Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

07.04.2025 esitatud avaldus

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

sisu erinevused sõltuvalt objektist, f) tellija majandustegevusest tulenev mõju järelevalve tegemisele, g) füüsilise kontrolli ja dokumenteerimise muutused, h) erinevad kohaliku omavalitsuse nõuded ja nende puudumine, i) dokumenteerimise eesmärgid ja praktiline rakendamine. Koolitus kestis 33 akadeemilist tundi ning oli suunatud spetsialistidele, kes peavad tegema järelevalvet kõigi oluliste ehitustööde, sh fassaaditööde üle. Seega omandatud teadmised hõlmavad fassaaditööde tehnoloogiat, kvaliteedi hindamist ning tööde vastavuse kontrolli ehitusstandarditele. Koolitus sobib kutseeksami sooritamiseks ja kvalifikatsiooni tõendamiseks ning annab õiguse tegutseda ametialal, kus kehtivad täiendavad nõuded. Selle sisu ja tase ületavad kitsast 16-tunnist erikoolitust ning näitavad, et kaebaja on omandanud nõutavad teadmised kõrgemal tasemel. 3) Täiendavalt ei esitanud kutsekomisjon selget juhist selle kohta, milliseid lisadokumente või tõendeid peaks kaebaja esitama oma töökogemuse kinnitamiseks. See tekitab õigusliku ebamäärasuse ja takistab kaebajal efektiivselt osaleda haldusmenetluses, rikub Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §14 ja HMS § 36 tagatud õigust heale haldusele.

spetsialiseerumisest: 1) üldehituslik ehitamine, 2) sisekliima tagamise süsteemi ehitamine; 3) hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine; 4) ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine; 5) omanikujärelevalve tegemine. Sama kutsestandardi kohaselt on üldehitustöödele, sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele ja omanikujärelevalvele spetsialiseerudes sõltuvalt töökogemusest võimalik valida kas tervikspetsialiseerumine või vähemalt üks järgmistest kitsamatest valdkondadest (valikkompetentsidest): Üldehituslik ehitamine - Kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitamine Puitkonstruktsioonide ehitamine - Teraskonstruktsioonide ehitamine - Lammutustööde tegemine - Fassaaditööde tegemine. Skemaatiliselt jaguneb Kutsestandardi järgne spetsialiseerumine praegusel juhul nii: Ehitusjuht, tase 6 › üldehituslik ehitamine › fassaaditööde tegemine (üldine kutse nimetus) (üks viiest spetsialiseerumisest) (kitsam valikkompetents). Praeguse vaidluse kontekstis on oluline, et: 1) Ehitusjuht tase 6 on üldine kutse nimetus, mis jaguneb viieks spetsialiseerumiseks, millest üks on üldehituslik ehitamine ja selle raames omakorda saab kitsamalt spetsialiseeruda fassaaditööde tegemisele; 2) spetsialiseerumine on võimalik n.-ö üldiselt üksikule, s.t üldine kutse nimetus hõlmab endas kitsama valdkonna valikut ja spetsialiseerumist, kuid kutset taotletakse ikka Üldehituse valdkonnas (ehk ei saa taotleda kutset üksnes fassaaditööde tegemiseks ilma Ehitusjuht, tase 6 kutset taotlemata ja selle raames spetsialiseerumata üldehituse valdkonnale); 3) üldised hariduse ja töökogemuse nõuded on universaalsed sõltumata spetsialiseerumisest laiemale / kitsamale valdkonnale. 4) Vastustaja ei tõlgenda valesti EhS-i. Kaebaja käsitlus EhS-i valest tõlgendusest baseerub ebaõige eeldusel, nagu oleks vastustaja nõudnud kaebajalt ehituslubade hankimist referentsobjektidel. Vastustaja on ka vaideotsuses märkinud, et ta nõustub taotleja väitega, et EhS-ist ei tulene ehitajale ehituslubade taotlemise kohustust. Kutse taastõendamise kontekstis ei ole siiski määrav see, kes isikuliselt taotleb ehitatavale objektile ehitusluba. Määrav on see, et KAK järgi arvestatakse spetsialiseerumisele vastavat töökogemust vaid ehitusloakohustuslikel ehitustegevustel majandustegevuse raamides ning ehitustööd (referentsobjektid) peavad ületama Ehituse tööjuht, tase 5 kutsestandardis sätestatud pädevuspiire. See tähendab, et ehitusobjektiga seotud ehitustegevused peavad ise olema EhS-i mõistes ehitusloakohustuslikud sõltumata sellest, kes ehitusluba füüsiliselt taotleb. Ehitusloakohustuslikel ehitistel ja tegevustel kehtivadki üldiselt rangemad nõuded, kui vaid teavitamist nõudval ehitustegevusel, mida on ka KAK tähenduses oluliseks peetud. 5) Vastustaja on vaidlustatud otsustes selgitanud ka seda, et töökogemusena ei arvestata ehitustegevust, mis ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kui ehitusloakohustuslikul objektil teostatakse ehitusloakohustuslikke töid või tegemisi ehitusloata, siis on EhS-i mõttes tegu ebaseadusliku ehitustegevusega, mida kutse andmise korra kohaselt töökogemusena samuti arvesse ei võeta. Kuigi kaebuses ei ole vastavat teemat käsitletud (mistõttu saab järeldada, et selles enam vaidlust ei ole), siis oma varasemates otsustes on vastustaja tuginenud ka sellele, et kaebaja töökogemus ei ole ka ajalises mõttes piisav. Tegevusala kitsamal spetsialiseerumisel (milleks on antud juhul fassaaditööde tegemine) peab vastustaja töökogemuse hindamisel lähtuma miinimumnõudest, milleks on vähemalt 2 aastat, Ehitusjuht tase 6 kutse-eeldustele vastav töökogemus viimase 5 aasta jooksul. Isegi kui kutsekomisjon oleks töökogemuse hindamisel arvesse võtnud taotleja poolt esitatud ehitusteatise alusel teostatud korterelamute fassaaditöid (6,5 kuu vältel), ei oleks see ajaliselt Ehitusjuht, tase 6 kutse taastõendamiseks piisav. Kaebuses ei ole kaebaja detailsemalt kirjeldanud, mis ehitusobjekte ta referentsidena täpsemalt silmas peab, mille osas ta peab enda töökogemust piisavaks. Kutse taotlemisel ja vaidemenetluses viitas kaebaja erinevatele referentsobjektidele ettevõttes PMP Construction OÜ (korterelamute fassaaditööd), kuid mille osas vastustaja teostas ehitisregistri andmete kontrolli ja tuvastas, et taotleja näidatud objektidel puudusid ehitusload. EhS-i regulatsiooni kohaselt peab kogu ehitusdokumentatsioon, sh ehitusluba, 4

olema leitav ehitisregistrist. Kui vajalikku dokumentatsiooni ei eksisteeri, siis ei ole KAK tingimused täidetud. Kogemusena läheb arvesse üksnes kogemus ehitusloakohustuslike tegevuste suhtes. Kuna KAK sätestab töökogemuse osas nõude just ehitusloakohustusliku ehitustegevuse osas, siis peab taotleja töökogemus kutse andja jaoks nähtuma ehitisregistrist ehitise kohta esitatud dokumentidest. Kui need ei ole sealt leitavad, siis ei ole vastava kontrolli läbiviimine kutse andjal võimalik. Seejuures ei oma tegelikult tähtsust, kellel vahetult on juriidiline kohustus ehitisregistrile dokumendid esitada. EhS § 15 lg 3 viimase lause kohaselt ehitamise dokumenteerib ehitav isik ning need dokumendid peavad olema registreeritud Ehitisregistris (EhS § 15 lg 2, lg 4, lg 5 p 1). Seega oluline on, et vajalikud dokumendid ehitisregistrisse jõuaksid, mitte see, kes need füüsiliselt sinna esitab või peab esitama. EhS § 15 lg 5 alusel vastu võetud Ehitise dokumenteerimise nõuetest (kinnitatud majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusega nr 3) tuleneb, et ehitamine dokumenteeritakse kui: 1) ehitamiseks on nõutud ehitusluba; 2) ehitamiseks tuleb ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhtudel koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt; 3) ehitise kasutamiseks on nõutud kasutusluba. Seega tuleb ehitisregistrile dokumendid esitada mõlemal juhul (ehitusluba ja ehitusteatis, mis eeldab ehitusprojekti) ja dokumentide esitamise nõudmise õigus ja kohustus on omanikujärelevalvel. Antud juhul ei olnud ehitise dokumenteerimisega seotud nõuded täidetud ja ehitisregistris puudus informatsioon ehituslubade kohta Seega kutsekomisjoni vaatest isikul KAK p 2.5.1. alusel nõutav töökogemus puudub ja komisjonil ei ole kuidagi võimalik teha kutse andmise otsust. 6) Nõuded koolitusele ei ole täidetud. Vastustaja on kutse mitteandmist ja vaide rahuldamata jätmist põhjendanud ka sellega, et isikul puudus kutse taastõendamiseks vajalik piisavas mahus töökogemus. Kaebaja leiab, et koolitusnõuded on ebaproportsionaalsed. Vastustaja sellega kindlasti ei nõustu. Esiteks, kutse taastõendamise kontekstis ei ole asjakohane arutelu selle üle, kas nõuded on ebaproportsionaalsed või mitte. Kutse andja peab lähtuma kehtivast KAK-st, mis on haldusaktina kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Seega saab praeguses asjas arutleda vaid selle üle, kas KAK-s sätestatud tingimused on täidetud või mitte. Vastustaja on seisukohal, et KAK nõuded ei ole täidetud. Vastustaja on oma otsustes põhjalikult selgitanud oma seisukohta koolitusnõuete mittetäitmise osas. Kaebaja ei ole tõendanud üldehitusliku ehitamise spetsialiseerumisele vastavate täienduskoolituste tegemist KAK p 2.8. c nõutud mahus vähemalt 16 ak / h ulatuses. Seega on vajalik koolitusnõue kutse andja vaatest nõutud mahus läbimata. Kaebaja ei ole ka kohtule esitatud kaebuses väitnud (ega tõendanud), et tal oleks nõutav spetsialiseerumisalane koolitus läbitud. Selle asemel väidab kaebaja, et koolituse nõue on ebaproportsionaalne, kuna tal on läbitud muid koolitusi tema enda arvates piisavas mahus. Samas taotles kaebaja kutse taastõendamist üldehituse valdkonnas spetsialiseerumisega fassaaditöödele. Seega on kutse taastõendamist taotleva isiku täiendkoolitus nõutav just spetsialiseerumisele vastavas valdkonnas, mitte muus valdkonnas. Täpsemalt, kaebaja puhul oli täidetud küll esmane koolitusnõue ehitusjuhtimise alasel täiendkoolitusel (mida tuleb läbida sõltumata sellest, millisel kutsealal isik kutset taastõendab), aga täidetud ei olnud koolitusnõue spetsialiseerumisele vastavas osas. Spetsialiseerumisele mittevastava nõude täitmist ei asenda OJV (omanikujärelevalve) koolitus, kuna OJV on omakorda üks viiest spetsialiseerumise valdkonnast. Nõude mittetäitmist ei asenda ka esmaabikoolitus. See koolitus on kahtlemata vajalik igas ehitusvaldkonnas, kuid fassaaditööde koolitusega ei ole see teema võrreldav. Nõude mittetäitmist spetsialiseerumisele võimaldavas valdkonnas ei asenda ka nõutud minimaalsete koolitustundide mahu ületamine mõnes teises valdkonnas. Ehk kui isikul on läbitud ehitusjuhtimise baaskoolitus suuremas mahus, kui KAK ette näeb, siis ei ole need tunnid n.-ö ülekantavad mõnele teisele koolitusele teises valdkonnas. Tegemist ongi minimaalse nõutud mahuga. Tundide ülempiiri KAK-st ei tulene. Kui isik taotleb kutse 5

taastõendamist konkreetses kitsas valdkonnas, siis on igati põhjendatav ja mõistlik nõue, et isik peab täiendkoolitust tõendama just selles samas kitsas valdkonnas. Sellises nõudes KAKs sätestatuna ei ole midagi ebaproportsionaalset või põhjendamatut. Ehitus on kõrgendatud riskiga tegevusvaldkond, kus tegutsevad isikud peavad olema pädevad ning pidevalt kaasajastama ja täiendama oma seniseid (varasemalt omandatud) oskusi. 7) Kaebaja on väitnud, et vastustaja ei ole esitanud talle selgeid juhiseid selle kohta, milliseid lisadokumente või tõendeid peaks ta esitama oma töökogemuse kinnitamiseks. Vastustaja arvates on see väide otsitud ja põhjendamatu. Kaebaja saab tõenäoliselt ka ise suurepäraselt aru, milliseid tõendeid ta peab oma töökogemuse kinnitamiseks esitama, kuna ta on seda teinud algse taotluse ja vaidega, kui ka praeguse kaebusega. Küsimus ei ole aga selles, milliseid tõendeid peaks kaebaja esitama, vaid selles, kas esitatud tõendid on kutse taastõendamiseks piisavad või mitte. Antud juhul olid ebapiisavad täiendkoolitusega seotud tõendid, s.t tõendite maht ei ole KAK kontekstis vajalike miinimumpunktide hindamiseks piisav. Vajalike ainepunkte ei eksisteeri, kuna nõutavad koolitused on läbimata. Neid tõendeid saab aga esitada vaid siis, kui vastav koolitus on läbitud ja seda kinnitav tõend koolitaja poolt isikule väljastatud. Kaebaja etteheited selle kohta, et talle ei ole öeldud, mis dokumente ta peaks esitama oma töökogemuse kinnitamiseks, on põhjendamatud ka seetõttu, et KAK ise sisaldab endas detailset loetelu Ehitusjuht, tase 6 kutse taastõendamiseks esitatavatest dokumentidest. Tööalase tegevuse kirjeldus tuli esitada kutse andja veebilehel kättesaadavas vormis, mida kaebaja ka tegi. Vastustaja kontrollis kaebaja esitatud informatsiooni ning jõudis järeldusele, et esitatud töökogemus ja referentsid ei ole KAK mõttes kutse taastõendamiseks piisavad. Koolitustega seonduvalt tulnuks taotlejal esitada koolituse läbimist tõendava dokumendi koopia(d), mida kaebaja samuti tegi, kuid millest ilmnes, et valdkonna spetsialiseerumist nõudev koolitus on läbimata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastustaja on kaebaja töökogemuse puhul ette heitnud: 1) Taotleja esitab üldehitusliku ehitamise töökogemust mitmete eramajade ehitamisel, mida ei saa Ehitusjuht, tase 6 kutse-eeldustele vastava töökogemusena arvesse võtta, kuna selline töökogemus ei ületa Ehituse tööjuht, tase 5 kutsestandardis sätestatud pädevuspiire. 2) Taotleja esitab üldehitusliku ehitamise töökogemust ettevõttes Teiwaz Ehitus Group OÜ kaubandushoone ja ambulatoorse hoone ruumide mitteloakohustuslikel remonttöödel, mida ei saa Ehitusjuht, tase 6 kutse taotlemisel arvesse võtta; 3) Taotleja esitab töökogemust mitmete korterelamute fassaadide soojustamistöödel ettevõttes PMP Construction OÜ. Samas puudusid ehitisregistri andmetel nimetatud ehitusobjektidel esitatud perioodidel kehtivad ehitusload, mistõttu ei saa esitatud töökogemust Ehitusjuht, tase 6 kutse taotlemisel arvesse võtta. 4) Esitatud tööde näol on tegemist väga kitsa töökogemusega (fassaaditööd). 5) MTA tõend kinnitab taotleja töösuhet ettevõttega PMP Construction ainult lühikesel perioodil (vahemikus 18.05.-30.11.2024) kokku 6,5 kuud, mis ei oleks ka ajaliselt Ehituse tööjuht, tase 6 kutse taotlemiseks piisav.

töökogemus ei vasta. Kui ehitusluba on tööalase tegevuse kirjelduses kajastatud objektide puhul aga olemas (valdavalt oli kaebaja tabeli lahtris „Ehitusluba oli nõutav“ vastanud „ja“), peaks kaebaja kui kutse taotleja vastavad tõendid hankima ja kutsekomisjonile esitama. Kui kõigi objektide puhul, mille puhul on kaebaja väitnud ehitusloa olemasolu, see kinnitust leiaks, tuleb kaebajal nõutav töökogemus kokku. Praegu ei nähtu kohtule, et vastustaja väide, et piisav töökogemus on tõendamata, oleks väär. Etteheide, et esitatud tööde näol on tegemist väga kitsa töökogemusega (fassaaditööd), ei näi olevat vastustaja peamisi argumente töökogemuse täidetuse hindamisel. Kohus märgib, et KAK ei sätesta ka sellist nõuet, et töökogemus peaks kokku tulema mitme valikkompetentsi peale ega ei võiks piirduda üksnes ühe valikkompetentsiga. KAK p-st 2.4.2 kohaselt spetsialiseerumisele vastava töökogemusena võetakse kutse taastõendamisel arvesse kutsetaotluses näidatud töökogemus, mille taotleja on temaga sõlmitud töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel omandanud töid teostanud ettevõttes. Seega tõendab KAK-i kohaselt töötamist sõlmitud tööleping või võlaõiguslik teenuse osutamise leping, mitte MTA tõend. MTA ei kogu andmeid töökogemuse hindamise eesmärgil. Kui vastustajal on kahtlus, et taotleja deklareeritud töökogemus ei vasta tegelikkusele, tuleks vastustajal täiendavalt asjaolusid selgitada ja küsida täiendavaid tõendeid. Tuginemist MTA tõendile ei saa lugeda piisavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.