2.Jätta rahuldamata kaebaja 15.09.2025 taotlus tunnistada kinniseks ja piirata vastustaja ja tema esindaja juurdepääsu kaebaja terviseandmetele.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.10.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.17.09.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/407 kohaldas Tallinna Vangla vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel M.K suhtes täiendavaid julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 17-18).
2.19.09.2025 esitas M.K 17.09.2025 käskkirjale vaide, mis jäeti 16.10.2024 vaideotsusega rahuldamata (dtl 33). Kaebaja järgnevalt halduskohtusse kaebusega ei pöördunud.
3.19.09.2025 esitas M.K selgitustaotluse seoses lukustatud kambrisse paigutamisega, millele vastati vangla poolt 21.10.2024 kirjaga 5-18/24/19209-2 (dtl 45-48).
4.01.10.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/428 lõpetati kohaldamine tagasiulatuvalt alates 26.09.2025 (dtl 32).
M.K
suhtes
julgeolekuabinõude
5.15.11.2024 esitas kaebaja Tallinna Vanglale taotluse (5-37/24/136-1) mittevaralise kahju hüvitamiseks (dtl 35 jj) seoses 16.09.2024 kambrisse paigutamise ja kaasnenud piirangutega.
6.09.01.2024 jättis Tallinna Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 37 jj).
7.14.02.2025 registreeriti Tallinna Halduskohtus M.K kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja taotles algselt kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebaja ei olnud tasunud riigilõivu ega esitanud taotlust riigilõivust vabastamiseks.
8.18.02.2025 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 3 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest täpsustama, millist tervisekahju kaebajale vastustaja tegevus täpsemalt tekitas ja mis seda tõendab. Kohus hoiatas, et kui kaebaja tähtaegselt puuduseid ei kõrvalda, määrab kohus kaebuse teistkordsel käiguta jätmisel viivitamata tähtaja riigilõivu tasumiseks.
9.19.02.2025 kell 08:59 sai kaebaja 18.02.2025 määruse kätte, kuid 03.03.2025 seisuga kohtule vastanud ega puuduseid kõrvaldanud ei olnud.
10.03.03.2025 tegi kohus määruse, millega kohus jättis kaebuse teistkordselt käiguta, kuna kaebaja ei olnud kahju tekkimist põhjendanud (ei laiene riigilõivuvabastus). Kaebajal tuli 3 tööpäeva jooksul 03.03.2025 määruse kättesaamisest tasuda riigilõiv summas 350 eurot vastavalt lisatud makseinfo lehele või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks.
11.04.03.2025 teavitas kaebaja kohut, et vastas kohtumäärusele ja saatis kirja välja tähtaegselt 25.02.2025. Vastuseks kohtunõudele kinnitas seda ka 06.03.3025 Tallinna Vangla.
04.03.2025 saabus halduskohtusse kaebaja vastus kohtunõudele.
13.07.03.2025 määrusega jättis kohus kaebuse uuesti käiguta (ei laiene riigilõivuvabastus) ja määras, et kaebajal tuleb 3 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest tasuda riigilõiv summas 350 eurot vastavalt lisatud makseinfo lehele või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks.
14.10.03.2025 esitas kaebaja kaebuse muutmise taotluse, milles kaebaja soovis kahjunõude asemel esitada tuvastamiskaebuse: „Tuvastada Tallinna Vangla (vastustaja) poolt kaebajale (M.K) tekitatud mittevaraline kahju, mis väljendub kaebaja tervise kahjustamises, mis sai alguse kukkumisest 2022. aasta detsembris vastustaja poolt hallataval jalutusalal, kus oli jäetud tegemata libedatõrje, jätkus kaebajale esitatud kohustustustega raskusi kanda ning ümberpaigutamisega eraldatud üksikkambrisse 10-ks päevaks, 16/09/2024-26/09/2024, kus kaebaja oli sunnitud taluma ängistust, hapnikupuudust, valu ja hirmu.“ Kaebaja ei olnud kahjunõudelt riigilõivu tasunud ega menetlusabi taotlust esitanud.
15.14.03.2025 määrusega otsustas kohus keelduda kaebaja 10.03.2025 kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Kohus kohustas kaebajast 3 tööpäeva jooksul määruse punkti 1 jõustumisest tasuda riigilõiv summas 350 eurot vastavalt lisatud makseinfo lehele või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Nimetatud määruse sai kaebaja kätte 18.03.2025 ja see on jõustunud.
16.21.03.2025 esitas kaebaja uue avalduse, mida kohus mõistab nii, et kaebaja jääb siiski kahju hüvitamise taotluse juurde kui soovib muuta nõude summat, milleks on nüüd 1000 eurot. Kaebaja viiteid sellele, et kaebaja ei ole suuteline riigilõivu tasuma, mõistis kohus kui menetlusabi taotlust.
2 (10)
17.14.04.20205 määrusega jättis kohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kaebuse uuesti käiguta ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lõike 2 alusel. Määrus on jõustunud. 23.04.2025 tasus kaebaja riigilõivu summas 30 eurot vastavalt 14.04.2025 määrusele.
18.06.05.2025 võttis kohus menetlusse hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4) Tallinna Vangla vastu summas 1000 eurot. Kohus selgitas, et kohus mõistab kahjunõuet peale korduvaid nõuete muutmisi selliselt, et kaebaja taotleb, et kohus mõistaks kaebajale välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitise seoses vaimse- ja füüsilise kahju tekitamisega, mille aluseks on järgnevad asjaolud: kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, millega kaebaja paigutati lukustatud videovalvega kambrisse 16.09.2024-26.09.2024, keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati liikumis- ja suhtlemisvabadust, lisaks ei lubatud osaleda jumalteenistustel (1); kambri ebasanitaarsed tingimused (2).
04.06.2025 esitas Tallinna Vangla vastuse kaebusele.
20.25.08.2025 määras kohus asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses, esitas vastustajale küsimused, määras seisukohtade esitamise ajad ning otsuse kuulutamise aja.
21.10.09.2025 tunnistas kohus Tallinna Vangla 08.09.2025 vastusena kohtunõudele esitatud videokaamera salvestiste kuvatõmmised kinniseks ning keelas kaebajal ja tema võimalikul esindajal videosalvestistega tutvuda ja saada nendest koopiaid.
15.09.2025 esitas kaebaja täiendavad seisukohad
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
23.Kaebaja taotleb, et kohus mõistaks kaebajale välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitise seoses vaimse- ja füüsilise kahju tekitamisega, mille aluseks on järgnevad asjaolud: kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, millega kaebaja paigutati lukustatud videovalvega kambrisse 16.09.2024-26.09.2024, keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati liikumis- ja suhtlemisvabadust, lisaks ei lubatud osaleda jumalteenistustel (1); kambri ebasanitaarsed tingimused (2). Kaebaja põhjendab oma seisukohti kaebuses ja täiendavates seisukohtades kokkuvõtlikult järgmiselt:
23.1.Kaebaja talus vaimseid ja füüsilisi piinu vastustaja määratud keeldude ja piirangute tõttu. Sellele lisandus kahekordse kolimisega kaasnev raskuste kandmine, mis halvendas omakorda kaebaja tervislikku seisundit sedavõrd, et kaebaja on sunnitud tänaseni kasutama liikumisel abivahendit ja tarbima valuvaigisteid.
23.2.Kaebaja oli enne 16.09.2024 kambrisse paigutamist kukkunud ja kaebajal olid jätkuvad seljavalud. 16.09.2024 kutsus kaebaja korduvalt meedikut enda juurde ja palus abi, kuid seda ei võimaldatud. Kuigi kaebaja oli valudes, anti talle korraldus asjad pakkida ja kolida teise osakonda. Kaebaja paigutati üksikkambrisse, kus ootas laual tühi paber nõusoleku andmiseks ja meditsiinilist abi ei antud.
23.3.18.09.2025 tekkisid kaebajal tõsised hingamisraskused , tõmblema hakkasid vasak käsi ja jalg, kaebaja sattus pannikase ja ta palus sisetelefoni teel abi. Saabusid valvurid ja pereõde, kaebaja nõudis arsti kutsumist. Kui meedik teisest majast saabus hakkas ka kaebaja hingamine normaliseeruma, kuna kambri uks oli avatud. 21.09.2025 võimaldati kaebajale perearst, kes määras ravi. 25.09.2025 taandus valu, kuid esinesid tugevad kõrvalnähud. 26.09.2025 sunniti kaebaja taas kolima ja raskusi tassima. Probleemid ravi ja ravimite saamisega jätkusid.
23.4.Kaebaja paigutamine üksikkambrisse oli vastuolus põhiseaduse ja inimväärikuse põhimõtetega. Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse depressiooni diagnoosiga, kuna ta elas väga 3 (10)
raskelt üle oma lapse kaotust. Tallinna Vangla seisukoht oli, et vanglal on kõik ravivõimalused olemas, mis nagu hiljem selgus, tegelikkusele ei vastanud. Kaebajale võimaldati küll regulaarselt kliinilise psühholoogi vastuvõtul käimine, kelle arvamust oleks saanud vastustaja ka oma otsuse tegemisel, 16.09.2024, küsida ja arvestada. Tema kannetes ei leidu kordagi viidet kaebaja suitsiidikalduvusele. Kaebaja väide on, et tõele ei vasta see, et kaebaja on 16.09.25 öelnud, et soovib ennast üles puua.
23.5.Kaebajale jumalateenistustel osalemise keelustamine oli tema usuvabaduse piiramine ja jumalateenistustel osalemise asendamine kohtumisega kaplaniga, kes kuulub teise konfessiooni, on kaudne sund kinnipeetava usuliste arvamuste ja veendumuste muutmiseks. Ei vasta tõele teave, vastustaja poolt 26.09.2024, kaebajale üksikkambris viibimise ajal, kaplaniga kohtumise korraldamise ja selle (kaplaniga hingehoidliku vestluse) toimumise kohta, kuna 26.09.2024 paigutati kaebaja ümber osakonda N3 (st üksikkambris viibimine lõpetati). Kaebaja kohtus 26.09.2024 oma isikliku külalise, Metropoliit Stefanusega, kes on Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku pea ning kaebaja, kui õigeusu kiriku kauaaegse liikme vaimne isa.
23.6.Kambri NK2-16 antisanitaarsed tingimused ei olnud inimväärsed elutingimused. Vastustaja väide, et vangla reageeris koheselt, kui kambri sanitaartingimustest teada sai ning hallitus ja mustus likvideeriti. Kaebaja poolt 16.09.2024 esitatud taotlus registreeriti alles 23.09.2024, s.o. 7 päeva hiljem, märkega: aken vajab puhastamist ja sellega tegeletakse, mis kinnitab fakti, et 23.09.2024 oli hallitus ja mustus veel puhastamata.
23.7.Ei vasta tõele, et enne lukustatud kambrisse paigutamist on kaebaja ära kuulatud. Kaebaja palub kohtul pöörata tähelepanu taotluste ja vaiete esitamise, registreerimise ja vastamise kuupäevadele.
23.8.Kaebaja saabus vanglasse 16.09.2022 täielikult töövõimelise ja abivahendita liikuva inimesena, kuid väljus sealt ainult osalise töövõimega ning abivahendit liikumiseks vajavana (abivahendit kasutab alates septembri lõpust 2024). Seega on vastustaja kaebajale tekitanud mittevaralist kahju. Vastustaja seisukohad
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:
24.1.Faktilised asjaolud ja kogutud tõendid käesoleval juhul kaebaja viidatud õiguste riivele ei viita. Vangla jääb 09.01.2025 vastuses nr 1-9/1-25/7-2 antud selgituste juurde.
24.2.Seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ja videovalvega kambrisse paigutamisega ajavahemikul 16.09.2024−26.09.2024 selgitab vangla, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmetel paiknes M.K ajavahemikul 13.06.-16.09.2024 viiendas üksuses eluosakonnas N5 kambris nr 2k-N5-4. Julgeolekuabinõude koaldamise vajaduse tingis M.K käitumine – vestluses vanglaametnikuga avaldas M.K, et kavatseb ennast üles puua. Vaidlust ei ole selles, et kambris oli sisse lülitatud videovalve. Seda tehti AS Lääne-Tallinna Keskhaigla korrektsioonilise meditsiini osakonna õe S.N suunisel kaebaja suitsiidiohu tõttu. Vangla eesmärgiks oli kaitsta kaebaja elu ja tervist. Kaebaja väljendas korduvalt, et võtab endalt elu. Sellistesse väljaütlemistesse suhtub vangla äärmise tõsidusega ning kohaldab kinnipeetavate elu ja tervise kaitseks vajalikke meetmeid. Suitsiidsete mõtetega kinnipeetavat tuleb vanglal tõhusamalt jälgida ja seda on võimalik tõhusalt teha, kui kinnipeetav isoleeritakse eraldatud lukustatud kambrisse ja teda saab videokaameraga. Selliselt on vanglal võimalik koheselt reageerida, kui kinnipeetav endale viga hakkab tegema. Kuna kaebaja oli oma vaimse tervise probleemide tõttu paiknenud videovalvega lukustatud kambris ka varem, siis seda enam oli põhjust kahtlustuseks, et ta võib ise endale ohtlik olla. Kaebaja suhtes rakendati vajalikke meetmeid senimaani, kuni tekkis veendumus, et ta ei asu endalt elu võtma.
4 (10)
24.3.Tallinna Vangla viienda üksuse valvur T.R on koostanud 16.09.2024 ettekande nr 1-249364, mille kohaselt väljendas kaebaja vestluses korduvalt, et poob ennast üles. Esimesel korral oli vestluse juures ametnik üksi, kuid teisel korral oli öeldu tunnistajaks ka Lääne-Tallinna Keskhaigla Korrektsioonilise meditsiiniosakonna õde P.J. Valvur T.R kandis kehakaamerat. 17.09.2024. a käskkirjast nr 1-24/1-2/407 tulenevalt kontrolliti videosalvestist ja salvestiselt kuuldus, et kinnipeetav ütleb vestluses ametnikule „On selline tunne, et otsin millega end üles puua." ning vestluses pereõega. "Teate mida, ma ütlen teile ainult seda, et te leiate mind siit kõlkumas, sest ma ei jaksa seda valu taluda. Sellised väljaütlemisi pidi igal juhul võimaliku suitsiidiohuna käsitlema.
24.4.Enne lukustatud kambrisse paigutamist on kaebaja ära kuulatud. Vanglale teadaolevalt kaebaja 17.09.2024 käskkirja ega selle suhtes tehtud 16.10.2024 vaideotsust halduskohtus ei vaidlustanud. Samuti ei taotlenud kaebaja esialgse õiguskaitse korras enda suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ega videovalvega kambrist hoidmise lõpetamist. Seega ei ole vaide- ega kohtumenetluses M.K suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistatud ega rakendatud meetmete kohaldamist õigusvastaseks tunnistatud.
24.5.Tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebajal esines seljavalusid juba enne 16.09.2025. 08.10.2025 arsti vastuvõtul olles seostas kaebaja valude süvenemist 04.09.2024 5 kg kasti tõstmisega, mitte 16.09.2024 ja 26.09.2024 oma isiklike asjade kandmisega. Kaebaja ei pidanud oma isiklikke asju ühest kambrist teise liikumisel käes tassima, vaid ta sai kasutada asjade transportimiseks käru.
24.6.Kaebaja kehakultuuriga tegelemise võimalust küll 17.09.2024 piirati, kuid see seisnes selles, et ta ei saanud minna spordisaali ega kasutada eluosakonnas spordivahendeid. Kehakultuuriga oli tal võimalik soovi korral tegeleda jalutuskäikude ajal jalutusboksis ja kambris. Vangiregistri andmetel oli kaebajal meditsiinilistel näidustustel kambris ka võimlemismatt. Tervise säilitamiseks minimaalsel vajalikul tasemel saab kehakultuuriga tegeleda ka abivahenditeta.
24.7.Ajavahemikul 16.09.2024-26.09.2024 kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangu tõttu vangla kabelis usutalitustel küll käia ei saanud, kuid ta sai siiski oma usulisi vajadusi rahuldada. Vangiregistri andmetel toimusid kaebajal 19.09.2024 ja 26.09.2024 hingehoidlikud vestlused kaplaniga. Samuti olid tal kambris soomekeelne Uus Testament, Eesti ApostlikÕigeusu Kiriku palveraamat, puidust ristiga palvehelmed ja kaks ikooni. Vastustaja hinnangul oli kaebajale usuliste vajaduste rahuldamiseks võimalus piisaval määral tagatud.
24.8.Vaidlust ei ole selles, et vangla peab tagama kinnipeetavale sellised kambri tingimused, mis ei kahjusta tema tervist. Samas on ka kinnipeetavatel kohustus hoolitseda oma kambri puhtuse ja korra eest.). Vangla ei eita, et kambris 2k-NK2-16 vajas aknalaud puhastamist, kuid probleemi ei eiratud, vaid sellega tegeleti. Vaideotsusest nähtub, et vangla reageeris koheselt, kui kambri sanitaartingimustest teada sai ning hallitus ja mustus likvideeriti sanitaartööde käigus 20.09.2025.
24.9.Kaebaja arusaam, et vangla on 17.09.2024 esitatud pöördumisele teinud 23.09.2024 märke, et aken vajab puhastamist, on väär. 23.09.2024 on pöördumine nr 5-8/24/19253-1 dokumendihaldusprogrammis Delta registreeritud. Pöördumine on kaebajalt vastu võetud 17.09.2024 ja märke akna puhastamise vajadusest tegi taotlusele inspektor-üksuse juhi abi Q.L samal päeval. Ka G.F 16.10.2025. a vastusest nr 5-8/24/19532- 2 ei saa järeldada, et kamber puhastati alles 16.10.2025, vaid kaebaja pöördumisele vastamise ajaks ei olnud see teema enam aktuaalne.
24.10.Hallitusest kambris ei saa veel automaatselt järeldada, et kambritingimused olid tervist kahjustavad. Kaebaja ei ole esitanud kohtueelses menetluses vanglale ega ole lisanud ka
5 (10)
kaebusele ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kaebajale on tervisekahju tekkinud ja kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kambri nr 2k-NK2- 16 olmetingimustega.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebaja 15.09.2025 taotlus
25.Kaebaja palub alates 15.09.2025 tunnistada kinniseks ning keelata vastustajal ja temaga seotud isikutel tutvuda kaebusega esitatud kaebaja tervisandmeid sisaldavate dokumentidega, kuna need sisaldavad kaebaja kohta delikaatseid andmeid (dtl 189).
26.Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kahjunõude aluseks on kaebaja tervisele tekitatud väidetav kahju ning vastustajal ei ole võimalik kaebusele sisuliselt ilma kaebaja terviseandmeteta tutvumata vastu vaielda (HKMS § 88 lg-d 1 ja 2). Sealjuures ei teeni juurdepääsupiirang enam eesmärki, kuna pooled on materjalidele tuginedes juba seisukohad esitanud. Kaebuse lahendamine
27.Vaidluse keskne küsimus on, kas kaebajale on tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleks vanglal talle riigivastutuse seadusest (RVastS) lähtuvalt hüvitada seoses järgnevate asjaoludega: kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, millega kaebaja paigutati lukustatud videovalvega kambrisse ajavahemikuks 16.09.2024-26.09.2024, keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati liikumis- ja suhtlemisvabadust, mille tulemusel ei saanud kaebaja osaleda jumalateenistustel (1); kambri ebasanitaarsed tingimused (2).
27.1.Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RvastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RvastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Kahju hüvitamise eeldused seega haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku subjektiivse õiguse rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu kandja süü. Kahjunõude rahuldamise eelduste täidetuse kontrollimisel pole oluline kontrolli järjekord (RKHKo 20.02.2020 nr 3-16-226/45, p 17).
28.Kuigi kaebaja ei ole esmaseid õiguskaitsevahendeid (RvastS § 7 lg 1) julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja vaidlustamisega kasutanud, leiab kohus, et see ei välista käesoleval juhul koheselt kahjunõude edasist menetlemist, kuna väidetava mittevaraline kahju tekkimisest võis kaebaja aru saada hiljem, s.o peale käskkirja vaidlustamise tähtaja möödumist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine
29.Kohtule ei nähtu, et julgeolekuabinõude kohaldamine (dtl 17) kaebaja suhtes VangS § 69 lõike 1 alusel oleks olnud õigusvastane.
29.1.VangS § 69 lõike 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lõike 2 punktide 1, 3 ja 4 alusel on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. 6 (10)
29.2.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Sealjuures on kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline ( vtnt RKHKo 19.05.2017 nr 3-3-1-10-17, p-d 16-17). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on seotud VangS § 69 lõikes 1 sätestatud alustega (st eeskätt oht enda, teiste või vangla julgeolekule) ning VangS § 69 lõike 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud asjaolud. Kui seda ei tehta, on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla poole menetluse uuendamise ja käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusega. Seega ei ole täiendavate julgeolekuabinõude raames eraldatud lukustatud kambris viibimise kestust võimalik ette näha, kuna see sõltub jätkuvast ohu esinemisest (RKHKo 04.06.2018 nr 3-15-2943/85, p 16.).
30.Tallinna Vangla 17.09.2024 käskkirjas (dtl 17-18) kajastatud julgeolekuabinõude kohaldamise põhimotiivid ja kaalutlused on piisavalt arusaadavad ja jälgitavad. Samuti on vangla hinnanud käskkirja aluseks olevaid tehiolusid õigesti:
30.1.Esitatud tõenditest nähtub selgelt, et kaebaja ähvardas enesevigastamisega 16.09.2024 (dtl 28, 36, 148,157). Oma tervise kahjustamine ja/või oma elu ohustamine on VangS § 69 lõikes 1 otsesõnu nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist lubava asjaoluna. Kohtule ei nähtu julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel või meetme valikul oleks vangla ilmselgelt jätnud mõne tähtsust omava asjaoluga arvestamata või tuginenud ebaõigele kaalutlusele – vangla tugineb kaebaja enda ütlustele raske tagajärje ärahoidmiseks. Siinjuures on kaebaja väited vastuolulised, sest algses kaebuses kaebaja eitab öeldut (dtl 8), kuid hiljem käsitleb enda öeldut tagantjärele ahastava ütlusena (dtl 36). See siiski vangla õigust reageerida ei mõjuta, kuna vangla ei pea ära ootama raske tagajärje saabumist, vaid tegutsema ennetavalt. Kohus arvestab, et julgeolekuabinõude kohaldamise valikut õigustab käesoleval juhul ka see, et kaebaja oli oma võimaliku suitsiidikatse tõttu paigutatud videovalvega lukustatud kambris ka varem (dtl 146).
30.2.Julgeolekuabinõude kohaldamisel piirati ka kaebaja tegelemist kehakultuuriga. Kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks (VangS § 55 lg 1). Kaebaja nimetatud õigust piirati julgeolekuabinõude kohaldamisel sellega, et kaebaja ei saanud minna spordisaali ega kasutada eluosakonnas spordivahendeid. Vastustaja on selgitanud, et kehakultuuriga oli kaebajal võimalik soovi korral tegeleda jalutuskäikude ajal jalutusboksis ja kambris. Vangiregistri andmetel oli kaebajal meditsiinilistel näidustustel kambris ka võimlemismatt (dtl 155), kaebaja seda ei vaidlusta (dtl 192). Arvestades, et meetme kohaldamise eesmärk oli kaebaja enda elu ja tervise kaitse, saab proportsionaalseks pidada spordisaali ja spordivahendite kasutamise piiramist, kuna välistatud ei ole, et kaebaja võinuks ennast nendega kahjustada.
30.3.Kaebajal piirati ka vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, mille tulemusel ei saanud kaebaja osaleda jumalateenistusel. Vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise (VangS § 62 lg 1). Arvestades, et käskkirja eesmärk on selgelt kaebaja elu ja tervise kaitse, on liikumisvabaduse piiramine proportsionaalne meede. Kinnipeetavale ei tulene VangS §-st 62 subjektiivset õigust nõuda vanglalt tema jumalateenistusele viimist igal pühapäeval. Kaebaja peab paratamatult leppima kinnipeetavana sellega, et usuliste vajaduste 7 (10)
rahuldamine vanglas ei saa toimuda samal viisil kui vabaduses viibides, vaid, et ta on ka selles osas allutatud vangla reeglitele ja korrale (TrtRnKm 10.10.2018 nr 3-18-1576/15, p 14). Eelnevat ei muuda ka kaebaja viidatud vangla kodukorra punktid (dtl 192).
30.4.Kaebaja vaidleb vastu, et kambris oli tal võimalik usulisi vajadusi rahuldada, sh vestlustes kaplaniga (dtl 191-192). Materjalidest nähtub, et vangla on viidanud, et kaebaja juures käis kaplan 19.09.2024 ja 26.09.2024 (dtl 48). Kaplaniga kohtumist kinnitab vangiregister vaid 26.09.2025 (dtl 168), kuid see ei tähenda, et kaebaja õigusi oleks tingimata ülemäära riivatud. Kaebaja väide (dtl 192), et teise konfessiooni kuuluva kaplaniga kohtumine on talle kahju tekitanud, on uus kahjunõude asjaolu, mis ei kattu algse kahjunõudega.
30.5.Tõenditest nähtub, et kaebaja oli antud võimalus omapoolse arvamuse esitamiseks juba kambrisse paigutatult kuni õhtuse loenduseni 16.09.2025 (dtl 16 ja 18). Hilisema vaide esitas kaebaja vanglale 19.09.2024 (dtl 21 jj) ning selgitustaotluse samuti 19.09.2025 (dtl 45-48). Seega on enne haldusakti andmist kuulatud kaebaja ära, VangS ei nõua, et enne julgeolekuabinõude faktilist kohaldamist edasilükkamatul juhul (VangS § 69 lg 4, dtl 17) tuleks küsida isiku arvamust. See ei võimaldaks ohule ka vahetut reageerimist.
Kohtule ei äratuntav, et kaebajale oleks väidetav kahju tekkinud.
31.1.Kaebaja viitab seoses kambrisse paigutamisega vaimsetele – ja füüsilistele piinadele, põhjendamatutele kannatustele. Kaebaja viitab, et kahjuks on see, et ta on sunnitud kasutama liikumisel abivahendit ja tarbima valuvaigisteid. Kaebaja põhjendas 21.03.2025 avalduses täiendavalt varasemale, et kaebaja oli sunnitud taluma ängistust, hapnikupuudust, valu ja hirmu, mis kahjustasid kaebaja närvisüsteemi ja liikumisvõimet. Kaebaja on veel täpsustanud, et vangla tegevuse tulemusel on tarvilik on abivahend ja valuvaigistid. Kohus juhib tähelepanu, et kaebaja tarbis valuvaigisteid juba varem. Lisaks on kaebaja esitatud lisadest nr 9 ja 10 (dtl 28-31) nähtav, et kaebajale võimaldati meditsiinilist abi- ja määrati ka ravi. Kaebaja tervist hindas enne julgeolekuabinõude kohaldamist 16.09.2024, 17.09.2024 tervishoiutöötaja, hilisemalt 18.09.2024, samuti 21.09.2024, 23.09.2024 (dtl 28-31). Kaebaja enda esitatud terviseandmetest ei nähtu tervise halvenemist kambrisse paigutamisest tulenevalt. Esitatud andmetest nähtub, et kaebajale on jooksvalt võimaldatud meditsiinilist abi, kaebaja ei ole rahul raviskeemiga. Sealjuures on kaebaja keeldunud raviskeemi järgimisest ja määratud ravimite manustamisest (dtl 183-84). Puuduvad viited sellele, et kohaldatud meetmed mõjutaks kaebaja tervist viisil, mis tinginuks nende ümberhindamise vajaduse. 18.09.2024 anamneesist (dtl 28-29) nähtub, et kaebaja pole rahul saadud raviga juba varasemast ajast. Kaebaja läbiv rahuolematus saadud raviga nähtub ka kaebusest ja kaebuse täiendusest. Ka see näitab, et kaebaja vaevused tervisega seoses on pidevad ega ole vahetult seotud julgeolekumeetmete kohaldamisega. Vangla on vastuses kahjunõudele selgitanud (dtl 38), et kaebajale ei ole alates septembrist liikumise abivahendeid näidustatud ja see on kooskõlaline asja juurde kaebaja pool esitatud tema enda terviseandmetega (dtl 28-31, 81-82).
31.2.Esitatud kaebaja tervisandmed ei kinnita, et kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise piiramine või jumalateenistusel osalemise piiramine eraldiseisvalt või kogumis kaebaja tervisele või vaimsele tervisele kahju tekitanud oleks. Üksnes asjaolu, et kaebaja ei saanud tegeleda soovitud tegevusega ja kaebaja tervisemured olid jätkuvad, ei ole käsitletav mittevaralise kahjuna.
31.3.Kaebaja poolt esitatud Töötukassa otsus, millega tuvastati osaline töövõime (dtl 194), ei kinnita, et kaebaja piirangud oleksid mingilgi viisil tingitud vangla tegevusest kaebaja kambrisse paigutamisel ja sellega kaasnevatest piirangutest.
31.4.Kokkuvõttes puudub vangla tegevuses julgeolekuabinõude kohaldamisel õigusvastasus ja väidetava kahju tekkimine ei kambrisse paigutamisest ega konkreetsete meetmete kohaldamisest ei ole tõendatud. Johtuvalt on põhjusliku seose nõue täitmata. 8 (10)
Kambritingimused
32.Pooled ei vaidle, et vanglal on kohustus tagada vanglas sanitaarsed kambritingimused. Kaebaja esitas nii 16.09.2024 ärakuulamisel (dtl 16) kui ka 17.09.2024 eraldi seisukohas palve kambris ebasanitaarne olukord (hallitus) kõrvaldada (dtl 19). Vangla on ka nõustunud, et kaebaja kambris vajas aknalaud puhastamist (dtl 155). Vangla on ka nõustunud, et kambris oli hallitus (dtl 34). Vangla on esitanud tõendid selle kohta, et vangla tegi kambris nr 2k-NK2-16, kus paiknes kaebaja, sanitaartöid 20.09.2024 (dtl 180 jj). 23.09.2024 on pöördumine nr 58/24/19253-1 dokumendihaldusprogrammis Delta registreeritud.
33.VangS § 41 lõikest 1 tuleneb, et kinnipeetavat tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohtadest tuleneb, et kui riik jätab inimese vabadusest ilma, võtab ta endale ka vastutuse tagada piisaval määral tema tervise kaitse. Seega tuleb kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta ka konkreetse kinnipeetava terviseseisundit ning oluliste terviseprobleemide käes kannatav kinnipeetav tuleb paigutada karistust kandma tingimustesse, mis ei põhjusta tema terviseprobleemide õigusvastast süvenemist. Terviseprobleemidega kinnipeetava puhul on üheks oluliseks kaalutluseks, millest tema paigutamisel tuleb lähtuda, tema tervise kaitsmise vajadus. Seejuures võib olla õigusvastane ka vangla selline tegevus, mis põhjustab olulise ohu kinnipeetava tervisele (RKHKo 05.12.2012. nr 3-3-1-57-12, p-d 10, 11, 12 ja seal viidatud EIK praktika).
34.Kuigi hallituse tulemusena võib inimese tervisele kahju tekkida, ei saa seda siiski eeldada (vt Terviseameti selgitused seoses sisekliima, hallituse ja liigniiskusega). Kaebaja tervisandmetest ei nähtu põletikud, allergia ja tundlikkus, ning ärritused või mürgistusnähud. Kambri tingimuste osas ei ole kaebaja esitanud selgitusi ega tõendeid, kuidas selle tulemusel sai tekkida kaebajale valu või muud tagajärjed tervisele, mida kaebaja kirjeldanud on. Kaebaja on kirjeldanud hingamisraskusi kuid selgitab seda hirmuga ja samas normaalse hingamise taastumist meediku saabumisega (dtl 5). Seega ei ole kaebaja ise algselt välja toonud hingamisraskuste seost hallitusega. Kaebaja väited on üldsõnalised ja tõendamata.
35.Täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata. See sõltub mitmetest asjaoludest, muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustes (RKPSJKo 20.06.2014 nr 3-4-1-9-14, p 36). Kuigi ebasanitaarne kamber tulenevalt hallitusest võib olla teatud tingimustel väärikust alandav, ei saa kaebaja viibitud päevade arvu (16.09.2025-26.09.2025) ühes vangla tegutsemise kiirusega (sanitaartööd 21.09.2025) jaatada, et kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused oleks üle läinud inimväärikust alandavaks kohtlemiseks.
36.Kohus juhib tähelepanu, et on kaebajale kahju tõendamise vajadust käesolevas menetluses korduvalt selgitanud (dtl 63 jj, dtl 88 jj, dtl 106 jj, 162 jj). Kokkuvõte ja menetluskulud
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
38.Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid ei hüvitata. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
39.Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). 9 (10)
(allkirjastatud digitaalselt)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.