Askend Estonia OÜ kaebus riigihankes „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 286703) tehtud Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 16.05.2025 ja 21.05.202 otsuste ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.06.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 127-25/286703 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: Askend Estonia OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Vastustaja (hankija): Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, volitatud esindaja Kairi Osolainen Kolmas isik: AKTSIASELTS HELMES, volitatud esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Askend Estonia OÜ-lt AKTSIASELTS HELMES kasuks välja menetluskulud 2707,50 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1). 1(16)
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT) avaldas 22.11.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Riigihangete registri (RHR) arendusja hooldustööd“ (viitenumber 286703) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Riigihanke esemeks on tehnilise kirjelduse (TK) järgi RHR-i arendus- ja hooldustööd.
2.Üheks RHAD dokumendiks on hankepass. Hankepassi IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus sisaldab järgmist pakkuja kvalifitseerimise tingimust: Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2 (kaks) Java tehnoloogial põhinevat tarkvara arendustööde lepingut, maksumusega vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta iga lepingu kohta. Referentslepingute kohased tööd peavad olema tellijale üle antud ja vastu võetud. Iga lepingu raames peab olema teostatud vähemalt järgmised tööd: • äri- ja süsteemianalüüs, • infosüsteemi arendamine, testimine ja juurutamine. Pakkuja esitab sõlmitud ja nõuetekohaselt täidetud lepingute andmed hankepassis - lepingute nimekirja koos lepingu maksumusega, lepingupartnerite nime, kontaktandmete, tööde kirjelduse ning lepingu kehtivusajaga. Täidetuks loetakse lepinguid, mis on täielikult täidetud ja lepingu täitmise tähtaeg on saabunud ning mille alt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingud on sõlmitud riigihanke tulemusena, siis ka riigihanke viitenumber. Referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid, küll aga sobivad kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud (hanke)lepingud. Nõutav dokument: Pakkuja esitab andmed teostatud sarnaste teenuslepingute kohta hankepassis.
3.Kaebaja esitas hankepassi vastavas osas (RmIT vastus kaebusele lisa 2) järgmised andmed referentslepingute kohta. 1) Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse tellitud Maksu- ja Tolliameti arvestussüsteemi ja teiste infosüsteemide arendus- ja hooldusteenus” (246185) hankeleping 2.14/23/00053-46; 2) Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tellitud OKAS-2 (Objekti kontrollimise andmekogu süsteem) rakenduse arendus- ja hooldustööd 2023-2026 (263358 - raamleping nr 1); 3) Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tellitud tarkvaraarendus ja hooldusteenus (245409 - raamleping nr 2); 4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse tellitud Tervishoiukorralduse infosüsteemi (MEDRE2) hooldus- ja arendustööd (259652- raamleping nr 3);
2(16)
5) Elering AS tellitud Varahalduse valdkonna lahenduste arendus- ja hooldusteenuse ostmine (215461 - raamleping nr 4). Kaebaja viitas hankepassis, et eelnimetatud riigihankelepingute andmed on kättesaadavad riigihangete registrist.
4.RmIT esitas kaebajale selgitustaotluse (RmIT vastus kaebusele lisa 3), milles tõi välja, et Rahandusministeerium, kes nõustab hankijaid riigihangete seaduse (edaspidi RHS) rakendamise küsimustes ja viib ellu riigihankepoliitikat, selgitas RmIT-le, et pakkuja poolt „sõlmitud raamleping ei sobi pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks, kuna raamleping ilma hankelepinguta ei näita, et ettevõtja oleks osutanud teenuseid või tarninud asju. Samas sobivad kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingud.“ Kaebaja esitas hankepassis oma kvalifikatsiooni tõendamiseks viie lepingu andmed. RmIT tuvastas nende andmete alusel, et esitatud viiest lepingust vaid üks leping on hankeleping, ülejäänud neli on raamlepingud, mille esitamine oli hankes toodud tingimuste kohaselt keelatud. RmIT tugines RHS § 104 lg-le 8, mis sätestab, et hankija nõuab edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. RmIT taotles, et kaebaja esitaks hankepassis toodud andmetele vastavad lepingud, mis ei oleks raamlepingud. Hankelepingut nr 2.1-4/23/00053-46) ei ole vaja esitada. RmIT juhtis tähelepanu sellele, et pakkujal puudub õigus pärast pakkumuse esitamise tähtaega esitada pakkumuse koosseisus uusi andmeid kvalifitseerimistingimuste täitmiseks.
5.Kaebaja esitas vastusena kinnitused järgmiste lepingute täitmise kohta (RmIT vastus kaebusele lisa 4): 1) Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tellitud OKAS-2 (Objekti kontrollimise andmekogu süsteem) rakenduse arendus- ja hooldustööd 2023-2026 (263358), hankeleping nr 6-2/24/73; 2) Elering AS tellitud varahalduse valdkonna lahenduste arendus- ja hooldusteenuse ostmine (215461); 3) Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse tellitud tarkvaraarendus ja hooldusteenus (245409), hankeleping 6-2/22/162.
6.RmIT tegi 16.05.2025 otsused, millega jättis kaebaja kui majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimata, viis läbi uue hindamise ning tunnistas edukaks AKTSIASELTSI HELMES pakkumuse. Kaebaja kvalifitseerimata jätmist põhjendas RmIT (hankekomisjoni protokoll) sellega, et kaebaja esitas hankepassis andmed ainult ühe hankelepingu kohta, ülejäänud neli lepingut näol on raamlepingud, mida kvalifitseerimistingimuse kohaselt esitada ei tohtinud. Vastusena selgitustaotlusele ei täpsustanud kaebaja hankepassis esitatud andmeid ega esitanud hankepassis esitatud andmetega kooskõlas olevaid lepinguid, vaid kaebaja esitas kolm tõendit tööde tellijatelt, millega soovis tõendada oma vastavust hankes seatud kvalifitseerimistingimusele. Nende tõendite alusel tuvastas RmIT, et kaebaja esitas andmed kahe hankelepingu (hankeleping nr 6-2/24/73 ja hankeleping 6-2/22/162) ning nende maksumuse kohta, mis ei vastanud hankepassis esitatule. Hankepassis esitatu: Jr
Tellija
Töö kirjeldus /
Tööde
Maksum
3(16)
k
Lepingu number
Rahandusministeerium i Infotehnoloogiakeskus
Keskkonnaministeeriu mi infotehnoloogiakeskus
Keskkonnaministeeriu mi infotehnoloogiakeskus
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Elering AS
teostamise aeg 19.06.2024 25.11.2024
us eurodes 839 808
28.06.2023
493 197
17.11.2022
570 826
19.04.2023
990 779
1.05.2020 1.08.2022
427 000
Tööde teostamise aeg Varahalduse valdkonna 05.2020 lahenduste arendus- ja 08.2022 hooldusteenuse ostmine (215461) OKAS-2 (Objekti 18.04.20 kontrollimise 24 andmekogu süsteem) 30.10.202 rakenduse arendus- ja 4 hooldustööd 2023-2026 (263358). Hankeleping nr 62/24/73 Tarkvaraarendus ja 17.11.202 hooldusteenus 2(245409). 26.01.202 Hankeleping nr 64 2/22/162
Maksum us eurodes 427 000
Maksuja Tolliameti arvestussüsteemi ja teiste infosüsteemide arendusja hooldusteenus (246185) Hankeleping nr 2.1-4/23/00053-46
OKAS-2
(Objekti kontrollimise andmekogu süsteem) rakenduse arendus- ja hooldustööd 2023-2026 (263358) Tarkvaraarendus ja hooldusteenus (245409) Tervishoiukorralduse infosüsteemi
(MEDRE2)
hooldus- ja arendustööd (259652) Varahalduse valdkonna lahenduste arendus- ja hooldusteenuse ostmine (215461)
Vastus selgitustaotlusele: Jr k
Tellija
Elering AS
Keskkonnaministeeriu mi Infotehnoloogiakeskus
Keskkonnaministeeriu mi Infotehnoloogiakeskus
Töö kirjeldus / Lepingu number
205 269
438 415,4 0
RmIT leidis, et selliselt asus kaebaja pakkumuses esitatud lepingute andmeid muutma. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest (RHS § 3 p 2) lähtuvalt ei ole aga lubatav probleemide tekkimisel pakkumuses esitatud andmeid asendada või välja vahetada. Pakkuja poolt selgitusega
4(16)
esitatud tõendites on esitatud andmed raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta, pakkumuse koosseisus esitatud hankepassis on aga ainult raamlepingute andmed. Lisaks eeltoodule tuvastas hankija, et kuivõrd Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihange „Tarkvaraarendus ja hooldusteenus“ (viitenumber 245409) on korraldatud raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga, siis ei vasta selgitusega esitatud tõendi andmetes tõele ka hankelepingu nr 6-2/22/162 juurde märgitud riigihanke viitenumber. RHRi andmete kohaselt on hankelepingu nr 6-2/22/162 aluseks oleva hanke (minikonkursi) viitenumber 255998, aga tõendil ja pakkuja hankepassis viidatakse hankele 245409, mis on raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke viitenumber. Kaebaja eksib hoolsuskohustuse vastu. Lisaks tõi RmIT välja, et eelpoolmainitud kahele Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse kahele tõendile, on kaebaja selgitusele lisanud ka kolmanda, Elering ASi, tõendi, millest võib välja lugeda, et pakkuja on sõlminud 427 000 eurot maksumusega lepingu. RHRist nähtub, et kaebaja hankepassis esitatud andmetega leping on raamleping. Vältimaks pakkuja suhtes eksliku otsuse tegemist, pöördus RmIT pärast selgitusega esitatud Elering ASi tõendi saamist päringuga Elering ASi poole. Elering AS vastas 05.05.2025 ning kinnitas, et sõlmitud lepingu näol on tegemist raamlepinguga. Ühtlasi juhtis Elering AS RmIT tähelepanu asjaolule, et viidatud raamlepingu alusel on küll suuremate tööde jaoks sõlmitud hankelepinguid, kuid ükski neist ei ületa 100 000 eurot. Eeltoodust tuleneb, et ka see referentsleping ei vasta RHADis esitatud tingimusele ja pakkuja on sihilikult esitanud hankijale eksitavaid andmeid kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks. Kokkuvõtvalt leidis RmIT, et kaebaja esitas hankepassis ühe hankelepingu, mis vastas RHADis esitatud kvalifitseerimistingimusele, kuid neli raamlepingut, mille esitamine ei olnud RHADis kvalifitseerimistingimuse täitmiseks lubatud, ei vasta kaebaja kogemus kogumis riigihankes seatud tingimustele tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuete osas ning kaebaja tuleb jätta kvalifitseerimata (RHS 98 lg 51).
7.RmIT 21.05.2025 otsustega kvalifitseeriti AKTSIASELTS HELMES ning jäeti ta kui edukas pakkuja kõrvaldamata.
8.Kaebaja esitas 23.05.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus: 1) tunnistada kehtetuks RmIT 16.05.2025 otsused: - jätta kaebaja kvalifitseerimata; - tunnistada AKTSIASELTSI HELMES pakkumus edukaks. 2) tunnistada kehtetuks RmIT 21.05.2025 otsused: - kvalifitseerida AKTSIASELTS HELMES; - jätta AKTSIASELTS HELMES kvalifitseerimata.
9.VAKO jättis 17.06.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 127-25/286703 kaebaja vaidlustuse rahuldamata.
10.Kaebaja esitas 27.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse RmIT 16.05.2025 ning 21.05.2025 otsuste ja VAKO 17.06.2025 otsuse tühistamiseks.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5(16)
11.Kaebaja tühistamisnõue põhineb sellel, et vastustaja jättis kaebaja kui majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkuja õigusvastaselt kvalifitseerimata. Kaebajal on sisuliselt kvalifikatsioon olemas
12.Kaebaja hankepassis esitatud hankelepingut nr 2.1-4/23/00053-46 peab vastustaja nõuetekohaseks. Raamlepingus, mille alusel viidatud hankeleping sõlmiti, on tellijaks RmIT. Selle raamlepingu alt on lisaks viidatud hankelepingule sõlmitud veel üle 70 hankelepingu, millest 10 on maksumusega vähemalt 100 000 eurot. Seega ei saanud olla vastustajal otsuse tegemise ajal kahtlust kvalifikatsiooni olemasolus ja vastustaja saanuks isegi tõendeid küsimata teha kaebaja kohta kvalifitseerimise otsuse (RHS § 104 lg 11). Raamlepingu nr 1 alusel on kaebajaga sõlmitud 6 hankelepingut. Sõlmitud hankelepingute hulgas on hankeleping nr 6-2/24/73 maksumusega 205 269,00 eurot. Raamlepingu nr 2 alusel on kaebajaga sõlmitud 18 hankelepingut. Sõlmitud hankelepingute hulgas on hankeleping nr 6-2/22/162 maksumusega 438 415,40 eurot. Raamlepingu nr 3 alusel on kaebaja täitnud vahemikus 19.04.2023—18.04.2024 tellimusi mahus 903 797,73 eurot. Raamlepingu nr 4 alusel on kaebaja täitnud hankelepinguid mahus 427 000 eurot, kuigi Elering AS kinnitusel ei ületa ühegi üksiku hankelepingu maksumus 100 000 eurot. Kokkuvõttes on kaebaja on viidanud viiele nõuetekohasele referentslepingule, kuigi nõutud on kaks lepingut. Kumbki osapool ei väitnud vaidlustusmenetluses, et kaebaja pole hankepassis viidatud raamlepingute alusel nõutud kvalifikatsiooni omandanud. Vaidlus on üksnes selles, kas kaebaja sai hankepassis viidata raamlepingutele, selmet viidata samade raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingutele. Kui mitte, siis kas puudus kaebaja hankepassis on selgitustega ületatav. Kaebaja võis viidata hankepassis raamlepingutele
13.Raamlepingutele viitamise keeld on tühine. Riigikohus on selgitanud, et seadusandja on piiritlenud, milliste andmete ja dokumentide esitamist võib hankija ettevõtja kvalifikatsiooni tõendamiseks nõuda. Hankes osalevate ettevõtjate ringile võib seada piiranguid vaid seaduses sätestatud juhtudel (Riigikohtu 16.11.2011 otsus asjas nr 3-3-1-65-11, p 26). RHS § 101 lg 1 p 2 võimaldab hankijal nõuda andmeid „lepingute“ kohta. Raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping (RHS § 4 p 15), nii nagu on leping ka hankeleping (RHS § 8 lg 1). Ettevõtja sisulise kogemuse tekkimisel ei ole tähtsust lepingu sõlmimise asjaoludel, st millise õigusliku regulatsiooni alusel toimusid selle sõlmimine ja lepingueelsed läbirääkimised. Kui raamlepingutele tuginemine ei ole võimalik, peaks taoline keeld olema seaduses sõnaselgelt kirjas. Isegi kui hankepass on puudusega, on puudus selgitustega ületatav
14.Euroopa Kohus on selgitanud, et pakkujal on õigus korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui on vaja vaid täpsustust (Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus C-599/10, p-d 36–40). Iseäranis ulatuslik on selgituste andmise võimalus ettevõtjate kvalitatiivse valiku kontekstis, kus on oht laskuda lubamatutesse läbirääkimistesse väiksem. Kvalifikatsiooni täpsustamisega ei muutu tingimused, mille valguses võtab pakkuja endale kohustuse kaupa 6(16)
tarnida või teenust osutada (Riigikohtu 13.06.2013 otsus asjas 3-3-1-24-13, p 21). Sel põhjusel on kohtupraktikas nt leitud, et pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele on võimalik tõendada ka vaidlustus- ja kohtumenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2022 otsus asjas nr 3-21-2664/28, p 35).
15.VAKO on ebaõigesti asunud seisukohale, et kaebaja ei ole andmeid täpsustanud, vaid on esitanud uusi andmeid. Kaebaja viitas teabevahetuses hankelepingutele, mis on sõlmitud samade raamlepingute alusel, millele viitas hankepassis. Kaebaja omandas nõutud kogemuse ühtaegu raam- kui hankelepingute alusel, kuna need on omavahel vältimatus seoses. Uute andmete esitamisega oleks tegemist siis, kui kaebaja oleks teabevahetuses esitanud hankelepingu, mida ei ole täidetud hankepassis viidatud raamlepingu alusel. Või siis, kui kaebaja oleks esitanud sootuks teise raamlepingu. Hankija saab küsida selgitusi lepingute kohta, millele on pakkuja hankepassis viidanud. Vastustaja otsus on ebaproportsionaalne
16.Riigikohus on sarnases kvalifitseerimist puudutavas vaidluses selgitanud, et iga viga hankepassi täitmisel ei tähenda iseenesest, et pakkuja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne (Riigikohtu 13.06.2013 otsus asjas 3-3-1-24-13, p 17). Hankemenetluses ei kehti formaliseerituse põhimõte (sama otsuse p 19). Proportsionaalsuse põhimõtte olulisust on eriti rõhutatud just kvalifikatsiooni kontrollimisel, kuna selle eesmärk ei ole kontrollida pakkuja vormide täitmise või dokumentide esitamise oskust, vaid sisulist võimekust hankelepingut täita. VAKO tõlgenduse õigsus tähendab, et ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingutele pole sisuliselt võimalik riigihangetes tugineda
17.VAKO ja vastustaja tõlgenduse ebaproportsionaalsus avaldub eriti ilmekalt raamlepingu nr 3 puhul. Tegemist on ühe pakkujaga sõlmitud raamlepinguga, kus valdava osa tööde jaoks (üle 90%) ei vormistatud eraldi n-ö hankelepingu dokumenti, vaid lepingut täideti jooksvalt tellimuste täitmise teel. Taolisi raamlepinguid, kus eraldi hankelepingu dokumenti ei sõlmita, kasutatakse riigihangetes tihti.
18.Täiendavates seisukohtades märgib kaebaja, et pakkumuse koostamine ja esitamine oli vaidlusaluses riigihankes väga ajamahukas töö. Võrreldes riigihankes pakkujalt nõutava sisendi mahu ja dokumentide hulgaga on etteheidetav puudus marginaalne. Kaebaja pakkumus oli kuue ettevõtja seast majanduslikult soodsaim (proovitöö andis kuni 55, maksumus kuni 45 punkti). Sõlmitava raamlepingu maksimaalne maksumus on 3,3 mln eurot. Üheks riigihanke korraldamise üldpõhimõtteks on rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine (RHS § 3 p 5). Pakkuja menetlusest kõrvale jätmine sellise puuduse tõttu, nagu praegu vaidluse all, on selle põhimõttega selges vastuolus. Nagu Riigikohus on selgitanud: „Pakkujate ebamõistlik kvalifitseerimata jätmine takistaks rahaliste vahendite säästlikku kasutamist ja konkurentsi tõhusat ärakasutamist (RHS § 3 p-d 1 ja 4).“
VASTUSTAJA SEISUKOHT
19.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. 7(16)
Kaebajal on sisuliselt kvalifikatsioon olemas
20.Kvalifitseerimistingimuse sõnastust aluseks võttes ei piisa sellest, et „kaebajal on sisuliselt kvalifikatsioon olemas“, vaid kvalifitseerimiseks vajalikud andmed oleks tulnud esitada hankepassis nagu näeb ette RHS § 104 lg 2 ja kvalifitseerimistingimuse sõnastus.
21.Kaebaja esitas hankepassis andmed ühe hankelepingu ja nelja raamlepingu kohta (vastus kaebusele lisa 2). Selgitusi ja täpsustusi saab hankija küsida hankepassis esitatud andmete kohta (RHS § 104 lg 7), mida hankija ka tegi (vastus kaebusele lisa 3), kuid selgitustaotlusele vastates esitas kaebaja ilma ühegi põhjenduseta lihtsalt uute lepingute andmed - tõendid tellijatelt uute lepingute kuupäevade, uute maksumuste ja uute lepingu numbritega (vastus kaebusele lisa 4). Ehk andmed, mida kaebaja pidi esitama hankepassis, esitas kaebaja läbi teabevahetuse selgitusega. Eeltoodut arvestades jättis vastustaja kaebaja kvalifitseerimata (vastus kaebusele lisa 5). Pakkumuse koostamine ja sisustamine on pakkuja kohustus, mitte hankija oma. Kaebaja võis viidata hankepassis raamlepingutele
22.Kvalifitseerimistingimuse kehtestamise eesmärk on tuvastada pakkuja suutlikkus kohaselt täita sarnaseid lepinguid, mille teostamist oli pakkujatelt nõutud kvalifitseerimistingimuses. RmIT jaoks ei oma tähtsust suvaliste IT-arendus ja-hooldustööde teostamine, vaid just selliste konkreetse mahu ja sisuga tööde teostamine nagu oli kirjas kvalifitseerimistingimuses, et veenduda selles, et pakkujatel oleks varasem kogemus selliste tööde teostamisel, mis omakorda annab kindluse, et pakkuja suudab ka tulevikus sellistele tingimustele vastavaid lepinguid täita. Raamlepingu esitamisega selle eesmärgi täitmine pole võimalik. Kogemuse saab pakkuja mitte sellest, et ta on sõlminud raamlepingu, vaid sellest, et ta on raamlepingu alusel sõlminud hankijaga hankelepingu ja seda nõuetekohaselt täitnud. Sellest tulenevalt oli sätestatud vaidlusaluses riigihankes ka raamlepingute esitamise keeld. Kuivõrd raamlepingud ilma sõlmitud hankelepinguta ei võimalda tõendada näiteks konkreetset tööde sisu ega ka seda, kas raamlepingu alusel on üldse midagi tellitud või üle antud, siis ei saa raamlepingud vastata riigihankes esitatud nõudele. Isegi kui hankepass on puudusega, on puudus selgitustega ületatav
23.RHS § 104 lõige 7 ei näe ette, et pakkuja võiks andmeid, mida ta pidi esitama hankepassis, esitada täiendavalt hiljem. Seega ei ole kaebaja hankepassis esinev puudus selgitustega kõrvaldatav.
24.Hankija ei saa kvalifikatsiooni kontrollimise käigus hakata vaidlustaja eest valima lepinguid, millega vaidlustaja võiks soovida oma kvalifikatsiooni tõendada, samuti ei saa hankija asuda registriandmete kohta selgitusi küsima lepingute kohta, millele tuginemisele pole vaidlustaja hankepassis isegi viidanud. Vastustaja otsus on ebaproportsionaalne
25.Kaebaja hinnangul on RmIT otsus kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta ebaproportsionaalne, sest kaebaja tegi hankepassi täitmisel vaid pisivea. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ja on seisukohal, vastustaja ei oleks saanud teha teistsugust otsust. Vastustaja ei oleks saanud aktsepteerida kaebaja poolt selgitusega esitatud uusi tõendeid (lepingute andmeid), mida kaebaja ei esitanud hankepassis, sest vastasel juhul oleks vastustaja läinud vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2) ning hankija läbipaistva ja kontrollitava tegevusega riigihanke korraldamisel (RHS § 3 p 1). 8(16)
26.Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud: 1) mis takistas kaebajal esitada neid samu andmeid koos pakkumusega, mida pakkuja sooviks esitada ja esitaski koos selgitusega? VAKO-le esitatud vaidlustuse punktis 2.14 on vaidlustaja selgitanud, et „ilmselgelt on vaidlustaja soovinud tõendada vastavust referentslepingute nõudele just raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguga“, millega vastustaja hinnangul kaebaja ka ise möönis, et eksis hankepassi täitmisel ega olnud piisavalt hoolas 2) miks pakkuja esitas kvalifitseerimiseks raamlepingu andmed, kuigi riigihanke kvalifitseerimistingimuses oli selgelt kirjas, et referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid? 3) miks peaks hankija tegema kaebajale erandi ja võimaldama tal esitada kvalifitseerimiseks vajalikud lepingu andmed pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kui need tuli kõikidel pakkujatel esitada koos pakkumusega hankepassis? VAKO tõlgenduse õigsus tähendab, et ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingutele pole sisuliselt võimalik riigihangetes tugineda
27.Kuna kaebus puudutab vaidlust, kas kvalifitseerimistingimuste täitmisel on võimalik raamlepingutele tugineda, siis ei oma tähtsust, kas raamlepingud on sõlmitud ühe pakkujaga või mitme pakkuja, sest raamleping on vaid vahend/meetod hankelepingute sõlmimiseks ja ei sobi üldse kvalifitseerimistingimuste täitmiseks. Kaebaja väide, mille kohaselt „Taolisi /ühe pakkujaga/ raamlepinguid, kus eraldi hankelepingu dokumenti ei sõlmita, kasutatakse riigihangetes tihti“, ei vasta tõele. Ka ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitakse kas hankeleping või esitatakse tellimus ja pakkumus, mida käsitletakse hankelepingu dokumendina. Raamlepingut ei täideta nö otse ilma hankelepinguta (RHS § 4 p 15 ja § 30 lg 1-4). Täpselt samamoodi täideti raamlepingut nr 3 (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse riigihanke „Tervishoiukorralduse infosüsteemi (MEDRE2) hooldus- ja arendustööd“ (259652) tulemusel sõlmitud ühe pakkujaga raamleping).
28.Kui on sõlmitud ühe pakkujaga raamleping, mille alusel on aga täidetud hankeleping, mis vastab hankes seatud tingimustele, siis saab ka ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingule tuginedes täita kvalifitseerimistingimuse. Seda kinnitab kaebaja hankepassis esitatud leping nr 1 (Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihanke „Maksu- ja Tolliameti arvestussüsteemi ja teiste infosüsteemide arendus- ja hooldusteenus“ (246185) tulemusel sõlmitud hankeleping nr 2.1-4/23/00053-46). See hankeleping on sõlmitud ühe pakkujaga raamlepingu alusel. Kaebajal oli vaja vaid esitada selline raamlepingu alusel sõlmitud ja hanketingimustele vastav hankeleping hankepassis, nagu nõudis kvalifitseerimistingimus. Kolmanda isikuga seotud nõue
29.Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, tema kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamist on taotletud üksnes põhjusel, et kaebaja eeldab, et ta on ebaõigesti jäetud kvalifitseerimata. Vastustaja hinnangul on kaebaja jäetud kvalifitseerimata õiguspäraselt, mistõttu tuleb hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt jätta rahuldamata ka kaebaja taotlus kolmanda isiku pakkumuse edukas tunnistamise, viimase kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsustele.
30.Täiendavates seisukohtades viitab RmIT Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2019 otsusele asjas 3-19-631 (p 16), milles kohus selgitas, et isegi sisulise kontrolli läbiviimisel ei pea hankija tal mingi teabe olemasolul (mis ei tulene avalikest registritest ega pole pakkuja poolt avaldatud) asuma eeldama selle teabe kasutada soovimist pakkuja poolt, kuna hankija ei saa pakkuja eest 9(16)
kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid. Nagu vastustaja on kohtule tõendanud, siis vähe sellest, et kaebaja eksis selle vastu, et esitas kvalifitseerimiseks raamlepingute andmed (mida teha ei tohtinud), ei olnud kahe hankepassis esitatud raamlepingu alusel sõlmitud ka ühtegi sellist hankelepingut, mis vastaks kvalifitseerimistingimusele. RHS § 104 lg-d 7 ja 8 võimaldavad hankijal küsida selgitusi ja tõendeid hankepassis esitatud andmete kohta. RHS § 104 lõige 6 kohaselt teeb hankija otsuse hankepassis esitatud teabe alusel. Seega kui pakkuja jätab hankepassis andmed esitamata või esitab seal ekslikud andmed, siis viidatud sätted ei võimalda selgitusega esitada uusi andmeid oma kvalifikatsiooni olemasolu kohta, samuti ei ole hankija kohustatud tegema otsust pakkuja kvalifitseerimise kohta selgitustega esitatud lepingute alusel. Riigihange avaldati riigihangete registris 22.11.2024 ja pakkumused tuli esitada 16.01.2025, seega oli riigihankes pakkujatel pea kaks korda pikem tähtaeg pakkumuse koostamiseks, kui seaduses nõutud miinimum (RHS § 93 lg 1 p 4). Nimetatud ajaraami efektiivselt ära kasutades oleks kaebaja jõudnud leida kvalifitseerimistingimuse täitmiseks vajalike lepingute andmed ja need hankepassis kajastada. Vastustaja selgitustaotlusele vastates suutis kaebaja lepingud leida 3 tööpäeva jooksul. Seega ei olnud vajalike andmete esitamata jätmise põhjuseks aeg, vaid hooletus. Majandusliku soodsuse aspekt ei kaalu üles riigihanke läbipaistvat ja kontrollitavat läbiviimist. Vastustaja ei saa eirata riigihankes enda kehtestatud tingimuste täitmata jätmist seetõttu, et saaks sõlmida lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
31.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidluse tuum on kaebaja poolt RHAD-s sätestatud tingimustest kinnipidamises. RHAD kehtib sellisena, nagu ta pakkumuste esitamise ajahetkel kehtis ja see välistas raamlepingule tuginemise ning hankija on sellest rangelt kinni pidanud. Kaebajal on sisuliselt kvalifikatsioon olemas
32.Kaebaja ei ole oma kvalifikatsiooni olemasolu suutnud tõendada pakkumuse koosseisus esitatud andmete põhjal ega ka selgitustaotlusele vastamisel esitatud täiendavate dokumentidega (vastavalt hankekomisjoni protokollile).
33.Kaebaja hinnangul ei ole vaidlust selles, et ta soovib tugineda kvalifikatsiooni tõendamisel hankepassis nimetatud nelja raamlepingu asemel hoopis teabevahetuse teel esitatud täiendavatele hankelepingutele, mis on välja toodud nii vaidlustuses kui ka kaebuses. Seega on ilmne, et kaebaja ei ole nende hankelepingute andmeid esitatud hankepassis ega üheski muus pakkumuse koosseisus olevas dokumendis isegi mitte viiteliselt, rääkimata konkreetselt hankepassi väljadel nõutud andmete esitamisest. Tegemist on uute pakkumuse esitamise tähtaja järel esitatud hankelepingutega.
34.Hankijal ei ole kohustust raamlepingu viidete alusel minna ja asuda uurima, milliseid hankelepinguid täpsemalt täidetud on. Esiteks, ei ole RHR-is avalikult kättesaadavad hankelepingu sisu puudutavad andmed raamlepingu alusel, vaid näha on üksnes maksumus, periood ja täitmise fakt. Teiseks, ei ole hankijal ka sellist kohustust hakata otsima pakkuja hoolsuskohustuse täitmiseks ise tõendeid ja sobilikke hankelepinguid – seda peab tegema pakkuja oma pakkumuse koosseisus ja kaebaja seda ei teinud.
10(16)
Tallinna Ringkonnakohus on 11.12.2024 otsuses asjas nr 3-24-2551 (p 13) ühemõtteliselt leidnud, et hankemenetluses peab pakkuja tõendama enda vastavust, mitte hankija tema mittevastavust kvalifitseerimisetingimustele. Riigikohus on 13.06.2013 otsuses asjas 3-3-1-24-13 (p 21) selgitanud, et „hankija kaalutlusõigus täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmisel ei tähenda õigust otsustada nõude esitamise üle meelevaldselt. See ohustaks pakkujate võrdset kohtlemist. Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus.“ Selleks kaalukaks põhjuseks võiks olla ebaselgus hanketingimuses aga praegusel juhul oli kvalifitseerimistingimus sõnastatud väga selgelt – üksnes raamleping referentslepinguks ei sobi ja esitama peab raamlepingu alt sõlmitud hankelepingu(d). Kaebaja võis viidata hankepassis raamlepingutele
35.Hankija otsus põhineb RHAD-s sisalduval lausel, mis sisaldab expressis verbis keeldu esitada referentslepinguna raamlepingut tulenevalt raamlepingu olemusest. RHS § 4 p 15 kohaselt on raamleping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused. Raamleping loob seega suletud süsteemina toimiva alusraamistiku teatud liiki hankelepingute sõlmimiseks kindlate isikute vahel kas raamlepingus kindlaksmääratud tingimustel või igakordsete minikonkursside tulemusel. Raamlepingust ei tulene selle pooltele hankelepingutega sarnaseid õigusi ega kohustusi, st raamlepingu alusel ei toimu toodete müüki ega teenuste osutamist Samuti ei tulene raamlepingust hankijale kohustust hankelepinguid sõlmida. Raamleping ei ole hankelepingu liik, kuigi RHS § 29 lg 1 alusel kohalduvad raamlepingule paljuski hankelepingu sätted. Raamlepingu peamine erisus hankelepingust seisneb selles, et raamlepinguga ei ole hankija kohustatud tellima raamlepinguga hõlmatud ehitustöid, asju või teenuseid. See tähendab, et raamlepingu võib hankija jätta täies ulatuses kasutamata, st mitte sõlmida selle alusel ühtegi hankelepingut. Raamlepingut on kirjeldatud kui ebapiisava õigusliku siduvusega lepingut, mille jõustamiseks on tarvis sõlmida hankeleping (E. Pallo, RHS § 29/4. M. A. Simovart, M. Parind. (koost.) Riigihangete seadus. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2019). Kaebaja väide, et ta ilmselgelt soovis raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele tugineda, ei ole tõendatud. Hankepassis ta mistahes viiteid hankelepingutele ei teinud. Hankekomisjoni protokolli kohaselt esitati teabevahetuse raames veel ebaselgeid eksitavaid andmeid selle kohta, mis täpne leping ja millise minikonkursi alt tegelikult sõlmitud on. Lisaks tekkis hankekomisjonil koguni kahtlus sellest, kas kaebaja kinnituskiri käsitleb üldse raam- või hankelepingut. Kaebaja on selgelt eksinud nii pakkumuse kui teabevahetuse raames andmete esitamisel, mistõttu ei ole hankijal olnud faktiliselt pakkumuse koosseisus esitatud andmete pinnalt võimalik tuvastada üheselt kaebaja kvalifikatsioonile vastavus. Sellises olukorras on aga ainuõige jätta pakkuja kvalifitseerimata. Isegi kui hankepass on puudusega, on puudus selgitustega ületatav
36.Kaebaja poolt hankepassi lisamata jäänud andmed konkreetsete, kvalifitseerimistingimustele vastavate, hankelepingute kohta on sisuline puudus, mida ei ole võimalik kõrvaldada selgituste teel. Tegemist ei ole esitatud andmete täpsustamisega, vaid täiesti uute andmetega, mida hankijal ei ole võimalik arvesse võtta otsuse tegemisel.
11(16)
37.Euroopa Kohtu praktika kohaselt on selgituste teel pakkumuse täpsustamisel kaks eeldust. Esimene neist on, et üldjuhul lubatud selgitused, millega ei kaasne dokumentide sisulist muutmist. Teiseks, hankija on RHAD-s selgesõnu sätestanud raamlepingutele tuginemise keelu, mille kohta on Euroopa Kohus leidnud, et hankija ei tohi hankija kalduda kõrvale tema enda poolt RHAD-s sätestatud piirangutest. Seega ei ole aga kumbki selline eeldus täidetud. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et kõrvalekaldumine eelnevas punktis märgitud eeldustest on lubatud vaid erandjuhtudel, kui seda õigustavad objektiivsed erandlikud asjaolud. Eelkõige võiks erikohtlemine olla lubatud juhul, kui ettevõtja jättis andmed või dokumendid esitamata hankijast tuleneva või mõne muu erandliku asjaolu tõttu, mida ta ei saanud ette näha ega mõistlikult vältida. On ilmne, et kaebajal puudusid mistahes piirangud hankepassis õigete andmete esitamiseks.
38.Täiendavates seisukohtades toob kolmas isik välja Euroopa Kohtu 07.09.2021 otsuse C-927/19 (p 94), mille kohus leidis, et hankija õiguse, kas lubada edukal pakkujal oma esialgset pakkumust hiljem täiendada või selgitada, ulatus sõltub direktiivi 2014/24 art 56 lg 3 sätete ning eelkõige selles viidatud võrdse kohtlemise põhimõtte nõuete järgmisest, ning mitte sellest, mida selgitused puudutavad. Sellest järeldub, et selgituste küsimise ja vastuse arvesse võtmise lubatavus ei ole seotud sellega, kas need puudutavad pakkumusega või kvalitatiivse valikuga seotud dokumente, vaid sellest, millist tähtsust puuduolevad või valed andmed omavad ning millist mõju omaks nende arvesse võtmine ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttele. Seega tuleb selgituse arvestamise lubatavust hinnata läbi võrdse kohtlemise põhimõtte, mida hankija on ka kahtlemata teinud põhjaliku kaalutlusotsuse raames. Vastustaja otsus on ebaproportsionaalne
39.Käesoleval juhul ei ole võimalik lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, kuna see rikuks seejuures teisi olulisi üldpõhimõtteid. Läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted on proportsionaalsuse põhimõttest kaalukamad, sest Euroopa Kohus on neid põhimõtteid proportsionaalsuse põhimõttele eelistanud. Kolmanda isikuga seotud nõue
40.Hankija tegevus kaebaja kvalifitseerimata jätmisel on olnud õiguspärane, mistõttu on ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õiguspärane.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
41.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et vastustaja kehtestas õiguspärase RHAD kvalifitseerimistingimuse, millega välistas pakkujate õiguse kogemuse tõendamisel tugineda raamlepingutele. See keeld oli selgelt sõnastatud ja pidi olema hoolsale ettevõtjale arusaadav. Kaebaja eksis keelu vastu pakkumuse koosseisus hankepassi esitades. RmIT selgitustaotlusele vastates viitamine hankelepingutele on uute andmete esitamine, st pakkumuse muutmine, mis ei ole lubatav. Kuna kaebaja ei esitanud hankepassiga tõendanud nõutud kogemust, siis jättis RmIT kaebaja õiguspäraselt kvalifitseerimata. Kaebajal on sisuliselt kvalifikatsioon olemas
12(16)
42.Kohtupraktikas on järjekindlalt leitud, et pakkuja peab hankemenetluses tõendama enda vastavust, mitte hankija tema mittevastavust kvalifitseerimisetingimustele (Tallinna Ringkonnakohus on 11.12.2024 otsuses asjas nr 3-24-2551, p 13). Seega oli kaebaja kohustus tõendada, et tal on RHAD-le vastav kogemus olemas. Selleks pidi ta RHAD dokumendis hankepass esitama andmed, mis kinnitavad kogemust: Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2 (kaks) Java tehnoloogial põhinevat tarkvara arendustööde lepingut, maksumusega vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta iga lepingu kohta. RHS § 104 lg 2 p 2 kohaselt peab hankepass sisaldama kvalifitseerimiseks nõutud andmeid ehk kui kaebaja soovis tõendada oma vastavust referentslepingutele just raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutega, siis oleks nimetatud hankelepingute andmed pidanud sisalduma hankepassis. Puudub vaidlus, et kaebaja esitatud hankepass ei sisaldanud kvalifitseerimiseks nõutud andmeid. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et vastustajal oli hankepassi alusel võimalik veenduda kaebaja kogemuses. RmIT oli õigus kaebaja kvalifitseerimise üle otsustada üksnes tema enda poolt kehtestatud RHAD alusel. Kaebaja võis viidata hankepassis raamlepingutele
43.Kohus ei nõustu kaebajaga, et RmIT kehtestatud keeld tugineda referentslepinguna raamlepingule on õigusvastane. Selline keeld on kooskõlas RHS § 101 lg-ga 2, mis näeb ette hankija õiguse määrata kindlaks teenuste osutamise leping(ud) pakkuja kutsealase kvalifikatsiooni tõendamiseks. Erialakirjanduses on selgitatud, et raamlepingust ei tulene selle pooltele hankelepingutega sarnaseid õigusi ega kohustusi, st raamlepingu alusel ei toimu toodete müüki ega teenuste osutamist. Samuti ei tulene raamlepingust hankijale kohustust hankelepinguid sõlmida. Raamleping ei ole hankelepingu liik (M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne Tallinn: Juura 2019, lk 75). Sellest tulenevalt on arusaadav, miks RmIT sellise kvalifitseerimistingimuse RHAD-s seadis. Kaebaja ei ole RHAD vaidlustanud, mistõttu tuli hankijal kaebaja pakkumust hinnates lähtuda kvalifitseerimistingimusest. Samuti pidi kaebaja kui hoolikas ettevõtja kvalifikatsiooni tõendamise nõudest lähtuma. Kvalifitseerimistingimusest nähtub üheselt, et raamlepinguid ei saanud esitada kui referentslepinguid. Seega on õiguspärane RmIT seisukoht, et kaebaja esitas hankepassis ühe hankelepingu, mis vastas RHADis esitatud kvalifitseerimistingimusele, kuid neli raamlepingut, mille esitamine ei olnud RHADis kvalifitseerimistingimuse täitmiseks lubatud. Isegi kui hankepass on puudusega, on puudus selgitustega ületatav
44.Põhiline vaidlus taandub sellele, kas teabevahetuse käigus andmete esitamine kahe hankelepingu kohta on uute andmete esitamine või mitte. Samuti, kas hankepassis raamlepingutele viitamine on inimlik eksimus, mille kaebaja oleks saanud kõrvaldada teabevahetuse käigus. 13(16)
45.Kaebaja leiab, et pakkujal on õigus korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui on vaja vaid täpsustust (Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus C-599/10, p-d 36–40). Täpsemalt leidis Euroopa Kohus selle otsuse p-s 40, et erandjuhul on õigus korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist. Kohus ei nõustu, et käesoleval juhul on kaebaja teabevahetuse käigus üksnes täpsustanud hankepassis esitatud andmeid või parandanud ilmsed tehnilised vead. RmIT on kaebaja kvalifitseerimata jätmise põhjendustes (hankekomisjoni protokoll) selgitanud järgmist. Vastusena selgitustaotlusele ei täpsustanud kaebaja hankepassis esitatud andmeid ega esitanud hankepassis esitatud andmetega kooskõlas olevaid lepinguid, vaid kaebaja esitas kolm tõendit tööde tellijatelt, millega soovis tõendada oma vastavust hankes seatud kvalifitseerimistingimusele. Nende tõendite alusel tuvastas RmIT, et kaebaja esitas andmed kahe hankelepingu (hankeleping nr 6-2/24/73 ja hankeleping 6-2/22/162) ning nende maksumuse kohta, mis ei vastanud hankepassis esitatule. Kohus veendus hankekomisjoni protokollis toodud tabelite, kaebaja hankepassi ja vastuse hankija selgitustaotlusele alusel, et RmIT põhjendused on asjakohased. Seega ei täpsustanud kaebaja hankepassis esitatud andmeid, vaid esitas uued andmed pärast pakkumuse esitamise tähtaega. Lähtudes pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest (RHS § 3 lg 2) ei olnud RmIT-l õigust kaebaja muudetud pakkumust arvestada. Asjakohane on kolmanda isiku viide Euroopa Kohtu 07.09.2021 otsusele C-927/19, milles kohus leidis järgmist: ettevõtjalt selgituste nõudmisega ei saa kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud andmete edastamata jätmises, kuna hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest. Lisaks ei või selline nõudmine viia selleni, et asjaomane pakkuja esitab midagi, mida saab tegelikult pidada uueks pakkumuseks (vt analoogia alusel 29. märtsi 2012. aasta kohtuotsus SAG ELV Slovensko jt, C-599/10, EU:C:2012:191, punkt 40; 10. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus Manova, C-336/12, EU:C:2013:647, punktid 36 ja 40, ning 28. veebruari 2018. aasta kohtuotsus MA.T.I. SUD ja Duemme SGR, C-523/16 ja C-536/16, EU:C:2018:122, punktid 51 ja 52), p 93).
46.Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2022 otsus asjas nr 3-21-2664 ei ole asjakohane, sest see on tehtud teistsuguses olukorras. Selle otsuse p-s 35 märgib ringkonnakohus: Hankija esitas vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses täiendavaid tõendeid referentslepingute kohta. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, et pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele on võimalik tõendada ka vaidlustus- ja kohtumenetluses. See aitab vältida uut kohtuvaidlust ning on põhjendatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (Riigikohtu 04.11.2020 otsus asjas nr 3-20-924, p 32). Otsuse p 35 mõistmiseks tuleb aga arvestada, millises kontekstis ringkonnakohus oma seisukohta väljendas. See selgub otsuse p 35 ja 37 kogumist lugedes: VAKO leidis, et hankepassi ja tellija kinnituste põhjal ei saanud hankija lugeda kolmandate isikute referentslepinguid kvalifitseerimise tingimustele vastavaks, kuivõrd lepingute alusel tehti nii tänava- ja teehooldustöid kui ka haljastute hooldustöid, ning hankemenetluses esitatud teabe põhjal polnud tuvastatav, millises summas tehti konkreetseid töid vahemikus august 2018 kuni 19.08.2021. 14(16)
Otsuse p-s 37 hindab ringkonnakohus VAKO seisukohti selles osas, kas pakkujal oli võimalik tugineda soovitud referentslepingutele. Seega hindas ringkonnakohus sisuliselt lepingute sisu. Käesoleva vaidluse olukord on sellest oluliselt erinev. Seega ei ole ringkonnakohtu otsuses viidatu ülekantav käesolevale vaidlusele.
47.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja ei saanud hankepassis olevat puudust kõrvaldada selgitustaotlusele vastamise teel. Vastustaja otsus on ebaproportsionaalne
48.RmIT otsuse õiguspärasust ei saa seada sõltuvusse sellest, milline on riigihanke maksumus. Samuti ei oma tähtsust, millise osakaalu moodustas hankepassi kogemuse kohta esitatud andmed pakkumuse tervikust. Kohus nõustub kolmanda isikuga selles, et proportsionaalsuse põhimõtet ei saa eelistada pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttele. Kvalifitseerimistingimused olid ühte moodi teatavaks tehtu kõikidele pakkujatele. Kaebaja pakkumus ei vasta kvalifitseerimistingimustele seetõttu, et kaebaja jättis hoolsuskohustuse rikkumise tõttu esitamata nõutud andmed. VAKO tõlgenduse õigsus tähendab, et ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingutele pole sisuliselt võimalik riigihangetes tugineda Kohus nõustub RmIT-ga, et kaebus puudutab vaidlust, kas kvalifitseerimistingimuste täitmisel on võimalik raamlepingutele tugineda. Raamlepingu olemusest tulenevalt, sõltumata pakkujate arvust, sõlmitakse raamlepingu alusel kas hankeleping või esitatakse tellimus ja pakkumus, mida käsitletakse hankelepingu dokumendina. Raamlepingut ei täideta nö otse ilma hankelepinguta (RHS § 4 p 15 ja § 30 lg 1-4). Kui on sõlmitud ühe pakkujaga raamleping, mille alusel on täidetud hankeleping, mis vastab hankes seatud tingimustele, siis saab ka ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingule tuginedes täita kvalifitseerimistingimuse. Seega ei ole kaebaja väide põhjendatud. Kolmanda isikuga seotud nõue
49.Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, tema kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamist on taotletud üksnes põhjusel, et kaebaja eeldab, et ta on ebaõigesti jäetud kvalifitseerimata. Kuna kaebaja jäeti õiguspäraselt kvalifitseerimata, siis tuleb hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt jätta rahuldamata kaebaja taotlus kolmanda isiku pakkumuse edukas tunnistamise, viimase kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsustele. Menetluskulud
50.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuivõrd otsus tehakse kaebaja kahjuks, tuleb kaebajal hüvitada kolmanda isiku menetluskulud (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetluskulude väljamõistmist taotleva menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (Riigikohtu 11.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-663, punkt 23).
15(16)
Kolmas isik taotleb kaebajalt 2707,50 eurot õigusabikulude käibemaksuta väljamõistmist. Kohus leiab, et sellises suuruses menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.