Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.06.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.06.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-25-1057.
2.Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.06.2026 määrus haldusasjas nr 3-25-1057 muutmata.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X (puudutatud isik) on XX.XX.XXXX sündinud Eestis ja elanud siin elamisloa alusel. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati mõistis Viru Maakohus ta XX.XX.2022 otsusega asjas nr X-XX-XXXX süüdi karistusseadustiku § 120 lg 1 (ähvardamine) järgi ja karistas teda koos liidetud karistusega kokku 2 aasta 10 kuu 6 päeva pikkuse vangistusega. Isik vabanes vanglast 16.05.2025.
3-25-1057
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 15.04.2025 Tartu Halduskohtule taotluse X-i kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Tartu Halduskohus rahuldas 16.04.2025 määrusega PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 16.06.2025. Isiku kinnipidamise tähtaega on pikendanud Tallinna Halduskohus, viimati kuni 09.06.2026 (k.a).
3.PPA esitas 25.05.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 ja § 23 lg 1 p-de 1˗3 alusel kuni neljaks kuuks. Puudutatud isikut on kriminaalkorras karistatud 17 korda (4 kehtivat ja 13 arhiveeritud kuritegu) ja ta on vangistuses viibinud kaheksa korda. PPA keeldus 20.02.2023 otsusega nr 15.3-3.2/82-1 isikule tähtajalise elamisloa andmisest ja tegi talle lahkumisettekirjutuse Eestist sunniviisiliselt välja saatmiseks Venemaa Föderatsiooni pärast tema vanglast vabanemist koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. PPA jättis isiku korduvad elamisloa taotlused (viimati 23.01.2026 otsusega nr 15.3-3.2/22-1) läbi vaatamata. Viru Vangla riskihindamise põhjal on isikut hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks ning ohtlikuks konkreetsetele täiskasvanutele. Isiku oht seisneb vägivalla kasutamises: kehalises väärkohtlemises, vägivalla kasutamisega ähvardamises, raskete kehavigastuste tekitamises ja röövimises. Oht on kõige tõenäolisem sõltuvusainete tarvitamisel, armukadeduse tundmisel ning ka juhul, kui isik vajab raha oma vajaduste rahuldamiseks. Isiku väljasaatmine on seni viibinud, kuna isikul puuduvad reisidokumendid ning isik ei ole nõus esitama Venemaa Föderatsiooni saatkonnale taotlust tagasipöördumistunnistuse saamiseks. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ja väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks. Esineb isiku põgenemise oht (VSS § 6 8 p-d 4 ja 6). Ta on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid, mille eest on talle mõistetud ka vangistus. Samuti ei täida isik kaasaaitamiskohustust, sest ta keeldub taotlemast reisidokumenti või tagasipöördumistunnistust. Isiku suhtes on kohaldatud ka sissesõidukeeldu. Isiku käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Viimasest pikendamiseks loa andmise taotlusest arvates on PPA esitanud 13.04.2026 Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile korduva tagasivõtupalve, millele ei ole vastust saabunud. Isikuga viidi 21.05.2026 läbi vestlus. Isik selgitas, et tema seisukoht ei ole muutunud. Isik plaanib pärast kinnipidamiskeskusest vabanemist asuda elama Ida-Virumaale ning usub, et saab seal hakkama ega tunne sellepärast muret. Isik rõhutas, et miski ei pane teda oma otsust ümber hindama, kuna ta on sündinud Eestis ning tal puudub igasugune side Venemaaga.
4.Puudutatud isik selgitas 02.06.2026 kohtuistungil, et ta ei hakka dokumente taotlema, sest ta ei pea ennast Venemaa Föderatsiooni kodanikuks. Talle anti kodakondsus vanemate järgi, kui ta oli 14-aastane, ning tal ei ole kunagi olnud punast passi. Ta vabastatakse nagunii 4 kuu pärast kinnipidamiskeskusest. Ta ei ole midagi teinud Venemaa kodakondsusest loobumiseks, sest talle anti alati järgmine elamisluba. Isik on teadlik, mis on vabanemise korral tagajärjeks. Tal on lähedane, kes hakkab teda ülal pidama, ning ta proovib vabaduses taotleda uuesti elamisluba.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 02.06.2026 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.10.2026 (k.a). Puudutatud isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealjuures vangistusega. Eeltoodust tuleneb, et isik ei järgi õiguskorda. Lisaks on isik korduvalt kinnitanud, et ta ei 2(5)
3-25-1057 kavatse lahkumiskohustust täita ega endale Eestist lahkumiseks vajalike dokumentide saamisele kaasa aidata. Isiku selgitustest tuleneb, et ta eelistab ebaseaduslikku viibimist Eestis. Sama selgituse juurde jäi isik ka 02.06.2026 toimunud istungil. Isiku selgitustest tuleneb, et ta on teadlik ja valmistunud Eestisse ebaseaduslikult jäämiseks. Samas ei ole ta teinud midagi selleks, et loobuda välisriigi kodakondsusest või saada Eestis viibimiseks püsivam õiguslik alus. Isik on üksnes lootnud, et vaatamata tema poolt korduvalt toime pandud kuritegudele, peab Eesti Vabariik võimalikuks anda talle ka edaspidi siin viibimiseks viibimisalus. Seega ei aitaks ka isiku vabastamine kaasa sellele, et isiku dokumenteerimine õnnestuks, vaid isik võib minna politsei eest pakku, nii et ka dokumenteerimise õnnestumise korral ei ole võimalik isikut välja saata. Eeltoodust tulenevalt on täidetud põgenemisohu kriteeriumid (VSS § 68 p-d 4 ja 6 ja VSS § 23 lg 1 p 1). Põgenemisohu olemasolu kinnitab ka seda, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikul puudub reisidokument, ta ei ole nõustunud endale reisidokumenti taotlema ning ta ei tee PPA-ga koostööd dokumentide taotlemisel. Seega esineb VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Venemaa ei ole keeldunud isiku vastuvõtmisest ning dokumentide hankimine on viibinud puudutatud isiku enda tegevusest tulenevalt. Puudutatud isik ei ole vaielnud vastu ka sellele, et tema näol on tegemist Venemaa Föderatsiooni kodanikuga. PPA on jätkanud isiku dokumenteerimise menetlust ning on samuti isikut sel teemal nõustanud. Kuigi isikut on VSS alusel peetud kinni juba 13 kuud, mis vaieldamatult kujutab isiku põhiõiguste olulist piiramist, ei saa kinnipidamist ainuüksi selle kestusest tulenevalt lugeda veel ülemääraseks, kuna VSS § 25 lg 2 alusel võib isikut kinni pidada kuni 18 kuud. Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist ei saa hinnata ebaproportsionaalseks (mh puuduvad andmed, et kinnipidamine ohustaks isiku tervist või turvalisust). Kuna PPA on jätkanud isiku dokumenteerimist, võib isiku väljasaatmine olla jätkuvalt võimalik tema koostöö puudumisest sõltumata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Puudutatud isik palub 11.06.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.06.2026 määrus. VSS § 25 lg-s 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud ning rikutud on EIÕK artiklit 5. Kohus ei ole hinnanud, millises ulatuses on dokumentide hankimine viibinud puudutatud isiku tõttu ning millises ulatuses välisriigi tegevusetusest. Venemaa Föderatsioon ei ole kinnitanud, et puudutatud isikul on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. Kohus on põgenemisohu tuvastamisel tuginenud oletustele. Isik on kogu kinnipidamise jooksul olnud PPA-le kättesaadav. Ta ei ole üritanud kinnipidamiskeskusest põgeneda. Isik kavatseb pärast vabanemist elada Ida-Virumaal. Ta ei kavatse end varjata. Kohus ei ole hinnanud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalust. Väljasaatmine on perspektiivitu. Isikut on kinni peetud üle 13 kuu ning selle aja jooksul ei ole väljastatud reisidokumenti ega saadud Venemaa Föderatsiooni nõusolekut isiku vastuvõtmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 3(5)
3-25-1057
8.Ringkonnakohus kohaldab määruskaebuse lahendamisel VSS-i sätete redaktsiooni, mis kehtis halduskohtu määruse tegemise ajal ehk kuni 11.06.2026.
9.Halduskohus on taotluse rahuldamisel tuginenud VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3. VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga mh lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist. Kinnipidamine on lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). VSS § 23 lg 11 kohaselt peab kinnipidamine olema ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 1 1 nimetatud põhimõtted. Pärast kuuekuulist kinnipidamist võib kohus anda loa väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu kaupa VSS § 25 lg 2 alusel tingimusel, et väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
10.Isiku põgenemise ohtu on seostatud VSS § 6 8 p-des 4 ja 6 märgitud asjaoludega. Nende sätete kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), ning juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). VSS § 68 näeb siiski ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu järeldamiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 20; 12.04.2024 määrus nr 3-232204, p 19).
11.Halduskohus tuvastas õigesti isiku põgenemise ohu (VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes VSS § 68 p-dega 4 ja 6), arvestades juhtumit ja isikut iseloomustavate asjaoludega. Puudutatud isikut on seitsmeteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vangistusega. Isikul puudub pärast 16.04.2025 vanglast vabanemist seaduslik alus viibida Eestis. PPA on teinud puudutatud isikule 20.02.2023 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Ta on väljasaadetava staatuses ja tema kinnipidamise eesmärk on tagada Eestist lahkumise kohustuse täitmine. Puudutatud isik on korduvalt kinnitanud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ega endale dokumentide saamiseks kaasa aidata. Viimati kinnitas isik seda halduskohtu 02.06.2026 istungil. Puudutatud isik ei ole kunagi teinud midagi ka selleks, et Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobuda. Ta on selgitanud, et plaanib pärast kinnipidamiskeskusest vabastamist asuda elama Ida-Virumaale, kuigi on teadlik, et see on ebaseaduslik. Põgenemisohu tõttu ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist.
12.Isikul puuduvad väljasaatmiseks vajalikud dokumendid ning ta ei tee PPA-ga koostööd dokumentide taotlemisel. Seega esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Asjaolusid arvestades ei ole eluliselt usutav, et vabaduses viibides asuks isik dokumente taotlema ja oleks PPA-le kättesaadav tema väljasaatmiseks Venemaale. Seega on isiku jätkuv kinnipidamine põhjendud selleks, et vältida tema menetlusest kõrvale hoidmist ja tagada tema kättesaadavus menetluse läbiviimiseks ja riigist väljasaatmiseks.
4(5)
3-25-1057
13.Väljasaatmine ei ole muutunud perspektiivituks. Puudutatud isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Ta ei ole esitanud PPA-le tõendeid selle kohta, et ta oleks Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobunud. Venemaa Föderatsioon ei ole seni keeldunud puudutatud isikut vastu võtmast. Seega on Venemaa Föderatsioonil kohustus tagasivõtutaotlus aktsepteerida. Väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimine on viibinud nii puudutatud isiku koostöö puudumisest kui ka sihtriigi tegevusest tulenevalt. PPA on jätkanud isiku dokumenteerimise menetlust. Loataotluse kohaselt on PPA esitanud 13.04.2026 Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile korduva tagasivõtupalve, mille osas ei ole seni vastust tulnud. 21.05.2026 viis PPA isikuga läbi vestluse/nõustamise, et täpsustada veelkord isiku seisukohta seoses võimaliku dokumenteerimisega. Isik kinnitas taas, et ta ei soovi dokumenti taotleda.
14.Ringkonnakohus märgib, et alates 12.06.2026 on puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine õigustatud VSS-i kehtiva redaktsiooni § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 3–6 ning § 25 lg 2 alusel.
15.VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldaks usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid isiku puhul tuvastatud põgenemisoht ja koostöösoovi puudumine ei anna selleks alust. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille põhjal saaks puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks (mh puuduvad andmed, et kinnipidamine ohustaks isiku tervist või turvalisust). Kuigi isikut on praeguse määruse tegemise ajaks VSS alusel kinni peetud juba 14 kuud, mis kujutab isiku põhiõiguste olulist piiramist, ei saa kinnipidamist ainuüksi selle kestusest tulenevalt lugeda veel ülemääraseks, kuna VSS § 25 lg 2 nii varasema kui ka kehtiva redaktsiooni alusel võib isikut kinni pidada kuni 18 kuud.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.06.2026 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.