Illari Lääne kaebus Kambja Vallavolikogu 29.08.2024 otsuse nr 43 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Illari Lään Vastustaja Kambja vald Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.10.2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kambja Vallavolikogu 21.08.2024 istungil algatati Illari Lääne (vallavanem) suhtes umbusaldusavaldus, mille kirjutas alla 11 volikogu liiget 21-st liikmest.
3-24-2622
2.Kambja Vallavolikogu 29.08.2024 toimunud erakorralisel volikogu istungil avaldati Illari Läänele umbusaldust (29.08.2024 otsus nr 43).
3.Illari Lään pöördus 18.09.2024 Tartu Halduskohtusse kaebusega Kambja Vallavolikogu 29.08.2024 otsuse nr 43 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja taotleb Kambja Vallavolikogu 29.08.2024 otsuse nr 43 tühistamist. Kaebuse põhjendused: Kambja Vallavolikogu 21.08.2024. a toimunud istungil algatati tema kui vallavanema suhtes umbusaldusavaldus, millele kirjutas alla 11 volikogu liiget 21-st liikmest. 22.08.2024. a avaldusega taotlesid 7 volikogu liiget erakorralise volikogu kokkukutsumist seoses vallavanemale umbusaldusavalduse esitamisega. Kambja Vallavolikogu 29.08.2024. a toimunud erakorralisel volikogu istungil avaldati talle vallavanemana umbusaldust (vt lisad 1-2). Kohaliku omavalitsuse volikogu on põhiseadusorgan (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156). Seega on tal enesekorraldusõigus, mh õigus kehtestada oma töökorraldus- ja menetlusreeglid. Kambja valla volikogu on oma töökorraldus- ja menetlusreeglid sätestanud Kambja valla põhimääruses. Umbusaldushääletuse protseduurireeglid tulevad nii kohaliku omavalitsuse korralduse (edaspidi KOKS) kui ka Kambja valla põhimäärusest (edaspidi põhimäärus). Kambja valla põhimääruse § 38 lg 6 sätestab, et ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale. Umbusaldusavalduse menetlemisel oli eelnõu ettekandjaks volikogu liige Tarmo Kleimann ja kaasettekandjaks, Illari Lään. Kambja valla põhimääruse § 38 lg 7 kohaselt paneb istungi juhataja pärast lõppsõna ärakuulamist umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Enne otsuse eelnõu hääletamisele panemist ei antud mulle võimalust lõppsõnaks, kuigi seda näeb ette põhimäärus. Seejuures pidas volikogu esimees kinni teistest protseduurireeglitest, andes peale ettekandja ja kaasettekandja sõnavõtjatele lisaaega 3 minutit nagu näeb ette valla põhimääruse § 30 lg 2. Veelgi enam, kuigi juhtisin volikogu istungi protokollija tähelepanu asjaolule, et mul on õigus lõppsõnale, siis sellele ei pööratud tähelepanu ning seda võimalust mulle ei antud. See tähendab omakorda seda, et ma ei ole loobunud ärakuulamisõiguse teostamisest. Asjaolu, et volikogu esimees kirjutas ka ise umbusaldusele alla, näitab seda, et volikogu esimees ei olnud menetluses erapooletu ning juhtis menetlust umbusaldajate kasuks, mis ei ole hea halduse tavaga kooskõlas. Hea halduse üheks oluliseks komponendiks on erapooletus, õiglus ja põhjendamiskohustus. Hea halduse olemuslik osa on ka ärakuulamisõigus. Volikogu esimees ei järginud hea halduse põhimõtet, täpsemalt ärakuulamispõhimõtet, ega ka Euroopa Liidu õigusest tulenevat hoolimispõhimõtet. Praegusel juhul sai määravaks üks hääl umbusalduse hääletamisel, kuna volikogus on 21 liiget (11 hääletas umbusalduse poolt). Pole välistatud, et lõppsõna saamisel oleks see üks hääl võinud jääda ka häälteenamusest puudu (meelsuse muutus). Peale minu ettekannet said sõna kaks teist volikogu liiget, kelle sõnavõttude osas oleks mul pidanud olema võimalus taaskord oma seisukohti avaldada ning võimalust valeväited ümber lükata, kuid antud juhul mul seda ei olnud. Pole välistatud, et 29.08.2024. a istungil oleks tehtud teistsugune otsus, kui mulle oleks antud võimalus lõppsõnaks. Umbusalduse saanuna oli mul õigus lõppsõnale, et end kaitsta sõnavõtjate ettekannetes esitatud alusetute süüdistuste eest ning võtta kokku oma lõplik seisukoht. Alles pärast
2
3-24-2622 lõppsõna ärakuulamist sai volikogu esimees panna otsuse eelnõu hääletusele. Seega leian, et umbusaldusavaldus otsusena on vähemalt formaalselt õigusvastane, kuna lõplik ärakuulamisõigus jäeti teostamata.
5.Kambja vald vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kaebusele märkis vastustaja järgmist. Vastustaja selgitab, et Kambja valla põhimääruse § 38 lõike 6 järgi on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus lõppsõnale. Nimetatud säte ei nõua, et ettekandjalt või kaasettekandjalt on kohustus nõuda lõppsõna. Õigus kasutada lõppsõna on nii ettekandjal kui ka kaasettekandjal ning neil on võimalus seda õigust realiseerida, andes volikogu esimehele märku lõppsõna soovist. Volikogu esimees istungi juhatajana oleks rikkunud põhimääruse nõudeid sellisel juhul, kui lõppsõna saamise soovist oleks teada antud, kuid volikogu esimees oleks keeldunud lõppsõna andmisest. Käesoleval juhul taolist olukorda ei esinenud. Kambja valla põhimääruse § 40 lõike 1 järgi volikogu istungid protokollitakse ning protokolli vormistamise korraldab vallakantselei. Kambja Vallavolikogu 29.08.2024 istungi protokolli koostas vallakantselei jurist Kaupo Piirsalu. Protokolli koostaja kinnitab, et kaebaja küsis omavahelises vestluses, kas tema lõppsõna ei saa. Protokollija küsis seepeale vastu, et kas kaebaja seda soovib ning sellekohasest soovist on võimalik volikogu esimehele märku anda. Protokollija küsimuse peale vastas kaebaja, et ei ole vaja. Nimetatud vestlus on nähtav ka vallavolikogu istungi videosalvestiselt. Eeltoodu põhjal on vastustaja seisukohal, et kaebaja loobus ärakuulamisõiguse teostamisest, olles samas teadlik, et õigus lõppsõnaks tal oli. Vastustaja hinnangul ei oma asjas tähtsust asjaolu, et volikogu esimees kirjutas samuti umbusaldusele alla. Vastustaja leiab, et volikogu esimees on volikogu istungi juhtimisel olnud erapooletu. Vastustajale jääb kaebaja nimetatud seisukoht arusaamatuks. Volikogu esimees on samuti volikogu liige, kellel on võimalus teostada volikogu liikme õigusi ning kes on valitud volikogu liikmete seast ning volikogu poolt esimeheks. Volikogu liikme õigus kandideerida ning osutuda valituks volikogu esimeheks ei ole hõlmatud volikogu liikme mandaadiga kaasnevate õiguste teostamisega, vaid see on ka osa volikogu töökorraldusest, olles sealjuures volikogu esimees. Õigus esitada umbusaldusavaldus on demokraatliku valitsemisprotsessi tavapärane osa ning õigus umbusalduse algatamise avaldusele alla kirjutamiseks on ka volikogu esimehel. Samuti on volikogu esimehel õigus hääletada umbusalduse poolt. Kaebaja hinnang, mille kohaselt peaks volikogu esimees olema erapooletu, tähendaks olukorda, kus volikogu esimees peaks teatud juhtudel ning teatud päevakorrapunktide hääletamisel alati jääma erapooletuks ning mitte andma hääletamisel enda poolt- või vastuhäält. Vastustaja leiab, et umbusaldusavaldus otsusena ei ole formaalselt õigusvastane, kuna lõplik ärakuulamisõigus jäeti teostamata. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Kambja Vallavolikogu 22.03.2023 määrus nr 31 „Kambja valla põhimäärus“ on vastu võetud ajal, kui kaebaja oli Kambja vallavanem ning kelle juhtimisel moodustati uue põhimääruse koostamise töörühm ja kelle ametis oleku ajal võeti uus põhimäärus vastu. Vastustaja hinnangul näitab nimetatud asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist keskmisest suuremate teadmistega isikuga Kambja valla põhimääruse sätete osas. Vastustaja jääb ka siinkohal seisukoha juurde, et kaebajal oli õigus lõppsõnale põhimääruse § 38 lõike 6 alusel, kuid kaebaja loobus ärakuulamisõiguse teostamisest. KOKS § 66 lõike 1 järgi teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras Justiitsministeerium.
3
3-24-2622 Vastustaja on 17.10.2024 teabenõude korras pöördunud Justiitsministeeriumi poole, saamaks teavet, kas kaebaja on enne halduskohtule kaebuse esitamist pöördunud nimetatud järelevalve teostaja poole. Justiitsministeerium on vastustajale 17.10.2024 (Lisa 1) edastanud kaebajale 25.09.2024 saadetud vastuskirja nr 20-1/6556. Justiitsministeerium on enda vastuses kaebajale märkinud, et arvestades et kõik umbusaldusavalduse esitanud 11 volikogu liiget osalesid ka volikogu istungil ning võtsid hääletamisest osa, on Justiitsministeeriumi hinnangul siiski üsna ebatõenäoline, et vallavanema lõppsõna oleks neid mõjutanud teisiti hääletama olukorras, kus vallavanema kaasettekanne neid sellele ei mõjutanud. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Samuti jääb istungi videosalvestisest (sh päevakorrapunkti arutamine tempost ja üldisest tonaalsusest) mulje, et vallavanemal oleks olnud soovi korral võimalik istungi juhatajale lõppsõna esitamise soovist teada anda. Küsitav on ka see, kas ainuüksi kõnealune menetluslik minetus on nii kaalukas, et tuua kaasa otsuse nr 43 õigusvastasus. Eelnevast tulenevalt ei pea Justiitsministeerium otstarbekaks otsuse nr 43 suhtes järelevalvemenetluse algatamist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tõlgendamisel ning kohalike omavalitsuste korraldust puudutavates küsimustes annab selgitusi Regionaalja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakond. Vastustaja on 17.10.2024 teabenõude korras pöördunud Regionaalja Põllumajandusministeeriumi poole, saamaks teavet, kas kaebaja on enne halduskohtule kaebuse esitamist pöördunud nimetatud ministeeriumi poole. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on vastustajale 18.10.2024 (Lisa 2) edastanud kaebajale 01.10.2024 saadetud vastuskirja nr 13-1/3965-1. Regionaalja Põllumajandusministeerium on enda kirjas leidnud, et menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärgi reguleeriv haldusmenetluse seaduse § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Justiitsministeerium kui kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle haldusjärelevalvet tegev organ ei hinnanud 25.09.2024 saadetud vastuskirjas nr 20-1/6556 menetluslikke minetusi sedavõrd kaalukateks, et see võiks kaasa tuua haldusakti õigusvastasuse ega pidanud otstarbekaks järelevalvemenetluse algatamist. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märgib vastuskirjas kaebajale, et menetluslikud minetused on taunitavad, kuid puudub alus eeldada, et poliitiliselt kantud umbusaldus oleks läbi kukkunud, kui umbusaldatav oleks saanud kasutada õigust lõppsõnale. Vastustaja hinnangul ei ole kaebus perspektiivne ega oma häid eduväljavaateid. On kahetsusväärne, et kaebaja on enne kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle järelevalvet teostava Justiitsiministeeriumi hinnangu saamist pöördunud kaebusega halduskohtu poole ning ilma häid eduväljavaateid omamata koormanud kohtusüsteemi.
6.Kaebaja on esitanud kohtule vastuväited vastustaja vastusele ja märkinud, et kaebaja ei nõustu vastustaja väidetega, justkui on vald käitunud umbusaldusavalduse menetluses korrektselt: Justiitsministeeriumi vastuses on üheselt ja selgelt välja toodud, et valla põhimääruse § 38 lõige 7 viitab sellele, et lõppsõna (või vähemalt selle esitamise võimalus) on alati umbusaldusavalduse menetlemise üheks etapiks. Justiitsministeerium selgitab, et kokkuvõttes nähtub põhimääruse eelnevalt viidatud sätetest see, et umbusalduse menetlemisel tuleb istungi juhatajal (kaas)ettekandjale lõppsõna esitamise võimalust ise pakkuda. Istungi
4
3-24-2622 videosalvestisest ei nähtu, et Teile oleks lõppsõnaks võimalust pakutud. Seega jättis volikogu esimees järgimata põhimäärusest tuleneva kohustuse. Vastuses on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seisukohal, et Kambja Vallavolikogu on valla põhimääruses sätestanud umbusaldusmenetluse läbiviimise üksikasjalikumad reegleid, mistõttu tuleb KOVil lähtuda nii KOKSi kui valla põhimääruse sätetest. Kambja Vallavolikogu istungi juhataja, jättes Teile kui kaasettekandjale lõppsõna andmata, rikkus Kambja valla põhimääruse § 38 lõikes 6 sätestatud menetlusnormi. Kahtlemata on oluline, et volikogu järgiks KOKSis ja valla õigusaktides kehtestatud reegleid, sh menetlusnorme. Volikogu peab olema ühiskonnale eeskujuks.Olen seisukohal, et volikogu esimees ei pea üksnes formaalselt olema volikogu töö korraldamisel erapooletu, vaid ka näima istungi juhtimisel erapooletu. Kaebaja on seisukohal, et väide, justkui ka ilma lõppsõnata oleks lõplik umbusaldamise hääletustulemus olnud sama, on paljasõnaline ja tõendamata. Pidasin umbusalduse menetluse ajal kaasettekandjana põhjaliku kõne, milles püüdsin argumenteerida kõiki minu vastu esitatud süüdistusi. Seega menetlusviga saab tingida otsuse tühistamise, kui rikkumine mõjutas asja otsustamist, millega antud juhul ka tegemist oli. Kohaliku omavalitsusorgani võimu teostamine (sh asjaolu, kes seda teostab) on sisuline küsimus, mitte formaalne ja seetõttu ei ole tegemist olukorraga, mida reguleerib HMS § 58. Kohalikule omavalitsusele juhi valimine või juhi maha hääletamine mõjutab väga sisuliselt omavalitsuse töö järjepidevust, toimimist ja arengut. Kokkuvõttes on kaebaja seisukohal, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud, mis on omakorda toonud kaasa õigusvastase volikogu otsuse. Siiski erinevalt vastustajast ei välista kaebaja asja lahendamist kompromissiga.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja I. Lään on vaidlustanud Kambja Vallavolikogu 29.08.2024 otsuse nr 43, millega avaldati talle erakorralisel volikogu istungil vallavanemana umbusaldust. I. Lään leiab, et tal ei olnud võimalik kasutada oma õigust lõppsõnale jj. Vastustaja leidis vastuses kaebusele, et kaebajal oli õigus lõppsõnale põhimääruse § 38 lõike 6 alusel, kuid kaebaja loobus ärakuulamisõiguse teostamisest jj.
8.KOKS § 7 lg 2 sätestab, et volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Kui tegemist on haldusaktiga, siis puudub põhjus, miks ei peaks sellele saama esitada tühistamiskaebust. Ka kohtupraktikas on korduvalt peetud võimalikuks tühistamiskaebuse esitamist sellisele otsusele. Teisalt, kui vallavolikogu otsus vallavanemale umbusalduse avaldamise kohta peaks tühistatama ja selleks ajaks on valitud uus vallavanem, siis tekib olukord, kus vallavanemaid on kaks. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et sellises olukorras ei teki esimesel vallavanemal subjektiivset õigust naasta ametisse (Riigikohtu 6. novembri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-72-03). Samas ei ole arusaadav, kuidas siis tekkinud olukord lahendada. Kuigi vallavanemal ei ole kunagi alust arvata, et saab olla ametis kogu ametiaja, ei saa siiski väita, et õigusvastase ametist vabastamise korral ei ole endise vallavanema õigusi üldse rikutud. Vallavanemale umbusalduse avaldamise otsusele saab esitada tühistamiskaebuse ja milline tagajärg on sellise otsuse tühistamisel, on kohtupraktikas vaieldav ja vähe käsitletud.
9.KOKS § 22 lg 1 p 18 sätestab, et volikogu ainupädevusse kuulub umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele.
5
3-24-2622
10.Umbusaldusmenetlust kohaliku omavalitsuse volikogus reguleerib täpsemalt KOKS §
46.Selle sätte lg 1 kohaselt võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele. Sama paragrahvi lg-test 3 ja 4 tuleneb, et umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige.
11.Kirjeldatu alusel reguleerib seega umbusaldusmenetlust volikogus KOKS § 46, kus on sätestatud reeglid, millest tuleb KOVil lähtuda.
12.KOKS § 46 lõige 1’ sätestab, et umbusaldus algatatakse volikogu istungil enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist ning umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Umbusaldushääletus on avalik.
13.Seadus umbusaldusmenetluse läbiviimise reegleid detailsemalt ei reguleeri, muuhulgas ei näe seadus ette, et umbusalduse algatajate esindaja esineb taas ettekandega, umbusaldatava ärakuulamisõiguse tagamist, küsimuste esitamist umbusaldatavale, umbusalduse algatajate esindaja lõppsõna õigust jne.
14.KOKS § 44 lõike 1 kolmanda lause kohaselt kehtestab volikogu töökorra volikogu ise. Sellise regulatsiooniga on seadusandja KOVidele andnud enesekorraldusõiguse kehtestada ise täpsemad menetlusreeglid, kuidas umbusaldusmenetlus volikogu istungil läbi viiakse.
15.Vaidlust ei ole selles, et Kambja Vallavolikogu on valla põhimääruses sätestanud umbusaldusmenetluse läbiviimise üksikasjalikumad reegleid, mistõttu tuleb KOVil lähtuda nii KOKSi kui valla põhimääruse sätetest.
16.Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärgi reguleeriv haldusmenetluse seaduse § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
17.Haldusasjas ei hinnanud Justiitsministeerium kui kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle haldusjärelevalvet tegev organ antud asjas menetluslikke minetusi sedavõrd kaalukateks, et see võiks kaasa tuua haldusakti õigusvastasuse ega pidanud otstarbekaks järelevalvemenetluse algatamist.
18.Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema, linnapea või valitsuse liikme vallavanema, linnapea või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või
6
3-24-2622 linnapea või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema või linnapea asendajaks kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni.
19.Tegemist on eripärase poliitiliselt ametikohalt vabastamise alusega ning teenistussuhte lõppemisel umbusalduse tõttu ei kohaldu teenistussuhteid reguleerivad avaliku teenistuse seaduse sätted.
20.Umbusalduse avaldamine on küll volikogu kaalutlusotsus, kuid kohtulik kontroll nende kaalutluste üle, miks volikogu otsustas isikut umbusaldada, on väga piiratud, sest tegemist on volikogu enamuse poliitilise tahtega, mitte aga objektiivselt tuvastatud asjaolude ning erinevate õiguslike huvide kaalumise tulemus.
21.Kohus rõhutab, et eelnevast tulenevalt piirdub umbusalduse avaldamise volikogu otsuse kohtulik kontroll üksnes umbusalduse avaldamise algatamist ning volikogus otsuse tegemist reguleerivate menetlusnormide järgimise kontrollimisega. Seejuures saavad menetlus- ja vormivead tingida otsuse tühistamise üksnes juhul, kui need rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist (HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Kui sarnane otsus oleks vastu võetud ka ilma menetlusreegleid rikkumata, ei ole haldusakti tühistamine põhjendatud.
22.Asja materjalidest nähtub, et Kambja Vallavolikogu 21.08.2024. a toimunud istungil algatati kaebaja kui vallavanema suhtes umbusaldusavaldus, millele kirjutas alla 11 volikogu liiget 21-st liikmest. Kuna umbusalduse avaldamine algatati 21.8.2024, ning KOKS § 43 lg 4 kohaselt määrab istungi toimumise aja volikogu esimees, arvestades valla põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu, siis sellest tulenevalt toimus Kambja Vallavolikogu 29.08.2024. a erakorralisel volikogu istung 29.8.2024, kus avaldati kaebajale vallavanemana umbusaldust (vt lisad 1-2).
23.Vaidlust ei ole selles, et umbusaldamise avaldamise näol on tegemist poliitilise otsusega, mis ei pea tuginema konkreetsetele umbusaldavale etteheidetavatele tegudele või tegevusetusele.
24.Kaebaja leiab, et talle ei antud lõppsõna, millega vastustaja rikkus Kambja valla põhimääruse § 38 lõikes 6 sätestatud menetlusnormi. Kahtlemata on isikul õigus võtta osa umbusaldusavalduse arutamiseks määratud vallavolikogu istungist ning võtta seal sõna, kuid seejuures ei eelda umbusalduse avaldamine ärakuulamisõiguse tagamist haldusmenetluse seaduse tähenduses.
25.Haldusasja materjalide järgi Kambja Vallavolikogu istungi juhataja, jättes kaebajale kui kaasettekandjale lõppsõna andmata, rikkus Kambja valla põhimääruse § 38 lõikes 6 sätestatud menetlusnormi. Kohus leiab, et kahtlemata on oluline, et volikogu järgiks KOKSis ja valla õigusaktides kehtestatud reegleid, sh menetlusnorme. Volikogu peab olema ühiskonnale eeskujuks. Menetluslikud minetused on taunitavad, kuid puudub alus eeldada, et poliitiliselt kantud umbusaldus oleks läbi kukkunud, kui umbusaldatav oleks saanud kasutada õigust lõppsõnale. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuse puhul pole tehtud selliseid menetlus- ega vormivigu, mis tingiksid otsuse tühistamise.
7
3-24-2622
26.Vaidlustatud otsusega on kaebajale kui vallavanemale avaldanud umbusaldust volikogu, st organ, kellel oli selleks pädevus. Umbusalduse algatamine toimus KOKS § 46 lg 11 ja lg 2 kohaselt.
27.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.