W.W kaebus Sotsiaalkindlustusameti 23.07.2024 otsuse nr P6-22197580 "Peretoetuste mittemääramine" tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks rahuldada kaebuse esitaja 03.07.2024 perehüvitiste taotlus Kaebuse esitaja: W.W Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet
Menetlusosalised Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde Viru Maakohtu 22.10.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-18337.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.10.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.03.07.2024 esitas kaebuse esitaja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) perehüvitiste taotluse seoses Q.Ri kasvatamisega ( dtl 12-13), mille SKA jättis oma 23.07.2024 otsusega nr P622197580 „Peretoetuste mittemääramine“ (dtl 6-7) rahuldamata. 22.08.2024 esitas kaebuse esitaja esitas vaide (dtl 14-16), mille SKA jättis oma 18.09.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/24935-2 (dtl 9-11) rahuldamata.
2.17.10.2024 saabus Tallinna Halduskohtule W.W kaebus Sotsiaalkindlustusameti 23.07.2024 otsuse nr P6- 22197580 "Peretoetuste mittemääramine" tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks rahuldada kaebuse esitaja 03.07.2024 perehüvitiste taotluse seoses Q.Ri kasvatamisega.
3.18.10.2024 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse ning 15.08.2025 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatava haldusakti tegemisel, on rikutud tema subjektiivseid õigusi, mille sisuks on perehüvitise saamine lapse Q.Ri eest vastavalt PHS § 20 lg 1 seoses sellega, et kaebaja teostab eestkostet Q.Ri üle. Samuti paljulapselise peretoetuse väljamaksmine alates 03.01.2024. Kaebuse esitaja märgib, et vanema õiguste määramise osas kuulub kohtumäärus täitmisele peale selle jõustumist. Antud määrus ei ole jõustunud, seega ei kuulu täitmisele, kuna Riigikohus võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2024 kohtumääruse peale, millisega ringkonnakohus jättis läbivaatamata kaebuse esitaja määruskaebuse Viru maakohtu 21.12.2023 kohtumääruse peale. Seega peretoetuste maksmise lõpetamine alates 03.01.2024, milline toetus on ettenähtud Q.Ri eestkoste teostamisega on ebaseaduslik. Kaebuse esitaja väidab, et faktilist eestkostet Q.Ri üle teostab tema, mitte aga M.L. M.L alaliselt elab välisriigis ega täida oma vanemlike kohustusi, ei pea last ülal ei hoolitse tema eest. Laps jätkab elamist kaebaja perekonnas koos oma vendadega.
4.2.Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2024.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-18337 rahuldas kaebuse esitaja määruskaebuse (dtl 38-42) ja otsustas:
1.„Tühistada Viru Maakohtu 21. detsembri 2024 (ekslikult märgitud aastaarv 2024, peaks olema 2023 – halduskohtu märkus) määrus osas, mis puudutab Q.Ri:
1.1.resolutsiooni p 12, millega maakohus jättis muutmata M.Li hooldusõiguse Q.Ri suhtes ning lapse üle eestkoste seadmata;
1.2.resolutsiooni p 13, milles maakohus jättis rahuldamata W.W 13. detsembri 2023 taotluse esialgse õiguskaitse korras Q.Ri ajutise eestkostja volituste pikendamiseks;
1.3.resolutsiooni p 14, milles maakohus tühistas Q.Riga seonduvad esialgse õiguskaitse abinõud.“
4.2.Tsiviilmenetluse käigus tuvastati, et lapse isa sõnade järgi ei ole ta seni võtnud last enda juurde elama, kuna arvab, et seda võib teha üksnes eestkostja (kaebaja) nõusolekul. Kaebaja on selle vastu. Avaldaja takistab lapse isal suhelda lapsega telefoni teel. Ta soovib saada jälle lapse eestkostjaks eesmärgil, et saada riigi poolt suurt rahalist hüvitist. Lapse isa on valmis iseseisvalt last kasvatama ja ülal pidama. Tal on selleks võimalused olemas.
4.3.Seega, käesolevaks ajaks on tekkinud selline olukord, et seni lapse isa, nagu lapse seaduslik esindaja, ei ole teostanud hooldusõigust lapse suhtes. Faktiliselt tegeles sellega kaebaja, kes on lapse vanaema. Lapse isa väidab, et ta ikkagi soovib ja on valmis võtma lapse enda juurde elama. Seni ei teinud seda, kuna arvas, et kaebaja on endiselt lapse eestkostja, ning ootas lõplikku kohtuotsust käesolevas tsiviilasjas (dtl 43-46).
4.4.Lähtudes ülaltoodud väidetest leiab kaebaja, vaidlustatav haldusakt kuulub tühistamisele. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. 2
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja palub kohtul arvestada lisaks käesolevas seisukohas toodule ka vaidlustatud otsuses ja (dtl 6-7) ja vaideotsuses (dtl 9-11) toodut. Täiendavalt märgib SKA järgmist.
5.1.04.07.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-18337 (dtl 65-69) määras Viru Maakohus esialgse õiguskaitse korras Q.Ri ajutiseks eestkostjaks W.W kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks (kohtumääruse resolutsioon p 4). Kohtumäärus kehtis ja kuulus täitmisele alates selle avalikult teatavakstegemisest (resolutsiooni p 7) ja kohtumäärus kuulus viivitamatule täitmisele (p 9).
5.2.SKA kasutab hüvitiste määramisel sotsiaalkaitse infosüsteemi, mille pidamine toimub sotsiaalkaitse üldosa seaduse alusel antud Sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) põhimääruse kohaselt. Põhimäärus sätestab, et SKAIS-i pidamise eesmärk on SKA seadustest tulenevate avalike ülesannete täitmine, sh riiklike toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine (põhimääruse § 1 lg 2 p 1). Infosüsteemis töödeldakse muuhulgas isiku üldandmeid, mille hulka kuuluvad ka andmed eestkoste kohta (põhimääruse § 7 lg 1 p 1). Isiku üldandmete osas on kohustuslikuks andmeandjaks Eesti rahvastikuregister (põhimääruse § 17 lg 1).
5.3.SKAIS-is on andmed selle kohta, et kaebaja oli Q.Ri eestkostjaks perioodil 04.07.2023 – 03.01.2024 (dtl 70). PHS § 25 annab loetelu isikutest, kellel on õigus peretoetusi taotleda – last kasvatav vanem, eestkostja, hoolduspere vanem või mõni muu sättes nimetatud isik. Vanaema selles nimetatud ei ole. Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja (perehüvitiste seaduse, PHS, § 20 lg 1). Eelnevast tuleneb, et peretoetusi saab taotleda eestkostja. Kaebaja ei olnud alates 04.01.2024 lapsele Q.R eestkostjaks, sest ajutine eestkoste seati kuni 6 kuuks. Kaebaja on esitanud Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2024 kohtumääruse asjas nr 2-22-18377, millest selgub, et kohus tühistas Viru Maakohtu 21.12.2023 määruse muuhulgas osas, milles maakohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras Q.Ri ajutise eestkostja volituste pikendamiseks. Eeltoodu tõendab samuti, et kaebaja volitused eestkostjana olid lõppenud, kohus ei pikendanud eestkostja volitusi ehk kohus ei olnud lapsele uuesti eestkostjat määranud. Olukorra muutudes on kaebajal õigus toetusi uuesti taotleda, kuid hilisem eestkostjaks määramine ei mõjuta seda, et 23.07.2024 tehtud otsus oli õiguspärane, sest kaebaja ei olnud sel hetkel lapsele eestkostjaks määratud.
5.4.Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebaja kaebus rahuldamata täies ulatuses ja kaebaja menetluskulud jätta kaebaja kanda
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus võtab juhindudes HKMS § 2 lg-st 4 käesoleva haldusasja materjalide juurde Viru Maakohtu 22.10.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-22-18337.
7.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
7.1.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud 3
Sotsiaalkindlustusameti 23.07.2024 otsus nr P6-22197580 "Peretoetuste mittemääramine" vastab eeltoodud nõuetele.
7.2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses (dtl 6-7) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 9-11), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt üksnes alljärgnevat.
8.Perehüvitiste seadus (PHS) § 20 lg 1 sätestab, et eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. PHS § 20 lg 2 ei ole diskretsiooninorm, vaid sätte eelduste täidetuse korral on isikul õigus eestkostetava lapse toetust saada. Kui eeldused täidetud ei ole, siis ei ole võimalik ka toetust määrata. Toetuse maksmise eelduseks on: 1) laps, kelle vanemad ei täida PKS-st tulenevat kohustust last kasvatada ning tema eest hoolitseda ning 2) lapsele on kohtumäärusega määratud füüsilisest isikust eestkostja (eestkoste kohtumäärus). Käesoleval juhul oli täidetud vaidlusaluse otsuse aja tegemise ajal üksnes esimene eeldus, teine eeldus oli täitmata.
9.Vaidlust ei ole poolte vahel selles ning kohus tuvastas ka kontrollides tsiviilasja nr 2-2218337 asja materjale kohtute infosüsteemist, et Viru Maakohus peatas 23.12.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras Q.Ri isa hooldusõiguse lapse suhtes kuni tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ja määras lapse ajutiseks eestkostjaks kaebaja. Seoses kuuekuulise perioodi lõppemisega määras kohus 04.07.2023 määrusega lapse ajutiseks eestkostjaks kaebaja. Maakohus võttis 21.12.2023 määrusega (dtl 18-28) Q.Ri poolvendade isalt ära isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse, seadis poolvendade üle eestkoste kuni nende täisealiseks saamiseni ning määras nende eestkostjaks avaldaja. Maakohus jättis Q.Ri isa hooldusõiguse lapse suhtes muutmata ning lapsele eestkostja määramata (p 12). Maakohus jättis rahuldamata avaldaja 13.12.2023 taotluse pikendada lapse ja tema poolvendade ajutist eestkostet (p 13) ning tühistas 23. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud (p 14). Maakohus märkis, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele eestkostja määramise osas alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale, vanema õiguste määramise osas kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist (p 15). Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 16) ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (p 17). Kaebaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse osas, milles maakohus jättis muutmata isa hooldusõiguse ja lapsele eestkostja määramata, jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja tühistas 23.12.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 27.02.2024 määrusega (dtl 31-35) läbi vaatamata, leides, et vanaemal puudub õigus maakohtu määruse peale määruskaebust esitada. 4
Riigikohus tühistas 04.09.2024 määrusega ringkonnakohtu 27.02.2024 määruse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule (dtl 29). Ringkonnakohus otsustas 24.09.2024 määrusega (vt dtl 38-42): „Tühistada Viru Maakohtu 21. detsembri 2024 (ekslikult märgitud aastaarv 2024, peaks olema 2023 – halduskohtu märkus) määrus osas, mis puudutab Q.Ri:
1.1.resolutsiooni p 12, millega maakohus jättis muutmata M.Li hooldusõiguse Q.Ri suhtes ning lapse üle eestkoste seadmata;
1.2.resolutsiooni p 13, milles maakohus jättis rahuldamata W.W 13. detsembri 2023 taotluse esialgse õiguskaitse korras Q.Ri ajutise eestkostja volituste pikendamiseks;
1.3.resolutsiooni p 14, milles maakohus tühistas Q.Riga seonduvad esialgse õiguskaitse abinõud;
1.4.resolutsiooni p-d 16 ja 17, mis puudutavad W.W, Q.Ri, Narva linna ja M.Li menetluskulusid.
2.S.T ja G.F puudutavas osas on Viru Maakohtu 21. detsembri 2024 (ekslikult märgitud aastaarv 2024, peaks olema 2023- halduskohtu märkus) määrus edasi kaebamata jõustunud.
3.Rahuldada W.W määruskaebus.
4.Saata tsiviilasi tühistatud osas Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.“ Viru Maakohtu 22.10.2024 määrusega nr 2-22-18337 (vt dtl 79-83) otsustas kohus: „1. Rahuldada W.W esialgse õiguskaitse taotlus. 2. Määrata Q.Ri (isikukood YYY) ajutiseks eestkostjaks W.W (isikukood XXX) kuni tsiviilasjas nr 2-22-18337 tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. 3. W.W on Q.Ri seaduslik esindaja ning ta on kohustatud hoolitsema Q.Ri kasvatamise ja ülalpidamise eest, lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest, andma kohtule aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. 4. Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi asjade ajamisega alaealise lapse eest, milleks on vajalik alaealise lapse seadusliku esindaja nõusolek. 5. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavakstegemisest.“
10.Käesolevas haldusasjas vaidlevad pooled selle, kas kaebuse esitajal oli õigus saada eestkostetava lapse toetust ja paljulapselise peretoetust alates 04.01.2024 või mitte ning kas vastustaja on teinud kaebaja poolt 03.07.2024 esitatud vastava taotluse alusel õiguspäraselt keelduva otsuse, millega otsustas mitte määrata kaebajale perehüvitisi seoses Q.Ri kasvatamisega.
11.Kohus leiab, et eeltoodud õigusliku regulatsiooni ja faktiliste asjaolude pinnalt on tuvastatav esiteks, et Viru Maakohtu otsustus tühistada esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine ja jätta rahuldamata taotlus ajutise eestkoste pikendamiseks, on tühistatud ja kohus ei olnud kaebaja taotluse lahendamise seisuga teinud asjas lõpplahendit, siis oli jõus Viru Maakohtu 23.12.2022 nr 2-22-18337 määrusega kohaldatud abinõud ning isa hooldusõigus lapse suhtes oli jätkuvalt peatatud ka alates 04.01.2024. Lapse ema on surnud. Seega oli laps vanemliku hooleta. Samuti on tuvastatav tsiviilasja materjalidest, et perioodil 04.01.2024 kuni 22.10.2024 ei olnud Q.Rile füüsilisest isikust eestkostjat määratud. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et kuivõrd Maakohtu 21.12.2023 määruse resolutsiooni p 15 oli märgitud, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele eestkostja määramise osas alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale, vanema õiguste määramise osas kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist ning kuivõrd kaebaja kaebas määruse edasi, siis oli kaebaja ka jätkuvalt määratud eestkostjaks. Kuigi kohus inimlikult mõistab kaebajat ja seda, et faktiliselt kasvatas kaebaja Q.Rit 5
ja selle üle vaidlus puudub, siis juriidiliselt kaebaja alates 04.01.2024 enam Q.Ri eestkostja ei olnud. Nimelt kehtis varasem määrus, millega määrati ajutine eestkoste kuni 03.01.2024. Automaatselt see aga järgmise määruse (so 21.12.2023) tegemisel, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata ja mis hiljem tühistati, ei pikenenud. Eestkoste saab tekkida üksnes eestkoste määramisega. Alates 04.01.2024 ei olnud Q.Rile eestkostet määratud. Kuivõrd samal ajal oli Q.Ri isa hooldusõigus peatatud ja tema ema oli surnud, siis kohaldus alates 04.01.2024 Q.Ri suhtes seadusjärgne eestkoste regulatsioon. Teisisõnu oli antud perioodil lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 176 lg-st 1 tema eestkostja ülesannete täitjaks rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus ehk antud juhul Narva linn. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja võib vähemalt teoreetiliselt arutada mõne õiguse asjatundjaga (advokaadiga), kas tal oleks võimalus esitada tekkinud olukorras Narva linna vastu alusetu rikastumise nõue, kuna kaebaja on ekslikult teinud kulutusi Q.Ri ülalpidamisel, mis oleks olnud Narva linna ülesanne. Samas märgib kohus, et need kulutused tuleb tõendada ja kaebajal ei ole kohtu hetkearusaamise kohaselt võimalik võtta nõude aluseks võimalikke saamata jäänud riiklikke toetusi, sest Narva linn ei olnud neid õigustatud saama ka juhul, kui ta oli seaduslik eestkostja. Kohus rõhutab siinkohal, et kirjeldatud võimalus vajab eraldi analüüsimist õigusteadmistega isiku poolt enne kui vastava nõudega Narva linna poole pöörduda. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja jätnud õiguspäraselt kaebuse esitaja 03.07.2024 taotluse rahuldamata.
12.Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 23.07.2024 otsuse nr P6-22197580 "Peretoetuste mittemääramine" tegemisel vastustaja poolt ja selle sisus selliseid rikkumisi, mis võiks kaasa tuua selle tühistamise, leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu, sh kohustamisnõudes rahuldada kaebuse esitaja 03.07.2024 perehüvitiste taotlus ja tuleb jätta rahuldamata.
13.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
14.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).