lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-3040/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 18.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3040/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1236
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebusRVastS § 8Varalise kahju hüvitamineRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-3040/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.11.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-25-2985/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.11.20253-24-3402/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.11.20253-25-3169/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.11.20253-24-3326/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.11.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3040

Määruse kuupäev

18. september 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses temalt 12. mail ja

29.mail 2025 kolme pildi äravõtmisega

RESOLUTSIOON

Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Siim Grossberg (kaebaja) esitas 12. juulil 2025 Tartu Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks summas 75 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 525 eurot. Kaebaja põhjendab, et vangla võttis temalt 12. mail ja 29. mail 2025 kambrist ära kaebajale kuuluvad kunstiteosed ja omastas need. Vangla lubas teosed tagastada, kuid ei ole seda tänaseni teinud. Kaebaja viibib lukustatud kambris, kuhu teised isikud ei pääse, ta ei ole svastikat eksponeerinud ja kunstiteoste eesmärk ei ole samuti seda teha. Kaebaja ei ole agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit avalikult eksponeerinud neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Kunstiteosed on tähenduslikult olulised ainult kaebajale. Kaebaja jaoks on teostel hoopis teine tähendus, kui seda mõistab vangla. Kaebaja jääb vastustajaga eriarvamusele seoses numbrite 88 kombinatsiooniga. Kaebaja ei ole Tartu Vangla kodukorra p 1.7.20 rikkunud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla jättis 12. septembri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/323-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla 12. mai 2025. a ettekande nr 2-25-1416 kohaselt võeti kaebajalt samal päeval kambrist ära kaks natsisümboolikat kujutavat pilti. Vangla 29. mai 2025. a ettekande nr 2-25-1603 kohaselt võeti kaebaja kambrist samal päeval ära veel üks natsisümboolikaga pilt. Vanglale teadaolevalt tagastati kaebajale tema kambrist ära võetud

3-25-3040 pildid 16. juulil 2025, mida kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud. Seega ei ole kaebajale varalist kahju tekkinud. Kaebajale selgitati 25. mai 2025. a vastuses nr 2-2/2-25/2921-2, mis põhjustel pildid kambrist eemaldati ning anti mõista, et pildid tagastatakse talle pärast distsiplinaarmenetlusega seotud toimingute läbiviimist. Piltide kambrist äravõtmine oli õiguspärane, kuivõrd nendel oli kujutatud sümboolikat, mis viitasid natsi-Saksamaa kuritegelikult režiimile. Pärast piltide tagastamist on kaebajat hoiatatud, et nende eksponeerimine on endiselt keelatud ning selline tegu võib päädida distsiplinaarkaristusega.

12.mail 2025 ära võetud piltide osas lõpetati distsiplinaarmenetlus menetlustähtaja ületamisega ning 29. mail 2025 ära võetud pildi osas ei pidanud menetleja põhjendatuks kaebajale karistust määrata, kuna isikul puudusid varasemad samalaadsed rikkumised ning menetleja hinnangul oli tegemist olemuselt kergema rikkumisega. Kaebajale määrati vestlus seoses natsisümboolika enda elukambris eksponeerimisega. Vangla ei pea usutavaks, et kaebajale võis tema kambrist ajutiselt eemaldatud piltide tõttu tekkida mittevaraline kahju.
3.Kaebaja esitas 14. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, varalise kahju hüvitamiseks summas 75 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 525 eurot. Kaebaja kordab vanglale esitatud kahjunõude põhjendusi.
4.Tartu Vangla esitas 18. septembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses temalt 12. mail ja 29. mail 2025 kolme pildi äravõtmisega. Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
6.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-s 1 sätestatust, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul ei ületa varaliselt hinnatava hüve väärtus, s.o kaebaja nõutud varalise kahju hüvitis summas 75 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis summas 525 eurot, 1000 eurot ning seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Samuti ei saa kaebajalt piltide äravõtmine põhjustada talle ülemääraseid kannatusi, arvestades, et pildid ei kajasta nt kaebaja lähedasi, mistõttu võiksid need omada kaebaja jaoks olulist emotsionaalset väärtust, vaid tegemist on väidetavate kunstiteostega. Vangla tegevus saab põhjustada kaebajale üksnes teatud rahulolematust ja heaolu langust.

3-25-3040

8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg-st 1 tulenevalt hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
8.1.Vaidlus puudub selles, et vangla võttis kaebajalt 12. mail ja 29. mail 2025 ära kolm pilti. Kohtu hinnangul ei saa kaebajalt vaidlusaluste piltide äravõtmist pidada õigusvastaseks. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.20 kohaselt on kinnipeetaval keelatud eksponeerida enda kehal, riietusel, elukambris ja muudes ruumides (nt eluosakonnas, jalutusalas jne) sõda, rahvustevahelist konflikti õhutavaid või agressorriikide režiimiesindajate kujutisi ja sümboolikat (fotod, pildid, lipud, vapid, sümbolid vms). Kohtul puudub alus kahelda vangla 12. mai 2025. a ettekandes nr 2-25-1416 ja 29. mai 2025. a ettekandes nr 2-25-1603 kirjeldatus, mille kohaselt kajastasid pildid natsisümboolikat. Kaebaja ise märgib, et kahel pildil oli haakrist ning ühel pildid tekst „HAAKLASED“, mille all olid numbrid 88 (dtl 2). On üldteada, et haakristi ja sümboli 88 puhul on tegemist natsisümboolikaga. Sõda, rahvustevahelist konflikti õhutavate või agressorriikide režiimiesindajate sümboolika eksponeerimine võib kujutada ohtu vangla julgeolekule, kuivõrd võib esile kutsuda erinevaid konflikte, õhutada vaimsele ja füüsilisele vägivallale jne. Arvestades, et kaebaja enda kinnitusel on natsitemaatika talle sümpaatne (dtl 4) ning et ta kasutab ka dokumente käsikirjaliselt allkirjastades haakristile sarnast sümboolikat (dtl 14), siis puudub kohtul igasugune kahtlus, et pildid kajastavad Tartu Vangla kodukorra p-s 1.7.20 kirjeldatud sümboolikat. Kuna pildid olid kambris nähtaval kohal, siis saab seda pidada piltide eksponeerimiseks kodukorra sätte mõttes, mida ei saa vangla keskkonnas lubatavaks pidada. Seega rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra p 1.7.20 ning vanglal oli õigus pildid kaebaja kambrist eemaldada.
8.2.Lisaks on oluline märkida, et kuna vangla andis kaebajale pildid 16. juulil 2025 tagasi, mida kaebaja on oma allkirjaga 16. juulil 2025 kinnitanud (dtl-d 14 ja 16), siis ei ole vangla kaebajale varalist kahju saanud tekitada. Arvestades, et pildid olid vangla valduses üksnes 2025. a maist kuni juulini, siis ei saanud ajutiselt ilma väidetavate kunstiteosteta olemine põhjustada kaebajale ka selliseid kannatusi, mis võinuks talle hüvitatavat mittevaralist kahju põhjustada.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-25-3040

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium