lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-3129/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 02.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3129/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1202
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-3129/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium16.10.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3129

Määruse kuupäev

2. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema toitlustamisega

RESOLUTSIOON

Tagastada X-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (kaebaja) esitas 20. juulil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1050 eurot. Vanglas oli 20. juulil 2025 hommikusöögiks ja lõunasöögiks tatar, kuigi lõunasöögiks pidi olema kartulipüree. Kaebajal on tatra vastu allergia ning ta oli hommikul ja lõunaajal näljas. Vangla alandas kaebaja väärikust. Viru Vangla jättis 22. septembri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/333-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja kahjunõude vaatas läbi Viru Vangla haldusosakonna juhataja, kuna kahjunõue puudutas Viru Vangla struktuuri kuuluva vanglateenistuse haldusosakonna tegevust. Kaebajal ei ole õigust nõuda endale meelepärast menüüd ning vangiregistri andmetel ei ole tervishoiutöötajate poolt kaebajale eritoitlustamist, sh vältida tatra pakkumist, ette nähtud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Kaebaja esitas 22. juulil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 800 eurot (registreerimisnumber 2-25/2-2/9211). Kaebajale on alates 1. juulist kuni
22.juulini 2025 antud igapäevaselt diabeeti põdevatele isikutele mõeldud teed ehk ilma suhkruta teed. Vangla alandab kaebaja inimväärikust. Viru Vangla jättis 23. septembri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/341-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vangla pakutud toit vastab nõuetele. Tee kalkulatsioon on järgmine: 15 g suhkrut 250 ml tee kohta ehk 3 teelusikat tassi kohta. Tee valmib vastavalt kalkulatsioonile. Ebamõistlikult magusa tee sooviga tuleks teed magustada kauplusest ostetud magusainega. Diabeetikute tee on ilma

3-25-3129 suhkruta, kuid see on toidukärul markeerituna ja ei tohiks olla võimalust neid omavahel segi ajada.

3.Kaebaja esitas 23. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot seoses tema ebapiisava toitlustamisega. Alternatiivselt palub kaebaja tunnistada vangla tegevus õigusvastaseks. Kaebaja põhjendab, et
20.juulil 2025 oli menüüs kirjas, et lõunasöögiks on kartulipüree koos kalapihvide ja toorsalatiga. Kuna kartulikoorija oli katki, otsustati lõunasöögiks anda kartulipüree asemel tatart. Samal päeval oli hommikusöögiks ka tatar. Kaebajal on tatra vastu allergia. Seetõttu oli kaebaja 20. juulil 2025 hommikul ja lõunal söömata. Kaebaja pidi tundma nälga ning tundis, et tema väärikust alandatakse. Lisaks eeltoodule palub kaebaja menetleda ka tema kahjunõuet nr 2-25/2-2/9211, kuna vaidlus puudutab samuti toitlustamist.
4.Tartu Vangla esitas 1. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema 20. juulil 2025 ebapiisava toitlustamisega. Kuna kaebaja soovib, et kohus menetleks ka tema kahjunõuet registreerimisnumbriga 2-25/2-2/9211, siis mõistab kohus, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ka seoses asjaoluga, et talle anti ajavahemikul 1. juuli kuni 22. juuli 2025 ilma suhkruta teed. Kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust. Hüvitamiskaebuse raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva alternatiivse tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
6.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Vanglas pakutav toit peab katma kinnipeetava ööpäevase toiduenergia- ja toitainevajaduse, võtma arvesse kinnipeetava terviseseisundist tulenevaid toitumise erisusi, mille on määranud tervishoiutöötaja, ja arvestama rahvastiku üldisi toitumistavasid. Kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd ja kehalise aktiivsuse taset. Tervislikel põhjustel teisiti toituva kinnipeetava menüü erisuste kavandamisel lähtutakse tervishoiutöötaja soovitustest vastavalt vangistusseaduse § 51 lg 3 alusel kehtestatud või muus asjakohases andmekogus või dokumendis märgitule ning see planeeritakse koostöös toitlustajaga (sotsiaalministri 9. juuli 2025. a määrus nr 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ (määrus nr 29) § 2 lg 1, § 3 lg 1 ja § 6 lg 1). Kaebaja toidunormiks on määratud R3, mis tähendab määruse nr 29 § 3 lg 3 p 3 järgi, et tema ööpäevane toiduenergiavajadus on 2300-2700 kcal. Lisaks on talle määratud rõõsapiimavaba toidutüüp alates 2. detsembrist 2024 (dtl 12).
8.Asjaolu, et 20. juulil 2025 oli kaebaja hommikusöögi ja lõunasöögi osaks tatar, mida kaebaja enda väidete kohaselt tervislikel põhjustel süüa ei saa, ei saanud langetada kaebajale määratud päevast kogukaloraaži sellises ulatuses, mis võinuks põhjustada talle intensiivset nälga ning sellega kaasnevalt olulisi kannatusi. Kui kaebaja ei saanud hommikul ja lõunal

3-25-3129 süüa tatart, siis oli tal võimalik süüa teisi pakutavaid toiduaineid. Samuti oli tal võimalik süüa õhtusööki. Ühel päeval veidi väiksemas koguses toitlustamist ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Samuti ei saa kaebaja õigusi ülemääraselt kahjustada asjaolu, et tema tee ei olnud ajavahemikul 1. juuli kuni 22. juuli 2025 piisavalt magustatud. Eelkirjeldatu sai kaebajale põhjustada üksnes vähest heaolu langust.

9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
10.Vangla kinnitusel ei ole tervishoiutöötajad näidustanud kaebajale eritoitlustamist seoses tatratoodetega (dtl 10). Seega ei ole kaebajale pakutavast menüüst tatar välistatud. Kui kaebajal siiski esineb tatra vastu allergia, siis tuleb tal pöörduda tervishoiutöötajate poole, kes saavad kaebajale väljastada tõendi või soovituse kaebaja menüü muutmiseks. Kohtule ei ilmne, et tõele vastaks kaebaja väide, mille kohaselt anti talle ajavahemikul 1. juuli kuni 22. juuli 2025 diabeetikutele mõeldud teed, mis on ilma suhkruta. Vangla kinnitusel pakuti kaebajale hommikuti 250 ml teed, millele lisati 15 g suhkrut (dtl 13). Kohtul puudub alus vangla väidetes kahelda. Kohus nõustub vanglaga, et kui kaebaja hinnangul peaks tee olema magusam, siis on tal võimalik teed magustada vangla kauplusest ostetud magusainega. Isegi kui vangla tegevus kaebaja toitlustamisel oli õigusvastane, siis ei ole ilmselgelt tegemist rikkumistega, mis saanuks põhjustada kaebajale mittevaralist kahju. Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale teatud rahulolematust, ebamugavust ja heaolu langust, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Vangla tegevuse tõttu ei vähenenud kaebajale määratud kogukaloraaž oluliselt ning talle oli muus osas nõuetekohane toitlustamine tagatud. Vangla tegevust ei saa pidada kaebaja inimväärikust alandavaks. Kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud, siis puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14). Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium