Y-d kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 12. märtsi 2025. a otsuse nr 12-1/25/793 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreeriti 2024. a Y-d (kaebaja) keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus.
2.PRIA jättis 12. märtsi 2025. a otsusega nr 12-1/25/793 kaebaja taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 25. augustil 2025 PRIA-le eelnimetatud otsuse peale vaide ja 26. augustil 2025 taotluse menetlustähtaja ennistamiseks. Kaebaja palub PRIA 12. märtsi 2025. a otsus nr 12-1/25/793 kehtetuks tunnistada ning teha uus otsus. Kaebaja on vaide esitamise tähtaja mööda lasknud mõjuval põhjusel ja taotleb selle ennistamist. Tähtaja ületamine ei olnud taotlejast sõltuv, vaid tingitud juhatuse liikme pikaajalisest halvast tervisest, mis takistas vajaliku menetlustoimingu tegemist. Kaebaja juhatuse liige viibis pikaajalisel haigusravil ajavahemikul 6. detsember 2024 kuni 11. august 2025, mistõttu ei olnud tal võimalik taotluse rahuldamata jätmise otsust vaidlustada ega vajalikke toiminguid õigeaegselt teha. Terviserike kujutab endast objektiivset takistust, mis on nüüdseks ära langenud.
3-25-3266
4.PRIA jättis 4. septembri 2025. a otsusega 12-1/25/21121-3 rahuldamata kaebaja taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks PRIA 12. märtsi 2025. a otsusele nr 12-1/25/793 ning tagastas kaebaja eelnimetatud otsuse peale esitatud vaide. Kaebajale toimetati otsus kätte 12. märtsil 2025 ning vaide esitamise tähtaeg oli 11. aprill 2025. Kaebaja esitas otsuse peale vaide alles 25. augustil 2025, mistõttu on kaebaja ületatud vaide esitamise 30-päevast tähtaega. PRIA asub seisukohale, et taotlust menetlustähtaja ennistamiseks ei ole alust rahuldada. Kuigi kaebaja on tõendanud töövõimetuslehel viibimist kuni 10. augustini 2025 ning põhjendab vaide esitamise tähtaja möödalaskmist haigusest tulenevalt, on kaebaja juhatuse liige töövõimetuslehel viibimise perioodil esitanud PRIA-le Y-d esindajana 30. mail 2025 vaided mahepõllumajanduse toetuse ja ümberjaotava toetuse otsuste peale. Samuti esitas kaebaja juhatuse liige 16. juunil 2025 PRIA-le Y-d 2025. a pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse. Kui kaebaja juhatuse liige oli võimeline töövõimetuslehel viibimise ajal koostama ja esitama PRIA-le teisi dokumente ja taotlusi, ei ole vaide esitamise tähtaega mööda lastud mõjuval põhjusel.
5.Kaebaja esitas 6. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 4. septembri 2025. a otsuse nr 12-1/25/21121-3 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 2024. a keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus rahuldamata jäetud osas. Kaebaja on seisukohal, et PRIA tagastas tema vaide õigusvastaselt, vaidemenetlus tuleb lugeda läbituks ning kohtus tuleb lahendada tema vaides sisalduvad nõuded sisuliselt. Kaebaja oli ajavahemikul 6. detsember 2024 kuni 11. august 2025 ajutiselt töövõimetu, mistõttu oleks PRIA pidanud vaide esitamise tähtaja ennistama. PRIA-l oli kohustus hinnata mitte ainult töövõimetuslehtede olemasolu, vaid ka nende sisu ja mõju isiku võimele tegutseda. Ainuüksi ühele või teisele dokumendile allkirja andmine ei kinnita isiku võimet osaleda haldusmenetluses aktiivselt. Mitmed vaided esitas kaebaja juhatuse liikme abikaasa kaebaja juhatuse liikme nõusolekul. Lisaks olid need vaided esitatud üsna tavapäraste PRIA otsuste peale. 2024. a taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse osas oli aga vaja põhjalikumat analüüsi ja seisukoha kujundamist, mida kaebaja juhatuse liikme tervislik seisund ei võimaldanud. PRIA rakendas uurimispõhimõtet pealiskaudselt.
6.PRIA esitas 13. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele täiendavad kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kaebaja palub tühistada PRIA 4. septembri 2024. a otsus nr 12-1/25/211213, vaadata tema 2024. a keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus uuesti läbi ning lahendada tema vaides sisalduvad nõuded sisuliselt, s.o tühistada PRIA 12. märtsi 2025. a otsus nr 12-1/25/793 ja teha uus otsus. Kohus selgitab, et kuna PRIA ei vaadanud kaebaja vaiet sisuliselt läbi, vaid tagastas selle, siis ei ole PRIA 4. septembri 2025. a otsus nr 121/25/21121-3 kaebaja vaide tagastamise kohta haldusakt, mida oleks võimalik halduskohtumenetluses tühistada, vaid tegemist on menetlustoiminguga. Kohtupraktikas on leitud, et vaide tagastamise korral saab isik pöörduda halduskohtusse vaide esemeks olnud põhinõudega, mida kaebaja on ka teinud. Kaebuse saanud kohus kontrollib vaide tagastamise õiguspärasust. Kui vaie on tagastatud põhjendamatult, loetakse kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus läbituks ning vaide tagastamine ei takista õiguste kaitset kohtumenetluses. Kui vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis on aga kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus nõuetekohaselt läbimata ja kaebus kuulub tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 4 (vt
2
3-25-3266 nt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2024. a määrus asjas nr 3-23-2584, p 2). Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks kohtueelset menetlust lõpetava lahendi eraldiseisev vaidlustamine vajalik ega lubatav. Eeltoodut arvestades tõlgendab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel PRIA 12. märtsi 2025. a otsuse nr 12-1/25/793 tühistamist ning PRIA kohustamist teha kaebaja 2024. a keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse osas uus otsus.
8.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ettenähtud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 122 lg-s 1.
9.Kaebaja esitas 25. augustil 2025 PRIA-le vaide haldusorgani 12. märtsi 2025. a otsuse nr 12-1/25/793 kehtetuks tunnistamiseks ning 26. augustil 2025 taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. PRIA jättis 4. septembri 2025. a otsusega nr 12-1/25/21121-3 kaebaja taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastas kaebaja PRIA 12. märtsi 2025. a otsuse nr 12-1/25/793 peale esitatud vaide. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku vaie on tagastatud, on lubatav siis, kui vaie on tagastatud ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).
10.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. PRIA toimetas kaebajale vaidlusaluse haldusakti kätte 12. märtsil 2025, edastades selle kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile, viidates ühtlasi sellele, et dokument on tehtud kättesaadavaks ka e-PRIA infosüsteemis (ELÜPS § 9). Seega hakkas vaide esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 13. märtsil 2025 ning möödus 11. aprillil 2025. Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas PRIA-le vaide alles 2025. a augustis ehk hilinenult.
11.HMS § 77 lg-st 1 ja § 34 lg-st 1 tulenevalt võib vaide esitamise tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav ka kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru haldusakti vaidlustamise vajadusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-3013, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kaebaja põhjendab vaide hilinenult esitamist sellega, et tema juhatuse liige oli ajavahemikul 6. detsember 2024 kuni 11. august 2025 tervislikel põhjustel töövõimetu. PRIA ei vaidle vastu, et kaebaja juhatuse liige viibis eelnimetatud ajavahemikul töövõimetuslehel, kuid leiab, et see ei õigustanud vaide esitamise tähtaja ennistamist. Kohus nõustub PRIA seisukohaga. Haigestumist saab üldjuhul pidada kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks siis, kui see on toimunud ootamatult ja isik
3
3-25-3266 ei ole saanud sellega arvestada ega oma tegevusi planeerida. Kui äriühingu juhatuse liikme tervis ei võimalda tal pikaajaliselt mitme kuu jooksul äriühingu tegevust aktiivselt korraldada, sh osaühingu nimel vaideid esitada või muid vajalikke toiminguid teha, siis on juhatuse liikmel võimalus ja oma äriseadustiku § 187 lg-st 1 tuleneva hoolsuskohustuse täitmiseks ka kohustus äriühingu töö ümber korraldada, nt volitada toimingute tegemiseks teisi isikuid. Kohtu hinnangul ei saa sellises olukorras äriühingu juhatuse liikme tegevusetuks jäämist õigustatuks pidada. PRIA 4. septembri 2025. a otsusest nr 12-1/25/21121-3 ja PRIA esitatud tõenditest ilmneb, et Y on kaebaja juhatuse liikme töövõimetuslehel viibimise ajal esitanud
30.mail 2025 vaideid ja 16. juunil 2025 pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja jaoks ei olnud käesolevas asjas vaide esitamine varem kui 2025. a augustis võimatu, kuivõrd teiste haldusmenetlustega seoses oli kaebaja võimeline varasemalt erinevaid menetlustoiminguid tegema.
12.Seega jättis PRIA kohtu hinnangul õigesti kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse mõjuva põhjuse puudumise tõttu rahuldamata. Kuna HMS § 79 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse vaie, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata, siis on kaebaja vaie õiguspäraselt tagastatud ning kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa nõuetekohaselt läbituks lugeda.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Y-d kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
14.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, siis tagastab kohus kaebaja juhatuse liikmele kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 2 ja lg 8).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.