lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-1779/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1779/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1009
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1779

Määruse kuupäev

30. september 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kartserikaristustega

RESOLUTSIOON

Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Siim Grossberg (kaebaja) esitas 28. märtsil 2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja paigutati ajavahemikul 13. kuni 28. jaanuar 2025 kartserikambrisse, kus ta oli sunnitud 15 päeva viibima väärikust alandatavates kinnipidamistingimustes. Kambris oli videovalve, kartserikamber on üleni metallist, voodivarustust lubati kasutada 8 tundi ööpäevas ja ta oli sunnitud olema 16 tundi päevas sundasendis ilma, et oleks saanud pehmel pinnal istuda või lamada. Kartserikamber asub tavalises eluosakonnas, kuid kaebaja pidi kandma kartseri vormi ja ta pidi läbi avatud eluosakonna kõndides viima voodivarustuse vastavasse ruumi ja tooma sealt tagasi. Teda hoiti kartseris üle lubatud maksimummäära, kaebaja sai pesta ainult üks kord nädalas ja helistada kaks korda nädalas. Kaebajal keelati televiisori vaatamine, toiduainete omamine ja tarbimine, raamatute lugemine, kauplusest sisseostude tegemine, hügieenitarvete kasutamine (v.a seep ja hambahari) ja fotode omamine. Kartserikaristusega ja sellele järgnevalt kaasneb 12-kuulise karistuse kehtivusajal kaebajale negatiivne mõju erinevate piirangute ja keeldude näol. Kõik kogumis alandab kaebaja väärikust, põhjustab talle heaolu langust ja vaimseid pingeid. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist kokku summas 3000 eurot, s.o 1500 eurot väärikuse alandamise ja 1500 eurot vaimse tervise kahjustamise eest.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla jättis 28. mai 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/140-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja suhtes pöörati kartserikaristus täitmisele 13. jaanuaril 2025 ning seda jätkati erinevate käskkirjade alusel kuni 28. jaanuarini 2025. Kaebaja paigutati

3-25-1779 distsiplinaarkaristuse täideviimise ajaks S7 eluosakonna kambrisse 402 ning kokku paiknes kaebaja eelmainitud kambris 15 päeva. Vanglale teadaolevalt ei kohaldatud kaebaja suhtes videojälgimist ning vanglale ei ole teada, et mõni kaebaja suhtes täitmisele pööratud distsiplinaarkaristus oleks tunnistatud õigusvastaseks.

2.1.Kuivõrd kaebaja etteheited kartserikaristuse kandmise ja tingimuste osas kaasnevad paratamatult distsiplinaarkaristuse täideviimisega, siis ei hakka vangla neid eraldi hindama. Vanglal ei ole võimalik lugeda enda tegevust õigusvastaseks, kui see on kehtiva õigusega kooskõlas. Samal põhjusel ei pea vangla vajalikuks hinnata distsiplinaarkaristuse kehtivusajast tulenevaid tagajärgi kinnipeetava suhtes.
2.2.Kaebajal oli 12. jaanuari 2025. a seisuga kehtivaid täitmisele pööramata kartserikaristusi kokku 15 päeva ning kaebaja enda tahteavaldusest tulenevalt otsustati kaebaja soovile vastu tulla ning lasta tal kõik 15 päeva järjest ära kanda. Vangla nendib, et kinnipeetava kartseris hoidmine rohkem kui 14 päeva järjest ei ole kehtiva õigusega kooskõlas, kuid kuna kinnipeetav vastavat soovi ise avaldas, siis oli vanglal olemas tema kehtiv nõusolek. Kuna tegemist ei ole ka kõiki asjaolusid arvestades intensiivse kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega, siis saab vangla sellist käitumist pidada lubatavaks.
2.3.Kaebaja heidab vanglale ette, et tema voodivarustuse kasutamist piirati kaheksale tunnile päevas. Seejuures on vanglale teada ning kaebaja on seda ka ise välja toonud, et tema enda voodivarustust kartseris viibimise ajal ei kasutanud. Nimelt ta keeldus õhtul enda voodivarustusele järgi minemast. Kuivõrd kaebaja heidab vanglale ette kartserikaristusega kaasnevaid halbu tingimusi, kuid tegi enda jaoks vabatahtlikult olukorra veelgi ebasoodsamaks, siis ei mõju kaebaja väited voodivarustuse kasutamise piirangute ning seeläbi temale lisakannatuste tekitamise osas tõsiseltvõetavatena.
2.4.Tartu Vanglas on tavapärane, et kinnipeetav paikneb kartserikaristuse kandmise ajal avatud eluosakonna kambris. Samuti ei näe vangistust reguleerivad õigusaktid ette, et isiku peaks kartserikaristuse kandmise ajal ümber paigutama eraldi osakonda.
3.Kaebaja esitas 3. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 3000 eurot. Kaebaja nõuab 1500 eurot väärikuse alandamise ja 1500 eurot vaimse tervise kahjustamise eest. Kaebaja paigutati ajavahemikul 13. kuni 28. jaanuar 2025 kartserikambrisse, kus ta oli sunnitud 15 päeva viibima väärikust alandatavates kinnipidamistingimustes. Kartserikaristusega ja sellele järgnevalt kaasneb 12-kuulise karistuse kehtivusajal kaebajale negatiivne mõju erinevate piirangute ja keeldude näol. Kõik kogumis alandab kaebaja väärikust, põhjustab talle heaolu langust ja vaimseid pingeid. Kaebaja kordab vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse põhjendusi. Kaebaja taotleb ekspertiisi teostamist, tunnistaja ülekuulamist, riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
4.Tartu Vangla esitas 9. juunil ja 12. juunil 2025 kohtule vastustena kohtunõuetele kohtueelse menetluse materjalid.
5.Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2025. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).

2

3-25-1779

6.Kaebaja esitas 11. septembril 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 24. septembri 2025. a määrusega tagastas. Nimetatud määruse sai kaebaja kätte 24. septembril 2025.

KOHTU SEISUKOHT

7.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
8.Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2025. a määrusega Siim Grossbergi kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu 11. septembri 2025. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust 24. septembril 2025, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Asjaolu, et kaebaja esitas 24. septembril 2025 ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu määruse jõustamise aega, sest ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks puudus kaebajal edasikaebeõigus (HKMS § 119 lg 1). Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema 25. septembril 2025 ja möödus 29. septembril 2025. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium