3-24-1507/30 - Sotsiaalõigus - Pensionid - Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-24-1507 määramise menetlus kui haldusmenetlus pensioni saamise õigusega isiku algatusel, mitte riigi algatusel. RPKS § 32 lg 2 p 11 kohaselt määratakse riiklik pension selle taotlemise päevast. Varasemast tähtajast määratakse soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates. Nimetatud säte jõustus 01.06.2022. Seega varem eriregulatsioon puudus ning riiklik pension määrati pensioni taotlemise päeval. Ka 29.03.2009 kehtinud RPKS redaktsioon nägi ette, et hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul on õigus minna 45-aastaselt soodustingimustel vanaduspensionile (§ 10 lg 1 p 6), et riikliku pensioni taotleja esitab pensioniavalduse elukohajärgsele pensioniametile (§ 31 lg 1), et riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast (§ 32 lg 2) ning et varasemast tähtajast, kui pensioni taotlemise päevast, saab pensioni määrata vaid § 32 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud juhtudel. Pensioni saamise eeldused oli õigustatud isikutel võimalik endal välja selgitada, kasutades selleks nt Riigi Teatajat või SKA veebilehte. Vajadusel sai pöörduda selgituste saamiseks SKA poole. Selle tegemata jätmist ei saa kaebaja ette heita vastustajale. Vastustaja on RPKS § 32 lg-t 2 õigesti kohaldanud. Olukorras, kus isik esitas pensioniavalduse 18.12.2023 (s.o 14 aastat hiljem), ei ole SKA-l kehtiva õiguse kohaselt võimalik tagasiulatuvalt soodustingimustel vanaduspensioni määrata. Vastustaja on õigesti rõhutanud, et isikul on õigus valida, millist pensioni liiki ta soovib. Isikud, kes üheaegselt kvalifitseeruvad mitme riikliku pensioni saamiseks õigustatud isikutena, peavad valima ühe pensioniliigi. Kaebaja ei esitanud varasemalt taotlust soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, vaid ta esitas taotlusi töövõimetuspensioni ning hiljem töövõimetoetuse saamiseks. Pensioni maksmise taotluse esitamise nõue ja selle tagasiulatuvalt pikema perioodi eest maksmise piirang on sätestatud seaduses ja piirangul on legitiimne huvi. Selleks on huvi, et nõuded riigile esitataks mõistliku aja jooksul riigi rahaliste vahendite planeerimise võimaldamiseks. Kaebaja sai kliinilise diagnoosi „Hüpofüsaare vaegkasv“ (RHK-10 kood ja nimetus „E23.0 Hüpofüsaarne vaegkasv“) alles xxx. RPKS § 10 lg 1 p 6 kohaldamine eeldab arsti diagnoosi ja ainuüksi pikkusele (144 cm) viidates soodustingimustel vanaduspensioniõigust ei teki. Kasvupeetus võib tekkida ka muudel põhjustel. Seetõttu ei oma tähtsust ka kaebaja väited, et digiloos on olemas kõik andmed selle kohta, et kaebajal oli juba aastal 2009 diagnoositud tema pikkus, mis on kõigile nähtav ja ilmselge ning et kääbuskasvu sümptomid on seadusandlikult piisav põhjus sooduspensioniks. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud tervise infosüsteemi (TIS) õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluse korras. SKA-l ei ole kohustust teavitada isikuid soodustingimustel vanaduspensioni saamise võimalustest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-24-1507 Ekspertarstide töös esinesid süsteemsed puudused. Halduskohus asus ebaõigele seisukohale, et ekspertarstid ei vastutanud kaebajal soodustingimustel pensioni õiguse tekkimise tuvastamise eest. SKA ekspertarstid jätsid hindamata kaebaja silmatorkavad terviseseisundist tulenevad piirangud, kuigi need olid dokumenteeritud juba varasemates töövõime hindamise dokumentides (2004–2017). Kaebaja pikkus (144 cm) ja sellest tulenevad olulised piirangud olid selgelt fikseeritud, kuid ekspertarstid ei seostanud neid nimetatud seaduses sätestatud tingimustega. Töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 7 ütleb, et töövõime hindamisel arvestatakse kõiki terviseseisundit ja piiranguid kajastavaid andmeid. Ekspertarstidel oli kohustus hinnata kääbuskasvu mõju kaebaja töövõimele ja igapäevaelule terviklikult, kuid see jäi tegemata. HMS § 6 kohustab haldusorganit järgima uurimispõhimõtet ja koguma otsuse tegemiseks kõik vajalikud andmed. Kaebaja juhtumis jäeti olulised terviseandmed, nagu lühike kasv ja sellest tulenevad piirangud, piisavalt uurimata. Tähtaja ennistamise puhul tuleb silmas pidada, et kaebaja sai oma terviseseisundist ja selle mõjust pensioniõigusele teada alles 2023. a-l. Enne seda ei saanud kaebaja oma õigusi objektiivse takistuse tõttu realiseerida. Terviseseisundi õiguslik mõju ilmnes alles peale diagnoosi kinnitamist. Tähtaja ennistamata jätmine rikub proportsionaalsuse põhimõtet Kaebajat on ebavõrdselt koheldud, sest sarnaste terviseseisundiga isikutele on SKA määranud soodustingimustel vanaduspensioni. Halduskohus eksis õigusnormide tõlgendamisel. Kohus ei analüüsinud piisavalt, kas ekspertarstide tegevusetus rikkus RPKS § 10 lg 1 p-i 6, mis annab hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikutele õiguse soodustingimustel vanaduspensionile 45-aastaselt. Kohus ei nõudnud SKA-lt ega ekspertarstidelt selgitusi, kuidas nad analüüsisid kaebaja töövõime hindamise ja pensioni määramise tingimusi. Lisaks jäi kasutamata võimalus uurida SKA ekspertarstide tegevuse vastavust seadusandlikule nõudele. Kuigi TVTS keskendub töövõime hindamisele, näeb see ette, et kõiki terviseandmeid tuleb metoodiliselt hinnata. Kohus ei käsitlenud piisavalt, kas ekspertarstid eirasid kaebaja terviseseisundit ja selle mõju töövõimele.