Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 19. september 2025, Tartu 3-25-1947 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 3000 eurot väljamõistmiseks seoses videojärelevalve teostamisega X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 17. juuni 2025. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. juuni 2025. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et kaebaja paigutati 12. – 20. veebruaril 2025 ja 23. veebruaril – 14. märtsil 2025 E-hoone mittetoimivasse kambrisse 1164, kus oli valvekaamera sisse lülitatud. Vanglal puudus õigus teostada kaebaja suhtes videojärelevalvet, mistõttu nõuab kaebaja inimväärikuse alandamise eest hüvitisena 1500 eurot ja vaimse tervise kahjustamise eest hüvitisena 1500 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
2.Tartu Halduskohus tagastas 17. juuni 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).
Halduskohus selgitas, et ei käsitle tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuna tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega ja hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust.
2.2.Halduskohus leidis, et asjaolu, et kaebaja arvates tema kambrisse paigaldatud kaamera töötas kogu kaebaja poolt välja toodud aja ning kaebaja hinnangul teda jälgiti, võis kaebajale põhjustada ebamugavusi ja heaolu langust, kuid seda ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks, mis saaks muuhulgas tuua kaasa tervisekahju. Kaebajal oli võimalus enda ebamugavustunnet vähendada, küsides vanglalt kinnitust selle kohta, kas kaamera töötab või mitte. Vangistust reguleerivad õigusaktid annavad vanglateenistusele õiguse jälgida nii vangla ruume kui ka isikuid nii vahetult kui elektrooniliselt.
2.3.Tartu Vangla kinnitusel oli videokaamera kaebaja kambris sisse lülitatud 23. veebruar 2025 kell 17.54 kuni 24. veebruar 2025 kell 12.25, s.o 18 tundi ja 32 minutit. Videojärelevalve teostamise vajadus oli tingitud asjaolust, et kaebaja seadis 23. veebruaril 2025 enda tegevusega ohtu vangla üldise julgeoleku, kui kaebaja lõhkus duširuumi ukse ja kasutas lõhutud ust osakonna akende lõhkumiseks. Vangla edastatud teabes pole põhjust kahelda. Üksnes seda, et kaebaja kambris paikneb kaamera, ei tähenda, et see ka töötab. Vahetult pärast kaebaja toime pandud rikkumist saab ajutiselt elektroonilise jälgimise kohaldamist pidada põhjendatuks.
2.4.Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida endale kambrit ega osakonda. Paika ei pea kaebaja väide, et kamber 1164 oli mittetoimiv. Tartu Vangla 10. juuni 2025. a otsusest nähtub, et kamber 1164 paikneb kasutuses olevas hoonetekompleksis. Kohtule ei nähtu kaebuses asjaolusid, mida saaks käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
2.5.Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Riigi õigusabi saamiseks esitatud taotluse jättis halduskohus rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel.
3.X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu halduskohtu kaebuse tagastamise määrusega. Kaebaja leiab, et kaebus tuleb võtta menetlusse ja lahendada sisuliselt ning kui rahalist hüvitist ei pea kohus põhjendatuks, siis tuleb tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus. Seadusega ei ole kooskõlas olukord, kus isikut hoitakse ebainimlikes kinnipidamistingimustes. Kaebaja menetlusõigust kahjustab vangla erinevate piirangute seadmisega ja kohus sellega, et tunnistab kümnete kaebustega kaitstavate õiguste tähtsuse ja riive väheintensiivseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 lause 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 17. juuni 2025. a määruse tühistamist osas, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. Määruskaebus ei sisalda sisulisi vastuväiteid ega põhjendusi osas, mis puudutab kaebajale riigi õigusabi korras esindaja määramata jätmist.
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. X.X.-i määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
6.Kaebaja taotleb kohtult inimväärikuse alandamise ja vaimse tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist seoses sellega, et kaebaja viibis Tartu Vangla kambris 1164, kus oli sisse lülitatud kaamera tema jälgimiseks. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja suhtes kohaldati alates 7. veebruarist 2025 täiendavaid 2
julgeolekuabinõusid, mida ei olnud 10. juuni 2025. a seisuga lõpetatud. Vangla väitel oli videovalve kambris 1164 sisse lülitatud kaebaja paigutamisel kambrisse 23. veebruaril 2025 kell 17:53 kuni 24. veebruar 2025 kell 12:25. Perioodidel 12. veebruar 2025 kuni 20. veebruar 2025 ja 24. veebruar 2025 kuni 24. märts 2025 ei olnud kambris 1164 kaamera sisse lülitatud. Ajavahemikul 20. veebruar 2025 kuni 23. veebruar 2025 oli kaebaja paigutatud kambrisse 302 ning tema ümberpaigutamise 23. veebruaril 2025 tagasi kambrisse 1164 tingis kaebaja samal päeval toime pandud rikkumine. Nõustuda saab halduskohtu selgitustega, et vanglateenistusel on õigus jälgida vangla ruume ja isikuid elektrooniliselt ning põhjendatud oli kaebaja toime pandud rikkumise järgselt tema ajutine elektrooniline jälgimine. Kuna kaebaja kogu kambris 1164 viibimise ajast oli kaamera sisse lülitatud lühiajaliselt ja vahetult pärast kaebaja poolt rikkumise toimepanemist, ei riivanud vangla sellega kaebaja õigusi intensiivselt ning hüvitamiskaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline.
7.Õige on kaebaja märkus määruskaebuses, et seadusega ei ole kooskõlas olukord, kui isikut hoitakse ebainimlikes kinnipidamistingimustes. Kaebaja ei ole selgitanud, mida ta peab silmas ebainimlike kinnipidamistingimuste all. Kui kaebaja leiab, et ebainimlik oli videokaamera paiknemine kambris, siis selle paigutamiseks oli vanglal õigusaktidest tulenev õigus. Kuna asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks kaebaja kinnipidamistingimusi pidada ebainimlikeks, siis kohus seda väidet ei analüüsi. Tartu Vangla kinnitusel asus kamber, kuhu kaebaja paigutati, kasutuses olevas hoonekompleksis.
8.Määruskaebuses heidab kaebaja halduskohtule ette, et varasemalt on tema kaebusi tagastatud väheintensiivse riive tõttu ning eluliselt ei ole usutav, et kümnete kaebuste puhul ei ole toimunud riivet, mis tuleks tunnistada õigusvastaseks. Ringkonnakohus selgitab, et lisaks käesolevale haldusasjale teistes kaebaja algatatud kohtuvaidlustes kaebuste tagastamine ei mõjuta käesolevas haldusasjas tehtud halduskohtu otsust kaebus tagastada. Kohtul on seaduse alusel õigus enne kaebuse menetlusse võtmist kaebus teatud tingimuste esinemisel tagastada.
9.Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.