Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X-i paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Olesja Polak Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 16. aprillil 2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X-i kinnipidamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16. juunini 2025 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 15. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel. PPA hinnangul esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.
1.1.X vabaneb 16. aprillil 2025 Viru Vanglast talle Viru Maakohtu 25. mai 2022. a kohtuotsusega asjas nr 1-22-3050 määratud karistuse kandmisest. Ta on Vene Föderatsiooni kodanik ning pärast vangistustest vabanemist puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks
välismaalaste seaduse (VMS) § 43 tähenduses. Vanglas kinnipeetavana viibides ei pidanud tal VMS § 43 lg 1 p 5 kohaselt olema muud alust Eestis viibimiseks.
1.2.PPA tunnistas 20. veebruari 2023. a otsusega nr 15.3-3.2/82-1 X-i tähtajalise elamisloa nr 2024853181/TE VMS § 124 lg 1 p-de 1 ja 5 ning § 124 lg 2 p 7 alusel kehtetuks alates 3. novembrist 2022. Samas tehti talle ettekirjutus Eestist lahkumiseks kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele kinnipidamisasutusest vabanemisel. Talle on kohaldatud ka viieaastast sissesõidukeeldu. PPA jättis 28. veebruari 2025. a otsusega X-i tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata VMS § 219 lg 1 p 1 alusel kokkuvõtvalt põhjusel, et välismaalasele on keeldutud VMS alusel elamisluba andmast ja ta pole esitanud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud välismaalasele eelmise taotluse menetlemise ajal teada.
1.3.Viru Vangla on riskihindamise põhjal hinnatud X-i avalikkusele kõrgohtlikuks ning ohtlikuks konkreetsetele täiskasvanutele. Tal on diagnoositud uimastisõltuvus – tarvitab narkootikume alates 15. eluaastast, viimati on 2021. a kaks korda karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel; viimase kriminaalhoolduse all viibimise ajal andis korduvalt positiivseid narkoteste.
1.4.Isiku puhul esineb vägivalla kasutamise oht, mis on kõige tõenäolisem sõltuvusainete tarvitamisel, armukadeduse korral ning kui ta vajab raha oma vajaduste rahuldamiseks. Oht võib suureneda, kui isik ei saa kontrolli alla oma sõltuvusi ja impulsiivsust ning ei omanda paremaid probleemilahenduse võtteid. Oht suureneb ka, kui isik asub taas kannatanuga koos elama ning temaga koos alkoholi tarvitama.
1.5.X-i on kriminaalkorras karistatud 17 korda (4 kehtivat ja 13 arhiveeritud karistust), vangistuses viibib 8. korda. Varem on teda karistatud kehalise väärkohtlemise, varavastaste kuritegude, raskete kehavigastuste tekitamise, huligaansuse, kelmuse, röövimise, omavolilise sissetungimise ja teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise või turustamise eest. Viimati karistati teda karistusseadustiku § 199 lg 2 p 9, § 121 lg 2 p 2 ja 3 alusel enda elukaaslase tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest. Oma käitumisega on isik näidanud, et ohustab avalikku korda ja ühiskondliku turvalisust ning Eesti territooriumil elavate isikute õigusi ja huve. Hoolimatule ja riskivale elustiilile viitavad alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, korduvad kuriteod, käitumiskontrolli nõuete korduv rikkumine, uue kuriteo sooritamine käitumiskontrolli ajal ning endise abikaasa suhtes kohaldatud lähenemiskeelu rikkumine.
1.6.Isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud kinnipidamise alused. Seejuures põgenemisoht VSS § 68 p-de 4 ja 6 tähenduses. Ta on korduvalt toime pannud erinevaid tahtlikke kuritegusid või kuritegusid, mille eest on mõistetud karistuseks vangistus. PPA ei tugine isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel ainuüksi isiku karistatuse faktile, vaid arvestab kõiki isikuga seotud asjaolusid (sh ohuhinnangut) tervikuna. Isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab tema suhtumist Eesti õiguskorda ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud lahkumiskohustust.
1.7.X-il puudub kehtiv reisidokument ja ta ei ole nõus esitama Venemaa Föderatsiooni saatkonnale taotlust tagasipöördumistunnistuse saamiseks. See näitab tema soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki, mis ei vabasta aga ettekirjutuse täitmisest. Kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu pole PPA-l võimalik väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia. 2
1.8.Kirjeldatud käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Põgenemisohu prognoos hõlmab ka võimalikku siseriiklikust menetlusest kõrvalehoidmist.
1.9.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kaalub üles isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. X on sündinud Eestis, rahvuselt venelane ning omab Venemaa Föderatsiooni kodakondsust. Tema mõlemad vanemad ja kasuisa on surnud. Endine abikaasa on kriminaalkorras karistatud ning olnud ka isiku kuriteo kaasosaline ja tema suhtes on isik sooritanud ka kuriteo. Neil puuduvad ühised lapsed.
1.10.Arvestades isiku varasemat kriminaalset käitumismustrit, kriminaalseid tegusid katseaja jooksul, põgenemisohtu ning soovimatust täita kaasaaitamiskohustust ei pea PPA võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isik pole selleks tekitanud piisaval määral usaldust.
2.Kohus vaatas taotluse läbi 16. aprillil 2025 toimunud kohtuistungil. Kohus tegi istungil teatavaks kohtumääruse reolutsiooni, millega otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X-i kinnipidamiseks ning PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16. juunini 2025 (kaasa arvatud). Resolutsioon tõlgiti isikule suuliselt vene keelde. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
3.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde ja selgitas, et reisidokumendi saamise korral on isiku väljasaatmine Vene Föderatsiooni realistlik, kuid dokumendi saamine võtab kindlasti aega rohkem kui 48 tundi. PPA esindaja rõhutas, et X-il puuduks vabadusse jäämisel seaduslik alus siin töötamiseks ning täpsustas seoses isikule kohalduva sissesõidukeeluga, et see hõlmab Schengeni ala tervikuna. X märkis kohtuistungil, et väidetav põgenemisoht on tema jaoks arusaamatu. Kohus selgitas täiendavalt VSS § 68 p-de 4 ja 6 sisu. X selgitas enda seoseid iseloomustuses märgitud isikuga (Aleksandr Martõnov, keda nimetab enda firmaomanikust sõbraks) ning täpsustas, et lähedastest isikutest on tal ka õde. Tema seos Venemaa Föderatsiooniga on aga üksnes selles, et selle riigi kodanikud olid tema vanemad. Elamisloa kehtetuks tunnistamise ja elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsuseid on ta püüdnud vaidlustada, kuid neid kaebusi pole menetletud
KOHTU SEISUKOHT
4.PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, leides, et esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 - 3 sätestatud kinnipidamise alused.
5.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. 3
6.VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Kinnipidamine peab seejuures olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
7.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et X-il puudub tema kinnipidamisasutusest vabanemisel seaduslik alus Eestis viibimiseks ning tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mis kuulub vanglast vabanemisel täitmisele.
8.PPA tugineb taotluses VSS § 23 lg 1 p-dele 2 ja 3, kuna isikul puuduvad väljasaatmiseks vajalikud dokumendid ja ta pole teinud koostööd nende hankimiseks. Vaidlust pole selle üle, et isikul puudub kodakondsusjärgsesse riiki minekuks reisidokument. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele saab tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (Riigikohtu 16. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11). Praegusel juhul ilmneb, et X ei ole väljendanud tahet reisidokument (tagasipöördumistunnistus) soetada, st teha koostööd väljasaatmiseks vajaliku dokumendi hankimiseks. Taotluse kohaselt ei ole ta nõus esitama Venemaa Föderatsiooni saatkonnale taotlust tagasipöördumistunnistuse saamiseks.
9.Taotluse kohaselt esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alus – põgenemise oht. Põgenemisohu sisu on avatud VSS §-s 68. Taotleja tugineb VSS § 68 p-dele 4 ja 6.
9.1.Põgenemisohu hindamisel on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille aluseks on taotluse esitamise hetkel tuvastatud erinevad asjaolud. VSS § 68 p 4 järgi on üheks põgenemisohu eelduseks, et välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Taotleja toob välja isiku varasemad karistused kriminaalasjades, sh arhiveeritud karistused (käesoleva määruse p 1.5). Taotluse kohaselt on isik oma käitumisega näidanud üles lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorra ning põhiseaduslike väärtuste vastu ning süütegude sooritamine annab aimu tema kriminaalsest ning avalikust korrast mittehoolivast hoiakust. Ainuüksi tahtliku kuriteo toimepanemise fakt ning vanglakaristuse ärakandmine ei ole kohtupraktika kohaselt aga piisav põgenemisohu järeldamiseks. VSS §-s 68 loetletud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 30. märtsi 2021. a määrus asjas nr 3-20-2004, p 18 ja seal viidatud praktika).
4
Samas ilmnevad taotlusest ja koos sellega esitatud tõenditest ka kaalukad asjaolud, mis kinnitavad põgenemisohu tõsidust. Nii vangla iseloomustuses kui ka PPA 28.veebruari 2025. a otsuses on kirjeldatud isiku käitumist, mis ei ole olnud suunatud õiguskuuleka elu jätkamisele vabaduses Seda kinnitavad nii korduvad vangistusega päädinud teod kui ka käitumiskontrolli nõuete rikkumise juhud, aga ka isiku sõltuvused ja käitumuslikud probleemid suhtlemisel. Kogumis toetab see teave PPA järeldust põgenemisohu olemasolust VSS § 68 p 4 tähenduses.
9.2.Taotluses viidatud VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtuistungil selgitas isik, et tal puudub mistahes seos Venemaa Föderatsiooniga. Isiku keeldumine dokumendi (tagasipöördumistunnistus) hankimisest ja koostööst dokumentide saamiseks viitab sellele, et ta ei soovi lahkumisettekirjutust täita. Seega on täidetud ka VSS § 68 p 6 koosseis.
10.VSS § 23 lg-st 11 tulenevalt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatavad abinõud on sätestatud VSS § 10 lg-s 2. Kasvõi ühe VSS § 23 lg-s 1 sätestatud aluse esinemisel tuleb täiendavalt kontrollida, kas lahkumisettekirjutuse täitmist on võimalik tagada.VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmetega. Isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist tuleb pidada sedavõrd intensiivseks meetmeks, mis on õigustatud ja proportsionaalne vaid juhul, kui leebemad abinõud lahkumisettekirjutuse täitmist ei tagaks.
11.Kohus ei ole veendunud, et praegusel juhul oleks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tulemuslik. VSS § 10 lg-s 2 on sätestatud erinevaid abinõusid, kuid isiku varasem käitumine tekitab tõsise kahtluse, kas need on küllaldased, et tagada vajaliku reisidokumendi taotlemine ja isiku kättesaadavus edasiseks väljasaatmismenetluseks. Kuigi X on teada andnud isiku (sõber), kes on valmis pakkuma elukohta ja abistama teda töö leidmisel, pole tegemist X-i tuumikperekonda kuulvate inimestega, seosed kellega tagaksid tema viibimise ja kättesaadavuse nimetatud elukohas. Nagu PPA esindaja ka kohtuistungil rõhutas, ei oleks X-il dokumentide puudumise korral seaduslikku alust Eestias töötamiseks. Kuigi isik mainis perekonnast rääkides istungil ainsa lähedasena õde, siis nõrkade sotsiaalsete (perekondlike) sidemete tõttu ei pruugi tal olla motivatsiooni nt teatatud elukohas viibida (VSS § 10 lg 2 p 1) või käia regulaarsetel registreerimistel (p 2). Isikut tõendava dokumendi puudumise tõttu pole kohaldatav ka sama lõike p 6 (dokumendi PPA-le hoiule andmine).
12.Eelnevat arvestades on X-i kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Taotlusest ja selle lisadest järeldub, et X-i kinnipidamine ei kujuta endast ka kuigivõrd intensiivset eraelu riivet. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada ka võimatuks (VSS § 14 lg 4 p 2). PPA esindaja kinnitas kohtuistungil, et praktikas võtab Vene Föderatsioon jätkuvalt oma kodanikud vastu, kui nad on soetanud reisidokumendi.
13.Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
14.Kohus selgitab, et kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt tervisega seoses), mis välistavad isiku hoidmise
5
kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.