Politseija Piirivalveameti taotlus X.G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X.G Lihtmenetluses, 10.06.2025 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politseija Piirivalveameti taotlus. Pikendada X.G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 10.10.2025 (k.a).
2.Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
3.Tõlkida käesoleva määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused vene keelde. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED
1.15.05.2025 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X.G kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lõike 1 alusel. PPA hinnangul esinesid VSS § 23 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
2.16.04.2025 määrusega otsustas Tartu Halduskohus anda loa X.G kinnipidamiseks ning PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.06.2025 (kaasa arvatud).
3.09.06.2025 registreeriti Tallinna Halduskohtus PPA taotlus X.G KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VSS § 25 lõike 1 alusel kuni neljaks kuuks. PPA taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:
3.1.22.04.2025 on viidud isikuga läbi vestlus/nõustamine dokumendi saamiseks ja Venemaale naasmiseks. Isik ütles, et tema ei soovi ennast dokumenteerida ega enda väljasaatmist Venemaale, kuna tal ei ole seal midagi. 27.05.2025 esitas PPA Venemaa Föderatsioonile isiku osas tagasivõtutaotluse. Käesolevaks hetkes vastust sellele tulnud ei ole.
3.2.Varasemalt oluliste asjaoludena toob PPA välja järgmise: - X.G (XXX) sündis yy.yy.yyyy Eestis, ta on rahvuselt venelane ning Venemaa Föderatsiooni kodanik. PPA 02.11.2017 otsusega anti isikule Eesti Vabariigi tähtajaline elamisluba, kehtivusega 02.11.2017 kuni 02.11.2022. Eelnevalt on isikul olnud 8 Eesti Vabariigi tähtajalist elamisluba, mille alusel ta on riigis elanud. - 03.11.2022 esitas isik tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 punkt 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA vaatas taotluse läbi ja keeldus tähtajalise elamisloa andmisest 20.02.2023 oma otsusega number 15.3-3.2/82-1 (VMS § 124 lg1 p1 ja 5 ja VMS § 124 lg 2 p 7). Lisaks on PPA teinud isikule lahkumisettekirjutuse Eesti Vabariigist välja saatmiseks Venemaa Föderatsiooni sundtäitmisega pärast tema vanglast vabanemist koos sissesõidukeelu kohaldamisega viieks aastaks. - 16.04.2025 vabanes isik Viru Vanglast temale Viru Maakohtu 25.05.2022 kohtuotsusega nr g-gg-gggg määratud karistuse kandmisest. Isikul puudub peale vangistustest vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA 20.02.2023 otsusega nr 15.3-3.2/82-1 tunnistati isiku tähtajaline elamisluba nr 2024853181/TE kehtetuks alates 03.11.2022 (VMS §124 lg 1 p-d 1 ja 5 (välismaalase Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda; on karistatud süüteo eest) ning VMS § 124 lg 2 p 7 (toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega üle ühe aasta))). Lisaks tehti isikule ettekirjutus Eestist lahkumiseks kõrval tingimusega, mis kuulub sundtäitmisele isiku kinnipidamisasutusest vabanemisel. Otsusega kohaldati isikule sissesõidukeeld Eesti territooriumile 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. - Viru Vanglas läbiviidud riskihindamise põhjal on isikut hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks ning ohtlikuks konkreetsetele täiskasvanutele. Alates 18.07.2022 osaleb vanglas Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi töös. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Viimasel ajal tarvitas igapäevaselt, 2-3 x päevas peamiselt amfetamiini, heroiini ja Subutexi. Kinnipeetava sõnul hakkas narkootikume tarvitama 15 aastaselt. Alustas kanepi proovimisest ja hiljem tarvitas kord kuus amfetamiini. Karistusregistri andmetel on karistatud NPALS korras viimati 2021. aastal kaks korda. Viimase kriminaalhoolduse all viibimise ajal andis korduvalt positiivseid narkoteste. - Isikul seisneb oht vägivalla kasutamises - kehalises väärkohtlemises, vägivalla kasutamisega ähvardamises, raskete kehavigastuste tekitamises ja röövimises. Oht on kõige tõenäolisem sõltuvusainete tarvitamisel, armukadeduse tundmisel ning ka juhul, kui isik vajab raha oma vajaduste rahuldamiseks. Oht võib suureneda, kui isik ei saa kontrolli alla oma sõltuvusi, impulsiivsust ning ei omanda paremaid probleemilahenduse võtteid. Oht suureneb, kui isik asub taas kannatanuga koos elama ning temaga koos alkoholi tarvitama. - Isik on olnud kriminaalkorras karistatud 17 korda (4 kehtivat ja 13 arhiveeritud kuritegu), vangistuses viibib 8.korda. Kuriteod on olnud varieeruvad. Võrreldes varasema kuriteoga on vägivalla raskusaste muutunud kergemaks. Käesolevalt kannab karistust ähvardamise eest 2
tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega. Varem on karistatud kehalise väärkohtlemise, varavastaste kuritegude, kuid ka raskete kehavigastuste tekitamise, huligaansuse, kelmuse, röövimise, omavolilise sissetungimise ja teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise või turustamise eest. - Isikut karistati viimati KarS § 199 lõike 2 punkti 9, § 121 lõike 2 punktide 2 ja 3 alusel. Teda süüdistati selles, et ta 12.02.2022 kella 21:50 paiku Narvas tänaval kõndides tõukas korduvalt ja tiris oma elukaaslast R.Pt riietest ning ähvardas teda tervisekahjustuse tekitamisega, kui ütles: „Mis arvad, et noaga ei löö sind või?“ Pärast seda küsis ta nendega kaasas olnud S.Milt nuga. Seejärel ähvardas ta edasi: „Ma praegu murran sul ninaluu.“ R.P suhtus ähvardustesse tõsiselt ja kartis nende täideviimist, kuna varasemalt on isik süüdi mõistetud R.Pe vastu suunatud vägivallatsemises. Sellise käitumisega ähvardas X.G teist isikut tervisekahjustuse tekitamisega, mis on kvalifitseeritud KarS § 120 lõike 1 järgi kuriteoks. - Endine abikaasa on kriminaalkorras karistatud, on olnud ka isiku kuriteo kaasosaline ja tema suhtes sooritas kinnipeetav ka viimase kuriteo. Rahvastikuregistri andmetel neil omavahel alaealised lapsed puuduvad. Alates 15.08.2019 on isikule kehtestatud lähenemiskeeld endise abikaasa suhtes, mis lõppes 15.08.2022 ja mida isik on rikkunud. Hoolimatule ja riskivale elustiilile viitavad alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, korduvad kuriteod, käitumiskontrolli nõuete pidev rikkumine, uue kuriteo sooritamine käitumiskontrolli ajal ning lähenemiskeelu rikkumine. - Oma käitumisega on isik näidanud, et ohustab avalikku korda ja ühiskondliku turvalisust ning Eesti territooriumil elavate isikute õigusi ja huve.
4.10.06.2025 toimus Tallinna Halduskohtus videosilla vahendusel PPA taotluse arutamiseks istung. Istungil avaldas puudutatud isik, et vaidleb taotlusele vastu, kuid ei soovi, et teda rohkem kohtusse kutsutakse. Pidevalt on taotlenud elamisluba. Kui ta vabaneks, siis tal on õde, abikaasa ja sõber, kellega oleks võimalik suhelda. Sõber ei ole kriminaalkorras karistatud, tal on ehitusfirma.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VSS § 23 lõige 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
6.Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et X.G-l puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ning tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mis kuulub täitmisele (VSS § 2 lg 1, VMS § 43 lg 1).
7.PPA tugineb pikendamise taotluses VSS § 23 lõike 1 punktidele 1, 2 ja 3 ning seostab põgenemise ohtu VSS § 68 punktides 4 ja 6 märgitud asjaoludega.
8.VSS § 68 punkti 4 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. VSS § 68 punkti 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud, et ei täida lahkumiskohustust ning keeldub taotlemast 3
reisidokumenti/tagasipöördumistunnistust. Kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).
8.1.Kohus nõustub, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht vastavalt VSS § 6 8 punktile 4. PPA on põgenemisohtu sisustanud võttes arvesse isiku poolt toime pandud kuritegusid nii ajalises kui sisulises vaates ega ole tuginenud üksnes karistatuse faktile. Nii on PPA arvesse võtnud, et X.G on kriminaalkorras karistatud 17 korda (4 kehtivat ja 13 arhiveeritud karistust), sh raskete kuritegude eest, vangistuses viibib 8. korda. Varem on teda karistatud kehalise väärkohtlemise, varavastaste kuritegude, raskete kehavigastuste tekitamise, huligaansuse, kelmuse, röövimise, omavolilise sissetungimise ja teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise või turustamise eest. Viimati karistati teda karistusseadustiku § 199 lõike 2 punkti 9 (süstemaatiline vargus), § 121 lõike 2 punktide 2 ja 3 (kehaline väärkohtlemine) alusel enda elukaaslase tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest.
8.2.Isiku käitumisest ei nähtu suunda õiguskuuleka käitumise poole. Sellele ei ole kaasa aidanud ka varasemad karistused (viimase kriminaalhoolduse all viibimise ajal andis korduvalt positiivseid narkoteste (dtl 21)). Mida rohkem on isik näidanud üles õiguskuulmatut käitumist, seda suuremaks muutub tõenäosus, et ta võib ka tulevikus jätta kehtivatest õigusnormidest tulenevad kohustused jätta täitmata, sh asuda takistama enda riigist väljasaatmist. Maakohus ei ole isiku tingimisi vabastamist enne tähtaega põhjendatuks pidanud (nt 01.11.2023 ja 06.03.2023 määrused asjas nr g-gg-gggg). Eelnevaga haakuvad kohtu hinnangul PPA poolt asja juurde esitatud materjalid selles osas, et isik kogus endale arsti poolt väljastatud psühhotroopseid tablette (151 tk) ja üritas neid üle anda isikule väljaspool kinnipidamiskeskust (ülevise) (HKMS § 134 lg 2 p 4; dtl 65). Seega ei väära põgenemisohtu praegusel juhul ka see, et varasemas kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetaval puudusid 12.11.2024 seisuga kehtivad distsiplinaarkaristused (dtl 20). Ka puudutatud isiku kinnitus istungil, et vabanemisel on tal võimalik leida elukoht ja suhelda õe, abikaasa ja sõbraga, ei veena kohut põgenemisohu puudumises, kuna isik on täielikult passiivne enda väljasaatmisele kaasa aitamises. Kohus arvestab muuhulgas asjaolu, et kuritegude toimepanemisest ja karistuste määramisest ei ole möödunud ülemäära palju aega (dtl 72).
8.3.VSS § 68 punktile 6 võimaldab tugineda asjaolu, et PPA andmetel isikul puuduvad reisidokumendid ning isik ei ole nõus esitama Venemaa Föderatsiooni saatkonnale taotlust tagasipöördumisetunnistuse saamiseks. Isik ei ole asunud ka kinnipidamiskeskuses PPA-ga koostööle ega nõustu enda dokumenteerimisega. Isik taotleb vaid Eesti elamisluba, ega aita kaasa Vene Föderatsiooni dokumentide hankimisele (dtl 84; istungi salvestis 06:00 jj). Asjaolu, et isik on nõus kaasa aitama Eestis elamisloa saamisele, kuid mitte väljasaatmiseks vajalike dokumentide saamisele, kinnitab isiku soovimatust lahkumiskohustust täita.
9.Kohtupraktika järgi on tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele võimalik tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisele (nt RKHKm 16.06.2017 nr 3-3-1-24-17, p 11). Ühtlasi tuleneb eelnevast, et VSS § 23 lõike 1 punkti 2 kohaldamine nõuab kaasaaitamiskohustuse muul viisil täitmata jätmist kui dokumentide hankimisega seonduvalt. See tähendab, et kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine peaks seonduma eeskätt VSS § 264 lõike 1 punktis 1 (väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suuliste ja kirjalike andmete ja seletuste esitamine), punktis 2 (isiku valduses ja väljasaatmismenetluses tähtsust omavate andmete, dokumentide ja tõendite esitamine) või punktiss 4 (isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumine) sätestatud kohustuse täitmata jätmisega. Kohustus peab olema piisavalt konkreetselt piiritletud (nt TlnRnKm 18.09.2020 nr 3-20-1268, p 12). Praegusel juhul on VSS § 23 lõike 1 punktide 2 ja 3 nõuded täidetud, sest dokumendid puuduvad ja isik ei aita kaasa nende hankimisele – ei ole 4
nõus esitama Venemaa Föderatsiooni saatkonnale taotlust tagasipöördumisetunnistuse saamiseks, samas kui Eesti elamisloa hankimisele on isik nõus kaasa aitama (dtl 84; istungi salvestis 06:00 jj).
10.Ühtlasi ei ole puudutatud isiku väljasaatmine perspektiivitu. Väljasaatmine on faktiliselt välistatud, kui on selge, et puudub vastuvõttev riik. Sellise juhtumiga on tegemist, kui välisriik, kuhu isikut tahetakse saata, ei võta väljasõidukohustuse sundtäitmise korras isikut ühelgi juhul vastu. Praegu see nii ei ole.
11.Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks.
12.Arvestades PPA istungil antud selgitusi seoses sellega, millise aja jooksul võib Vene Föderatsioonist vastust oodata ning, millised on täiendavad võimalused isikule dokumendi hankimiseks väljasaatmise eesmärgil, on põhjendatud taotlus rahuldada 4 kuu osas. Isik on seni kinnipidamiskeskuses viibinud alates 16.04.2025 ning käesoleva määruse alusel on kinnipidamine lubatud kuni 10.10.2025. Tegemist ei ole ebaproportsionaalselt pika ajavahemikuga. Ei nähtu, et asjaolusid, mis annaksid praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.
13.Kohus rahuldab PPA taotluse ning otsustab pikendada X.G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 10.10.2025 (k.a).
14.Kohus rõhutab, et isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg 1 1). Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 24 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.