O.C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2022 viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatise nr 0965/2022 tühistamise- ning samal päeval koostatud lahkumisettekirjutuse nr 1052256705 osalise tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – O.C, volitatud esindaja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ivan Moskaljov
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.11.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet teavitas O.C ́i 21.06.2021 teatisega nr 0965/2022 tema viisaga POL100493781 lubatud viibimisaja lühendamisest sama päevani.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka – PPA) tegi 21.06.2022 O.C-le ettekirjutuse nr 1052256705 Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul ning kohaldas tema suhtes siseriiklikku sissesõidukeeldu 3 aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast.
O.C esitas 01.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt PPA 21.06.2022 teatisega nr 0965/2022 ning samal kuupäeval koostatud lahkumisettekirjutusega nr 1052256705. Kaebaja taotles lahkumisettekirjutuse tühistamist ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teistkordset läbivaatamist.
Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, milles paluti viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta tehtud otsuse ning lahkumisettekirjutuse täitmise ja kehtivuse peatamist.
4.Tallinna Halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning see jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 01.08.2022 määrusega.
5.Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määrusega jäeti kaebus nõuete täpsustamiseks käiguta.
6.Kaebaja teatas 07.10.2022 vastuses, et vaidlustab PPA 21.06.2022 ettekirjutust nr 1052256705 kolme aastast siseriiklikku sissesõidukeeldu puudutavas osas.
7.Tallinna Halduskohus võttis 21.10.2022 määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas oma seisukoha 22.11.2022.
8.Tallinna Halduskohus määras 22.09.2023 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.
9.Kaebaja esitas 01.10.2023 menetluskulude nimekirja ja 05.10.2023 võõrkeelseid dokumente.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebaja on seisukohalt, et ettekirjutus nr 1052256705 ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsus on alusetud ja põhjendamatud, ei vasta materiaal- ja menetlusõiguse normidele ning rikuvad hea halduse tava, õiguskindlust, seaduslikkuse-, proportsionaalsuse-, võrdväärse kohtlemise-, uurimis- ja kaasamisprintsiipe. Ettekirjutus nr 1052256705 rajaneb vaid alusetul, paljasõnalisel, subjektiivsel hinnangul, et tegemist on ebasoovitatava välismaalasega, kes tahtlikult näitab üleolevat suhtumist ning lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorda, kelle Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda. Samuti ei järginud vastustaja VSS § 31 lg-s 3 toodud asjaolusid ehk seda, et 1) isik oli transiidis ning ei saanud seetõttu kujutada Eestile tõsist ohtu; 2) tema ametlikuks tööülesandeks on kaupade transportimine Poolast Soome so sissesõidukeeld takistab nii tema, kui ka Poola lihaekspordiga tegeleva ettevõtte tööd; 3) kaebajal ei ole kunagi olnud probleeme Eesti või teise Euroopa riigi seaduskorra järgimisega ja ei ole olnud juhust, millal O.C oleks varasemalt pidanud kandma juriidilist vastutust seoses riigis viibimisega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.PPA leiab, et vaidlustatud ettekirjutus nr 1052256705 Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeelu kohaldamisega on õiguspärane ja selle tühistamiseks alus puudub. Kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld Eesti Vabariiki kolmeks aastaks on asjakohane ja proportsionaalne.
12.Kaebajale selgitati, et ta pani toime kuriteo (inkrimineeritud KarS § 348 lg 1 järgi - võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine, kasutamine ja kasutada andmine) ning seoses sellega lõpetati ennetähtaegselt ka kaebaja viibimisaeg. Otsuse nr 0965/2022 koostamisel toetus PPA II astme eksperdi poolt koostatud dokumendi uurimise aktile nr 48/2022 ja asjaolule, et kaebaja esitas politseile võltsimistunnustega rahvusvahelise juhiloa ning samal päeval asus teadlikult ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita mootorsõidukit juhtima. Kaebaja seisukohtadest nähtub, et ta peab juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist n-ö normaalseks liikluses osalemise komponendiks
ning ei mõista liikluse eeskirjadest kinnipidamise vajalikkust ja olulisust. Seega kaebajast tulenev oht avalikule korrale on põhjendatud ja PPA otsus nr 0965/2022 kaebaja viibimisaja lõpetamise osas on põhjendatud ja proportsionaalne.
13.Lahkumisettekirjutus kehtib seni, kuni sellest tulenev lahkumiskohustus on täidetud VSS § 13 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2. PPA andmetel kaebaja lahkus Eesti Vabariigist 21.06.2022 kell 18:00 lahkuva laevaga „Viking XPRS“ marsruudil Tallinn-Helsinki. Seega on ettekirjutus täidetud ja lahkumisettekirjutus lahkumiskohustuse täitmise tõttu kehtivuse kaotanud. Kehtivuse kaotanud lahkumisettekirjutusel ei ole enam mingit mõju ega praktilist tähendust, mistõttu ei ole tühistamisnõue lahkumisettekirjutuse peale lubatav.
14.Kaebaja toimetati 20.06.2022 edaspidiseks toiminguteks Põhja prefektuuri ametiruumi. Isikut kahtlustati KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine). Kaebaja nõustus karistusega, tekitatud kahju ja menetluskulu maksega riigituludesse. 500 euro suurune makse on O.C’i poolt 21.06.2021 sularahas üle antud sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mistõttu isiku kahtlustatavana kinnipidamine on KrMS § 219 kohaselt asendatud ning kriminaalasi on jäetud alustamata.
15.Kaebaja on selgitanud 21.06.2022 läbiviidud vestluse käigus, et rahvusvahelise juhiloa ta sai tasuta Süüria transpordiministeeriumist, siseriikliku juhiloa kõrvale. Samas esitas kaebaja 07.10.2022 kohtule tõendi, millest nähtub, et juhiluba tegelikult oli tellitud kaebaja isa poolt. Juhiloa saamiseks maksti 940.000 Süüria naela isikule nimega A.S, kelle isiku- ning kontaktandmed on teadmata. Dokumendi kättesaamise kohaks oli kohvik Al Rawad Cafe. Ülemaailmne praktika näitab, et ametliku dokumenti nt passi või juhiluba on võimalik saada ainult ametiasutuses, esitades nõuetekohase taotluse ja makstes riigilõivu. Kaebaja esitatud uus tõend, milleks on Süüria Araabia Vabariigi politsei protokoll nr 609 tõendab ühtlasi asjaolu, et kaebaja isa langes kelmuse ohvriks. Seega ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et tegu võis olla võltsitud dokumendiga.
16.PPA on seisukohal, et lahkumisettekirjutus koos kohaldatud sissesõidukeeluga ei riiva kaebaja perekonnaelu. Kaebajat seob Schengeni alaga eraeluline side – nimelt talle on väljastatud Poola Vabariigi pikaajaline viisa, mis kehtis kuni 16.08.2022. Kaebaja on selgitanud, et töötab Poola ettevõttes, mis transpordib kaupa läbi Eesti Poolast Soome. Seetõttu on kaebajal vajalik enda töökohustuste täitmiseks reisida läbi Eesti töötamiseks. Kuigi kaebaja selgitas, et sissesõidukeeld takistab tal tööülesannete täitmist, PPA toetab Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta (määruskaebus haldusasjas 3-22-1422), et kaebaja ei ole usutavalt põhistanud, et sissesõidukeelu kohaldamisega kaasneks kaebajale vältimatult töökoha kaotus.
17.PPA on seisukohal, et kaebaja puhul on tegu ebasoovitava välismaalasega, kelle edasine Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda. Kaebaja käitumine näitas üleolevat suhtumist ning lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorda.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2022 viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatist nr 0965/2022 ning samal päeval koostatud lahkumisettekirjutust nr 1052256705. Kaebaja taotleb viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatise tühistamist ja eelnevalt nimetatud lahkumisettekirjutuse tühistamist 3-aastase siseriikliku sissesõidukeelu kohaldamist puudutavas osas. Taoliselt on kaebus (võimaliku) nõude täpsustamise järgselt Tallinna Halduskohtu
21.10.2022 määrusega menetlusse võetud. Nähtuvalt haldusasja materjalist oli kaebaja lahkumisettekirjutuse (lahkumiskohustus) kui sellise õigeaegselt täitnud.
19.Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatise koostamisel on vastustaja lähtunud välismaalaste seaduse § 52 lg 1 p-st 7 ja § 52 lg 4 p-st 2. Välismaalaste seaduse § 52 lg 1 p-s 7 on sätestatud ühe viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alusena olukord, kus välismaalane võib kujutada ohtu Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele, kusjuures vastavalt VMS § 52 lg 4 p-le 2 rakendatakse sama paragrahvi esimese lõike punktis 7 nimetatud alust eelkõige siis kui välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu. Vastavalt välismaalaste seaduse § 54 lõikele 2 on välismaalane kohustatud viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel viivitamata Eestist lahkuma, kusjuures lahkumiskohustus võidakse täita viivitamata väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras. Antud juhul koostatigi kaebaja suhtes samal kuupäeval veel ka vastav lahkumisettekirjutus nr 1052256705, mida kaebaja lisaks viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatisele samuti (osaliselt) vaidlustab ja mis sisuliselt moodustavad ühtse terviku.
20.Vaidlustatud lahkumisettekirjutuse koostamisel on vastustaja lähtunud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 1 (lahkumisettekirjutuse tegemine viibimisaluseta välismaalasele), § 72 lõigetest 11 (lahkumiskohustuse vabatahtliku tähtaja määramine) ja 4 (lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise kohustuse ajavahemik), § 73 lg 1 (sundtäitmise võimalus) ning § 11 lg 1 (vastustaja pädevus lahkumisettekirjutuse tegemisel). Eelkõige on seonduvalt lahkumisettekirjutuse koostamisega asjakohane väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi ka – VSS) § 7 lg 1, mille kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Antud juhul ehk viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise järgselt kaebajal lahkumisettekirjutuse koostamise ajaks viibimisalust enam ei olnud.
21.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu aluseks olnud põhjenduste esitamisele kõrgendatud nõudeid küll ei esita (VSS § 71), kuid vaidlustatud ettekirjutuses on neid siiski piisaval määral esile toodud ning vastustaja on seda täiendavalt põhjendanud kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses, iseäranis sissesõidukeelu kohaldamist puudutavas osas. Lahkumisettekirjutusest ilmneb, et 20.06.2022 pidas politseipatrull Maardus kinni mootorsõiduki, mida juhtis kaebaja, kes esitas võltsimistunnustega juhiloa, kusjuures vastava ekspertiisi tulemusena selguski, et tegemist oli võltsinguga. Isikut kahtlustati KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo (teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine) toimepanemises. Arvestades asjaolu, et isik oli nõus 500 euro suuruse maksega riigituludesse, toimus kahtlustatavana kinnipidamise asendamine vastavalt KrMS § 219 lg 2 ning kriminaalmenetluse läbiviimisega ei alustatud. Samuti ilmneb vaidlustatud ettekirjutusest, et kaebajale koostati ka väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis sama päeva õhtul Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 121. kilomeetril mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust. Nähtuvalt vaidlustatud ettekirjutusest ja haldusasja materjalide juurde esitatud 21.06.2022 küsitluste protokollist oli kaebaja talle antud 7-päevase vabatahtliku lahkumistähtajaga nõustunud.
22.Lähtuvalt eeltoodust ei saa vastustaja kaalutlusi, mille kohaselt võis kaebaja kujutada ohtu avalikule korrale, asjassepuutumatuks pidada. Olukorras, kus ettekirjutuse tegemise alus oli olemas, võis vastustaja kohaldada ka sissesõidukeeldu. Sissesõidukeelu kohaldamise alusena on vastustaja viidanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 4 lõikele 1, mille kohaselt rakendatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu üldjuhul kolmeks aastaks. Vastustaja ongi taoliselt toiminud. Kohus nõustub ka vastustaja põhjendustega selle kohta, mis seostub VSS § 74 lõigete 3 ja 4 kohaldamata jätmisega. Eelnimetatud sätted võimaldaksid kohaldada lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu ka lühemaks ajaks kui sissesõidukeelu kohaldamise (üldine)
tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne või jätta see humaansetel kaalutlustel üldse kohaldamata. Sissesõidukeelu kohaldamine otsustatakse ilma põhjendamatu viivituseta (VSS § 31 lg 1). Samas ei tähenda see seda, et vastustaja ei peaks küsimust kaaluma ning lahkumisettekirjutust vajalikus ulatuses põhjendama. Antud juhul ei saa aga asuda sellisele seisukohale, et küsimust ei oleks sisuliselt kaalutud. Vastustajaga tuleb nõustuda, et asjaolusid, mille pinnalt oleks võinud või pidanud sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata jätma, haldusasja materjalist ei nähtu. Seda, et kaebajal oleks seonduvalt Eestiga perekondlikke või mingisuguseid muid väljakujunenud sidemeid, haldusasja materjalist ei nähtu.
23.Kaebaja väited ja tõendid, mis on haldusasja materjalide juurde esitatud, vastustaja seisukohti ümber ei lükka. Käesolevaks ajaks on selgunud, et võltsimistunnustega rahvusvaheline juhiluba oli ka tegelikult võltsitud. See nähtub Süüria Araabia Vabariigi politsei 30.06.2022 protokollist, mille kaebaja haldusasja materjalide juurde esitas, kuid kaebaja väitel oli see tingitud sellest, et juhiloa oli tellinud kaebaja isa, kes ei teadnud võltsimisest midagi ja pöördus hiljem politseisse. Vastustaja on aga kaebuse kohta esitatud 22.11.2022 kirjaliku vastuse punktis 16 üsna veenvalt põhjendanud miks ei saa pidada usutavaks, et kaebaja dokumendi (võimalikust) võltsimisest aru ei saanud. Kaebaja osundab ühe argumendiga ka sellele, et ta tegi politseiga koostööd, esitades haldusasja materjalide juurde Pärnu Maakohtu 24.11.2022 kohtuistungi protokolli väärteoasjas 2670,22,002658. Kaebaja märkis 18.12.2022 menetlusdokumendis, et otsus väärteoasjas ei ole jõustunud ning kaebajat ei saa pidada väärteo eest karistatud isikuks. Nimetatud väärteoasja otsuses sisaldub kirjeldus, mille kohaselt juhtis isik 20.06.2022 mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust ning isikul puudus vastava kategooria juhtimisõigust tõendav kehtiv dokument. Eelnevalt nimetatud kohtuistungi protokollist võib teatavat koostööd või koostöövalmidust politseiga küll järeldada, kuid nähtuvalt kohtute infosüsteemist jäeti Pärnu Maakohtu 05.12.2022 otsusega vastav kaebus rahuldamata ning 20.07.2022 otsus väärteoasjas 2670,22,002658 siiski muutmata. See lahend on jõustunud.
24.Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et viibimisaja ennetähtaegse lõpetamisel kaebajast lähtuva (võimaliku) ohu tõttu avalikule korrale ning 3-aastase sissesõidukeelu kohaldamisel (ehk erandite kohaldamata jätmisel) oleks tehtud põhimõttelisi kaalutlusvigu. Vastavate otsustuste tegemiseks oli olemas ka õiguslik alus, mis kokkuvõttes tähendab seda, et kaebust ei saa rahuldada.
25.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja kanda ning ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.