Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse Tartu Vanglale.
ASJAOLUD
1.X esitas 02.09.2025 Tartu Halduskohtule kahju hüvitamise ja õigusvastasuse tuvastamise kaebuse Tartu Vangla vastu. Tartu Vangla põhjustas kaebajale 19.05.2025 Y, kes ei järgi hügieeninõudeid, kaebaja kambrisse paigutamisega kannatusi ja mittevaralist kahju. Kaebaja leiab, et vangla provotseerib teda tema sagedaste ümberpaigutamistega ning Y paigutamisega kaebaja kambrisse. Y kinnitas ka ise, et ei taha kaebaja kambrisse minna, sest ta haiseb uriini ja fekaali järele. Üksuse juht H. Hamer paigutab kaebaja kambrisse isikuid selleks, et toimuks konflikt, mille käigus saab keegi raskelt viga. Vastustaja tegutseb ümberpaigutuste korraldamisel õigusvastaselt, sest paigutuste põhiline kaalutlus peaks käima isikute kokkusobivuse üle. Y oli vangistusseaduse (VangS)§ 69 alusel lukukambris ja teistest eraldatud, mistõttu tema paigutamine kaebaja kambrisse oli õigusvastane, sest ka kaebaja oli sama meetme alusel teistest eraldatud. Vangla ei arvesta paigutuste tegemisel kaebaja vaimse tervise probleemidega. Kaebaja vajab stabiilset ja turvalist keskkonda. Ametnik kasutas ära
3-25-2891 vaimselt alaarenenud Ya, et põhjustada konflikt. Y elas kambris enda rooja ja uriini sees ja ta toodi selliselt kaebaja kambrisse, et kaebaja ründaks Ya. Vangla sundis kaebajat kannatama rooja ja fekaali haisu. Kaebaja peksis puru enda kambri ja teatas ametnikele, et kui Y tuuakse jalutuskäigult tagasi kaebaja kambrisse, siis ta lõikab tal pea otsast. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus nõuda üksinda kambris olemist. Vangla teadis, et kaebaja on impulsiivne ja võib ootamatus olukorras muutuda agressiivseks. Kaebaja arvates tuleks algatada sisejuurdlus ametnike osas, kes osalesid 19.05.2025 Y ümberpaigutuse korraldamisel. Kaebaja vajas 19.05.2025 meediku sekkumist ja kanget ravimit rahunemiseks. Kaebajal tekkis provokatsiooni tõttu tervisehäire – paanika ja agressiivsushoog. Kaebaja palus määrata päevaseks ajaks lisaravi, sest ametnikupoolne psühhoterror tekitab vaimseid pingeid. Kaebajale on põhjustatud mittevaraline kahju seoses inimväärikuse alandamisega 5000 euro ulatuses ning seoses tervise kahjustamise ja elu ohtu seadmisega 5000 euro ulatuses. Kaebaja taotleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja suhtes osas, mis korraldab vanglasse paigutamist, ümberpaigutamist ning vanglasisest paigutamist. Lisaks tuleb kaebaja arvates Justiitsministeeriumil teostada järelevalvet vangla tegevuse üle.
2.Tartu Vangla edastas 02.10.2025. a vastuses kohtunõudele kaebaja esitatud kahjunõude vanglale ja vangla otsuse kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Kohus märgib esmalt, et ei käsita kaebaja väiteid vanglaametniku osas sisejuurdluse algatamise kohta eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd sellise nõude esitamiseks puuduks kaebajal kaebeõigus. Ühtlasi on kaebaja juba varasemalt (Kohtute Infosüsteemi andmetel kohtuasjas nr 3-25-1454) kohtule sellesisulise kaebuse esitanud ning kohus on selle kohta seisukoha võtnud.
5.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et 19.05.2025 paigutati tema kambrisse kaaskinnipeetav Y, kes ei järgi hügieeninorme ning haiseb. Kaebaja leiab, et Y paigutamine tema kambrisse oli õigusvastane ning kuna tegemist oli haisva isikuga, alandas see tema inimväärikust ning tekitas ka tervisekahju.
6.Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud sellega, kui 19.05.2025 paigutati tema kambrisse Y, kes kaebaja sõnul haises. Kohtule on usutav, et olukorras, kus kaebaja on varasemalt viibinud erinevatel perioodidel kambris üksinda, võis kaaskinnipeetava paigutamine tema kambrisse põhjustada talle küll teatavat ebamugavust, kuid kohtule ei nähtu, et tegemist oli intensiivse riivega. Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka see, kui Yst võis tuleneda ebameeldivat lõhna, kuivõrd Y paiknes kaebaja kambris üksnes loetud tunnid (vt Tartu Vangla 03.09.2025. a otsust nr 1-9/2-25/303-3, mille kohaselt paigutati Y kaebaja kambrisse 19.05.2025 kella 15.45 paiku ning kuivõrd ametnik avastas kell 19.07, et X lõhub kambrit ja lubas Y pea maha lüüa, kui viimane jalutuskäigult tulles tema kambrisse naaseb, ei viidud Ya kaebaja kambrisse tagasi, vaid paigutati ta ümber teise osakonda).
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine kahju tekkimist, samuti avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei saa pidada eelnimetatud eeldusi suure tõenäosusega antud juhul täidetuks ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on seetõttu vähene.
2
3-25-2891
8.VangS § 11 lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Tartu Vangla kodukorra p 3.6 kohaselt määrab ja otsustab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava vanglasisese paigutuse. Seega ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust valida endale kambrit. Eelnevat on kaebaja ka ise kinnitanud, kuid leiab, et selline kord on amortiseerunud ning tal peaks olema õigus viibida kambris üksinda. Kohtutoimiku materjalidest ei nähtu ning ka kaebaja ise kinnitab kaebuses, et talle ei ole väljastatud meditsiinilist tõendit, et tema tervislikust seisundist tulenevalt peaks ta kambris paiknema üksinda. Kuna kehtiv õigus ei anna kinnipeetavale õigust valida tema paigutamisel meelepärast kambrit ega kambrikaaslast ning kaebajal puudub näidustus üksinda kambris viibimiseks, ei saa pidada vangla tegevust Y paigutamisel 19.05.2025 kaebaja kambrisse õigusvastaseks.
9.Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et kaebajale sai tekkida hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt väitnud, et tema elu ja tervis seati ohtu ning ta ärritus pärast Y paigutamist tema kambrisse, mistõttu vajas ta rahustit. Kohus leiab, et ärritumine on üsna tavaline reaktsioon olukorras, kus inimene ei ole rahul temaga parajasti toimuvaga. Samas ei saa pidada lihtsalt ärritumist vaimse tervise kahjustamiseks ning isegi mitte olukorras, kus kaebaja vajas rahunemiseks väidetavalt rahustit. Kuigi kaaskinnipeetava paigutamine kaebaja kambrisse võis talle põhjustada mõningast ebamugavust, ei nähtu kohtule, et tegemist oli sedavõrd intensiivse riivega, et tegemist saaks olla tervise kahjustamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega veenvaid põhjendusi, millest kohus saaks järeldada, et just Y paigutamine tema kambrisse tekitas kahju kaebaja vaimsele tervisele. Iga ebameeldivustunnet ei saa samastada vaimse tervise kahjustamisega. Kuna kaebuse pinnalt võib mõista, et kaebajal esinesid vaimse tervise probleemid juba enne vaidlusalust ümberpaigutust, võivad kaebaja poolt välja toodud hingelised probleemid olla pigem tingitud kaebaja varasemast seisundist või raskustest harjuda vangla üldise režiimiga.
10.Kohus ei pea tõenäoliseks ka seda, et Y paigutamisega kaebaja kambrisse oli ohus kaebaja elu ja tervis. Y viibis kaebaja kambris üksnes loetud tunnid. Kaebaja sõnul Y haises. Tartu Vangla selgitas 03.09.2025. a otsuses, et Yl võimaldati ümberpaigutamisele eelneval päeval käia duši all ning S8 osakonnas oleks toimunud pesuvahetus 21.05.2025, s.o paar päeva pärast toimunud ümberpaigutust. Yl oli võimalus taotleda ka varasemat pesu ja/või riiete vahetamist. Ühtlasi on primaarseid hügieenitoiminguid võimalik teha kambris oleva kraanikausi kohal. Seega oli asjaolu, et Yst võis tuleneda kaebaja jaoks ebameeldivat lõhna, kergesti kõrvaldatav. Eelnevat arvesse võttes on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et kaebajale oleks vangla tegevuse tagajärjel tekkinud sellist kahju, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks ja kuuluks RVastS alusel rahaliselt hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei esinenud reaalset ohtu kaebaja elule või tervisele.
11.Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesolevas asjas esitatud kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
12.Kohtu eeltoodud järeldusi ei muuda kaebaja väited vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja kinnipeetavate paigutamist reguleerivate sätete põhiseadusvastasusest. Kohtul puuduvad alused pidada neid sätteid põhiseadusega vastuolus olevateks, mistõttu tuleb jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks rahuldamata.
3
3-25-2891
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
15.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle käesolevas haldusasjas esindaja määramiseks. Kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesolevas asjas ilmselt vähene ning kohtud on varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus, tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-dele 1 ja 5, kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et riigi õigusabi andmist ei muuda põhjendatuks ka asjaolu, et kaebaja on viidanud oma arvukatele kohtuasjadele ning piirangutele arvuti kasutamisel. Asjaolud, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole riigi õigusabi andmise aluseks. Kaebaja enda viitest sellele, et tema poolt 2024. aastal esitatud 100 kaebusest on menetlusse võetud 8–10, saab järeldada, et kaebaja esitab kohtule paljuski põhjendamatuid kaebusi, tekitades ise olukorra, kus ta ei suuda neid hallata. Samas näitab menetlusse võetud asjade hulk, et kaebaja on suutnud esitada põhjendatud juhtudel kaebusi ise enda õigusi tõhusalt kaitstes.
16.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja Y nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.