esitanud tõendit kaebaja elukaaslase poolt häirekeskusele tehtud väljakutse kohta. PPA pole esitanud kohtule relvatoimikut. Relvatoimiku materjalidega tutvudes oleks võimalik mõista, millisena politseiametnikud kaebaja isiksust ajateljel nägid. Kaebaja hinnangul on tegu väga olulise informatsiooniga.
5.5.10. juulil 2020 viis kaebaja relvahoiutingimuste kontrolli millegipärast läbi noorsoopolitseinik. Saab siiski möönda, et politseiametnik on politseiametnik. Ametniku arvamus oli küllaltki positiivne. Ametnik märkis kokkuvõttes, et tal kaebaja suhtes pretensioone pole. Järgmise kontrolli tegi sama politseiametnik. Nähtavasti ei meeldinud ametnikule see, et kaebaja kasutas sõna „tädi“. Kaebaja ei mäletanud õiguskuulekuse teemal peetud vestlusi, kuna need toimusid möödaminnes relva hoiutingimuste kontrolli käigus.
5.6.Lähisuhtevägivalla infolehel on märgitud, et laps oli juures. Kaebaja ja tema elukaaslase laps on 15-aastane. Teda tegelikult juures ei olnud. Füüsilise vägivalla kohta on märgitud, et kannatanu ei tundnud valu ja tervisekahjustusi ei saanud. Sellest hoolimata on PPA väitnud, et naisel oli huul verine. Infolehel on seega olulised vastuolud.
5.7.Kaebaja hinnangul soovib PPA tugineda KorS §-le 55, kuid on unustanud selle, et seejuures tulnuks hinnata, kas kaebaja käitumine oli häiriv. Seda PPA teinud pole. PPA andis kaebajale hinnangu 27. oktoobri 2024 öösel toimunud 18-minutilise vestluse põhjal. Kaebaja oli toona alkoholijoobes ja unesegane. Muid tõendeid pole vastustaja pidanud vajalikuks koguda. PPA on jätnud tähelepanuta, et ka kaebaja elukaaslane oli tarvitanud alkoholi. Elukaaslase tõukamise asjaolud on jäänud välja selgitamata.
5.8.PPA on põhjendamatult arvestanud ka selliste liiklusrikkumistega, mis jäävad kaugesse minevikku. Tähelepanuväärne on see, et PPA pole hoolimata kaebaja liiklusrikkumistest pidanud vajalikuks võtta talt ära juhtimisõigust.
5.9.Kui PPA-l oli kahtlus kaebaja usaldusväärsuses, oleks ta saanud kaebaja relvaloa kehtivuse ka peatada (RelvS § 43 lg 1 p 21).
6.Vastustaja esindaja selgitas istungil, et vaidlustatud otsus on PPA dokumendihaldussüsteemi järgi allkirjastatud. Võimalik, et kaebaja ei näinud saadetisel menetleja digiallkirja, kuna otsus saadeti talle krüpteeritult.
7.Kohus otsustas jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohus palus PPA-l esitada info selle kohta, kas vaidlustatud otsus oli menetleja poolt allkirjastatud ning kas ja millal sai kaebaja allkirjastatud otsuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.PPA esitas 24. septembril 2025 kohtuasja toimikusse vaidlustatud otsuse digiallkirjastatud versiooni. Otsus on allkirjastatud menetleja L. Mõttuse poolt 19. novembril 2024 kell 14.25 (digitoimiku leht (dtl) 163). PPA lisas kuvatõmmise, mille järgi otsus saadeti kaebajale krüpteeritult samal päeval.
9.Eeltoodu põhjal on otsus nõuetekohaselt allkirjastatud (HMS § 55 lg 4). Otsus on kaebajale kätte toimetatud ja kaebaja on saanud sellega tutvuda. Isegi kui kaebaja ei näinud pärast turvaümbriku avamist digiallkirja, mille menetleja otsusele oli andnud, ei ole tegu sellise vormilise puudusega, mis tingiks praegusel juhul otsuse tühistamise
7(14)
3-24-3406 (HMS § 58). Kaebaja on saanud digiallkirjastatud dokumendiga tutvuda hiljemalt kohtumenetluses. Kahtlust pole selles, et tegu on sama dokumendiga ja et haldusakt allkirjastati kohe pärast selle tegemist. Kaebaja märkis, et ei näinud digiallkirja põhjusel, et ei saanud avada talle krüpteeritult saadetud ASICE vormingus dokumenti. See võis olla tingitud ka kaebajast sõltuvatest asjaoludest, mitte puudujääkidest PPA tegevuses dokumendi kättetoimetamisel.
10.Praeguse kohtuasja toimikusse polnud alust küsida kõiki kaebaja relvalubade menetluses kogutud dokumente (nn relvatoimikut). HKMS § 122 lg 2 p 5 sätestab, et kohus nõuab vastustajalt välja haldusmenetluse toimiku või haldusmenetluses kogutud dokumendid. Esmalt tuleb märkida, et see nõue piirdub konkreetses asjas vaidlustatud haldusakti menetluses oluliste dokumentidega. Teiseks on Riigikohus selgitanud, et HKMS § 62 lg-st 2 lähtuvalt tuleb haldusmenetluse toimiku kohtuasja juurde võtmisel piirduda üksnes nende dokumentidega, millel on kohtuasja lahendamisel tähtsus. Ka kaebajal endal on võimalik teda puudutavate haldusorganis talletatavate andmetega tutvuda (vt HMS § 37 lg 1). Vajaduse korral saab kaebaja juhtida kohtumenetluses tähelepanu sellele, kui mõni oluline tõend on tema hinnangul esitamata jäetud (halduskolleegiumi 19. aprilli 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-84-16, p 19). Kaebaja pole seda teinud. Kohtu hinnangul on asja lahendamiseks vajalikud dokumendid toimikus olemas.
11.PPA võib tunnistada inimese relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama (RelvS § 43 lg 31). Seejuures hindab PPA esmalt inimese sobivust relvaomanikuks ja langetab seejärel kaalutlusotsuse relvaloa kehtetuks tunnistamise kohta.
11.1.RelvS § 43 lg 31 kohaldamine ei eelda, et relvaloa omaja oleks süüdi tunnistatud mõnes kuriteos või väärteos. RelvS § 43 lg-s 31 peetakse silmas laiemalt loa omaja isiksuseomadusi, elustiili ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu talle endale või teistele, kui tal on jätkuvalt relv. Ohu prognoosimisel saab üldjuhul lähtealuseks võtta inimese varasema käitumise, samuti tema suhtumise toimunusse. Inimese käitumise hindamisel on oluline ka see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib olla talle loomuomane (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2023. a otsus asjas nr 3-22-642, p 9; 30. aprilli 2025. a otsus asjas nr 3-22-1539, p-d 8 ja 14; 30. aprilli 2025. a otsus asjas nr 3-22-677, p 9). Kaugemasse mineviku jäänud sündmuste tähendus tulevikku suunatud ohuprognoosile väheneb ajas, eriti siis, kui hilisemad sündmused ei kinnita käitumismustri jätkumist.
11.2.Relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis. Relvaloa omajast lähtuva ohu järeldamiseks ei pea talle etteheidetav tegevus olema seotud relva käsitsemisega (Tallinna Ringkonnakohtu
20.oktoobri 2023. a otsus asjas nr 3-21-1967, p 15).
11.3.PPA võib tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi. Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut taotleja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes, vaid kasutatakse inimese kohta teadaolevat infot teda iseloomustavana (Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-22-677, p 9 ja samas viidatud kohtupraktika).
11.4.Inimesele relvaloa andmine või selle pikendamine ei tähenda, et hiljem ei võiks ohu prognoosimisel tugineda varasema loa andmisele eelnenud sündmustele. Relvade 8(14)
3-24-3406 käsitsemise ohutus ning relvaloa omaja ja teiste inimeste turvalisus on õigushüved, mis võivad üles kaaluda isiku õigustatud ootuse talle väljastatud relvaloa säilitamiseks (Tallinna Ringkonnakohus viidatud asjas nr 3-22-1539, p 10). Liiklusrikkumised
12.Väljakujunenud kohtupraktika järgi iseloomustavad liiklusalased rikkumised inimese suhtumist õiguskorda ning võivad anda tunnistust tema ennast või teisi inimesi ohustavast eluviisist või käitumisest. Mootorsõidukit kui kõrgema ohu allikat vastutustundetult juhtides ohustab inimene nii ennast kui ka teisi inimesi. Kui inimene ei pea oluliseks pidada kinni üldise ohutuse tagamiseks kehtestatud liiklusreeglitest, esineb oht, et ta ei pea oluliseks järgida ka tulirelva käitlemise nõudeid (Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-22-677, p 10 ja samas viidatud kohtupraktika).
13.PPA võttis arvesse kaebaja järgmisi liiklusnõuete rikkumisi. 1) 29. aprilli 2015. a kiirmenetluse otsus: juhtis mootorsõidukit kiirusega 104 ± 4 km/h, ületades lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 30 km/h (dtl 124). 2) 3. juuli 2015. a kiirmenetluse otsus: juhtis mootorsõidukit kiirusega 70 ± 3 km/h teel, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h; ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 17 km/h. 3) 21. juuli 2015. a kiirmenetluse otsus: juhtis mootorsõidukit kiirusega 135 ± 9 km/h teel, kus suurim lubatud kiirus on 90 km/h; ületas suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 36 km/h (dtl 120). 4) 31. juuli 2015. a kiirmenetluse otsus: juhtis mootorsõidukit kiirusega 72 ± 3 km/h; liikluskorraldusvahendiga lubatud suurim kiirus 50 km/h; ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 19 km/h (dtl 118). 5) 22. veebruari 2016. a kiirmenetluse otsus: juhtis mootorsõidukit kiirusega 73 ± 3 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h; ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 20 km/ h (dtl 116). 6) 3. mai 2016. a kiirmenetluse otsus: juhtis mootorsõidukit, mille rehvid ei vasta kehtestatud nõuetele; kasutas naastrehve keelatud ajal (dtl 114). 7) 8. veebruari 2018. a kiirmenetluse otsus: juhtis mootorsõidukit kiirusega 82 ± 3 km/h; ületas lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) vähemalt 29 km/h (dtl 111). 8) 24. detsembri 2018. a kiirmenetluse otsus: alustas mootorsõidukit juhtides ristmiku ületamist foori keelava punase tulega (dtl 108). 9) 22. mai 2019. a lühimenetluse otsus: lubatud sõidukiiruse ületamine 15 km/h (dtl 106). 10) 25. juuni 2019. a kiirmenetluse otsus: juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 (30 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 59 ± 3 km/h. Seega ületas suurimat lubatud kiirust vähemalt 26 km/h (dtl 103). 11) 2. juuli 2019. a lühimenetluse otsus: lubatud sõidukiiruse ületamine 20 km/h (dtl 101). 12) 11. juuli 2019. a lühimenetluse otsus: lubatud sõidukiiruse ületamine 17 km/h (dtl 99). 13) 1. oktoobri 2019. a lühimenetluse otsus: lubatud sõidukiiruse ületamine 17 km/h (dtl 97). 14) 10. märtsi 2020. a kiirmenetluse otsus: juhtis mootorsõidukit kiirusega 115 ± 4 km/h teel, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h; ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 21 km/ h (dtl 94). 15) 27. aprilli 2021. a lühimenetluse otsus: foori keelava tule ajal ristmikule sõitmine (dtl 91). 16) 6. juuni 2021. a kiirmenetluse otsus: juhtis mootorsõidukit kiirusega 95 ± 6 km/h teel, kus lubatud sõidukiirus oli 50 km/h; ületas suurimat lubatud kiirust vähemalt 39 km/h (dtl 88). 17) 6. juuni 2021. a lühimenetluse otsus: lubatud sõidukiiruse ületamine 20 km/h (dtl 85). 18) 22. septembri 2022. a kiirmenetluse otsus: juhtis mootorsõidukit kiirusega 83 ± 7 km/h; lubatud suurim kiirus teelõigul oli 50 km/h, ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 26 km/h (dtl 82).
9(14)
3-24-3406 19) 24. aprilli 2023. a lühimenetluse otsus: liiklusnõuete muu rikkumine (kõrvaltegevused: telefon) (dtl 79).
14.Eeltoodu põhjal järeldas PPA põhjendatult, et kaebaja on liikluses järjepidevalt käitunud ennast ja teisi ohustaval viisil. Kaebaja rikkumiste arv on suur. Positiivsena saab siiski esile tuua, et viimastel aastatel enne relvaloa kehtetuks tunnistamist on tuvastatud rikkumisi olnud varasemast vähem. See võib anda märku senise käitumismustri muutumisest, eeldusel, et kaebaja jätkab õiguskuulekat liikluskäitumist ja mõistab varasema käitumise ekslikkust.
15.PPA on kaebajale kahel korral selgitanud, et liiklusrikkumiste jätkumise korral võidakse tema relvaluba kehtetuks tunnistada.
15.1.10. juulil 2020 külastas teda politseiametnik ülesandega kontrollida relvahoiutingimusi ja selgitada, et tema liikluskäitumine on üldohtlik, mistõttu ta ei pruugi olla relvaomanikuna usaldusväärne. Kontrolli teinud politseinik on vestluse kohta märkinud : „Isikuga viidud läbi vestlus, suhtles viisakalt, tunnistas, et jah, liiklusrikkumisi on natukene liialt palju. Tõi vabanduseks, et sõidab tohutult palju tööasjus ringi ning seetõttu vahel vajutab gaasi tugevamalt, kui peaks. Selgitatud, et sellise käitumise jätkumisel võidakse talle relvaluba mitte väljastada, sai aru. Hetkel pretensioone isiku kohta ei oma“ (akt dtl 126).
15.2.14. juulil 2021 külastas teda taas politseiametnik ülesandega kontrollida relvi ja relvahoiutingimusi ning teha selgitusvestlus seoses ohtrate liiklusrikkumistega. Akti (dtl 128) on märgitud, et kaebajale on eelnevalt kirjalikult teatatud, et PPA kaalub tema relvaloa pikendamisest keeldumist. Vestluse kohta on politseiametnik märkinud: „Isikuga viidud läbi vestlus, pisendab enda rikkumisi („ma sõidan nii palju, möödasõidud“ jms). Selgitatud, et PPA-l on õigus talle mitte relvaluba väljastada. Isik arvas, et see sõltub konkreetsest „tädist“, ja ei suuda mõista, kuidas need omavahel seotud on ning miks varasemalt see probleem ei ole olnud. Isikule selgitatud, et relvaluba väljastatakse inimesele, kes suudab käituda ühiskonnanormidele vastavalt. Pigem jäi mulje, et ta ei usu, et LS rikkumised võivad takistuseks saada. Isikut on tagajärgede eest hoiatatud.“
15.3.Vestluste toimumine on kõnealuste aktide alusel tõendatud. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt vestlusi ei mäleta, PPA esitatud tõendeid ümber ei lükka. Politseiametniku ülestähenduste järgi andis kaebaja toona rikkumiste kohta sarnast suhtumist väljendavaid selgitusi, nagu praeguse vaidluseni viinud haldusmenetluses ja kohtumenetluses. Seegi kinnitab, et vestlused toimusid ning kaebaja ütlusi ja suhtumist on politseiametniku koostatud aktides õigesti kajastatud.
15.4.Kaebaja leidis istungil, et politseiametnikule nähtavasti ei meeldinud, et kaebaja kasutas sõna „tädi“. Kaebaja see sõnakasutus pole vastustaja otsuseid mõjutanud. Kaebajalt ei võetud 2021. a vestluse järel õigust relva omada. Ka politseiametniku kirjutatud ülevaatest ei nähtu, et ta oleks kaebaja sõnakasutusele kuidagi asjakohatult reageerinud.
16.PPA leidis vaidlustatud otsuses põhjendatult, et kaebaja on väljendanud pisendavat ja hoolimatut suhtumist oma rikkumistele. Kaebaja ei ole näidanud üles mõistmist, et on eksinud ning ennast ja teisi inimesi liikluses ohtu seadnud. Sama suhtumist kajastab ka tema 11. novembril 2024 haldusmenetluse raames kirjutatud seisukoht (dtl 7). Kaebaja märgib: „Ma sõidan töökohustuste tõttu aastas ligi 50 000 km, mis on oluliselt enam kui keskmine liikleja. Mul puuduvad kehtivad karistused ning viimase kolme aasta jooksul olen korra ületanud kiirust ning korra teostatud minu suhtes lühimenetlust. Arvestades proportsionaalselt läbitud kilomeetreid nende aastate jooksul leian, et ei ole kuidagi keskmisest enam liiklusrikkumisi toime pannud.“
17.Nagu ka viidatud kohtupraktika kinnitab, ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et PPA poleks tohtinud arvestada arhiveeritud rikkumisi. Tegu on asjaoludega, mida PPA võib 10(14)
3-24-3406 inimese käitumismustri selgitamisel ja temast lähtuva ohu prognoosimisel arvestada. Praegusel juhul oli põhjendatud võtta arvesse kaebaja liikluskäitumist alates 2015. a-st. Seda põhjusel, et kaebaja käitumismuster on olnud pikka aega järjepidev. Kaugemasse minevikku jäänud rikkumisi poleks ohuprognoosi tegemisel põhjust oluliseks pidada juhul, kui kaebaja hilisem käitumine ja suhtumine oma tegudesse annaks alust järelduseks, et ta on oma käitumismustrit muutnud.
18.VTMS § 548 lg 6 ei keela tugineda relvaseaduse alusel toimuvas haldusmenetluses rikkumistele, mis päädisid mõjutustrahviga lühimenetluses. See säte keelab tugineda lühimenetluses määratud trahvile süüteo korduvuse arvestamisel või muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Relvaloa kehtetuks tunnistamine RelvS § 43 lg 3 1 alusel seda ei ole. Tegu on ohtu ennetava meetmega, mille eesmärk on kaitsta inimeste elu, tervist ja vara ning avalikku korda.
19.Kaebaja leiab, et PPA pidanuks arvestama seda, et peaaegu kõik autojuhid on millalgi liiklusseaduse vastu eksinud ja kiirusepiiranguid eiranud. PPA tuvastas praegusel juhul õigesti kaebaja pikaajalise selge käitumismustri liiklusnõuete rikkumisel. PPA ei teinud järeldusi üksikute rikkumiste pinnalt. PPA leidis ka põhjendatult, et kaebajalt relvaomanikuna on alust eeldada keskmisest hoolikamat ohutusnõuete järgimist ümberkäimisel suurema ohu allikatega, milleks on nii sõiduk kui ka relvad.
20.Pärast 2023. a aprillikuud kuni vaidlustatud otsuse tegemiseni kaebajal liiklusrikkumisi fikseeritud pole. Kumulatiivselt varasemate ohtrate rikkumistega sai PPA hinnangul otsustavaks 27. oktoobril 2024 toimunud lähisuhtevägivalla episood. Lähisuhtevägivalla episood
Lähisuhtevägivalla juhtumi kinnituseks on PPA esitanud järgmised tõendid.
21.1.Lähisuhtevägivalla infoleht (dtl 130). Selle järgi esitas kannatanu Häirekeskusele teate 27. oktoobril 2024 kell 00.50. Kannatanuks oli kaebaja elukaaslane. Tegu oli kannatanu sõnul esmakordse juhtumiga. Infolehes on jäetud märgistamata lahter „Kardab kordumist.“ Ära on märgistatud lahter „Tervisekahjustused: puudusid.“ Lisainformatsiooni lahtrisse on märgitud „Konflikt X ja H vahel, mees tõukas naist.“
21.2.Salvestis telefonikõnest kaebaja elukaaslasega 27. oktoobril 2024 kell 2.12 (dtl 140). Patrullpolitseinik selgitab, et helistab seoses konfliktiga, mis naisel oli oma abikaasaga. Naine vastab „Jaa, oli, aga tulin oma koju ehk siis isa juurde [---]. Praegu ei oska öelda, kuidas seis on; tulin ära.“ Politseinik uurib, milles konflikt seisnes ja mis selle tagajärjel juhtus. Naine vastab: „Ma arvan, et tegemist oli pikaajalise pingega pluss alkohol.“ Politseinik küsib: „Kas ta vigastas teid?“ Naine vastab: „No läks vägivaldseks jah.“ Politseinik küsib kinnitust infole, et naisel oli huul verine. Naine vastab: „Oli vigastus jah.“ Politseinik küsib, kas naine avaldust soovib esitada. Naine vastab, et on praegu lapsega koos oma isa juures ja avaldust hetkel ei esita.
21.3.Kaebaja kodu külastanud politseiametniku vormikaamera salvestis 27. oktoobrist 2024 kell 1.36.
21.3.1.Kaebaja vaidles istungil selle tõendi kasutamisele vastu, leides, et tegu pole sellise tõendiga, mida HMS § 38 lg 2 järgi võiks haldusmenetluses kasutada. Kohus leiab, et HMS § 38 lg 2 ei piira võimalust kasutada vormikaamera salvestist haldusmenetluses tõendina. Salvestis on üksnes andmekandja, mis omakorda kajastab näiteks menetlusosalise seletusi või paikvaatlusel toimunut.
11(14)
3-24-3406
21.3.2.Küll aga leiab kohus, et vormikaamera salvestis tuleb praegusel juhul jätta arvestamata, kuna tegu on põhiõiguste rikkumisega saadud tõendiga (HKMS § 62 lg 3 p 1 ja lg 6). Salvestis on tehtud kaebaja kodus. Filmitud on kaebajat öisel ajal, pesuväel. Sellise salvestise tegemine kujutab endast kaebaja eraelu olulist riivet (põhiseaduse (PS) § 26 esimene lause). Selleks peab avalikul võimul olema õiguslik alus (seaduslikkuse põhimõte, PS § 3 esimene lause). Asjakohane volitusnorm peab seejuures sätestama põhiõiguse riive tingimused ja lubatava ulatuse. Mida olulisema riivega on tegu, seda üksikasjalikum peab olema asjakohane volitusnorm (olulisuse põhimõte, vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. detsembri 2022. a otsus asjas nr 5-22-5, p-d 52 ja 53).
21.3.3.Kehtivas õiguses pole õiguslikku alust vormikaamerat haldusmenetluses sellisel viisil kasutada. KorS § 34 selleks alust ei anna, kuna võimaldab salvestamist üksnes avalikus kohas ja ilma helita. Selget ja eraelu riive tingimusi piisavalt üksikasjalikult sätestavat volitusnormi ei tulene ka muudest õigusaktidest1. Õigusliku aluseta ja kaebaja eraelu puutumatust olulisel määral riivates kogutud tõendit ei saa kohus asja lahendamisel arvestada.
21.4.Samal põhjusel jätab kohus arvestamata ka 4. novembri 2024. a õiendi (dtl 132), milles on kajastatud vormikaamera salvestise sisu.
21.5.Nimetatud tõendite arvestamata jätmiseks pole praegusel juhul vaja asja arutamist uuendada (vt HKMS § 130 p 2). Esmalt põhjusel, et tegu pole asjas võtmetähendusega tõenditega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2023. a otsus asjas nr 3-21-125, p 14). Teiseks põhjusel, et kaebaja leidis istungil samuti, et vormikaamera salvestist ja selle põhjal koostatud õiendit ei tohiks tõenditena arvestada. Kaebaja leidis seda küll teisel põhjusel, kui kohus seda tegi, kuid võimalus, et kohus jätab nimetatud tõendid otsust tehes kõrvale, oli menetlusosalistele seega teada. Kohtulahend pole seega selles osas üllatav.
21.6.Kaebaja väitis haldusmenetluses esitatud seisukohas, et ei ole kunagi elukaaslase suhtes vägivalda tarvitanud. Kaebaja esitas oma elukaaslase selgituse (dtl 13; 11. novembril 2024 digitaalselt allkirjastatud versioon dtl 63). Kaebaja elukaaslane märgib selgituses, et tema kõne häirekeskusse 27. oktoobril 2024 oli mõtlematu ja kahetsusväärne. Kaebaja ei olnud tol ööl mingil määral vägivaldne ja pole seda ka kunagi olnud. Elukaaslased on koos olnud 18 aastat ning kaebaja on naise sõnul väga hooliv kaaslane ja hea isa paari ühisele pojale. Naine märgib, et jahipidamine on kaebaja jaoks väga oluline hobi.
21.7.Hinnates arvesse võetavaid tõendeid kogumis leiab kohus, et lähisuhtevägivalla episoodi toimumine on tõendatud. Lähisuhtevägivalla juhtumi kohta 27. oktoobril 2025 koostatud infoleht ja kaebaja elukaaslasega tehtud telefonikõne kinnitavad, et kaebaja oli elukaaslase vastu vägivaldne. Elukaaslane ei saanud tõsist tervisekahjustust, kuid kinnitas vahetult pärast toimunut, et kaebaja oli tema vastu vägivaldne ja ta sai viga. Infoleht kinnitab, et vägivald seisnes selles, et kaebaja tõukas naist. Kaebaja käitus naise sõnul vägivaldselt pikaajaliste pingete tõttu ja alkoholijoobe mõjul. Naine on telefonikõnes politseiga rahulik ja selge jutuga. Tema ütlused mõjuvad veenvalt. Hilisema kirjaliku seletuse on naine eeldatavasti koostanud selleks, et kaasa ei jääks ilma relvaloast, mis on talle oluline jahipidamisega tegelemiseks.
21.8.Kaebaja leidis istungil, et lähisuhtevägivalla infoleht ei ole usaldusväärne, kuna sellele on märgitud, et laps oli vägivallaepisoodi juures. Tegelikult last konflikti juures 1
Vt selle kohta A. Laurand ja T. Teder: „Body cameras in law enforcement legislation: De lege lata and de lege ferenda.“ Security Spectrum, Sisekaitseakadeemia, lk 59–100.
12(14)
3-24-3406 ei olnud. See võimalik ebatäpsus ei muuda infolehte tõendina tervikuna ebausaldusväärseks. Märge lahtrisse „laps juures“ võidi teha põhjusel, et naine andis telefonikõnes politseile teada, et on turvalises kohas oma isa juures koos lapsega.
21.9.Kuna olemasolevad tõendid on lähisuhtevägivalla episoodi toimumise tõendamiseks piisavad, ei olnud vaja koguda asja juurde eX tõendit kaebaja elukaaslase poolt häirekeskusele tehtud kõne või selle sisu kohta.
21.10.Kaebaja leiab, et lähisuhtevägivalla juhtumit pole alust arvestada, kuna sellega seoses ei algatatud tema suhtes süüteomenetlust. Haldusmenetluses, kus PPA hindab ja prognoosib relvaomanikust lähtuvat ohtu, tuleb PPA-l arvestada igasuguse relevantse teabega (uurimispõhimõte: HMS § 6, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2023. a otsus asjas nr 3-22-257, p 12). PPA ei või piirduda üksnes relvaomaniku nende tegudega, mis on päädinud tema karistamisega väärteo- või kriminaalmenetluses. Kui inimese ohtlikkust kinnitav tegu on tõendatud, võib PPA sellega arvestada ja peab seda tegema. Süütuse presumptsioonile (PS § 22) saab inimene tugineda karistusliku iseloomuga menetlustes. See ei välista inimesele mingi käitumisakti omistamist haldusmenetluse raames, mille eesmärk pole mitte teo toimepanijat karistada, vaid tagada inimese enda ja teiste inimeste turvalisus.
22.PPA pole heitnud vaidlustatud otsuses kaebajale ette avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist (KorS § 55). Kaebaja väide, et PPA oleks pidanud hindama kaebaja käitumise häirivust lähtuvalt KorS §-st 57, on seega alusetu.
23.Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja varasem liikluskäitumine koosmõjus esmakordse lähisuhtevägivalla episoodiga annavad põhjust järeldada, et kaebaja võib käituda ennast ja teisi ohustavalt. PPA on asjakohaselt arvesse võtnud ka kaebajat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. PPA on esile toonud, et kaebajal pole relvadega seotud rikkumisi ja jahikaaslased iseloomustavad teda väga positiivselt (vt jahikaaslaste selgitused dtl 66–72). Samas on kaebaja üles näidanud järjepidevat hoolimatust liikluses tema ja teiste turvalisuse tagamiseks kehtestatud reeglite vastu. Pikaajalised pinged lähisuhtes kulmineerusid sellega, et kaebaja muutus elukaaslase vastu vägivaldseks. Kohus nõustub, et need asjaolud koosmõjus kaebaja suhtumisega oma tegudesse andsid otsuse tegemise aja seisuga aluse järeldada, et kaebaja ei sobi relvaomanikuks.
24.Asjaolu, et PPA pole pidanud vajalikuks võtta kaebajalt ära juhtimisõigust, ei anna alust järeldada, et relvaloa kehtetuks tunnistamine liiklusnõuete rikkumise põhjal oleks põhjendamatu. Esmalt tuleb arvestada sellega, et relvaloa kehtetuks tunnistamise tingis liiklusnõuete rikkumine kogumis lähisuhtevägivallaga. Teiseks tuleb arvestada ka sellega, et juhtimisõiguse peatamise ja relvaloa kehtetuks tunnistamisega kaasnevad inimese jaoks erinevate põhiõiguste riived, mille mõju inimese igapäevaelule on erineva ulatusega. Relvaloa kehtetuks tunnistamine võib olla inimesest lähtuva ohu vähendamiseks seega proportsionaalne meede ka olukorras, kus PPA ei pea põhjendatuks võtta inimeselt järjepidevatele liiklusrikkumistele vaatamata ära sõiduki juhtimise õigust.
25.Vaidlustatud otsusest nähtub, et PPA jõudis kaalumise tulemusel järeldusele, et kaitstavad õigushüved kaaluvad üles kaebaja õiguse vabale eneseteostusele (PS § 19), mida relvaloa kehtetuks tunnistamine riivab. PPA on seega asjassepuutuvaid õigusi arvestanud ja kaalutlusõigust teostanud. Relvaloa kehtetuks tunnistamise või uue relvaloa taotlemisega isikule kaasnevad kohustused ja ebameeldivused ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste kaitsmise vajadust nagu inimese elu ja tervis (Riigikohtu 18. juuni 2019 otsus haldusasjas nr 5-19-26, p 50). 13(14)
3-24-3406
26.Relvaloa kehtivuse peatamine (RelvS § 43 lg 1 p 21) on asjakohane eeskätt juhul, kui inimesest kui relvaomanikust lähtuva ohu prognoosimiseks on vaja asjaolusid täpsustada: PPA-l on üksnes põhjendatud kahtlus, et inimene võib oma käitumise või eluviisiga enda või teiste turvalisust ohustada. PPA põhjendustest nähtuvalt jõudis amet praegusel juhul järeldusele, et kaebaja käitumine on olnud teda ennast ja teisi inimesi ohustav. Sellisel juhul on põhjendatud kohaldada RelvS § 43 lg-t 31 ja tunnistada relvaluba kehtetuks.
27.Relvaloa kehtetuks tunnistamine ei ole eluaegse mõjuga. Vaidlustatud otsus ei välista seda, et kaebaja taotleb tulevikus uuesti relvaluba (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-22-1539, p 18). Uues haldusmenetluses saab PPA selgitada, kas kaebaja käitumismuster on muutunud ja kas ta on varasemaid eksimusi mõistnud. Selle põhjal saab PPA teha uue, ajakohase ohuprognoosi. Istungil selgitas PPA esindaja, et varasema loa kehtetuks tunnistamise ja uue loataotluse esitamise vahele peaks jääma arvestatav ajavahemik, üldjuhul 2–3 aastat, mille vältel on inimese käitumine olnud korrektne.
28.Nagu juba märgitud, võib toimikus olevate materjalide pinnalt olla alust järeldada, et kaebaja liikluskäitumine on paranemas. Uue prognoosi tegemisel tuleb arvestada vahepeal toimunut, samuti seda, milline on kaebaja suhtumine liiklusrikkumistesse. Lähisuhtevägivalla episood oli praeguse info põhjal ühekordne ega pruugi anda alust järeldada kaebaja pikemaajalist käitumismustrit tulevikus. Küll aga tuleb kaebaja edaspidise käitumise prognoosimiseks selgitada, kas kaebaja on toimunust asjakohased järeldused teinud. Näiteks võib kaebaja kasuks rääkida see, kui ta on otsinud asjatundja abi paarisuhtes tekkivate pingete lahendamiseks rahumeelsel viisil. Uue prognoosi tegemisel saab arvestada ka seda, et kaebaja ei ole rikkunud relvadega seotud nõudeid, samuti seda, et mitmed jahikaaslased ja elukaaslane iseloomustavad teda hoolsa ja hooliva inimese ning hea kaaslasena. Kaebaja käitumise otsustava paranemise korral võib olla alust hinnata temast lähtuv oht ümber ka varem kui 2–3 aasta möödumisel praeguse asja raames teadaolevalt viimasest muret tekitanud sündmusest.
29.Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
30.Otsuse avaldamise korral tuleb X. X ja tema elukaaslase H nimed asjaosaliste eraelu kaitseks asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.