Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-22-175 10. oktoober 2025 Maria Lõbus K.D kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – K.D, esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta K.D kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 10. november 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
1.K.D (edaspidi kaebaja) esitas 25. oktoobril 2021 Tallinna Vanglale ja Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja märkis, et Tallinna Vangla tegevuse tulemusena on ta nakatunud C-hepatiiti ning Tallinna Vangla ja Viru Vangla on viivitanud C-hepatiidi raviga. Tallinna Vangla ja Viru Vangla ei vastanud kaebaja kahjunõudele.
2.Kaebaja esitas 22. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla ja Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja heitis vanglatele ette sama tegevust, mida oli vaidlustanud kohtueelselt.
3.Kohus võttis 25. augusti 2022. a määrusega kaebuse menetlusse. Kohus jättis 1. mai 2025. a määrusega kaebuse läbi vaatamata Tallinna Vangla vastu esitatud kahjunõude osas ning jätkas menetlust Viru Vangla vastu esitatud kahjunõude osas.
4.Kohus otsustas 3. juuli 2025. a määrusega viia kaebaja suhtes läbi isiku kohtuarstliku ekspertiisi. Eksperdiarvamus esitati kohtule 4. septembril 2025.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja selgitas, 26. märtsil 2015 diagnoositi tal Tallinna Vanglas C-hepatiit ja ta väljendas soovi selle ravimiseks. 3. augustil 2015 on arst tervisekaardil märkinud, et kaebaja sobib raviks. 1. novembri 2016. a tervisekaardi kandes on märgitud, et kaebaja on pandud ravi nimekirja. 27. detsembri 2017. a tervisekaardi kandes on märgitud, et vastunäidustusi hepatiidi raviks ei ole. 24. jaanuari 2018. a tervisekaardi kandes on perearst sedastanud, et Chepatiidi ravi on planeeritud kevadeks. 10. mai 2018. a tervisekaardi kandes on märgitud, et hepatiidi ravi ei ole saanud. 17. aprilli 2019. a kirjas kinnitab vangla, et kaebaja on C-hepatiidi ravi järjekorras. 23. detsembril 2021 alustas Viru Vangla C-hepatiidi ravi. Kaebaja C-hepatiidi genotüüp on 3A, mis vastavalt terviseameti kodulehe andmetele allub suure tõenäosusega hästi viirusevastasele ravile. Kaebaja nõuab hüvitist tervise kahjustamisest tulenenud mittevaralise kahju, s.o füüsiliste ja hingeliste kannatuste eest. C-hepatiidi haigusest teadmine ja haiguse talumine kujutab endast mittevaralist kahju nii hingeliste kui kehaliste kannatuste näol. Iga haigestumine tekitab inimesele hingelisi ja kehalisi kannatusi vastavalt haiguse liigile ja raskusastmele. Teadmine haigusest kahjustab inimese tervist, meeleolu, enesehinnangut, põhjustab edasiste plaanide teostamise lootuse vähenemist, põhjustab edasise eluperioodi pikkuse suhtes ootuste ja lootuse vähenemist. Need loetletud asjaolud kujutavad endast isiku jaoks hingelisi kannatusi. C-hepatiit on nakkushaigus, millest tulenevalt hakkavad kaasinimesed enda ohutuse tagamiseks haigestunud isikust eemale hoidma. Selline eemale hoidmine tekitab äratõugatuse tunnet, mis samuti põhjustab hingelisi kannatusi. Ka kaebaja peresuhted olid kahjustatud Chepatiiti nakatumise tõttu. C-hepatiiti nakatumisest teadasaamisest alates hakkasid kaebaja pereliikmed temast eemale hoidma, kuna kartsid nakatuda. Kaebaja ise kartis samuti, et võib pereliikmeid nakatada. Seeläbi olid kaebajal takistatud vanglas lähikohtumised ja intiimsuhted abikaasaga, milline asjaolu tekitab arusaadavalt olulist meelehärmi. Nakkushaigusest tulenevalt pidi kaebaja pidevalt järgima täiendavaid omapoolseid ettevaatusabinõusid, et ta ei põhjustaks teiste isikute nakatumist. Kõik need lisanduvad abinõud aga tähendavad elus 2
3-22-175 täiendavaid kohustusi ja ebamugavust, mis samuti tuleb lugeda füüsiliste ja hingeliste kannatuste hulka. Kaebajal on C-hepatiiti nakatumise tõttu tekkinud erinevad tervise kõrvalhäired, nagu ärevushäired, kurgus pitsitus ja kriipimistunne, rinnus valu, kuumalained, südame kloppimine, kõhulahtisus ja nahalaigud.
6.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusse on võetud kaebaja nõue seoses tervisekahju tekitamisega. Tervisekahju on fakti küsimus, mis on objektiivsete tõenditega kinnitatav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 770 lõike 3 kohaselt peab ka kahju tekkimist tõendama patsient. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebajale oleks tervisekahju tekkinud. Kaebajal alustati C-hepatiidi ravi ravimiga Maviret 23. detsembril 2021. Tegemist on ravimiga, mis jõudis turule hiljuti ning on vähimate kõrvaltoimetega. Enne ravimi Maviret turule jõudmist kasutatud ravi oli võrreldes uue ravimoodusega kõrvaltoimeterohke. Teades uue ravimi kasutusse jõudmisest, hinnati ravimetoodika ümber. Arvestades ravimi Maviret hinda (ravikuur maksab ca 6000‒7000 eurot), on paratamatu, et see ravi toimub järjekorra alusel. Arvestades kaebaja seisundit (fibroosiaste F0, digiloo epikriis 908 2017), ei vajanud kaebaja erakorralist või kiiremat sekkumist. Tervisedokumentidest ei nähtu, et kaebaja tervis oleks halvenenud ravijärjekorras olemise ajal, seega ei ole talle kahju tekkinud. Kaebajale on vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja arutlus nakkuse edasikandmisest teistele inimestele (ja et tekib vajadus vältida kontakte). C-hepatiit nakkub ainult kehavedelike, eeskätt vere kaudu. Tegemist ei ole olmekontaktidega edasi antava haigusega, mistõttu ei ole C-hepatiiti kandvate inimeste eemalehoidmine teistest aktuaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Kaebaja nõuab Viru Vanglalt hüvitist C-hepatiidi raviga viivitamise eest. Kohus selgitas 3. juuli 2025. a määruses, et vaidluse esemeks on periood 24. märts 2016 kuni 25. oktoober 2021. Kaebaja ei ole vaidluse eseme määratlemisele vastu vaielnud.
8.Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib üldnormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõige 1, mis sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lõike 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahjunõude rahuldamise eelduste täidetuse kontrollimisel pole oluline kontrolli järjekord. Kui juba üks eeldus on täitmata (nt puudub õigusvastane tegu), tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.
9.Vaidlusalusel ajavahemikul kehtinud vangistusseaduse (VangS v. r) § 49 lõige 1 sätestas: „Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.“ VangS v. r § 52 lõike 1 esimese lause kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS v. r § 52 lõike 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, 3
3-22-175 ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Kinnipeetava ja vangla pidaja (riigi) vaheline õigussuhe on eeskätt avalik-õiguslik. Riik täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus vormis ning ka tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel õigussuhe, millele kohalduvad võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted (VÕS 41. ptk) (vt Riigikohtu erikogu 28. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21-30, punktid 24 ja 25 ning seal viidatud praktika). Seega tuleb kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamise õiguspärasuse üle otsustada nii vangistusseaduse kui ka võlaõigusseaduse 41. peatüki („Tervishoiuteenuse osutamise leping“) sätete alusel (vt Riigikohtu erikogu määrus asjas nr 3-21-924, punkt 16). VÕS § 762 esimese lause kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.
10.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal diagnoositi 26. märtsil 2015 Tallinna Vanglas C-hepatiit ja ta väljendas soovi selle ravimiseks (ravilugu nr 63). Tallinna Vanglas kaebajal C-hepatiidi ravi ei alustatud. 24. märtsil 2016 paigutati kaebaja ümber Viru Vanglasse. Viru Vanglas on perioodil 24. märts 2016 kuni 25. oktoober 2021 kaebaja tervisekaarti seoses C-hepatiidiga tehtud järgmised kanded: - 1. november 2016: Patsiendil aHCV pos jaanuaris 2014 ja HCV RNA pos, tüüp 3a, 810 000 IU/ml jaanuaris 2015. Augustis 2015 tehtud fibroscan, kus 5,8 Kpa, mis vastab F0 fibroosi astmele. Pandud nimekirja. Lubatud infomaterjalid. Diagnoos: B18.2 - Krooniline -
-
-
c-viirushepatiit (ravilugu nr 106); 5. juuni 2017: Põeb C-hepatiiti, AST 58, ALT 99, düspeptilisis vaevusi hetkel ei kurda (ravilugu nr 128); 22. september 2017: anamneesis C-hepatiit, soovib välja ravida, viibib vanglas veel pikka aega. Infektsionistile - C-hepatiidi raviküsimus? (ravilugu nr 149); Infektsionisti vastuvõtt 28.11.2017 (ravilugu nr 168); 27. detsember 2017: Anamnees: Konsultatsioon - Suunatud infektsionisti poolt, seoses hepatiidi ravi määramisega. Muretseb oma tervise pärast. Kardab nakatuda erinevatesse inf haigustesse. Diagnoos: F06.4 - Orgaaniline ärevus. Otsus: Vastunäidustusi hepatiidi raviks ei ole, Salymbra 12.5 Mg H-l ja 12,5 mg õ-l kuni skeemi muutmiseni (ravilugu nr 172); 24. jaanuar 2018: Anamnees: C-hepatiidi ravi planeeritud kevadeks. Praegu üsna närviline, Salumbra ravi pikemat aega peal. Viimasel ajal enesetunne halvenenud, raskustunne kõhus, iiveldab. Kahvatu. On taimetoitlane. Diagnoos: B18.2 0 Krooniline cviirushepatiit. Kaasnev: R45 0 Emotsionaalseisundiga seotud sümptomid ja tunnused. Otsus: Analüüsid: ASAT, ALAT, R: 1.D3 vit. x 2 kuud, muu ravi jätkub (ravilugu nr 174); 10. mai 2018: Hepatiidi ravi ei ole saanud (haigusjuht nr A2415); 4
3-22-175 -
11. juuni 2018: Anamneesis C-hepatiit, ootab ravi alustamist. Infektsionistile - C-hepatiidi ravi alustamine. Infektsionistile - dr. oli lubanud alustada C-hepatiidi ravi (haigusjuht A4886); 5. detsember 2020: 18.05.2020 tehtud fibroscan, vastus lisatud välisdokumentide kausta (haigusjuht A23523); 19. jaanuar 2021: Tehtud fibroscanuuring, vastus välisdokumentides. Kp-le teostatud kolmas fibroscan uuring (haigusjuht A1036).
11.Eeltoodust nähtub, et kaebaja on seoses C-hepatiidiga olnud meditsiinitöötajate pideva järelevalve all ning talle on tehtud uuringuid ja analüüse maksa seisundi jälgimiseks. C-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksakoe kahjustus areneb aeglaselt, 10–30 aasta jooksul. Muutuste ulatuse järgi eristatakse kolme staadiumi: 1) fibroos – maksa armistumine; 2) tsirroos – armistumine laieneb ja levib üle kogu maksa; 3) maksarakkkasvaja (koos tsirroosiga) – kõige levinum maksavähi tüüp.1 Kaebajale tehti 2015. a augustis Fibroscan uuring, mille tulemusena selgus, et kaebaja fibroosiaste on F0, mis tähendab, et kaebajal ei esinenud maksafibroosi.2 Seega ei olnud kaebaja maksakoes veel kahjustust tekkinud. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et talle tehti Fibroscan uuring ka 18. mail 2020 ja
19.jaanuaril 2021, kuid nende vastuseid kaebaja tervisekaardist ei nähtu. Eksperdiarvamuses kajastatud kaebaja terviseandmetest nähtub, et 19. jaanuaril 2021 tehtud Fibroscan uuringu tulemusena ilmnes, et kaebaja fibroosiaste on 0-1, mis viitab sellele, et kerge kahjustus maksakoes oli tekkinud.
12.Kaebaja on kohtule esitanud Viru Vangla 17. aprilli 2019. a vastuse nr 6-10/12255-2, kus vangla on selgitanud, et vanglas seni kasutusel olnud C-hepatiidi ravi on raskesti talutav, selle efektiivsuse protsent väheneb patsiendi vanuse suurenedes ning sellega võivad kaasneda rasked kõrvaltoimed, nagu kilpnäärme kahjustus, luuüdi supressioon, psüühikahäired jms. Vangla selgitas, et vanglasüsteemi on oodata 2019. a suvel kaasaegsem ravim, millega on ravi edukus suurem ning kõrvalmõjude tõenäosus väiksem. Vangla kinnitas, et kaebaja on uue ravimi järjekorras. Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et kuur uue ravimiga maksab ca 6000‒7000 eurot ja on paratamatu, et nii kallis ravi toimub järjekorra alusel. Eeltoodust nähtub, et vastustaja on kaalunud erinevaid ravivõimalusi ning jõudnud asjaolusid kogumis arvestades järeldusele, et kaebajal on kõige mõistlikum oodata ära uus ravim, millega on ravi edukuse tõenäosus suurem ja kõrvaltoimete tõenäosus väiksem. Seni kasutuses oleva ravimiga oleks saanud küll ravi alustada kiiresti, kuid oli suur tõenäosus, et kaebaja oleks pidanud kannatama raskeid kõrvaltoimeid ning talle oleksid võinud tekkida täiendavad rasked terviseprobleemid. Samuti oli seni kasutuses olnud ravimiga risk, et ravi ei ole edukas: sellises olukorras oleks kaebaja võinud saada ravi tagajärjel uued tervisekahjustused, kuid Chepatiidist poleks ta ikka terveks saanud. Kuna kaebaja maks ei olnud C-hepatiidi diagnoosimise ajaks veel kahjustada saanud ja oli teada, et C-hepatiidi korral toimub haiguse progresseerumine üldjuhul äärmiselt aeglases tempos, pidas vangla mõistlikuks oodata ära uus ravim, mille puhul oli kõrvaltoimete oht väiksem ja edukuse tõenäosus suurem. Kaebaja tervisekaardist nähtubki, et 5,5 aastaga oli kaebaja maksakoesse tekkinud üksnes kerge kahjustus, mida võib pidada väiksemaks terviseriskiks kui vana ravimiga kaasnenud riski saada täiendavad rasked terviseprobleemid ja mitte terveneda C-hepatiidist (mis oleks tähendanud, et risk maksakahjustuse tekkimiseks oleks püsinud samasugune kui olukorras, kus vana ravimit poleks üldse kasutama hakatud). Lisaks sai vastustaja raviotsuse tegemisel arvestada sellega, et uue ravimiga püsiva viirusvastuse saabumise järel normaliseeruvad üldiselt ka maksaensüümid ning patsientidel, kel pole veel kujunenud tsirroosi, vähenevad või 1 2
https://www.chepatiit.ee/moju-maksale/ Eesti Arst 2022; 101(3), lk 161–165
5
3-22-175 kaovad maksas põletiku- ja fibroosinähud. Seega oli uue ravimi ootamisel küll võimalus, et kaebaja maksakoes võib kerge kahjustus tekkida, kuid oli teada, et ravi õnnestumise korral võib see kahjustus olla suure tõenäosusega tagasipööratav. Eeltoodut arvestades ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks teinud ravivea, kui otsustas kaebaja C-hepatiidi ravimiseks ära oodata uue ravimi. Ka eksperdid on eksperdiarvamuses selgitanud, et C-hepatiidi ravi alustamise otsus on individuaalne, sõltudes ka patsiendi vanusest, kõrvaltoimete ohust, viiruse genotüübist ja ülekande riskist, prognoositavast raviefektist, haiguse ekstrahepaatilistest manifestatsioonidest, kaasuvatest haigustest. Eksperdid ei tuvastanud samuti, et kaebaja ravimisel oleks tehtud raviviga.
13.Kohus märgib veel seda, et kaebaja tervisekaardist nähtub, et tema diagnoosiks oli krooniline C-hepatiit, mitte äge C-hepatiit. Seega ei põdenud kaebaja C-hepatiiti vormis, mis võinuks oma tugevamate sümptomite tõttu nõuda kiiremat reageerimist. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu selliseid raskeid sümptomeid, mida võiks otseselt seostada kroonilise C-hepatiidiga ja mille puhul võinuks eeldada kohest C-hepatiidi raviga alustamist eesmärgiga kaebaja kannatusi leevendada. Kaebaja tervisekaardist nähtuvad terviseprobleemid on kohtu hinnangul seostatavad tal tuvastatud muude haigustega, nagu dorsalgia, segatüüpi isiksushäired, orgaaniline ärevus, gastriit ja insomnia. Ka eksperdid on märkinud, et kaebuses nimetatud sümptomeid ei saa põhjuslikult seostada C-hepatiidiga. Kaebaja esitatud Terviseameti veebilehe artiklist nähtub hoopis, et umbes 90%-l Chepatiidiga nakatunutest ei esine mingeid sümptomeid.
14.Ka ei saanud vajadust C-hepatiidi raviga kohe alustada tuletada kaebaja suhetest oma perekonnaliikmetega. Vastustaja on õigesti selgitanud, et C-hepatiit ei levi tavaliste olmekontaktide kaudu ning kaebajal polnud vajadust oma perekonnaliikmetest eemale hoida. Samuti ei olnud kaebajal takistatud seksuaalsuhted oma abikaasaga. Nimelt on Terviseamet selgitanud, et seksuaalsel teel levib nakkus pigem harva. Seksuaalselt aktiivsed inimesed saavad enda haigestumisriski vähendada kondoomi korrektse ja järjekindla kasutamisega. Samuti vähendab seksuaalselt aktiivsete inimeste haigestumisriski see, kui nad on vastastikuselt monogaamses suhtes.3
15.Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks C-hepatiidi ravimisel ravivea tegemist. HKMS § 59 lõikest 1 tulenevalt peab menetlusosaline üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. VÕS § 770 lõike 3 kohaselt peab patsient tõendama tervishoiutöötaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Dokumenteerimiskohustuse rikkumist ei ole kaebaja praeguses asjas ette heitnud.
16.Eeltoodut arvestades ei ole alust pidada Viru Vangla tegevust perioodil 24. märts 2016 kuni 25. oktoober 2021 kaebaja C-hepatiidi ravimisel õigusvastaseks. Seega puudub vastustaja õigusvastane tegu, mistõttu on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks eeldus täitmata ning ainuüksi see välistab kaebuse rahuldamise. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
17.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Praegune kaebus oli riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkti 12 kohaselt riigilõivuvaba. Riigi õigusabi on kaebajale antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). 3
18.Kaebaja terviseandmete kaitseks asendab kohus omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.