Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina Lõbus Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– X.G
Asja läbivaatamine
03.10.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X.G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.02.2026 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X.G (sünd. xx.xx.xxxx) on sündinud Eestis ja elanud siin elamisloa alusel. Teda on mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Viimati mõistis Viru Maakohus 25.05.2022 otsusega asjas nr y-yy-yyyy isiku karistusseadustiku § 120 lg 1 (ähvardamine) järgi süüdi ja karistas teda koos liidetud karistusega kokku 2 aasta 10 kuu 6 päeva pikkuse vangistusega. Isik vabanes vanglast 16.05.2025.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 20.02.2023 otsusega nr 15.3-3.2/82-1 isikule tähtajalise elamisloa andmisest ja tegi talle lahkumisettekirjutuse Eestist sunniviisiliselt välja saatmiseks Venemaa Föderatsiooni pärast tema vanglast vabanemist koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. PPA jättis isiku korduvad elamisloa taotlused läbi vaatamata.
3.PPA esitas 15.04.2025 Tartu Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Tartu Halduskohus rahuldas 16.04.2025 määrusega PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
3-25-1057
kuni 16.06.2025. Tallinna Halduskohus pikendas 10.06.2025 määrusega kinnipidamise tähtaega kuni 10.10.2025.
4.PPA esitas 02.10.2025 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel taotluse X.G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:
4.1.Isikul puudub kehtiv reisidokument, seetõttu on tema jätkuv kinnipidamine vajalik tema dokumenteerimiseks ja väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht, sest ta on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid ja toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Tema impulsiivne käitumine väljendub mitmetes varavastastes kuritegudes. Ta kordab sageli oma vigu ega õpi varasemast kogemusest. Probleemilahendamise oskus on kehv, sest ta lahendab probleeme seadust rikkudes. Ta ei mõista teiste inimeste seisukohti, kuna kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. Ta tarvitab sõltuvusaineid. Teda on karistatud kriminaalkorras 17 korda (4 kehtivat ja 13 arhiveeritud kuritegu) ja vangis on ta viibinud 8 korda. Kuriteod on varieeruvad. PPA ei tugine isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel üksnes tema karistatuse faktile, vaid arvestab kõiki isikuga seotud asjaolusid tervikuna. Isiku eelnev käitumine näitab tema suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ja annab alust arvata, et vabaduses viibides ei täida ta vabatahtlikult talle pandud kohustust Eestist lahkuda.
4.2.Isik ei täida lahkumiskohustust ja keeldub taotlemast reisidokumenti / tagasipöördumistunnistust. Ta ei tee PPA-ga koostööd. See näitab tema soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. PPA viis 30.09.2025 isikuga läbi tagasipöördumise nõustamise. Isik kinnitas vestluse käigus, et ta ei ole nõus Venemaale lahkuma. Ta ei soovi Venemaa Föderatsiooni passi ega muid dokumente taotleda, sest see võib viia tema sunniviisilise saatmiseni Venemaale, mida ta soovib vältida. Isikul ei ole etteheiteid kinnipidamiskeskuse tingimuste suhtes. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta isikut ettekirjutuse täitmisest. Isiku käitumine annab alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ja võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma.
4.3.Venemaa Föderatsioon vastas 25.07.2025 PPA taotlusele isik tagasi võtta, et suursaatkonna personali vähendamise tõttu ei ole võimalik isikuga intervjuud läbi viia. Kuna isiku isikusamasust ei ole kindlaks tehtud, lükatakse tagasivõtutaotlus tagasi. PPA esitas Venemaa Föderatsioonile korduva taotluse isiku dokumenteerimiseks ja tagasivõtmiseks.
4.4.Isik on kinnipidamiskeskuses viibitud aja jooksul näidanud, et ta ei austa jätkuvalt Eesti õiguskorda. Ta kogus endale arsti poolt väljastatud psühhotroopseid tablette ja üritas need üle kinnipidamiskeskuse aia teisele isikule visata.
4.5.Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (oht avalikule korrale, isikule kohaldatud 5-aastane sissesõidukeeld, kaasaaitamiskohustuse jätkuv mittetäitmine), on isikust tulenev põgenemisoht jätkuvalt aktuaalne ja seetõttu ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. Isik ei ole oma varasema käitumisega PPA-s sellisel määral usaldust tekitanud.
4.6.Kuigi isik on viibinud kinnipidamiskeskuses alates 16.04.2025, on tema kinnipidamine proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida.
2(4)
3-25-1057
5.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isiku dokumenteerimismenetlus ei ole lihtne ega kiire. Aga nad jätkavad sellega. Saatkonna seisukoht võib muutuda. Menetlus toimuks kiiremini, kui isik ise dokumente taotleks.
6.X.G kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta ei hakka dokumente taotlema. Ta on siin sündinud ja elanud. Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi kasuks otsustasid tema vanemad, mitte tema. Ta on 46 aastat Eestis elanud, ta ei ole Venemaal kunagi käinud ja tal ei ole Venemaal kedagi. Ta on küll seadusi rikkunud, kuid on vanglas muutunud. Ta ei toeta enam subkultuuri ja õpib eesti keelt. Tal on pere, sõbrad ning ta tahab töötada ja elada Eestis. Ta peab end Eesti kodanikuks. Seetõttu ei ole ta nõus väljasaatmiseks koostööd tegema ja dokumente hankima. Ta on elanud Eestis elamisloa alusel. Kodakondsust ei ole taotlenud, sest keeleluba aegus.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.
8.Vaidluse all ei ole asjaolu, et isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tal ei ole Eesti kodakondsust ega elamisluba Eestis elamiseks. Talle keelduti elamisloa väljastamisest ja otsus on jõustunud. Samuti on tehtud talle sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeeluga. Seega on isikul kohustus Eestist lahkuda (VSS § 3 lg 1). Isiku soovimatus lahkumiskohustust täita ei ole määrav. Samuti ei ole oluline, et ta ei ole kunagi Venemaal käinud ja et tal ei ole seal kedagi. Asjakohatud on isiku selgitused selle kohta, et ta peab end Eesti kodanikus, ei toeta enam subkultuuri ja õpib eesti keelt. Isik on 46-aastane. Seega on tal olnud piisavalt aega, et soovi korral Eesti kodakondsust taotleda. Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse säilitamine oli tema valik. Eesti riik ei pea taluma enda territooriumil võõrriigi kodanikke, kui nad ei suhtu Eesti õiguskorda lugupidavalt ja on oma järjepideva kriminaalse käitumise tõttu ohuks avalikule korrale.
9.VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates.
10.Praegusel juhul möödub VSS § 25 lg-s 1 sätestatud 6-kuuline kinnipidamise tähtaeg 16.10.2025. Halduskohus pikendas viimati isiku kinnipidamise tähtaega kuni 10.10.2025. Selleks ajaks ei ole ilmselt võimalik isikut Eestist välja saata, sest tal ei ole kehtivat reisidokumenti. Venemaa Föderatsioon ega isik ise ei ole PPA-ga isiku väljasaatmiseks koostööd teinud. Seega võtab isikule dokumentide hankimine ja tema väljasaatmine tavapärasest enam aega. Samas puudub kohtul põhjus arvata, et isiku väljasaatmine oleks perspektiivitu. Puudub alus arvata, et Venemaa Föderatsioon keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. Ilmselt on venitamistaktika taga soovimatus teha Eesti ametivõimudega koostööd. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et menetlus toimuks kiiremini, kui isik taotleks ise oma kodakondsusjärgselt riigilt dokumente ja esitaks tagasivõtutaotluse. Seega on menetluse venimine põhjustatud ka isikust endast. Isiku soovimatus dokumente hankida ja PPA-ga koostööd teha ei anna alust teda kinnipidamiskeskusest vabastada. Isiku õigusvastane käitumine ei või tuua tema jaoks kaasa soodsamat tagajärge.
3(4)
3-25-1057
11.Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esinevad jätkuvalt VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alused isiku kinnipidamiseks. Isikul puuduvad väljasaatmiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine viibib nii isikust endast kui ka Venemaa Föderatsioonist tulenevatel põhjusel (VSS § 23 lg 1 p 3). Menetluse venimine ei ole põhjustatud PPA-st ja temal puuduvad võimalused menetlust kiirendada. Isik ei täida tahtlikult temal lasuvat kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 p 2) ja kinnitas sellist tahtlust ka kohtuistungil. Isiku soov jääda Eestisse ei ole antud juhul oluline ega õigusta kaasaaitamiskohustuse rikkumist. Kohus peab usutavaks PPA väidet, et kui isik ei tee juba kinnipidamiskeskuses PPA-ga koostööd dokumentide hankimiseks ja väljasaatmiseks, siis seda vähem on tal põhjust koostööd teha vabaduses viibides. Ei ole eluliselt usutav, et vabaduses viibides taotleks ta endale dokumente ja oleks dokumentide saabumisel PPA-le kättesaadav tema väljasaatmiseks Venemaale. Isiku senine käitumine ei ole selleks alust andnud. Seega on jätkuvalt põhjust isikut kinni hoida, et vältida tema menetlusest kõrvale hoidmist ja tagada tema kättesaadavus menetluse läbiviimiseks ja riigist väljasaatmiseks.
12.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1). Esiteks näitab tema põgenemisohtu tema kriminaalne taust. Isik on pannud korduvalt toime tahtlikke kuritegusid, sh kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (VSS § 6 8 p 4). Sellest järeldub, et isik ei ole õiguskuulekas. Ta ei järgi tema suhtes kehtestatud kohustusi, mistõttu puudub alus arvata, et ta järgiks tema suhtes kohaldatavaid leebemaid järelevalvemeetmeid. Kui isik ei ole seni kehtivaid norme järginud, siis võib arvata, et ta ei tee seda ka edaspidi. Kohtu jaoks ei ole usutavad isiku selgitused, et ta on vanglas muutunud. PPA selgitusest nähtuvalt on isik käitunud õigusvastaselt ka kinnipidamiskeskuses viibides.
13.Põgenemisohtu näitab ka see, et isik on PPA-le ja kohtule teada andnud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Ta on korduvalt kinnitanud, et tema eesmärk on Eestisse jääda ja ta ei soovi Venemaale minna. Seega puudub tal motivatsioon haldusmenetluses osaleda ja enda väljasaatmisele kaasa aidata või selle tarvis PPA-le kättesaadav olla. Võib arvata, et kui isik vabaneb kinnipidamiskeskusest, siis ta asuks end varjama, et enda väljasaatmist takistada.
14.Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus ega võimalda menetluse eesmärke saavutada. Kuigi isik on viibinud kinnipidamiskeskuses pea 6 kuud, ei saa veel tema kinnipidamist kõiki temaga seotud asjaolusid arvestades pidada ebaproportsionaalseks. Isik on ise kinnitanud, et tal puuduvad etteheited kinnipidamistingimustele. Talle on tagatud majutus, ülalpidamine ja vajadusel arstiabi. Kuna isik on viibinud aastaid vanglas, siis puudub tal vabaduses töö ja ilmselt kaasnevad ka raskused enda ülalpidamisel. Isikul on endal võimalik kinnipidamise aega lühendada PPA-ga koostööd tegema asudes.
15.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pikendada isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 4 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.