L.F-i (L.F) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inspektor-kontaktsiku tegevuse ja tegevusetusega karistuse täideviimisel
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus asjas nr 3-24-3326.
2.Jätta kaebaja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus menetlusdokumentide paberkandjal saamiseks rahuldamata.
4.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
1.L.F (edaspidi kaebaja) esitas 6. oktoobril 2024 Tartu Vanglale taotluse (registreeriti numbriga 1-13/24/563-1) mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses talle 1. juulil 2024 määratud inspektor-kontaktisiku R. Adari tegevuse ja tegevusetusega summas 2500 eurot. Kaebaja märkis, et tema inspektor-kontaktisik on takistuseks vangistusega kaasnevate eesmärkide täitmisel. Inspektor-kontaktisik on huvitatud täitma enda tööülesandeid valikuliselt. Kaebaja näeb inspektor-kontaktisikut üksnes siis, kui on vaja menetleda distsiplinaarrikkumisi. Kaebaja hinnangul on tema inspektor-kontaktisik motiveeritud tegelema üksnes distsiplinaarmenetluste ja karistamisega, millestki muust ametnik rääkida ei oska. Inspektor-kontaktisiku tegevus kahjustab kaebaja heaolu, tekitab temas ebastabiilseid tundeid, vihahooge ja stressi. Kaebaja ei soovi oma inspektor-kontaktisikuga tegemist teha. Kaebaja on seisukohal Tartu Vangla on ametisse nimetanud ebapädeva inspektorkontaktisiku, kes ei oska süüdimõistetud kinnipeetavatega tegeleda, sest ta on varem tegelenud vaid vahistatutega. Kaebaja leiab, et süüdimõistetud kinnipeetavat on vaja erinevate tegevustega taasühiskonnastada, temaga on vaja pidevalt suhelda ja motiveerida, kuid inspektor-kontaktisik R. Adari oma isikuomadustega ei ole selleks suuteline. Kaebaja hinnangul alandab ametniku tegevus ja tegevusetus tema inimväärikust. Tartu Vangla ei suuda seetõttu pakkuda kaebajale inimväärseid kinnipidamistingimusi.
3-24-3326
2.Tartu Vangla jättis 9. detsembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/563-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 9. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, taotledes Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku R. Adari tegevuse ning tegevusetusega tekitatud mittevaralise kahju summas 2500 eurot hüvitamist. Kaebaja kordab vanglale 6. oktoobril 2024 esitatud kahjunõude põhjendusi ega nõustu Tartu Vangla 9. detsembri 2024. a otsusega nr 113/24/563-2. Täiendavalt osutab kaebaja asjaolule, et inspektor-kontaktisik ei ole märganud, et tal esinevad erinevad vaimse tervise probleemid ning ta on jätnud vangla sellest teavitamata. Kaebaja leiab, et inspektor-kontaktisik on kohustatud tegema teavitustööd temaga igapäevaselt kokku puutuvate ametnike seas, et ametnikud oskaksid temaga suhelda ja käituda. Lisaks kuulub inspektor-kontaktisiku töökohustuste hulka ka suhtlusprogrammi läbiviimine, kuid ta ei suuda seda teostada, kuna ei oska inimestega suhelda. Kaebaja on seisukohal, et talle määratud inspektor-kontaktisik ei suuda oma ametikohustusi täita avatud eluosakonnas, kus suhtlus toimub vahetult. Kaebaja on seisukohal, et ametniku kirjeldatud tegevus ning tegevusetus alandab tema inimväärikust. Kaebaja taotleb algatada vangla sisekorraeeskirja ja vangistusseaduse (VangS) osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuna nendes puuduvad imperatiivsete sätete diskretsiooni piirid ja need võimaldavad vanglale lõputut kaalutlusõigust. Kaebuses on esitatud ka taotlused riigilõivust vabastamiseks, tunnistaja ülekuulamiseks ning riigi õigusabi andmiseks. Kaebaja vajab riigi õigusabi, kuna tema esitatud kaebuste hulk on suur ja tal on raske kohtuasjade materjalides orienteeruda.
4.Kaebaja esitas 24. veebruaril 2025 ja 10. märtsil 2025 kohtule avaldused. Kaebaja selgitas, et Tartu Vangla takistab tal alates 2024. a novembrist e-toimiku kasutamist. Kaebajal lastakse e-toimikus avada menetlusdokumendid, aga neile vastata ei võimaldata. Kaebaja vajab igapäevaselt e-toimikule ligipääsu. Kaebaja ei saa osaleda menetlustes e-toimiku vahendusel. Kõik kaebaja menetlusdokumendid asuvad e-toimikus. Kaebajale tuleb väljastada kõik menetlusdokumendid paberkandjal. Samuti tuleb kaebajale määrata riigi õigusabi korras advokaat, kes esindaks kaebajat menetlustes, millele kaebajal endal ligipääs puudub.
5.Tartu Vangla esitas 14. juulil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
6.Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 12. septembril 2025 kohtule, et 1. juuliks 2024 oli kaebajal talle individuaalses täitmiskavas määratud taasühiskonnastavad tegevused läbitud, v.a. kutsehariduse omandamine, mida käesoleval ajal ei ole Tartu Vanglas enam võimalik pakkuda. Vangla selgitas, et kohtunõudes väljatoodud perioodil puudusid kaebajal taasühiskonnastavad tegevused, mida inspektor-kontaktisikul tulnuks läbi viia või milles osalemiseks tulnuks inspektor-kontaktisikul kaebajat motiveerida. Kaebajaga tegelemine hõlmab paratamatult suures osas erinevate vastuskirjade koostamist ja muid haldusmenetluslikke toiminguid, k.a distsiplinaarmenetluste läbiviimist. Kaebaja on korduvalt nii kirjalikult kui ka suuliselt väljendanud, et ei soovi enda inspektor-kontaktisik R. Adariga suhelda ega koostööd teha. Tegemist on kaebaja enda valikuga. Vangla toob välja, et kaebaja inspektor-kontaktisik on 13. augustil 2025 koostanud kaebaja suhtes iseloomustuse seoses ennetähtaegse vabastamise võimalusega. Lisaks algatas inspektor-kontaktisik kaebaja üksikvangistuse leevendusmeetmena teostatava suhtlusprogrammi. Programmi teostati 21. oktoobrist 2024 kuni 31. jaanuarini 2025 ning 21. veebruarist 2025 kuni 13. augustini 2025, kuid kaebaja ei soostunud selle raames ametnikuga kordagi vestlema. Vangla rõhutab, et vaatamata kaebaja poolsele soovimatusele enda inspektor-kontaktisikuga koostööd teha käib
2
3-24-3326 inspektor-kontaktisik iganädalaselt kaebaja juures ühel või enamal korral vestlemas jms toiminguid teostamas.
KOHTU SEISUKOHT
I
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega, arvestades, et kaebaja viitab kaebuses Tartu Vangla 9. detsembri 2024. a otsusele nr 1-13/24/563-2, leides, et tema kahjunõue tuleb rahuldada, ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse, taotledes mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu nõudis seda vanglale 6. oktoobril 2024 esitatud kahjunõudes nr 1-13/24/563-1. Seega nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema inimväärikuse alandamisega talle määratud inspektor-kontaktisiku R. Adari tegevuse ja tegevusetusega tema karistuse täideviimisel. Täpsemalt mõistab kohus, et kaebaja heidab vanglale ette, et inspektor-kontaktisik on motiveeritud tegelema üksnes distsiplinaarmenetluste läbi viimise ja karistuste määramisega ning et ta ei ole suuteline kaebajat erinevate tegevustega taasühiskonnastama. Kohus osutab, et tulenevalt kaebaja esitatud nõude osas kehtivast kohustuslikust kohtueelsest menetlusest, peavad vanglale esitatud taotluse ja kohtule esitatud kaebuse nõue ja alus kattuma (VangS § 11 lõige 8). Kuivõrd kaebaja ei ole vangale 6. oktoobril 2024 esitatud kahju hüvitamise taotluses väitnud, et inspektor-kontaktisik ei märganud tema vaimse tervise probleeme ega teavitanud neist vanglat, siis ei saa kaebaja sellele nõude alusena tugineda. Kuna Tartu Vangla 9. detsembri 2024. a otsusest nr 1-13/24/563-2 nähtub, et R. Adari määrati kaebaja inspektorkontaktisikuks 1. juulil 2024, siis mõistab kohus, et kahjunõude aluseks oleva ajavahemiku alguseks on eelnimetatud kuupäev. Kohus piiritleb kahjunõude aluseks oleva ajavahemiku 6. oktoobriga 2024, kuivõrd siis esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse ning kaebajal on kuni eelnimetatud kuupäevani läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus osutab, et kuigi kaebaja on kaebuse pealkirjas viidanud ka tuvastamiskaebusele, siis kaebuses ei ole ta tuvastamisnõuet esitanud. Isegi juhul, kui kaebaja oleks seda teinud, siis loeks kohus võimaliku tuvastamisnõude hüvitamisnõudega hõlmatuks, kuivõrd hüvitamiskaebuse raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust. Sellisel juhul ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
8.Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.
9.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
3
3-24-3326
10.Asjaolu, et kaebaja väidetel takistas perioodil 1. juuli 2024 kuni 6. oktoober 2024 talle määratud inspektor-kontaktisik karistuse täideviimist, kuivõrd ametnik tegeles üksnes tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluste läbiviimise ning karistamisega ega taasühiskonnastanud teda erinevate tegevustega, ei saanud kaebajale ülemääraseid kannatusi põhjustada. Tartu Vangla on kohtule selgitanud, et kaebajale ei olnud vaidlusalusel perioodil ette nähtud taasühiskonnastavaid tegevusi, mida oleks pidanud läbi viima tema inspektorkontaktisik või milles osalemiseks tulnuks inspektor-kontaktisikul teda motiveerida. Kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetluste läbiviimine on aga vastavalt inspektor-kontaktisiku ametijuhendile R. Adari teenistusülesanne. Tartu Vangla 9. detsembri 2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest nr 1-13/24/563-2 nähtub, et perioodil 1. juuli 2024 kuni 7. oktoober 2024 koostati kaebaja suhtes kokku 16 ettekannet, millest 12 alusel alustati distsiplinaarmenetlust. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et on mõistetav, et antud perioodil oluline aeg kaebaja ja tema inspektor-kontaktisiku vahelises suhtluses kulus erinevate distsiplinaarmenetluste läbiviimisega seonduvale, arvestades kaebaja suhtes koostatud ettekannete arvu veidi rohkem kui kolme kuu jooksul. Kohus rõhutab, et distsiplinaarmenetluste algatamise tingib üksnes kaebaja ise oma tegevusega. Kaebaja saab ise oma käitumisega vältida enda inspektor-kontaktisiku vajadust viia läbi distsiplinaarmenetlusi, sh vältida enda distsiplinaarkorras karistamist. Kohus möönab, et vähene suhtlus inspektorkontaktisikuga võis põhjustada kaebajale pettumust ja sellega seoses vähest heaolu langust, kuid tegemist ei saa olla selliste ülemääraste tundmustega, mis saaksid kaebajale intensiivseid kannatusi kaasa tuua. Seda enam, et kaebaja ise ei ole huvitatud oma inspektor-kontaktisikuga suhtlemisest.
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
12.Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohus on tulenevalt kaebuse asjaoludest seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lõige 1). Kohtu hinnangul ei saa jaatada kaebajale rahaliselt hüvitatava mittevaralise kahju tekkimist seoses väärikuse alandamisega. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see ületab teatava 4
3-24-3326 raskusastme. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. See, et suhtlus inspektor-kontaktisikuga perioodil 1. juuli 2024 kuni 6. oktoober 2024 võis olla tulenevalt tema kaebajaga seotud töökohustuste täitmisest ajaliselt piiratum (lühem, harvem), ning et inspektor-kontaktisik ei viinud kaebajaga läbi taasühiskonnastavaid tegevusi ega motiveerinud teda ka vastavates tegevustes osalema, võis põhjustada kaebajale küll teatavat häiritust, kuid ei kujuta asjaoludest lähtuvalt endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega kohtupraktika või RVastS § 9 lõike 1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei ole praegusel juhul kaebuse rahuldamine ning kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmine reaalne.
13.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada. II
14.Kaebaja esitas kaebuses ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja põhjendab, et ta ei suuda ennast ise esindada, kuna tema esitatud kaebuste hulk on lihtsalt niivõrd suur ja tal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).
15.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
16.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lõiked 4 ja 5). Asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi ning et tal on sellest tulenevalt suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile. Kas ja kui palju peab kaebaja vajalikuks kohtu poole pöörduda erinevate kaebustega, on tema enda otsustada. Seega ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 5
3-24-3326 lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist ka RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel, sest kohus on eelnevalt hinnanud kaebuse eduväljavaadet väga väheseks ja tagastab kaebuse.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata. III
18.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi tunnistaja ülekuulamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
19.Kaebaja on kohtule esitanud ka taotluse menetlusdokumentide paberkandjal saamiseks, sest kaebaja väitel takistab Tartu Vangla tal e-toimiku kasutamist ja selle kaudu kohtudokumentide esitamist. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuv kaebaja poolt e-toimiku kaudu erinevate menetlusdokumentide esitamise sagedus ei anna põhjust arvata, et kaebajale ei võimaldata juurdepääsu e-toimikule või võimaldataks seda ainult dokumentide kättesaamiseks. Asjaolu, et kaebaja ei saa etoimikut kasutada iga päev, ei ole käsitletav e-toimikule juurdepääsu õigusvastase piiramisena. Vanglal on tahvelarvuteid piiratud hulk, mida tuleb jagada mitme kinnipeetava vahel. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et vangla oleks kaebaja juurdepääsu e-toimikule õigusvastaselt piiranud, pole alust ka kaebajale menetlusdokumentide paberkandjal saatmiseks.
20.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.