Tallinna Ringkonnakohus Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. september 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1422
Haldusasi
O.C’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2022 viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatise nr 0965/2022 tühistamise ning samal päeval koostatud lahkumisettekirjutuse nr 1052256705 osalise tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – O.C, esindaja v.adv Yaroslav Radziwill Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet esindaja Helena Velba
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
O.C’i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta O.C’i apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-22-1422 tehtud Tallinna Halduskohtu 28.11.2023 kohtuotsus muutmata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale
20.10.2025 14
3-22-1422 kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja on Süüria Araabia Vabariigi kodanik, kellel oli Poola Vabariigi antud Schengeni alal viibimist õigustav viisa POL14880766 kehtivusajaga kuni 16.08.2022. 20.06.2022 kell 14:15 peatas politseipatrull Maardus kaebaja juhitud mootorsõiduki. Kaebaja esitas kontrollimiseks Süüria rahvusvahelise juhiloa, mille ehtsuses politseiametnikud kahtlesid ning mille nad täiendava kontrollimise eesmärgil kaebajalt hoiule võtsid, vabastades samas kaebaja. Samal päeval kell 18:25 pidasid politseiametnikud kaebaja juhitud sõiduki uuesti Tallinn-Pärnu -Ikla maantee 121. kilomeetril kinni ning koostasid väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis kaebaja mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Kahtlustades kaebajat karistusseadustiku (KarS) § 348 lõikes 1 nimetatud kuriteo (võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine) toimepanemises, toimetasid ametnikud kaebaja 20.06.2022 PPA Põhja prefektuuri ametiruumi. PPA koostas 21.06.2022 akti kaebaja kahtlustatavana kinnipidamise asendamise kohta vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 219 lõikele 1 ning sellest tulenevalt kriminaalmenetlust ei alustatud (KrMS § 199 lg 2).
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas kaebajale 21.06.2022 teatise nr 0965/2022 viisaga lubatud viibimisaja lühendamise kohta selliselt, et viimane lubatud viibimispäev on 21.06.2022. Teatise õigusliku alusena viidati välismaalaste seaduse (VMS) § 52 lg 1 punktile 7 ja § 52 lg 4 punktile 2. Samuti tegi PPA kaebajale 21.06.2022 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052256705 (vaidlustatud ettekirjutus), andes selle vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja kuni 28.06.2022 ning kehtestas samas kaebajale Eestisse sissesõidukeelu 3 aastaks. Sissesõidukeeluga seoses märgitakse vaidlustatud ettekirjutuses, et kaebaja kui Eestis ebasoovitava välismaalase Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda, kuna kaebaja juhtis Eestis mootorsõidukit ilma kehtiva juhtimisõigust tõendava dokumendita – ta esitas ehtsa Süüria siseriikliku juhiloa, mis Eestis ei kehti, ning Süüria rahvusvahelise juhiloa, mis oli võltsitud. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt on kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamine vahetult väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 74 lõikest 1 tulenev tagajärg ning erakorralisi asjaolusid, mis annaks aluse jätta sissesõidukeeld kohaldamata, ei esine. Viimaks on vaidlustatud ettekirjutuses märgitud, et kaebaja on sissesõidukeelu pikkusega nõus.
3.Kaebaja esitas VMS § 10010 lg 1 alusel avalduse viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse teistkordseks läbivaatamiseks. PPA jättis selle avalduse 16.08.2022 otsusega nr 1.22/335-8 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 01.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 07.10.2022 avalduses ning millega taotles esiteks vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist osas, millega kehtestati kaebajale sissesõidukeeld ning teiseks PPA 21.06.2021 teatises väljendatud 2(5)
3-22-1422 viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse tühistamist. Kaebaja leidis esiteks, et PPA ei ole põhjendanud, milles seisneb kaebajast lähtuv väidetav oht ning teiseks, et PPA ei ole kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud, jättes sissesõidukeelu kohaldamisel arvesse võtmata VSS § 31 lõikes 3 nimetatud asjaolud: a) kaebaja oli Eestis vaid läbisõidul ega saanud seetõttu Eestile mingisugust tõsist ohtu kujutada; b) kaebaja tööülesanne oli kaupade vedu Poolast Soome, mistõttu takistab sissesõidukeed nii tema kui ka Poola lihaekspordiga tegeleva ettevõtte tööd ning c) kaebajal ei ole kunagi olnud probleeme Eesti või mõne teise Euroopa riigi õiguskorra järgimisega. Kaebaja leidis, et ka KrMS § 219 lg 1 kohaldamine kinnitab, et tema süü ei olnud suur ning PPA seisukoht, et Süüria rahvusvaheline juhiluba oli võltsitud, on tõendamata. Lisaks osutas kaebaja selle, et talle avaldati menetluses psühholoogilist survet, ta ei saanud aru, mis menetlusega on tegemist ega saanud õigeaegselt konsulteerida õigusnõustajaga.
5.Vastustaja vaidles kaebusele vastu, märkides, et kaebajale selgitati, et viibimisaeg lõpetati seoses sellega, et kaebaja pani toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Viisaga lubatud viibimisaja lühendamise otsustamisel tugines PPA eksperdi poolt koostatud dokumendi uurimise aktile nr 48/2022 ja asjaolule, et kaebaja esitas politseile võltsimistunnustega rahvusvahelise juhiloa ning samal päeval asus teadlikult ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita mootorsõidukit juhtima. PPA hinnangul ei saa pidada usutavaks, et kaebaja ei teadnud, et rahvusvaheline juhiluba on võltsitud. Seetõttu on kaebaja näol tegu ebasoovitava välismaalasega, kelle edasine Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda.
6.Tallinna Halduskohus tegi 28.11.2023 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis kokkuvõttes, et vaidlustatud ettekirjutuses esile toodud asjaolu, et kaebaja esitas kontrollimiseks võltsitud juhiloa ning pärast seda, kui dokument oli temalt eksperdile saatmiseks hoiule võetud, jätkas mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita, olid piisavad järeldamaks, et kaebaja võib kujutada ohtu avalikule korrale. Seega oli alus tema viibimisaja lühendamiseks, mis omakorda andis aluse lahkumisettekirjutuse tegemiseks ja sellega kaasnevalt 3-aastase sissesõidukeelu kohaldamiseks, ilma et vastustaja oleks pidanud kohaldamata VSS § 7 4 lõikeid 3 ja 4. Halduskohtu hinnangul tõendab seda, et rahvusvaheline juhiluba oli võltsitud, Süüria Araabia Vabariigi politsei 30.06.2022 protokoll ning vastustaja on veenvalt põhjendanud, miks ei saa usutavaks pidada, et kaebaja ei olnud dokumendi võltsitusest teadlik. Halduskohus osutas ka sellele, et kaebajat karistati väärteokorras, millise otsuse peale esitatud kaebuse jättis Pärnu Maakohus väärteoasjas 4-222656 tehtud 05.12.2022 otsusega rahuldamata.
7.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada vaidlustatud ettekirjutus sissesõidukeeldu puudutavas osas või alternatiivselt tuvastada selle tühisus. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et PPA ei teinud sissesõidukeelu kohaldamist otsustades kaalutlusvigu. VSS § 74 lõikest 1 ning direktiivi 2008/115/EÜ[1] art 11 lõikest 2 tuleneb, et sissesõidukeelu pikkus määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist. Kaebaja hinnangul pidanuks PPA ja halduskohus võtma arvesse, et kaebajal polnud kunagi olnud probleeme Eesti või mõne teise Euroopa riigi seaduskorra järgimisega, et kaebaja oli Eestist vaid läbisõidul ning et ta tegi uurimisorganitega koostööd oma võimaluste piires. Asjaolu, et kaebaja perekond pöördus võltsitud juhiloaga seoses Süüria politsei poole, kinnitab, et kaebaja käitumise puhul oli tegemist juhusliku veaga mis ei räägi suure ohu tasemest. Samuti oleks PPA ja halduskohus pidanud arvesse võtma, et kaebaja tööülesandeks oli kaupade transportimine Poolast Soome 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.
3(5)
3-22-1422 ja sissesõidukeeld takistas nii tema kui ka Poola lihaekspordiga tegeleva ettevõtte tööd. Kaebaja väitel oli PPA-le teada, et sissesõidukeelu kohaldamine toob kaebaja jaoks kaasa töö kaotuse.
8.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamine oli proportsionaalne, kuna kaebaja kujutas endast ohtu avalikule korrale, olles pannud toime liiklusseaduse § 201 lg 1 nimetatud väärteo ja ning KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KrMS § 219 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise asendamine tähendab nentimist, et isik on toime pannud kuriteo. PPA leiab, et mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta ning võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamist ei saa pidada seaduskuulekaks ega mõistlikuks käitumiseks. PPA ei nõustu kaebaja etteheidetega, mis puudutavad kaalutlusõiguse teostamist, kuna kaebaja ei toonud ärakuulamisõiguse teostamise raames esile ühtegi põhjust, millega saaks olla põhjendatav lühema sissesõidukeelu kohaldamine või selle kohaldamata jätmine. PPA kohaldas sissesõidukeeldu vaid Eestisse, mis ei takistanud kaebajal elamist ja töötamist teistes Schengeni liikmesriikides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellandi taotlust tühistada halduskohtu ostus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada vaidlustatud ettekirjutus sissesõidukeeldu puudutavas osas, tuleb mõista nii, et kaebaja ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, milles halduskohus jättis rahuldamata viisa viibimisaja lühendamist käsitleva otsuse tühistamise nõude. Seega on apellatsiooniastmes vaidlus üksnes kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasuse üle.
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. VSS § 74 lõigetest 1, 3 ja 4 ning § 7 lõikest 2 tulenevalt on Eestis ebaseaduslikult viibivale välismaalasele tehtavas lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu kohaldamine põhjendatud, kui kõiki asjaolusid ning välismaalase kaitset väärivaid huve hoolikalt kaaludes saab järeldada, et tegemist on ebasoovitava välismaalasega, kelle Eestis viibimine kujutab endast avalikule korrale või riigi julgeolekule ohtu, mille neutraliseerimiseks on täiendava meetmena vajalik hoida ära välismaalase naasmine teatud aja jooksul. Kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamine ei ole siiski lahkumisettekirjutuse automaatne järelm (vt selle kohta Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-23-1317). Selleks, et välismaalast saaks pidada ebasoovitavaks VSS § 6 lg 1 tähenduses, ei pea aga temast lähtuma mingisugune eriliselt tõsine oht. Välismaalast saab pidada ebasoovitavaks, kui tema senise käitumise pinnalt võib järeldada, et ta ei pruugi kinni pidada õiguskorras ette nähtud nõuetest või et ta võib käituda õigusvastaselt, seades seeläbi ohtu teiste isikute või avalikud huvid. Eelviidatud haldusasjas nr 3-23-1317 tehtud kohtuotsuses käsitles Riigikohus olukorda, kus PPA oli kohaldanud sissesõidukeeldu välismaalasele, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus osutus põhjendamatuks, ent kellele ei olnud PPA-l samas mitte mingisuguseid etteheiteid seoses tema Eestisse saabumise või Eestis senise viibimisega. Eelkõige tõdes Riigikohus eelviidatud lahendis, et menetluse tulemusena põhjendamatuks osutunud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei saa iseenesest olla asjaolu, mis lubaks pidada välismaalast ebasoovitavaks.
11.Siinsel juhul on olukord aga teistsugune. PPA pidas kaebajat ebasoovitavaks ja kohaldas sissesõidukeeldu, kuna ta järeldas kaebaja õigusvastasest käitumisest, et kaebaja ei pruugi edaspidi Eestis viibides õiguskuulekalt käituda. Apellatsioonkaebuses ei väida kaebaja enam, et kontrollimiseks esitatud rahvusvahelise juhiloa võltsitus ei olnud nõuetekohaselt tõendatud. Vaidlust ei ole ka selles, et pärast seda, kui kaebajalt oli rahvusvaheline juhiluba kontrollimiseks hoiule võetud, jätkas kaebaja mootorsõiduki juhtuimist. Viimane asjaolu on pärast vaidlustatud ettekirjutuse tegemist leidnud kinnitust väärteoasjas nr 2670,22,002658 tehtud otsusega (dtl 161) ning selle kontrollimisel tehtud Pärnu Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-22-2656 (dtl 271). 4(5)
3-22-1422
12.Asjaolust, et kaebaja nõustus võltsitud dokumendi kasutamisega seoses KrMS § 219 kohaldamisega, võis PPA vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel järeldada, et kaebaja vähemalt möönab võltsitud dokumendi kasutamist. KrMS § 219 lg 1 eesmärk on vältida riigile kulukat ning asjaomase isiku jaoks koormavat kriminaalmenetlust, kui isik möönab keelatud teo toimepanemist, ent õiguskorra kaitse on võimalik ja otstarbekas tagada muul viisil. Selliseks viisiks võib olla kriminaalmenetluse alustamiseks piisava teabe kohaselt kuriteo tunnustele vastava teo toime pannud välismaalasele lahkumisettekirjutuse tegemine ja talle kui ebasoovitavale välismaalasele sissesõidukeelu kohaldamine. KrMS § 219 lg 1 kohaldamine ja sellest tulenevalt KrMS § 199 lg 2 alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmine on võimalik üksnes asjaomase isiku nõusolekul. Kui välismaalane on KrMS § 219 lg 1 kohaldamisega nõustunud, võib PPA hinnangu andmisel sellele, kas välismaalane on ebasoovitav, põhimõtteliselt lähtuda tõdemusest, et välismaalane on Eestis viibides käitunud õigusvastaselt. Õigusvastaselt käitunud isiku puhul võib eeldada, et ta ei suuda või ei soovi õiguskuulekalt käituda ka edaspidi.
13.Välismaalast, kes esitab esmakordsel kontrollimisel piisava võltsimiskahtlusega juhtimisõigust tõendava dokumendi ning pärast PPA poolt dokumendi kontrollimiseks hoiule võtmist jätkab mootorsõiduki juhtimist, ilma et tal oleks juhtimisõiguse tõendamiseks mistahes Eestis kehtivat dokumenti, võib PPA pidada ebasoovitavaks. Sellise isiku puhul võib järeldada, et ta on valmis – kui see talle vajalik või otstarbekas tundub – eirama õigusnormidest tulenevaid kohustusi ja käituma ebaausalt. Tegemist on prognoosotsusega, mille tegemisel on PPA-l avar hindamisruum. Siinsel juhul ei ole PPA sellise hinnangu andmisel lähtunud asjassepuutumatutest asjaoludest ega andnud ilmselgelt vale hinnangut.
14.PPA on kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud. Vaidlustatud ettekirjutuses on esile toodud nii see asjaolu, et kaebaja viibis Eestis vaid läbisõidul kui ka see asjaolu, et kaebaja töökohustuseks on kaubikuga kauba vedu läbi Eesti. Neid asjaolusid on PPA sissesõidukeelu kohaldamisel arvesse võtnud, tõdedes vaidlustatud ettekirjutuses, et ei need ega ükski muu asjaolu ei õigusta sissesõidukeelu kohaldamata jätmist. Lisaks on vaidlustatud ettekirjutuses osutatud sellele, et ärakuulamisel ei esitanud kaebaja vastuväiteid sissesõidukeelu pikkuse osas. Kaebaja küsitlemise protokollist (dtl 120) nähtub selgelt, et PPA selgitas kaebajale, et kavatseb kohaldada kolmeaastast sissesõidukeeldu ning küsis, kas kaebajal on sissesõidukeelu pikkuse osas taotlusi või vastuväiteid, millele kaebaja vastas, et tal vastuväiteid ei ole. Kaebaja ei toonud esile selliseid täiendavaid asjaolusid, mida PPA oleks sissesõidukeelu kohaldamisel pidanud arvesse võtma, ent mida ta arvesse ei võtnud. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei võtnud arvesse seda, et kaebajal ei ole varem olnud mingisuguseid probleeme Eesti ega teiste Schengeni ala riikide õiguskorra järgimisega. Vastustaja võttis õigesti arvesse kaebaja käitumist Eestis 20.06.2022. Sissesõidukeelu kohaldamine ei eelda välismaalase pikaajalist, korduvat ega rasket õigusvastast käitumist. Asjaolu, et kaebaja tööülesandeks oli kauba vedu Poolast Soome ehk tema tööülesanded eeldasid Eestist läbisõitu, ei olnud selline, mis välistanuks sissesõidukeelu kohaldamise olukorras, kus PPA-l oli piisavalt andmeid, mis viitasid sellele, et kaebaja on Eestis viibides toime pannud kuriteo- ja väärteo tunnustele vastavaid tegusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole PPA sellele asjaolule omistanud kaalumisel seega meelevaldselt vähest kaalu.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.