Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.09.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1857
Haldusasi
E.G kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19.04.2023 otsuse nr TR067553-1 ja 20.07.2023 otsuse nr TR067553-2 tühistamiseks ning tuvastamiseks, et kaebaja töötamine Maardu Linna Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitees ja Maardu Linnavalitsuses perioodil 19.04.1989˗31.03.2013 kuulub tema avaliku teenistuse staaži hulka
Menetlusosalised
Kaebaja – E.G , esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.05.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.G apellatsioonkaebus ja Sotsiaalkindlustusameti vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
15.09.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E.G apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 24.05.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-1857.
2.Teha haldusasjas nr 3-23-1857 uus otsus, millega rahuldada E.G kaebus, tühistada Sotsiaalkindlustusameti 19.04.2023 otsus nr TR067553-1 ja 20.07.2023 otsus nr TR067553-2 ning tuvastada, et E.G töötamine Maardu Linna Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitees ja Maardu Linnavalitsuses perioodil 19.04.1989˗31.03.2013 kuulub tema avaliku teenistuse staaži hulka.
Jätta Sotsiaalkindlustusameti vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
Mõista Sotsiaalkindlustusametilt E.G esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 500 (viissada) eurot.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-23-1857 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27.10.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.G esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) tööraamatu ja teenistuslehe koopia pensioniõigusliku staaži sisestamiseks.
2.SKA jättis 19.04.2023 otsusega nr TR067553-1 E.G avaliku teenistuse staaži hulka arvamata töötamise Maardu Linnavalitsuses perioodil 01.02.1997˗17.06.2002. Otsuse põhjenduste kohaselt anti E.G-le Eesti kodakondsus 18.06.2002 korraldusega. E.G võis vastavalt avaliku teenistuse seaduse vana redaktsiooni (ATS v.r) § 169 lg-le 1 kuni 01.02.1997 ka ilma kodakondsuseta teenistuses olla. Seega katkeb ametniku teenistusstaaži arvestamine 01.02.1997 ning jätkub alates 18.06.2002, kui E.G sai Eesti kodakondsuse. Kokku on E.G-l avaliku teenistuse staaži 23 aastat, 6 kuud ja 26 päeva.
3.E.G esitas SKA-le vaide, milles ei nõustunud otsusega osas, milles avaliku teenistuse staaži hulka ei arvatud töötamist Maardu Linnavalitsuses ajavahemikul 01.02.1997˗17.06.2002.
4.SKA tunnistas 20.07.2023 otsusega TR067553-2 enda 19.04.2023 otsuse nr TR067553-1 kehtetuks andmisest alates ning otsustas mitte arvata E.G avaliku teenistuse staaži hulka töötamist Maardu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees (RSN TK) ja hiljem Maardu Linnavalitsuses perioodil 19.04.1989˗31.03.2013. SKA 19.04.2023 otsuses nr TR067553-1 toodud viide ATS v.r § 169 lg-le 1 on ebaõige. ATS v.r § 14, nagu ka põhiseaduse (PS) § 30 nägi Eesti kodakondsuse nõude ette kõikidele ametnikele, sh kohaliku omavalitsuse ametnikele. ATS v.r § 169 E.G-le ei kohaldunud, sest kohaliku omavalitsuse ametnikele ei olnud ette nähtud üleminekuaega. Kohaliku omavalitsuse ametnikud pidid juba teenistusse nimetamise ajal (ATS v.r § 163 lg 1 järgi hiljemalt 29.02.1996) vastama avalikule teenistujale ette nähtud nõuetele, mh Eesti kodakondsuse nõudele. Vastasel korral ei saanud neid teenistusse ümber vormistada ja nad oleks tulnud kas töölt vabastada või üle viia kohale, mis ei eeldanud ametnikuna teenistusse võtmist ja ametniku ülesannete täitmist. E.G sai Eesti kodakondsuse 18.06.2002. Seega puudus alus teda ametisse nimetada seisuga 01.01.1996 ja tema avaliku teenistuse staaži hulka ei saa arvata töötamist alates 19.04.1989 kuni uuesti teenistusse nimetamiseni pärast kodakondsuse saamist. 2(7)
3-23-1857 Seisuga 19.07.2023 puuduvad SKA-l dokumendid E.G teenistusse võtmise kohta pärast tema kodakondsuse saamist perioodil 18.06.2002˗31.03.2013. Seega puudub õiguslik alus E.G avaliku teenistuse staaži arvestamiseks perioodil 19.04.1989˗31.03.2013.
5.E.G esitas 21.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada SKA 19.04.2023 otsus nr TR067553-1 ja 20.07.2023 otsus nr TR067553-2 ning tuvastada, et kaebaja töötamine Maardu Linna RSN TK-s ja Maardu Linnavalitsuses perioodil 19.04.1989˗31.03.2013 kuulub tema avaliku teenistuse staaži hulka. SKA on ebaõigesti kohaldanud ATS v.r §-i 153. Teenistusstaažina tuleb võtta arvesse kogu Maardu Linna RSN TK-s ja Maardu Linnavalitsuses töötatud aeg. Vaidlust ei ole, et kaebaja oli kohaliku omavalitsuse teenistuja ATS v.r § 1 lg 1, § 3 ja § 4 lg 1, § 5 ja § 6 lg 2 tähenduses. ATS v.r § 153 p 1 alusel võeti teenistusstaažina arvesse muu hulgas töötamine kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana. Seega, isegi kui kaebaja ei oleks olnud ametisse nimetatud ametnikuna või tema ametisse nimetamise käskkiri oleks olnud tühine (nagu arvab SKA), tuleks kaebajale ikkagi arvestada teenistusstaaži, sest kaebaja töötas kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. SKA on arvestanud Maardu Linnavalitsuses töötatud staaži tööstaaži hulka, kuid seda tuleks arvestada ATS v.r § 153 p 1 alusel teenistusstaažina. SKA-l puudub pädevus tuvastada, kas 28.02.1996 kaebaja ametisse nimetamise käskkiri oli kehtiv või mitte. Kaebaja nimetati ametisse kantselei nooremspetsialisti ametikohale. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 66 ja 67 alusel ei ole võimalik sellist haldusakti, mida on aastakümneid täidetud, tagantjärele kehtetuks tunnistada. Haldusakt ei ole ka tühine, kuivõrd tühisuse alused puuduvad ja tuleb arvestada, et HMS jõustus 2002. a-l, kuid kaebaja nimetati ametisse 28.02.1996. Kaebajat ei ole teenistusest seoses kodakondsuse puudumisega vabastatud. Seega oli kaebajal kehtiv teenistussuhe, mis kehtib tänaseni. Kuna teenistusstaaži arvestati kõikidele teenistujatele, mitte ainult ametnikele, ja kodakondsusnõue kehtis ainult ametnike suhtes, ei ole põhjendatud kaebaja avaliku teenistuse staaži hulgast tema töötamise aja väljaarvamine ainuüksi põhjusel, et ta omandas Eesti kodakondsuse hiljem. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja ei olnud ametnik, tuli talle ikkagi arvestada avaliku teenistuse staaži ja pidada teenistuslehte. Kaebaja teostas nimetatud ajaperioodil Siseministeeriumi antud volituse alusel mh perekonnaseisutoiminguid, ilma et kodakondsuse puudumine oleks olnud takistuseks. ATS v.r ei kohustanud ametisse nimetatud kohaliku omavalitsuse ametnikku kodakondsuse puudumise tõttu teenistusest vabastama ja seda kaebaja puhul ka ei tehtud. Kaebaja esitatud Maardu Linnavalitsuse korraldustest, millega on kehtestatud koosseisunimestikud ja ametipalgad, nähtub, et kaebaja on järjepidevalt olnud Maardu Linnavalitsuse ametnik. Tulenevalt eeltoodust on ajavahemiku 19.04.1989˗31.02.2013 väljaarvamine kaebaja avaliku teenistuse staažist alusetu.
6.SKA palus jätta kaebuse rahuldamata. Maardu linnapea 28.02.1996 käskkirjaga nr 46 loeti töölepingu seaduse alusel tööle võetud kaebaja teenistusse võetuks Maardu Linnavalitsuse kantselei nooremspetsialisti ametikohale nimetamise alusel alates 01.01.1996. Käskkirja alus on ATS v.r. § 163 lg 1, mis sätestas, et kahe kuu jooksul arvates ATS jõustumisest vormistatakse töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt, alates seaduse jõustumise päevast. Samas sätestas ATS v.r § 15, et kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta Eesti kodaniku. Lisaks nägi ATS v.r § 128 ette ametniku vabastamise teenistusest, kui ta lahkus Eesti kodakondsusest või sai oma vaba tahte alusel mõne teise riigi kodakondsuse. Kaebaja ei olnud Eesti kodanik, mistõttu ei vastanud ta ATS-s kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatud tingimustele ning teda ei saanud nimetada ametnikuks ATS 3(7)
3-23-1857 alusel. Tegemist oli õigusvastase haldusaktiga ning õigusvastase haldusakti alusel ei saa tekkida isikul õigust seaduses ettenähtud soodustustele. ATS v.r § 182 lg 1 sätestas, et isikule, kes on ATS v.r jõustumisel (s.o 01.01.1996) teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži §-des 153˗156 sätestatud korras. ATS v.r. § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne ATS v.r. jõustumist muu hulgas kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg. Kuna kaebaja teenistusse nimetamine alates 01.01.1996 oli õigusvastane, siis ei saa teda pidada teenistusse nimetatuks ega arvestada tema töötamist avaliku teenistuse staažina, mis annaks ATS § 113 alusel õiguse pensioni suurendusele. 20.07.2023 otsusega on õiguspäraselt jäetud kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka arvamata töötamine perioodil 19.04.1989˗31.03.2013.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 24.05.2024 otsusega kaebuse osaliselt. Kohus tühistas SKA 20.07.2023 otsuse nr TR067553-2 ning tuvastas, et kaebaja töötamine Maardu linna RSN TK-s ja Maardu Linnavalitsuses perioodil 19.04.1989˗31.01.1997 ja 18.06.2002˗31.03.2013 kuulub tema avaliku teenistuse staaži hulka. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maardu linnapea 28.02.1996 käskkirjaga nr 46 loeti töölepingu seaduse alusel tööle võetud kaebaja teenistusse võetuks Maardu Linnavalitsuse kantselei nooremspetsialisti ametikohale nimetamise alusel alates 01.01.1996. 01.04.2013 viidi kaebaja üle Maardu Linnavalitsuse linnakantselei peaspetsialisti ametikohale Maardu Linnavalitsuse käskkirjaga nr 16.1-1/42. Seega oli kaebaja nii 1996. a käskkirja kui ka 2013. a käskkirja kohaselt teenistuses ametnikuna. Kaebaja sai Eesti Vabariigi kodakondsuse 18.06.2002. ATS § 107 lg 1 sätestab, et teenistusstaaži hulka loetakse: 1) alates 1996. aasta 1. jaanuarist jõustunud ATS alusel arvestatud teenistusstaaž; 2) avaliku võimu teostamise õiguse aeg ja aeg, millal avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud sama seaduse § 83 p-de 2˗6 ja p 8 alusel. PS § 39 sätestab, et ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega. ATS v.r § 14 kohaselt võib riigiametnikuna teenistusse võtta 21-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. ATS v.r § 15 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse ametnikuna teenistusse võtta 18aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. ATS v.r § 169 lg 1 sätestab, et riigiametnikud, kes sama seaduse jõustumise päeval ei ole Eesti kodakondsuses, vabastatakse teenistusest sama paragrahvi alusel hiljemalt 1997. aasta 1. veebruaril. SKA 19.04.2023 otsus nr TR067553-1 on õiguspärane. Kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka ei saa arvestada töötamist Maardu Linnavalitsuses perioodil 01.02.1997˗17.06.2002. ATS v.r § 169 lg-t 1 põhiseaduskonformselt tõlgendades on viidatud sättes toodud üleminekunorm kohaldatav ka kohaliku omavalitsuse ametnikele, kuivõrd ei nähtu ühtegi põhjendust, miks oleks tulnud kohaliku omavalitsuse ametnikud viidatud sätte kohaldamisalast välja arvata. Kohaliku omavalitsuse ametnike osas üleminekusätte (rakendussätte) mittekehtestamine rikuks otseselt ka PS § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega on SKA asjakohaselt asunud 19.04.2023 otsuses seisukohale, et kaebaja võis vastavalt ATS v.r § 169 lg-le 1 kuni 01.02.1997 ka ilma kodakondsuseta teenistuses olla. Järelikult katkeb kaebaja teenistusstaaži arvestamine 01.02.1997 ning jätkub alates 18.06.2002, kui E.G-le anti Eesti kodakondsus. Kuna SKA-l on pädevus teha kindlaks pensioniõigusliku staažiga seotud asjaolud, on tal olukorras, kus konkreetne haldusakt oli teatud perioodi jooksul selgelt õigusvastane, ka õigus 4(7)
3-23-1857 see asjaolu välja tuua ja sellega oma otsuse tegemisel arvestada. Seega ei ole SKA selles osas oma pädevust 19.04.2023 otsuse tegemisel ületanud. Kaebaja seisukoht, et juhul, kui kaebaja ei tohtinud ametnikuna töötada, siis tuleks tema teenistust käsitada abiteenistuja teenistusena, millele ei rakendunud kodakondsuse nõue, ja sellest tulenevalt tuleb kogu tema teenistusstaaž arvata avaliku teenistuse staaži hulka, ei ole põhjendatud. Nii Maardu linnapea 28.02.1996 käskkirjast kui ka 01.04.2013 Maardu Linnavalitsuse käskkirjast nähtub selgelt, et kaebaja oli nimetatud ametniku ametikohale, millele kehtis kodakondsuse nõue. Selline ametisse nimetamine oli kuni kaebaja poolt kodakondsuse saamiseni selgelt õigusvastane. Ülaltoodud põhjustel tuleb aga tühistada SKA 20.07.2023 otsus nr TR067553-2. Lähtudes asjaolust, et E.G sai Eesti kodakondsuse 18.06.2002 ning arvestades ATS v.r § 169 lg-t 1, siis nimetati kaebaja ametisse 01.01.1996 õiguspäraselt. Küll aga muutus kaebaja ametisolek formaalselt õigusvastaseks 1997. a 1. veebruarist. Kuna kaebaja ametissenimetamise käskkirja ehk Maardu linnapea 28.02.1996 käskkirja nr 46 ei ole tühistatud ega selle õigusvastasust tuvastatud, oli see küll alates 01.02.1997 formaalselt õigusvastane, kuid siiski kehtiv haldusakt. Lisaks muutus vastav käskkiri alates 18.06.2002, kui kaebaja sai Eesti Vabariigi kodakondsuse, uuesti ka formaalselt õiguspäraseks. Järelikult katkes kaebaja avaliku teenistuse staaž 01.02.1997 ning jätkus uuesti alates 18.06.2002. Seega on ebaõige vastustaja 20.07.2023 otsuses toodud järeldus, et puudus alus kaebajat ametisse nimetada seisuga 01.01.1996 ja tema avaliku teenistusstaaži hulka ei saa arvata töötamist alates 19.04.1989 kuni uuesti teenistusse nimetamiseni pärast kodakondsuse saamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.E.G palub 25.06.2024 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 24.05.2024 otsus osas, milles halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kohus on teenistusstaaži arvutamise osas ebaõigesti tõlgendanud materiaalõiguse norme ning jätnud põhjendamatult pensioniõigusliku staaži arvestusest välja kaebaja töötamise Maardu Linnavalitsuses ajavahemikul 01.02.1997˗17.06.2002. ATS v.r § 6 lg 2 kohaselt jagunevad ametnikud riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. Seega riigiametnike kohta käivad sätted ei laiene automaatselt kohaliku omavalitsuse ametnikele ja vastupidi. ATS v.r § 153 p 1 järgi arvati teenistusstaaži hulka mh teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana. See tähendab, et isegi kui kaebaja ei oleks olnud ametisse nimetatud ametnikuna või tema ametisse nimetamise käskkiri oleks olnud tühine, tuleks kaebajale ikkagi arvestada teenistusstaaži, sest kaebaja töötas kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. SKA on arvestanud Maardu Linnavalitsuses töötatud aja tööstaaži hulka, see tuleks aga arvestada ATS v.r § 153 p 1 alusel teenistusstaažina. Kuna teenistusstaaži arvestati kõikidele teenistujatele, mitte ainult ametnikele, ja kodakondsusnõue kehtis ainult ametnike suhtes, ei ole põhjendatud kaebaja avaliku teenistuse staaži hulgast tema töötamise aja väljaarvamine ainuüksi põhjusel, et ta omandas Eesti kodakondsuse hiljem (eriti arvestades, et abiteenistujatele kodakondsuse nõue ei kehtinud). Kuna kaebajat teenistusest ei vabastatud, pidi staaži arvestamine jätkuma. Kaebaja juhib tähelepanu ka kehtiva ATS §-le 113, mille kohaselt on oluline teenistusstaaž, mitte ametnikustaaž.
9.SKA esitas 02.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja jätta uue otsusega kaebaja kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. 5(7)
3-23-1857 Vaidlust ei ole, et kaebaja töötas kohaliku omavalitsuse ametnikuna. ATS v.r. § 169 lg 1 kohaldub vaid riigiametnike suhtes. Asjaolu, et ATS v.r algse versiooni kohaselt kohaldus § 169 kõigile ametnikele ja alles hiljem asendati sõna “ametnikud“ sõnaga „riigiametnikud“, kinnitab seadusandja eesmärki kohaldada §-i 169 üksnes riigiametnike suhtes. Samale järeldusele on jõudnud ka Tallinna Halduskohus 03.04.2023 otsuses nr 3-22-1284. Viidatud asjas leidis kohus, et kaebaja oli õigusvastaselt vormistatud ATS v.r § 163 lg 1 alusel teenistusse ja ebaseadusliku teenistusstaažiga ei saa tema pensioni suurendamisel arvestada. Seega on ka kohus ATS § 169 lg-t 1 erinevalt tõlgendanud ja kohaldanud, mistõttu puudub selles osas õigusselgus.
10.SKA palub 28.08.2023 vastuses jätta E.G apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja töötamine kuulub pensionistaaži hulka arvamisele lähtuvalt riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS) – pensioniõiguslik staaž, mida arvestatakse kuni 31.12.1998 tegevuse osas ning alates 01.01.1999 pensionikindlustusstaaž (RPKS § 27 lg 2). RPKS § 28 sätestab pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aja, sh tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Pensionikindlustusstaaž sõltub isiku eest makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksust (RPKS § 30). Teenistusstaaži arvestust ja riikliku vanaduspensioni suurendamist teenistusstaaži alusel reguleerib ATS. Erinevate seaduste alusel arvestatavad staažid ei pruugi kattuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui isikut avalikku teenistusse ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet isegi siis, kui isik oleks tulnud töö iseloomu arvestades avalikku teenistusse nimetada (Riigikohtu 18.09.2014 otsus nr 3-3-1-31-14, p 17). Eesti kodanikuna nimetati kaebaja teenistusse alles 01.04.2013 käskkirjaga nr 16.1-1/42. Kaebaja ei olnud 1996. a-l Eesti kodanik, mistõttu ei vastanud ta ATS v.r-s kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatud tingimustele ning teda ei saanud nimetada ametnikuks ATS alusel. Tegemist oli õigusvastase haldusaktiga, mille alusel ei saa tekkida isikul õigust seaduses ettenähtud soodustustele.
11.E.G ei esitanud vastust SKA vastuapellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.E.G apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
13.E.G võeti Maardu linnapea 28.02.1996 käskkirjaga nr 46 (dtl 20) ATS v.r § 163 lg 1 alusel avalikku teenistusse ja nimetati Maardu Linnavalitsuse kantselei nooremspetsialisti ametkohale alates 01.01.1996. Vaidlus puudub, et sel ajal ei olnud kaebajal Eesti kodakondsust, mis samas oli avalikku teenistusse nimetamise eeldus vastavalt ATS v.r §-le
15.Niisiis oli kaebaja avalikku teenistusse võtmine objektiivselt õigusvastane.
14.Haldusakt aga kehtib sõltumata selle õigusvastasusest. HMS §-s 63 sätestatud tühise haldusakti tunnuseid kaebaja teenistusse nimetamise käskkirja puhul ei esine. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad seaduses sätestatud ja ilmselged puudused. Kui haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-21-03, p 13). Vaidlus puudub, et kaebaja avalikku teenistusse nimetamise käskkirja ei ole kehtetuks tunnistatud. Samuti on täidetud teised HMS § 61 lg-s 2 sätestatud haldusakti kehtivuse eeldused. Akti on täidetud aastakümneid, sh on kaebaja täitnud oma teenistusülesandeid ning allunud teenistussuhtest ja ATS-st tulenevatele ametnikele kehtestatud piirangutele. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et ehkki õigusvastane, on kaebaja 6(7)
3-23-1857 avalikku teenistusse nimetamise käskkiri kehtiv haldusakt, mis vastavalt HMS §-le 60 loob õiguslikke tagajärgi ja on järgimiseks kohustuslik igaühele, sh SKA-le.
15.Riigikohus on kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-31-14 p-des 14 ja 15 selgitanud, et kui seaduse järgi on haldusõigussuhte tekkimiseks juriidilise faktina vajalik haldusakti andmine, siis ei asenda muude asjaolude tõendamine ükskõik mis liiki tõenditega haldusakti andmist kui õigussuhte tekkimise vältimatut eeldust. Tuvastamiskaebuse lahendamisel ei ole võimalik muuta väljakujunenud asjaolusid ja õigussuhteid, vaid üksnes teha kindlaks juba olemasolevaid asjaolusid ja suhteid. Seega ei ole tuvastamiskaebuse lahendamisel tähtsust sellel, milliseks oleks õigussuhted pidanud asutuse õiguspärase käitumise korral kujunema, vaid üksnes sellel, millised nad tegelikult olid. Eelnevast järeldub, et kaebaja teenistussuhte määratlemise puhul on määrav tähendus kehtival kaebaja avalikku teenitusse nimetamise käskkirjal selle õigusvastasusest sõltumatult. Eesti õiguskorras puudub norm, mis võimaldaks SKA-l teenistusstaaži hindamisel eirata kehtivat haldusakti.
16.Ülaltoodust tuleneb, et SKA pidi kaebaja avaliku teenistuse staaži arvestamisel lähtuma asjaolust, et kaebaja avalikku teenistusse nimetamine alates 01.01.1996 oli kehtiv. Seega tuleb tema avaliku teenistuse staaži hulka lugeda nii töötamine 19.04.1989˗31.12.1995 Maardu RSN TK-s ATS v.r § 182 alusel kui ka periood 01.01.1996˗31.03.2013 ATS v.r § 153 p 1 ja kehtiva ATS § 107 lg 1 p 1 alusel.
17.Ringkonnakohus rahuldab E.G apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu 24.05.2024 otsuse. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab E.G kaebuse, tühistab SKA 19.04.2023 otsuse nr TR067553-1 ja 20.07.2023 otsuse nr TR067553-2 ning tuvastab, et E.G töötamine Maardu Linna RSN TK-s ja Maardu Linnavalitsuses perioodil 19.04.1989˗31.03.2013 kuulub tema avaliku teenistuse staaži hulka. SKA vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
18.Kuna ringkonnakohus teeb otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta HKMS § 109 lg 4 alusel menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
19.E.G taotles halduskohtus õigusabikulu 320 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Esitatud kulu ei saa arvestada, sest puudub HKMS § 109 lg 11 järgi nõutav kulude tasumise kohustust tõendav kuludokument. Seetõttu jäävad kaebaja esimese kohtuastme menetluskulud tema enda kanda. Asja läbivaatamisel apellatsiooniastmes taotleb kaebaja vastustajalt õigusabikulu 500 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Taotluses kajastatud toimingud on olnud põhjendatud ning esindajakulu kandmise kohustus on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
20.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.