Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
6.oktoobril 2025 Tallinnas
Haldusasja number
3-25-2121
Haldusasi
Askend Estonia OÜ kaebus riigihankes „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 286703) tehtud Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 16.05.2025 ja 21.05.2025 otsuste ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.06.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 127-25/286703 tühistamiseks Kaebaja (apellant) – Askend Estonia OÜ, lepingulised esindajad v-adv Erki Fels ja adv Gregor Saluveer Vastustaja – Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, volitatud esindaja Kairi Osolainen Kolmas isik – AKTSIASELTS HELMES, lepinguline esindaja v-adv Kadri Matteus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.08.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Askend Estonia OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Askend Estonia OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Askend Estonia OÜ kanda. Mõista Askend Estonia OÜ-lt AKTSIASELTSI HELMES kasuks välja menetluskulu 1805 eurot.
Otsuse vaidlustamiseks saab menetlusosaline esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse hiljemalt 16.10.2025. Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lõiked 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi hankija või vastustaja) avaldas 22.11.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke
3-25-2121 „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 286703) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). RHAD-s kehtestas hankija pakkujate tehnilisele ja kutsealasele pädevusele järgmise kvalifitseerimistingimuse: Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2 (kaks) Java tehnoloogial põhinevat tarkvara arendustööde lepingut, maksumusega vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta iga lepingu kohta. Referentslepingute kohased tööd peavad olema tellijale üle antud ja vastu võetud. Iga lepingu raames peab olema teostatud vähemalt järgmised tööd: • äri- ja süsteemianalüüs, • infosüsteemi arendamine, testimine ja juurutamine. Pakkuja esitab sõlmitud ja nõuetekohaselt täidetud lepingute andmed hankepassis – lepingute nimekirja koos lepingu maksumusega, lepingupartnerite nime, kontaktandmete, tööde kirjelduse ning lepingu kehtivusajaga. Täidetuks loetakse lepinguid, mis on täielikult täidetud ja lepingu täitmise tähtaeg on saabunud ning mille alt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingu või teenuse eripära võimaldab töid üle anda ja vastu võtta etapiviisiliselt, loetakse täidetuks ka sellised pakkumuste esitamise tähtpäeval kehtivad lepingud, mille alt on teostatud, tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud töid hanketingimustes nõutud mahus ja vähemalt 100 000 EURi ulatuses. Kui lepingud on sõlmitud riigihanke tulemusena, siis ka riigihanke viitenumber. Referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid, küll aga sobivad kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud (hanke)lepingud. Nõutav dokument: Pakkuja esitab andmed teostatud sarnaste teenuslepingute kohta hankepassis.
2.Riigihankes esitasid teiste hulgas pakkumuse Askend Estonia OÜ (edaspidi ka kaebaja) ja AKTSIASELTS HELMES (edaspidi ka kolmas isik).
3.Askend Estonia OÜ esitas hankepassis ülal viidatud kvalifitseerimistingimuse alusel järgmised andmed referentslepingute kohta: 1) Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse tellitud Maksu- ja Tolliameti arvestussüsteemi ja teiste infosüsteemide arendus- ja hooldusteenus” (246185) hankeleping nr 2.1-4/23/00053-46; 2) Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tellitud OKAS-2 (Objekti kontrollimise andmekogu süsteem) rakenduse arendus- ja hooldustööd 2023-2026 (263358 – raamleping nr 1); 3) Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tellitud tarkvaraarendus ja hooldusteenus (245409 – raamleping nr 2); 4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse tellitud Tervishoiukorralduse infosüsteemi (MEDRE2) hooldus- ja arendustööd (259652 – raamleping nr 3); 5) Elering AS tellitud Varahalduse valdkonna lahenduste arendus- ja hooldusteenuse ostmine (215461 – raamleping nr 4). Kaebaja viitas hankepassis, et eelnimetatud riigihankelepingute andmed on kättesaadavad riigihangete registrist.
2(13)
3-25-2121
4.Hankija esitas 25.04.2025 Askend Estonia OÜ-le selgitustaotluse (dtl 231–232), nõudes viitega riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg-le 8, et Askend Estonia OÜ esitaks hankepassis toodud andmetele vastavad lepingud, mis ei oleks raamlepingud. Hankija palus esitada vaid need lepingud, mille registreerimisnumber, tööde maksumus, tööde teostamise periood vastavad hankepassis esitatud andmetele ning lepingu sisu vastab kvalifitseerimistingimustele. Hankija ei soovinud selgitust hankepassis järjekohal 1 esitatud hankelepingu kohta, mis on sõlmitud hankija ja kaebaja vahel. Hankija selgitas, et Rahandusministeerium on hankijale selgitanud, et pakkuja poolt sõlmitud raamleping ei sobi pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks, kuna raamleping ilma hankelepinguta ei näita, et ettevõtja oleks osutanud teenuseid või tarninud asju. Samas sobivad kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingud. Kaebaja esitas hankepassis oma kvalifikatsiooni tõendamiseks viie lepingu andmed. Hankija tuvastas nende andmete alusel, et esitatud viiest lepingust vaid üks leping on hankeleping, ülejäänud neli on raamlepingud, mille esitamine oli hankes toodud tingimuste kohaselt keelatud. Hankija juhtis kaebaja tähelepanu ka sellele, et pakkujal puudub õigus esitada pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva pakkumuse koosseisus uusi andmeid kvalifitseerimistingimuste täitmiseks.
5.Askend Estonia OÜ esitas 30.04.2025 vastusena selgitustaotlusele teiste lepingupoolte kinnitused (dtl 206–211) järgmiste lepingute täitmise kohta: 1) Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tellitud OKAS-2 (Objekti kontrollimise andmekogu süsteem) rakenduse arendus- ja hooldustööd 2023–2026 (263358), hankeleping nr 6-2/24/73; 2) Elering AS-i tellitud varahalduse valdkonna lahenduste arendus- ja hooldusteenuse ostmine (215461); 3) Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tellitud tarkvaraarendus- ja hooldusteenus (245409), hankeleping nr 6-2/22/162.
6.Hankija tegi pärast kaebaja pakkumuse kui hindamiskriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse esmast edukaks tunnistamist Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse direktori 16.05.2025 käskkirjaga nr 2.1-./011-P (dtl 213) hankemenetluses järgmised otsused: 1) jätta pakkuja Askend Estonia OÜ hankekomisjoni 13.05.2025 protokollis esitatud põhjendustel kvalifitseerimata; 2) seoses pakkuja Askend Estonia OÜ kvalifitseerimata jätmisega ja pakkumuste uuesti hindamisega tunnistada edukaks AKTSIASELTS HELMES poolt esitatud pakkumus, kuna see on menetlusse jäänud pakkumustest majanduslikult soodsaim. Käskkirja alusena viidatud hankekomisjoni 13.05.2025 protokolli (dtl 215–218) kohaselt vastas kaebaja hankija selgitustaotlusele tähtaegselt, kuid ei täpsustanud hankepassis esitatud andmeid ega esitanud hankepassis esitatud andmetega kooskõlas olevaid lepinguid. Selgitusena esitatud kinnitused kahe Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusega sõlmitud hankelepingu täitmise kohta kujutavad endast pakkumuse muutmist, kuna kinnitused on antud raamlepingute nr 1 ja 2 alusel sõlmitud hankelepingute kohta, hankepassis olid aga esitatud ainult raamlepingute andmed. Ka tööde teostamise perioodid ja lepingute maksumused, mis on esitatud tõendites, ei ühti hankepassis esitatud andmetega. Kuna raamleping nr 2 oli sõlmitud mitme pakkujaga, ei vasta ka selgitusega esitatud hankelepinguga seotud riigihanke (minikonkursi) viitenumber hankepassis esitatud riigihanke viitenumbrile. Selgitusena esitatud Elering AS-i kinnitus kaebaja täidetud 127 000-eurose maksumusega lepingu kohta vastab küll hankepassis esitatud raamlepingu nr 4 andmetele, 3(13)
3-25-2121 kuid ei ühti riigihangete registris avaldatud andmetega, kus on avaldatud, et sõlmitud leping on raamleping. Vastuseks hankija päringule kinnitas Elering AS, et tegemist on raamlepinguga ning juhtis hankija tähelepanu sellele, et ühegi selle raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu maksumus ei ületanud 100 000 eurot. Järelikult ei vasta ka see referentsleping RHAD-s esitatud tingimustele. Pakkujal lasub hankemenetluses kõrgendatud hoolsuskohustus, mille realiseerimiseks peab pakkuja muu hulgas veenduma ka selles, kas pakkumuses esitati nimelt need dokumendid ja andmed, mida hankija nõudis ja mida pakkuja ise esitada soovis. Pakkumuses ebaõigete andmete esitamise riski kannab pakkuja. Kaebaja esitas hankepassis ühe hankelepingu, mis vastas RHAD nõuetele, kuid ülejäänud neli lepingut olid raamlepingud, mille esitamine ei olnud RHAD kohaselt lubatud ja seetõttu ei vasta kaebaja kogemus kogumis kvalifitseerimistingimusele. Kaebaja asus selgitusega muutma oma pakkumust ja esitas hanketingimustele vastavate hankelepingute andmed alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Selgitusega esitatud uute andmete aktsepteerimine pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks oleks vastuolus nii RHS § 104 lg 2 p-s 2 sätestatud nõudega esitada kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele vastavad andmed hankepassis kui ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2) ning hankija läbipaistva ja kontrollitava tegevusega riigihanke korraldamisel (RHS § 3 p 1). Kaebaja tuleb jätta RHS § 98 lg 51alusel kvalifitseerimata. Hankija 21.05.2025 otsusega kvalifitseeriti AKTSIASELTS HELMES ning jäeti ta kui edukas pakkuja kõrvaldamata.
7.Askend Estonia OÜ esitas 23.05.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VaKo) vaidlustuse eelmises punktis nimetatud hankija otsuste peale. Kaebaja põhjenduste kohaselt jättis hankija kaebaja õigusvastaselt kvalifitseerimata. Sellest tulenevalt on õigusvastased ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused.
8.VaKo jättis 17.06.2025 otsusega nr 127-25/286703 vaidlustuse rahuldamata. Kvalifitseerimistingimuses kehtestatud raamlepingute referentslepinguna esitamise keeld ei ole tühine. Kui kvalifitseerimise tingimuste kehtestamise ja kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks on tuvastada pakkuja võimalik suutlikkus sõlmitavat hankelepingut täita, siis raamlepinguga selle eesmärgi täitmine pole võimalik. Nii ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu kui ka mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingute puhul toimub teenuse osutamine mitte raamlepingu, vaid sõlmitavate hankelepingute alusel. Kogemuse saab ettevõtja mitte sellest, et ta on sõlminud raamlepingu, vaid sellest, et ta on raamlepingu alusel sõlminud hankijaga hankelepingu ja täitnud seda. RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass sisaldama pakkuja kinnitust kõikidele kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele vastavuse kohta, ja hankija nõutud andmeid esitatud tingimustele vastavuse kohta. Kui hankija nõudis kvalifitseerimistingimusele vastavate lepingute kohta hankepassis andmeid, tuli pakkujal need hankepassis esitada. Kvalifitseerimistingimuse põhjal pidi olema pakkujatele, sh kaebajale selge, et hankepassis tuleb esitada andmed üksnes selliste lepingute kohta, mis pole RHS-i kohaselt raamlepingud. Euroopa Kohus on asunud otsuse nr C-131/16 p-s 33 seisukohale, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ka Riigikohus on selgitanud, et [---] hankija ei pea pakkujale andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks näiteks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult. 4(13)
3-25-2121 Samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid. [---] (Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-1, p 22). Kaebaja esitatud selgituste puhul ei saa rääkida hankepassis esitatud dokumentide sisu selgitamisest, kuna hankepassis esitatud andmed raamlepingute kohta ei tõenda kaebaja vastavust kvalifitseerimistingimusele ning uusi lepinguid (ka raamlepingute alusel sõlmitud hankelepinguid), millele kaebaja oma hankepassis ei viita, ei saanud hankija kaebaja kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestada. Kaebaja eksis pakkuja hoolsuskohustuse vastu. Ehkki RHS § 104 lg 11 kohaselt ei nõua hankija sama paragrahvi lg-tes 7 ja 8 nimetatud dokumentide esitamist, kui tal on need dokumendid või vastavad andmed endal olemas või need on talle andmekogust tasuta kättesaadavad, ei ole selle normi eesmärgiks, et hankija asuks pakkuja hankepassis esitamata andmeid andmekogust ise otsima, isegi, kui see oleks võimalik. VaKo kontrollis kaebaja hankepassis esitatud nelja raamlepingu andmeid ja tuvastas, et raamlepingute nr 1 ja 2 puhul ei saanud hankija teha hankepassis esitatud andmete põhjal mingit järeldust, et nende alusel oleks sõlmitud kaebaja selgitusega esitatud hankelepingud, järelikult on selgitusega esitatud andmed uute lepingute kohta, mida hankija ei tohtinud arvesse võtta. Raamlepingu nr 3 puhul on hankija õigesti leidnud, et tegu on raamlepinguga ning see vasta seega kvalifitseerimistingimusele. Raamleping nr 4 on samuti raamleping ja hankija on välja selgitanud, et ka ükski selle alusel sõlmitud hankeleping ei vasta kvalifitseerimistingimusele.
9.Askend Estonia OÜ esitas 27.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse hankija 16.05.2025 ja 21.05.2025 otsuste ning VAKO 17.06.2025 otsuse tühistamiseks. Kokkuvõtlikult olid kaebuse põhiargumendid järgmised. Kaebajal on sisuliselt kvalifikatsioon olemas ja vastustaja pole vastupidist väitnud. Kaebaja hankepassis esitatud hankelepingut nr 2.1-4/23/00053-46 peab vastustaja nõuetekohaseks. See leping sõlmiti kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud raamlepingu alusel, mille raames on sõlmitud veel üle 70 hankelepingu, sh 10 hankelepingut maksumusega vähemalt 100 000 eurot. Seega ei saanud olla vastustajal otsuse tegemise ajal kahtlust kaebaja kvalifikatsiooni olemasolus ja vastustaja saanuks isegi tõendeid küsimata teha kaebaja kohta kvalifitseerimise otsuse RHS § 104 lg 11 alusel. Lisaks on raamlepingute nr 1 ja 2 alusel sõlmitud hankelepinguid, mis vastavad kõigile kvalifitseerimistingimuse nõuetele, ning raamlepingute nr 3 ja 4 alusel on nõutud perioodil osutatud teenuseid oluliselt suuremas mahus, kui kvalifitseerimistingimuses nõutud. Kaebaja võis hankepassis raamlepingutele viidata, kuna sellekohane keeld on tühine. Hankes osalevate ettevõtjate ringile võib seada piiranguid vaid seaduses sätestatud juhtudel (Riigikohtu 16.11.2011 otsus asjas nr 3-3-1-65-11, p 26). RHS § 101 lg 1 p 2 võimaldab hankijal nõuda andmeid „lepingute“ kohta. Raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping (RHS § 4 p 15). Isegi kui hankepass on puudusega, on puudus selgitustega ületatav. Euroopa Kohus on selgitanud, et pakkujal on õigus korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui on vaja vaid täpsustust (Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus nr C-599/10, p-d 36–40). Iseäranis ulatuslik on selgituste andmise võimalus ettevõtjate kvalitatiivse valiku kontekstis, kus on oht laskuda lubamatutesse läbirääkimistesse väiksem. Kvalifikatsiooni täpsustamisega ei muutu tingimused, mille valguses võtab pakkuja endale kohustuse kaupa tarnida või teenust osutada (Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 21). Kaebaja ei muutnud selgitustega pakkumust, vaid viitas hankepassis nimetatud raamlepingute alusel sõlmitud 5(13)
3-25-2121 hankelepingutele. Kaebaja omandas nõutud kogemuse ühtaegu nii raam- kui hankelepingu alusel, kuna need on vältimatus seoses. Hankija otsus on ebaproportsionaalne. Riigikohus on 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p-s 17 selgitanud, et kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne. Pakkumuse vormistamine oli antud riigihankes väga mahukas töö ja etteheidetav puudus on selles kontekstis marginaalne. Samuti rikub hankija otsus tühise puuduse tõttu kaebaja kõrvalejätmisega rahaliste vahendite säästliku kasutamise ja konkurentsi ärakasutamise põhimõtteid. VaKo tõlgendus tähendab, et ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingutele ei olegi võimalik sisuliselt riigihangetes tugineda, kuna sageli kasutatakse riigihangetes raamlepinguid, mille alusel eraldi hankelepingu dokumenti ei sõlmita, vaid lepinguid täidetakse jooksvate tellimuste alusel.
10.Vastustaja ja kolmas isik palusid jätta kaebuse rahuldamata ning hankija ja VaKo otsused jõusse.
11.Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2025 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2707 eurot ja 50 senti. Keeld tugineda kvalifikatsiooni tõendamisel raamlepingutele oli õiguspärane, selgelt sõnastatud ja pidi olema hoolsale ettevõtjale arusaadav. Kaebaja eksis keelu vastu pakkumuse koosseisus hankepassi esitades. Hankija selgitustaotlusele vastates hankelepingutele viitamine oli uute andmete esitamine, st pakkumuse muutmine, mis ei ole lubatav. Kuna kaebaja ei esitanud hankepassiga nõutud kogemust, siis jättis vastustaja kaebaja õiguspäraselt kvalifitseerimata. Kohtupraktikas on järjekindlalt leitud, et pakkuja peab hankemenetluses tõendama enda vastavust, mitte hankija tema mittevastavust kvalifitseerimisetingimustele (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2024 otsus asjas nr 3-24-2551, p 13). Pakkujad pidid esitama hankepassis andmed, mis kinnitavad, et nad on hanketeate avaldamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt kaks Java tehnoloogial põhinevat tarkvara arendustööde lepingut, maksumusega vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta iga lepingu kohta. RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass sisaldama kvalifitseerimiseks nõutud andmeid ehk kui kaebaja soovis tõendada oma vastavust referentslepingutele just raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutega, siis oleks nimetatud hankelepingute andmed pidanud sisalduma hankepassis. Puudub vaidlus, et kaebaja esitatud hankepass ei sisaldanud kvalifitseerimiseks nõutud andmeid. Vastustajal oli õigus otsustada kaebaja kvalifitseerimise üle hankepassis esitatud andmete alusel ja selle põhjal ei olnud vastustajal võimalik kaebaja nõutavas kogemuses veenduda. Raamlepingutele tuginemise keeld RHAD-s on kooskõlas RHS § 101 lg 1 p-ga 2, mis näeb ette hankija õiguse määrata kindlaks teenuste osutamise lepingud pakkuja kutsealase kvalifikatsiooni tõendamiseks. Raamlepingust ei tulene selle pooltele hankelepingutega sarnaseid õigusi ega kohustusi, st raamlepingu alusel ei toimu toodete müüki ega teenuste osutamist. Raamlepingut ei täideta n-ö otse ilma hankelepinguta (RHS § 4 p 15 ja § 30 lg-d 1– 4). Samuti ei tulene raamlepingust hankijale kohustust hankelepinguid sõlmida. Raamleping ei ole hankelepingu liik. Kvalifitseerimistingimusest nähtub üheselt, et raamlepinguid ei saanud esitada kui referentslepinguid. Kaebaja ei ole RHAD-d vaidlustanud, mistõttu tuli hankijal sellest otsuse tegemisel lähtuda. Kohus veendus hankekomisjoni protokollis toodud tabelite, kaebaja hankepassi ja hankija selgitustaotlusele esitatud vastuse alusel, et hankija põhjendused on asjakohased. Kaebaja ei 6(13)
3-25-2121 täpsustanud teabevahetuse käigus hankepassis esitatud andmeid ega parandanud ilmseid tehnilisi vigu, vaid esitas uued andmed pärast pakkumuse esitamise tähtaega. Lähtudes pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest (RHS § 3 p 2) ei olnud hankijal õigust kaebaja muudetud pakkumust arvestada. Euroopa Kohus selgitas 07.09.2021 otsuses nr C-927/19, et ettevõtjalt selgituste nõudmisega ei saa kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud andmete edastamata jätmises, kuna hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest. Hankija otsuste proportsionaalsuse hindamisel ei puutu asjasse riigihanke eeldatav maksumus ega see, millise osakaalu moodustasid hankepassis kogemuse kohta esitatud andmed pakkumuse kogumahust. Proportsionaalsuse põhimõtet ei saa eelistada pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttele. Kui on sõlmitud ühe pakkujaga raamleping, mille alusel on täidetud hankeleping, mis vastab hankes seatud tingimustele, siis saab ka ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingule tuginedes täita kvalifitseerimistingimuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
12.Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 18.08.2024 apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Sisuliselt tugineb kaebaja eelnevalt käesoleva otsuse p-s 9 kirjeldatud õiguslikele põhjendustele. Kaebaja etteheited halduskohtu otsusele on kokkuvõttes järgmised. Puudub sisuline vaidlus, et kaebajal on nõutav kvalifikatsioon olemas. Seejuures on vastustaja ise tellija raamlepingus, mille alusel on täidetud 11 nõuetekohast hankelepingut. Ka VaKo ja halduskohtu otsused ei põhine sellel, et kaebajal sisuliselt kvalifikatsioon puudub. Halduskohtu viidatud RHS § 101 lg 1 p-st 2 ei tulene hankija õigust kehtestada raamlepingutele tuginemise keeldu. Säte võimaldab määrata kindlaks, millistele „tunnustele“ lepingud vastavad. Sellisteks tunnustuseks saavad olla maksumus, lepingu ese jmt. Seadus ei võimalda hankijal täpsustada, millise õigusliku regulatsiooni alusel on leping sõlmitud. Raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping (RHS § 4 p 15). Raamleping vastab „hankija kindlaksmääratud tunnustele“, kui raamlepingu alusel on täidetud hankelepinguid, mis nendele tunnustele vastavad, sellele viitab ka referentslepingute nõude sõnastus: „kaks lepingut, mille alusel /.../“. Raamleping ja selle alusel sõlmitud hankelepingud on omavahel vältimatus seoses. Kogemuse, mille pakkuja omandab raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kaudu, on pakkuja omandanud ühtaegu ka raamlepingu kaudu, kuna hankelepingute sõlmimise aluseks on raamleping. Halduskohtu viide, et raamlepingust ei tulene selle pooltele hankelepingule sarnaseid õigusi ega kohustusi, on asjakohatu, kuna kaebaja ei ole pelgalt raamlepinguid sõlminud, vaid on neid ka hankelepingute teel täitnud. Asjakohane ei ole ka kohtu viide, et kaebaja ei ole RHAD-s sisalduvat keeldu vaidlustanud, kuna hankija ei saa jätta kohaldamata RHS-i imperatiivset regulatsiooni, mis ei luba eristada kvalifitseerimisel raam- ja hankelepinguid. Kui raamlepingutele tuginemine ei ole võimalik, peaks taoline keeld olema seaduses sõnaselgelt kirjas. Halduskohus asus ebaõigesti seisukohale, et kaebaja ei ole andmeid täpsustanud, vaid on esitanud uusi andmeid. Kaebaja viitas teabevahetuses hankelepingutele, mis on sõlmitud samade raamlepingute alusel, millele ta viitas hankepassis. Euroopa Kohus on pidanud ettevõtjate kvalitatiivse valiku puhul sisuliseks muudatuseks seda, kui ettevõtja soovis pärast dokumentide esitamise tähtaega tugineda sellise ettevõtja kogemusele, keda algses pakkumuses ei olnud nimetatud (otsus nr C-387/14, p-d 41–43), Tallinna Ringkonnakohus 7(13)
3-25-2121 aga seda, kui pakkuja jättis hankepassis referentslepingute kohta mis tahes andmed esitamata (otsus haldusasjas nr 3-19-631). On ilmne, et kaebaja hankepassis ei ole kaugeltki sama raskusastmega puudust. Halduskohtu kitsas tõlgendus RHS § 46 kohta muudab selgituste küsimise regulatsiooni sisutühjaks. Mis tahes selgitus pakkumuse sisu kohta on olemuslikult informatsioon, mis pakkumuses ei sisaldu. Riigikohus on selgitanud, et täiendada on võimalik ka pakkumuse koosseisus esitatud tõendite ja dokumentide kogumit tervikuna ja kui pakkuja esitab tagantjärele puuduolevad dokumendid või andmed, siis ei ole enam tegemist olukorraga, kus hanketeates nõutud dokument on esitamata (Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p-d 13–14). Halduskohtu tõlgendust järgides muutub sisutühjaks ka Euroopa Kohtu praktika, mille kohaselt saab aktsepteerida selliste andmete või dokumentide täpsustamist või täiendamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg (otsus nr C-336/12, p-d 36, 37 ja 39; otsus nr C-387/17, p-d 39 ja 40). Halduskohtu otsus lähtub formaliseerituse põhimõttest. Vaidlust ei ole, et kaebajal on kvalifikatsioon olemas ja omandatud nende raamlepingute alusel, millele kaebaja hankepassis viitas. Vormilise puuduse tõttu kvalifitseerimata jätmine on ebaproportsionaalne. Kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärk ei ole kontrollida pakkuja vormide täitmise oskust, vaid sisulist kogemust. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleb arvestada ka puuduse olulisuse kaalumisel. Halduskohtu tõlgendus välistab sisuliselt ühe pakkujaga raamlepingutele tuginemise, kui neid täidetakse tellimuste täitmise teel, nagu täideti kaebaja esitatud raamlepingut nr 3. Identset teenust on võimalik hankida ja osutada nii fikseeritud mahuga hankelepingu kui eeldatava mahuga raamlepingu alusel, samas kui lepingu esemed ei pruugi millegi poolest erineda.
13.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, tuginedes halduskohtus esitatud seisukohtadele ja põhjendades vastust täiendavalt kokkuvõttes järgmiselt. Kaebaja ei ole oma hoolsuskohustust täitnud. Kvalifitseerimiseks vajalike ja õigete andmete esitamise kohustus on pakkujal, mitte hankijal. Arusaamatuks jääb, mille põhjal väidab kaebaja, et puudub vaidlus, et tal on sisuline kvalifikatsioon olemas. Vaidlus puudutab seda, et kaebaja kvalifikatsiooni vastavus RHAD-s esitatud nõuetele on tõendamata. Kui see on tõendamata, ei saa väita, et see on olemas. Isegi kui raamlepingutele viitamise keeld oleks tühine, millega vastustaja ei nõustu, on täitmata tingimus, et referentslepingute kohased tööd peavad olema tellijale üle antud ja vastu võetud. Raamlepingute esitamisega ei täida kaebaja seda nõuet, sest raamlepingu alusel ei anta tellijale üle RHAD nõuetele vastavaid töid ja selle alusel ei saa omandada nõutud kogemust. Raamleping on vahend või meetod hankelepingute sõlmimiseks. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt RHAD-s kindlaks määratud tingimustest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1501, p 22 ja Euroopa Kohtu otsus nr C-336/12: Manova, p 40). RHAD põhjal tuli jälgida, et kaebaja ei esitaks kvalifitseerimistingimuste täitmiseks raamlepinguid ning nõuetele vastavate lepingute andmed oleks esitatud hankepassis ja nõudes toodud tingimused oleks hankepassis esitatud lepingutega täidetud. Kaebaja esitatud andmed ei võimaldanud teha teistsugust otsust. Kaebaja suhtes positiivse otsuse tegemisel oleks vastustaja läinud vastuollu läbipaistva ja kontrollitava tegevusega riigihanke korraldamisel (RHS § 3 p 1). Ühtlasi oleks selline tegevus vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2). Hankija ei saa neid põhimõtteid proportsionaalsuse kaalutlusel kõrvale jätta.
8(13)
3-25-2121 Vastustaja tegi kõik endast oleneva, et selgitada välja, kas mõni kaebaja hankepassis esitatud lepingutest siiski vastab RHAD-s esitatud tingimustele, kuid tuvastas, et nelja puhul neist oli tegemist mittevastavate lepingutega. Kvalifitseerimistingimuse eesmärk ei olnud välja selgitada, kas kaebaja suudab täita väiksemahulisi ja madala maksumusega töid, vaid kas kaebaja on suuteline täitma konkreetse mahu ja sisuga lepingut. Mitmete väiksemate lepingute täitmine ei näita kaebaja suutlikkust keskenduda ühe konkreetse sisuga suurema tööülesande täitmisele. Kaebaja väite, et VaKo ja halduskohtu tõlgendused välistavad ühe pakkujaga raamlepingutest tuleneva kogemuse kasutamise, lükkab ümber kaebaja enda pakkumuses esitatud ainus hankeleping, mis vastab kvalifitseerimistingimuse nõuetele ja on sõlmitud just nimelt ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel.
14.Kolmas isik palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt välja tema menetluskulud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid kogumahus, kuid täpsustab ja täiendab neid vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele.
16.Vastustaja jättis kaebaja kvalifitseerimata kokkuvõttes kaalutlusel, et kaebaja ei täitnud kvalifitseerimistingimust kahe RHAD-s kehtestatud nõuetele vastava lepingu täitmise kogemuse osas. Vastustaja tuvastas, et kaebaja esitas hankepassis ühe nõuetele vastava hankelepingu kõrval neli nõuetele mittevastavat raamlepingut ning vastuseks hankija päringule esitas kinnitused lepingute kohta, mis kahel juhul puudutasid hankepassis esitatud raamlepingute alusel sõlmitud, kuid neist õiguslikult eraldiseisvaid ja erineva mahuga, hankepassis nimetamata hankelepinguid, ning kolmandal juhul puudutas kinnitus raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguid kogumis, millest ükski eraldi ei vastanud kvalifitseerimistingimusele. Vastustaja hinnangul olid esitatud andmed seega esiteks vastuolus RHAD-s kehtestatud keeluga tugineda kvalifikatsiooni tõendamisel raamlepingutele ning teiseks sisulise nõudega, et esitada tuleb konkreetse sisu ja mahuga lepingud, mille alusel on tööd nõutud mahus üle antud ja vastu võetud, kuna vahetult raamlepingu alusel töid ei teostata.
17.Esitatud tõendeid ja asjaolusid hinnates on VaKo ja halduskohus õigesti tuvastanud, et formaalselt on vastustaja otsus õige ja RHAD ning seaduse nõuetega üheselt kooskõlas. RHAD-s olid kehtestatud referentslepingute nõutavad tunnused ja keeld esitada referentslepinguna raamlepinguid. Kaebaja esitatud viiest lepingust neli nendele nõuetele ei vastanud. RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass sisaldama hankija nõutud andmeid esitatud tingimustele vastamise kohta ja lg 7 kohaselt võib hankija nõuda hankepassis esitatud kinnitustele vastavate andmete täpsustamist. Lõike 11 kohaselt ei nõua hankija lg-s 7 nimetatu esitamist, kui need andmed on tal olemas või andmekogust kättesaadavat. Seega sai vastustaja küsida kaebajalt selgitusi või võtta selle asemel arvesse endal olemasolevaid andmeid üksnes seoses lepingutega, mis olid hankepassis esitatud. Sisuline vaidlus apellatsiooniastmes puudutab järgmist:
kas raamlepingute esitamise keeld RHAD-s on vastuolu tõttu seadusega tühine või tulnuks muul põhjusel kohaldamata jätta,
kas vastustaja oleks pidanud võtma kaebaja kvalifikatsiooni kontrollimisel arvesse enda ja kaebaja vahel sõlmitud lepinguid, mida ei olnud hankepassis nimetatud, 9(13)
3-25-2121
kas hankepassis nimetatud raamlepingute osana pidi vastustaja kaebaja selgituste alusel arvestama ka nende alusel sõlmitud hankelepinguid ning
kas taolise info olemasolul oli kvalifitseerimata jätmine proportsionaalne.
18.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kvalifitseerimistingimuse tõendinõude koosseisus sisalduv keeld raamlepingute esitamiseks on tühine ning halduskohus jättis selle vääralt tuvastamata. Vaadates kvalifitseerimistingimust ja sellega seotud tõendinõuet kogumis, on arusaadav, et hankija eesmärk oli nõuda pakkujatelt sellist referentskogemust, kus kvalifitseerimistingimusena sõnastatud tunnustele vastav töö oleks teostatud ühe lepingu alusel, nii et pakkuja oleks võtnud siduva juriidilise kohustuse töö kogumahus teostamiseks tervikuna, ning välistada sarnase kogemuse kõlblikkus juhul, kui see oleks omandatud osade kaupa, sh ühe raamlepingu alusel erinevate hankelepingute või tellimuste täitmisega. Keelu sõnastus Referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid, küll aga sobivad kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud (hanke)lepingud ei jäta selle eesmärgis mõistlikku kahtlust. Vaidlustatud otsuse põhjendused, samuti vastustaja vaidlustusja kohtumenetluses esitatud selgitused tingimuse eesmärgi kohta on RHAD sisuga kooskõlas.
19.RHS § 100 lg 1 p 2 alusel hankija kindlaks määratavate lepingu tunnuste seast ei saa iseenesest välistada lepingu õiguslikke tunnuseid või õiguslikku struktuuri, kui see võib mõjutada lepingu täitmisest omandatavat kogemust. Täites tervikuna võetud kohustust töö tegemiseks, omandab pakkuja vähemalt teatud osas teistsuguse lepingu täitmise kogemuse kui tehes samu töid mitme erineva lepingu või tellimuse täitmiseks, mille puhul tema õiguste ja kohustuste sisu ja maht ei ole samasuguse kindlusega määratletud. Seega ei välju raamlepingute esitamise keeld RHS § 101 lg 1 p-ga 2 lubatud piiridest ja hankija pädevusest.
20.Samuti puuduvad veenvad argumendid pidada tingimust muul põhjusel tühiseks. Muu hulgas ei ole tingimus tühine vastuolu tõttu RHS § 98 lg-ga 3, mida VaKo ja halduskohus on asjakohaselt selgitanud. Viidatud norm ei reguleeri referentslepingute sisu, mida hankijad võivad RHS § 101 alusel nõuda. Normi eesmärk on keelata pakkujate diskrimineerimine selle põhjal, millise protseduuri alusel ehk millises vormis toimunud lepingueelsete läbirääkimiste tulemusena on referentsleping sõlmitud, kuna lepingu sõlmimine riigihanke tulemusena ei määra lepingu sisu ega sellest omandatavat sisulist kogemust, mida kvalifikatsioonina kontrollida. Seetõttu on RHS § 98 lg 3 kohaselt keelatud ettevõtja kvalifitseerimata jätmine RHS § 8 mõttes hankelepingute puudumise tõttu. RHS § 8 piiritleb hankelepingu mõistet muudest lepingutest eelkõige lepingu poolte (lg 1 kohaselt üheks pooleks hankija) ja sõlmimise viisi alusel (lg 2 kohaselt RHS-is sätestatud korras). Raamlepingut saab RHS § 29 lg 1 alusel käsitada RHS-i mõttes samuti hankelepinguna just lepingu sõlmimise protseduuri ja hankijaga seotuse, ent mitte lepingu sisu osas. Seetõttu tuleb RHS § 98 lg-t 3 tõlgendada selliselt, et see keelab välistada referentslepingute hulgast lepinguid (sh nii „tavalisi“ kui raamlepinguid) põhjusel, et need on sõlmitud puhtalt eraõiguslikus suhtes või muul moel RHS-i väliselt, kuid ei keela raamlepingule iseloomulike ehk raamlepingut hankelepingust eristavate tunnuste välistamist referentslepingu tunnuste hulgast RHS § 101 lg 1 p 2 alusel. Õige on seega apellatsioonkaebuse väide, et seadus ei võimalda hankijal (vähemalt üldjuhul) täpsustada, millise õigusliku regulatsiooni alusel on leping sõlmitud, kuid seadus ei keela täpsustada, milline peab olema referentslepingu sisu ja õiguslik struktuur. Järelikult puudub alus pidada tingimust tühiseks.
21.Kohus möönab, et referentslepingutele sedavõrd rangete õiguslike tunnuste kehtestamine võib tekitada vaidlusi kvalifitseerimistingimuse õiguspärasuse üle, eelkõige selle proportsionaalsuse üle vajalikkuse tasandil, kuid kohus ei võta selles osas õiguslikku seisukohta. Küsimus kvalifitseerimistingimuse õiguspärasusest ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel relevantne, kuna puudub vaidlus, et kõnealune kvalifitseerimistingimus koos 10(13)
3-25-2121 tõendinõudega on RHAD koosseisus esitatud ja seda ei ole tähtaegselt vaidlustatud. Järelikult on tingimus kehtiv ja eelhaldusaktina hankijale järgimiseks kohustuslik.
22.Küsimusele, kas vastustaja oleks muul põhjusel kui tingimuse tühisus pidanud RHAD-s kehtestatud raamlepingute esitamise keelu kohaldamata jätma, tuleb samuti vastata eitavalt. Täpsustuseks VaKo ja halduskohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ehkki hankija on sõnastanud raamlepingute esitamise keelu formaalselt, ei saa kvalifitseerimistingimust eesmärgipäraselt tõlgendades olla määrav lepingu pealkiri ega muud formaalsed tunnused. Kehtestatud tingimust ei saaks õiguspäraselt tõlgendada sedavõrd kitsalt, et see välistaks pakkuja õiguse tõendada kvalifikatsiooni raamlepinguna vormistatud lepinguga, mis sisult siiski vastab kõigile kvalifitseerimistingimuse nõuetele, sh õigusliku olemuse nõudele, et lepingu sõlmimisega luuakse juriidilised kohustused kvalifitseerimistingimuses nimetatud tunnustele vastava töö tegemiseks. Näiteks on riigihankepraktikas kasutatud hankestruktuuri, kus raamlepingu sõlmimisega loetakse selle osana koheselt sõlmituks ka esimene hankeleping, st jättes küll edasiste hankelepingute sõlmimise sõltuvaks raamlepingu poolte tulevastest tahteavaldustest, kuid luues esimesest hankelepingust tulenevad õigused ja kohustused juba raamlepingu sõlmimisega, nii et esimene hankeleping ja selle sõlmimine ei pruugi olla raamlepingust lihtsasti eristatav. Samuti ei saa välistada, et mingi sisuliselt raamlepingu tunnustele mittevastav leping võib olla nimetatud raamlepinguks ekslikult, mis vaatamata tõendinõude formaalsele sõnastusele ei saaks samuti tuua kaasa lepingu kõlbmatust kvalifikatsiooni tõendamisel. Käesoleval juhul ei ole aga tõendite põhjal tuvastatav ega ole ka kaebaja väitnud, et mõne puhul neljast hankepassis loetletud raamlepingust oleks tegu sisuliselt mitte raamlepinguga, st et mõni seal nimetatud raamlepingutest oleks iseenesest loonud siduvad juriidilised kohustused kõigile RHAD-s loetletud tunnustele vastava töö teostamiseks. Hankemenetluses ja vaidluses on kaebaja selgelt tuginenud hankepassis nimetatud raamlepingute alusel eraldi sõlmitud hankelepingutele või eraldi kinnitatud tellimustele või nende kogumile.
23.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kvalifitseerimistingimuse kohaldamisel oleks vastustaja pidanud arvestama kaebaja poolt hankija selgitustaotluse vastuseks esitatud kinnitustes viidatud hankelepingute andmeid ja/või käsitama hankepassis esitatud viiteid raamlepingutele ühtlasi viitena kõigile nende alusel sõlmitud hankelepingutele. Hankemenetluse läbiviimisel on hankija seotud pakkuja tähtaegselt esitatud autonoomse tahteavaldusega, mille tõlgendamisel on hankija seotud mh võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest võrsuvate teiste pakkujate õigustega. See tähendab, et ka kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate andmete sisu ja koosseisu määramise õigus on ainult pakkujal ning hankija saab RHS § 46 lg 4 ja § 104 lg 7 alusel küsida ning otsuse tegemisel arvesse võtta täpsustusi, selgitusi ja täiendusi selliste andmete kohta, mis on faktiliselt esitatud. Erinevalt kaebaja väitest ei muuda see selgituste küsimise regulatsiooni sisutuks ega piira selgituste küsimist üksnes pakkumuses esitatu ülekordamisega, vaid tagab pakkuja tahte väljaselgitamise piirides, mis ei anna talle põhjendamatut konkurentsieelist ega kahjusta teiste pakkujate õigusi.
24.Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-19-631 väljendatud seisukohale, et kui hankepassis on esitamata hankija nõutud andmed kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kohta, tulebki seda käsitada andmete tähtajaks esitamata jätmisena (08.07.2019 otsuse p 15). Ehkki see seisukoht on kujundatud käesolevast reljeefsemas olukorras, kus hankepassis ei olnud nõutud andmeid üldse esitatud, on see asjakohane ka siinkohal. Olukorras, kus (i) kvalifitseerimistingimusega oli hankija üksnes raamlepingutele tuginemise üheselt välistanud ja (ii) puudub mõistlik kahtlus, et selle keelu eesmärgiks oli kontrollida pakkujate kogemust kvalifitseerimistingimuses kirjeldatud töö teostamisel tervikuna ühe siduva lepingu alusel ning (iii) seega nõude sisuks oli esitada määratletud ja kontrollitavad andmed selliste 11(13)
3-25-2121 lepingute kohta, ei erine ilmselgelt kvalifitseerimistingimusele mittevastavad andmed oma olemuselt esitamata jäetud andmetest. VaKo on käesoleval juhul otsuse p-s 7.6 tõenditele viidates asjakohaselt analüüsinud, miks ei olnud kaebaja hankepassis esitatud nelja raamlepingu andmetest võimalik teha järeldust kvalifitseerimistingimusele vastava lepingu täitmise kohta ning miks tuli kaebaja selgitustega esitatud kinnitusi kahe lepingu osas pidada lisaks uuteks andmeteks, mida vastustaja ei saanud otsuse tegemisel arvesse võtta. Ringkonnakohus nõustub viidatud VaKo otsuse põhjendustega. Kaebaja esile toodud asjaolu, et raamleping ja selle alusel sõlmitud hankelepingud on omavahel seotud, on iseenesest ilmne, kuid see ei tähenda, et hankepassis esitatud viidet konkreetsete tunnustega (riigihanke viitenumber, lepingu number, lepingu täitmise aeg, maksumus vmt) raamlepingule peaks hankija tõlgendama viitena sellest erinevate tunnustega lepingule ja hakkama seeläbi kas omal algatusel või pakkuja hilisemate täiendavate tahteavalduste alusel ise pakkumust sisustama.
25.Vastupidist järeldust ei tulene ka kaebaja viidatud kohtupraktikast. Nagu kaebaja iseenesest õigesti märgib, asus Riigikohus 13.06.2013 otsuses nr 3-3-1-24-13 RHS-i toonases redaktsioonis kehtinud § 39 lg 4 tõlgendades seisukohale, et sätte aluseks olnud direktiivi 2004/18/EL art 51 ei seadnud piirangut, et täiendavalt nõutavad tõendid ja dokumendid peavad selgitama mõnda konkreetset, juba esitatud dokumenti, mistõttu täiendada on võimalik ka pakkumuse koosseisus esitatud tõendite ja dokumentide kogumit tervikuna (p 14). Hilisemas praktikas on Riigikohus siiski täpsustanud, et RHS § 46 lg 4 rakendamisel on oluline lähtuda direktiivis seatud tingimusest, et selline täienduste tegemise nõue oleks täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega ning Euroopa Kohtu praktikaga nende põhimõtete sisustamisel (20.12.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-1501, p 16). Euroopa Kohus on 04.05.2017 otsuses nr C-387/14 Esaprojekt selgitanud, et näiteks olukorras, kus ettevõtja esitas pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kvalifikatsiooni tõendamiseks kolmanda isiku ja tema poolt täidetud lepingu andmed, oli tegemist ettevõtja pädevuse tõendamist ning seega sobivust lepingu täitmiseks mõjutavate andmete muutmisega, mille vastuvõtmisega rikkus hankija võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning nendes tulenevat läbipaistvuskohustust. Ehkki käesoleval juhul ei ole kaebaja oma selgitustega esitanud andmeid mõne muu isiku täidetud lepingute kohta, on tegemist siiski andmetega lepingute kohta, mida ei olnud hankepassis nimetatud, mille esitamist ei ole võimalik kaebaja hankepassist välja lugeda ja mille esitamise soovi vastustaja ei pidanud eeldama. Selgitusega esitatud andmed olid sellised, mis tähtaegselt hankepassis esitatuna mõjutanuks kaebaja kvalifitseerimist ning nende hilisemal esitamisel tuleks seega nende aktsepteerimine lugeda ka Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika valguses lubamatuks.
26.Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebaja viidet Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsuses nr C-336/12 Manova väljendatud seisukohale (p 39), et lubada võib andmete või dokumentide täpsustamist või parandamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste (pakkumuste) esitamise tähtaeg. Esiteks väljendas Euroopa Kohus viidatud seisukohta majandusaasta aruande esitamise kontekstis, rõhutades selle kitsendava tõlgendamise vajadust (et andmeid rangelt võttes üksnes täpsustatakse või parandatakse). Konkreetse majandusaasta aruande esitamise kohustus ei jäta pakkujale sisulist diskretsiooni valida, millised andmed ta hankijale esitama peab ning andmete hilisemal täpsustamisel või parandamisel on üldjuhul võimalik objektiivselt tuvastada, et just sellise sisuga andmed oleksid pidanud pakkumuses sisalduma. Seevastu referentslepingute puhul on pakkujal autonoomne vabadus ja kohustus valida, millised enda täidetud lepingutest ta oma kvalifikatsiooni tõendamiseks esitab. Ühe määratletud tunnustega lepingu asemel teisele viitamist ei saa pidada ilmseks veaks, isegi kui esimesele lepingule viitamine olnuks pakkuja jaoks kasulikum. Seda valikut ei saa tema eest teha ega korrigeerida hankija ega lubada seda teha pakkujal endal, kuna taoline „järeleaitamine“ tähendaks hankemenetluse kui võistleva menetluse kontekstis vältimatult võrdse kohtlemise põhimõtte kahjustamist. Teiseks rõhutas 12(13)
3-25-2121 Euroopa Kohus samas Manova otsuses selgelt, et hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (p 40). Käesoleval juhul RHAD-s väljendatud keeldu tugineda kvalifikatsiooni tõendamisel raamlepingutele saab kohtu hinnangul pidada piisavalt selgeks ja õiguslikult ühemõtteliseks, et pakkujad pidid mõistma ka selle õiguslikku tagajärge.
27.Eeltoodud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja väitega, et vastustaja oleks pidanud ta kvalifitseerima vastustaja endaga sõlmitud raamlepingu alusel täidetud hankelepingute põhjal. Olukorras, kus kaebaja oli hankepassis viidanud vaid ühele sellisele hankelepingule (nr 2.1-4/23/00053-46), ei saanud vastustaja ka siin asuda eeldama kaebaja soovi tugineda ka võimalikele muudele kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud lepingutele, neid kaebaja eest välja valima ja kaebaja hankepassi tema eest sisustama. Sõltumata sellest, kas vastustajal oli tegelik kahtlus kaebajal RHAD-s nõutud kogemuse olemasolus või mitte, pidi ta konkreetses hankemenetluses otsuse tegemisel lähtuma hankepassis väljendatud kaebaja tahteavalduse piiridest. Seda olenemata sellest, kas ta tegi otsuse üksnes hankepassis esitatud andmete alusel, küsis nende kohta RHS § 104 lg 7 alusel selgitusi või asendas küsimise lg 11 alusel avalike või endal olemasolevate andmetega. Hankija on hankemenetluses pakkuja tahteavaldusega seotud ega saa pakkujalt üle võtta pakkumuse koostamist ja sellega seotud riske.
28.Kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsust ei ole alust pidada ka ebaproportsionaalseks. VaKo ja halduskohtu sellekohased põhjendused on ammendavad ega vaja kordamist.
29.Kokkuvõttes on kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsus õiguspärane. Kuna kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused on vaidlustatud üksnes kaebaja ebaõige kvalifitseerimata jätmise kaalutlusel, puudub kohtul alus ka neid otsuseid õigusvastaseks lugeda. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
31.Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
32.Kolmas isik on esitanud taotluse apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks 1805 euro ulatuses, mis taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt vastab lepingulise esindaja 9,5 töötunnile. Nimetatud kulu kandmise kohustuse tekkimine on tõendatud Advokaadibüroo Matteus OÜ 01.09.2025 ja 24.09.2025 arvetega. Kolmas isik on käibemaksukohuslane ja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on taotletud kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas vaidluse keerukuse ja mahuga, mistõttu tuleb need kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.