3-22-1422 X kaebus seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti 21. juuni 2022. a teatisega nr 0965/2022 ning 21. juuni 2022. a lahkumisettekirjutusega nr 1052256705 Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja IM Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2022. a määrus asjas nr 3-22-1422 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet teavitas 21.06.2021 X teatises nr 0965/2022 tema viisaga nr POL100493781 lubatud viibimisaja lühendamisest sama päevani.
2.PPA tegi 21.06.2022 X-le ettekirjutuse nr 1052256705 Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul ning kohaldades tema suhtes siseriiklikku sissesõidukeeldu 3 aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast.
3.X esitas 01.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt PPA 21.06.2022 teatisega nr 0965/2022 ning samal kuupäeval koostatud lahkumisettekirjutusega nr 1052256705. Kaebaja taotles lahkumisettekirjutuse tühistamist ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teistkordset läbivaatamist.
3-22-1422 Ettekirjutus 1052256705 rajaneb alusetul hinnangul. PPA ei põhjendanud, mille alusel on tuvastatud tegelik ja piisavalt tõsine oht (vt Riigikohtu 23.09.2019 otsus asjas nr 3-16-2088, p 20) ja milles see konkreetselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud isiku puhul seisneb. Kaebaja läbis Eestit transiidi korras ega saanud kujutada Eestile tõsist ohtu. Kaebaja tööülesandeks on kaupade transportimine Poolast Soome ning kohaldatud sissesõidukeeld takistab nii tema kui ka Poola lihaekspordiga tegeleva ettevõtte Y tööd. Kaebajal ei ole varasemalt olnud probleeme Eesti või teise Euroopa riigi õiguskorra järgimisega. Ettekirjutuse tegemine on ebaproportsionaalne, sest kaebajat ei karistatud väärteo korras. PPA 21.06.2022 teatisest nr 0965/2022 ei ole aru saada, kas viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ja lühendamise puhul on tegemist kirjaliku või suulise haldusaktiga ning miks on PPA hinnangul kaebaja Eestis viibimine ebaseaduslik alates 21.06.2022. Samuti puudub ekspertiisiakt X rahvusvahelise juhiloa õigsuse tuvastamiseks. PPA toetus üksnes dokumendieksperdi kirjale. Isegi kui tegemist oleks võltsinguga, ei osanud ettekirjutuse kohaselt mitu dokumendieksperti seda tuvastada. Jääb arusaamatuks kuidas pidi seda teadma tavaline Süüria kodanik ning kuidas lähtub sellest kaebaja ohtlikkus. Kaebaja soetas endale autentse ,,Syrian Automobile Club” rahvusvahelise juhiloa. Vajalik on jätkata menetlust ettekirjutuse nr 1052256705 õigusvastasuse tuvastamise nõudes, sest X soovib esitada menetluse hilisemas faasis kahjunõude ning taotleda talle õigusvastaste haldusaktidega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Osas, milles ettekirjutus nr 1052256705 sisaldab sissesõidukeeldu 3 aastaks, ei ole haldusakt käesolevaks ajaks kaotanud kehtivust. Jabel Al Amour ei saa täita tööülesandeid ja vedada autoga kaupa Poolast Soome läbi Eesti.
4.Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, milles paluti viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta tehtud otsuse ning lahkumisettekirjutuse täitmise ja kehtivuse peatamist. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et ta saaks jätkata tööülesannete täitmist ja kauba vedamist Poolast Soome.
5.PPA leidis 08.04.2022 seisukohas, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ja menetlus tuleks lõpetada osas, milles nõutakse lahkumisettekirjutuse tühistamist, sest lahkumisettekirjutus on täidetud (vt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 13 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2). Kaebaja läbis Eesti Vabariiki transiitriigina eesmärgiga suunduda Soome Vabariigist Poola ning käesolevaks ajaks on ta riigist lahkunud 21.06.2022 laevaga „Viking XPRS“ marsruudil Tallinn-Helsingi. Lahkumisettekirjutus on lahkumiskohustuse täitmise tõttu kehtivuse kaotanud ning tühistamiskaebus pole lubatav (vt ka Riigikohtu 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p-d 10‒12). Eelneva tõttu puudub põhjus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
6.Tallinna Halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Teatis viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta on lahkumisettekirjutuse ja selles kohaldatud siseriikliku sissesõidukeeluga hõlmatud. Teatises on märgitud, et selle vaidlustamiseks võib esitada vormikohase avalduse vastavalt välismaalaste seaduse § 1001 lg 11 ja § 1004 kolmekümne päeva jooksul haldusorganile. Seega on küsitav, kas sellele esitatud kaebust saab läbi vaadata praeguse haldusasja raames. Kaebaja on riigist lahkunud, mistõttu ei ole lahkumiskohustusega seoses kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust. Isiku elukoht on Poolas ning tal ei ole otseseid sidemeid Eesti riigiga, 2(4)
3-22-1422 mistõttu ei kaasne sissesõidukeelu kohaldamisega isikule raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Eelnevat ei lükka ümber asjaolu, et isiku transiitmarsruutide valik kaubaveol ja tööülesannete täitmine võib muutuda mõnevõrra keerukamaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X esitas 16.07.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 13.07.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Asjaolu, et kaebajal ei ole pikaajalisi sidemeid Eesti riigiga ei tähenda, et sissesõidukeelust ei teki pöördumatuid tagajärgi. Eesti ei ole üksnes alternatiivne transiitmarsruut kaubaveol Poolast Soome, vaid kõige säästvam ja kiirem tee, mis on eriti oluline liha transpordi puhul. Isegi kui eeldada, et X võiks minna Helsingisse laevaga, mis lahkub Lätist, Leedust või Poolast, on ilmne, et transport võtaks vähemalt 2 kuni 3 korda rohkem aega ning ohustaks tõsiselt kaebaja edasise töötamise perspektiive. Lisaks on kaebajal nüüd olemas rahvusvaheline juhiluba.
8.PPA palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Ettekirjutuse täitmisega rakendus automaatselt ettekirjutuses kohaldatud kolmeaastane siseriiklik sissesõidukeeld. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ei teki kaebajal õigust siseneda Eestisse kehtiva sissesõidukeelu tõttu. Vaidlus ettekirjutuse nr 1052256705 õiguspärasuse üle on hetkel halduskohtus pooleli.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (Riigikohtu 25.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2241, p 15; vt ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimene lause). Lisaks tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestada HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
10.Haldusasjas on vaidluse all PPA 21.06.2022 teatis nr 0965/2022, milles märgiti, et kaebaja viisa nr POL100493781 alusel lubatud viibimisaega Eestis lühendati ühekordselt sama päevani. Samuti PPA 21.06.2022 ettekirjutus nr 1052256705, millega kohustati kaebajat Eestist lahkuma 7 päeva jooksul ning kohaldati tema suhtes 3-aastast siseriiklikku sissesõidukeeldu.
11.Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus osas, mis puudutab PPA 21.06.2022 teatist viibimisaja lühendamise ning 21.06.2022 ettekirjutusega määratud Eestist lahkumise kohustust. Puudub vaidlus selles, et kaebaja lahkus Eestist 21.06.2022 Tallinn-Helsingi laevaga, mistõttu ei too eelnimetatud ühekordne teatis ega lahkumiskohustus kaasa kaebaja õiguste kahjustamist ega muuda seda võimatuks ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata.
12.Lisaks eelnevale on kaebaja suhtes kohaldatud 3-aastast siseriiklikku sissesõidukeeldu. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi kaebaja lahkumiskohustus ning talle kohaldatud sissesõidukeeld on vormistatud ühe haldusaktina, on võimalik PPA 21.06.2022 ettekirjutuses eristada kahte eraldiseisvat otsustust. Seetõttu ei too asjaolu, et kaebaja on lahkumiskohustuse 3(4)
3-22-1422 täitnud, vältimatult kaasa seda, et ära on langenud ka 3-aastase siseriikliku sissesõidukeelu vaidlustamise vajadus ning PPA 21.06.2022 ettekirjutus on tervikuna ammendunud. Sissesõidukeeld on käesoleval ajal kehtiv. Kaebaja on selgitanud, et ta töötab Poola ettevõttes, mis transpordib kaupa läbi Eesti Poolast Soome. Seetõttu on kaebajal vajalik enda töökohustuste täitmiseks reisida läbi Eesti ning PPA poolt kohaldatud sissesõidukeeld takistab kaebajal tööülesannete täitmist. Eelneva tõttu on ebaõige PPA seisukoht, et ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oleks kaebajal võimalik Eestisse siseneda. Kaebajal on sissesõidukeelu osas esialgse õiguskaitse vajadus.
13.Kuigi halduskohus pole veel lahendanud kaebaja taotlust minna lahkumisettekirjutuse vaidlustamise osas üle tuvastamiskaebusele, ei ole välistatud, et selleks esineb vajadus. PPA selgitas kohtumenetluses, et kohaldas sissesõidukeeldu, sest isikule koostati lahkumisettekirjutus (VSS § 74 lg 1). Seega võib isiku õiguste kaitseks olla vajalik kontrollida ka lahkumisettekirjutuse õiguspärasust. Samadel põhjendustel võib olla vajalik PPA 21.06.2022 teatise õiguspärasuse kontrollimine, sest viibimistähtaja lühendamise tõttu muutus isik välismaalaseks, kes viibis Eestis seadusliku aluseta ning kellele oli võimalik teha ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lisaks eelnevale oli PPA-l kaalutlusruum sissesõidukeelu kohaldamise kestvuse osas (3-aastat on maksimaalne tähtaeg) ning küsimuses, kas jätta sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg 4). Neid asjaolusid tuleb halduskohtul hinnata asja võimalikul edasisel menetlemisel. Seega ei saa haldusasja praeguses menetlusfaasis kaebuse eduväljavaadete olemasolu täielikult välistada.
14.Esialgse õiguskaitse kohaldamine sissesõidukeelu kehtivuse peatamise osas pole siiski põhjendatud. Kaebajale on väljastatud Poola viisa, mis on kehtiv kuni 16.08.2022 ning tema suhtes kohaldati üksnes Eestisse sissesõidukeeldu. Kuigi kaebaja selgitas, et sissesõidukeeld takistab tal tööülesannete täitmist, ei ole kaebaja ringkonnakohtu hinnangul usutavalt põhistanud, et sissesõidukeelu kohaldamisega kaasneks kaebajale vältimatult töökoha kaotus. Poola ettevõtte Y veebilehekülje kohaselt transpordib ettevõte kaupa nii Poolasse kui ka Euroopasse1, mistõttu pole välistatud, et kaebaja töö on võimalik ümber korraldada selliselt, et ta transpordib tooteid mõnda muusse Euroopa Liidu riiki või Poola siseselt. PPA-l tuleb tagada avalik kord selliselt, et liikluses ei osaleks isikud, kellel tegelikkuses puudub liikluses osalemiseks vajalik dokumentatsioon ning juhtimisõigus. Kuivõrd PPA-l tekkis kahtlus, et kaebaja puhul on tegemist sellise isikuga, tuli vastustajal kaebaja juhtimisõigusega seonduvad asjaolud välja selgitada ning vajadusel teda liiklusesse mitte lubada, sh võimalikel järgnevatel kordadel kui kaebaja peab transiidi korras Eesti Vabariiki läbima. Tegemist on kaaluka avaliku huviga, mis kaalub praegusel juhul üle kaebaja õigused.
15.Eelnevast tulenevalt jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.07.2022 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
https://ubojniastarowiskitki.pl/en/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.