lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-871/6

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-871/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2569
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PHS § 4 lg 1, 2, 3Perehüvitisi saama õigustatud isikudHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendaminePHS § 14 lg 1, 2Perehüvitiste tagasinõudmine ja tasaarvestamineTuMS § 6 lg 1ResidentHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamineHKMS § 52 lg 1Avalduse vorm

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-871

Haldusasi

X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27.01.2025 ettekirjutuse nr P13-V2025-033240 osaliseks ja 07.03.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/4276-2 tervikuna tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja Vassili Kosteitšuk Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Livia Kask

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X. X kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.10.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse füüsiliste isikute, v.a esindajate, nimed tähemärkidega.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
PHS § 16 lg 1Peretoetuste liigid
PHS § 31Peretoetuste maksmise lõpetamine
PHS § 8 lg 3Perehüvitiste määramine ja maksmine
PHS § 9Taotleja teatamiskohustus
SÜS § 19 lg 1Hüvitise saamise õiguse lõppemine
SÜS § 3 lg 1Sotsiaalseadustiku kohaldamisala
SÜS § 31 lg 1Sotsiaalkaitse kulutuste tagasinõudmine
HKMS § 116
HKMS § 116

3-25-871

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sotsiaalkindlustusamet (vastustaja) maksis X. Xile (kaebaja) perioodil 01.01.–31.12.2023 laste Y. Y ja D. D eest perehüvitist (lapsetoetust) 160 eurot kuus.
2.Vastustaja kohustas 27.01.2025 ettekirjutusega nr P13-V2025-033240 (dtl 6–8) kaebajat tagasi maksma peretoetuse kogusummas 1920 eurot ja otsustas tasaarvestada võlgnevuse kaebajale makstavast perehüvitisest 20% ulatuses kuus alates 01.02.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni. Järelkontrolli käigus tuvastati, et kaebajal tekkis perioodil 01.01.– 31.12.2023 peretoetuse enammakse, kuna kaebaja pere ei olnud viibinud 12 järjestikuse kuu jooksul vähemalt 183 päeva Eestis. Kooliealine Y ei õpi Eestis ja kaebaja esitas tõendi Y õppimise jätkamise kohta Sankt-Peterburgi koolis kaugõppe vormis. Ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) edastatud piirikontrolli andmed kinnitavad, et kaebaja pere ei elanud 2023. a-l püsivalt Eestis ja kaebaja ei olnud Eesti maksuresident tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 1 tähenduses, seega puudus tal õigus 2023. a-l Eestis peretoetust saada (perehüvitiste seaduse (PHS) § 4 lg-d 1 ja 3, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg 1). Perehüvitisele ei D õigust ainult Eesti kodakondsus või rahvastikuregistrijärgne Eesti elukoha aadress. Erandina on võimalik perehüvitist määrata ka lapsele, kes õpib välismaal, kuid seejuures on oluline, et laps viibiks perest eemal. Pere välisriigis elamise korral ei ole õigust Eestis perehüvitist saada.

Kaebaja esitas 27.01.2025 ettekirjutuse peale 06.02.2025 vaide (dtl 9–10).

4.Vastustaja jättis 07.03.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/4276-2 (dtl 11–15) vaide rahuldamata. SÜS § 19 lg 1 p 2 alusel lõpeb õigus hüvitisele, kui isik ei vasta seaduses hüvitise saamiseks sätestatud tingimustele. Perehüvitistele ei D õigust ainult Eesti kodakondsus, elamisluba Eestis või rahvastikuregistrijärgne Eesti elukoha aadress. Eestis makstavaid perehüvitisi on õigus saada üksnes juhul, kui hüvitise saaja ja laps elavad püsivalt Eestis. Pere välisriigis elamise korral ei ole õigust Eestis perehüvitisi saada. Kui pereliikmed elavad mitmes riigis, siis tuleb tõendada, kus on neil alaline elukoht ja kus viibitakse lühiajaliselt (PHS § 4 lg 3), sest Eestis perehüvitise saamise õigus on vaid siis, kui isik on resident TuMS § 6 lg 1 tähenduses. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Seda tuleb arvestada alates ajast, kui isiku elukorraldus on muutunud selliselt, mille järgi on alust arvata, et tema elukoht on kahes riigis. Seetõttu ei ole 2022. a-l Eestis vähemalt 183 päeval viibimine määrav ega D õigust peretoetusele 2023. a eest. Hinnata tuleb, kas kaebaja on 2023. a-l viibinud Eestis 12 järjestikuse kuu jooksul vähemalt 183 päeva. Tõendid seda ei kinnita. Ka kaebaja esitatud Maksu- ja Tolliameti (MTA) tõend tema residentsuse kohta alates 22.09.1987 ei tõenda 2023. a-l alaliselt Eestis elamist. Seda ei tee ka eluruumi kommunaalteenuste arved ega Tele2 Eesti AS-i teenuste arved. Kui pere kolib Eestist ära, lõpeb ka õigus saada Eestis perehüvitisi. Seda ka juhul, kui Eesti elukoha registreering jääb muutmata ja kavas on tulevikus Eestisse tagasi pöörduda. Perehüvitiste maksmist jätkatakse, kui pere pöördub tagasi Eestisse elama.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 27.01.2025 ettekirjutuse osaliseks ja 07.03.2025 vaideotsuse tervikuna tühistamiseks. Kaebaja vaidlustab ettekirjutust 7 kuu osas kokku summas 1120 eurot. Kaebaja oli terve 2023. a jooksul Eesti maksuresident, mida tõendab MTA 06.09.2024 maksuresidentsuse tõend. Kuna kaebaja pere elas 2022. a-l Eestis, siis algab TuMS § 6 lg-s 1 ette nähtud 183 päeva arvestus 01.01.2023 ja lõpeb 03.07.2023. Seega ei olnud kaebaja TuMS § 6 lg 1 järgi resident alates 04.07.2023 ja tema peretoetuse saamise õigus lõppes augustist 2023. Järelikult kuulub tagastamisele peretoetus summas 800 eurot. Viide SÜS § 19 lg 1 p-le 2 ei ole asjakohane, kuna erinormina kohaldub

2(6)

3-25-871

PHS § 4 lg 3. Kaebaja pere Eestis elamine vaidlusalusel perioodil 183 päeval ei vaja tõendamist. Vastustaja võttis omaks, et kaebaja pere elas Eestis terve 2022. a.

Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1.Vaidlusalused otsused on õiguspärased. PPA edastatud piiriületuse andmetest nähtub, et kaebaja lahkus Eestist 12.12.2022 ja saabus Eestisse 09.02.2023, lahkus Eestist 12.02.2023 ja saabus Eestisse 12.09.2023, lahkus Eestist 15.09.2023 ja saabus Eestisse 20.01.2024; Y lahkus Eestist 30.11.2022 ja saabus Eestisse 09.02.2023, lahkus Eestist 12.02.2023 ja saabus Eestisse 12.09.2023, lahkus Eestist 15.09.2023 ja saabus Eestisse 20.01.2024; D lahkus Eestist 12.12.2022 ja saabus Eestisse 09.02.2023, lahkus Eestist 12.02.2023 ja saabus Eestisse 12.09.2023, lahkus Eestist 15.09.2023 ja saabus Eestisse 20.01.2024. Seega viibis kaebaja koos lastega Eestis 2023. a-l vaid üksikutel päevadel: 09.02.–12.02.2023 ja 12.09.– 15.09.2023. Kaebajalt küsiti menetluse käigus tõendid Eestis alaliselt elamise kohta. Kaebaja esitas Tallinn, Xxxxxxxxx xx xx korteriühistu poolt C. C nimele esitatud 2023. a arved, info D 10.02.2023 ja 15.09.2023 tervise läbivaatamise kohta, kaebaja pangakonto väljavõtted 10.02.2023 AS-ile Inges Kindlustus tasutud arve kohta, 11.–12.02.2023 postimajas ja Selveris kaupade eest tasumise ning sularaha väljavõtmise kohta, 14.09.2023 tehnilise ülevaatuse ees tasumise, sularaha väljavõtmise, naiste nõuandla ja Tele2 Eesti AS-i 2023. a arvete eest tasumise kohta. Lisaks esitati Q. Q pangakonto väljavõte 24.07.2023 sularaha väljavõtmise kohta ja 16.09.2023 Global Auto OÜ-le tehtud makse kohta. Eluruumi- ja teleteenuste arved ei tõenda 2023. a-l Eestis 12 järjestikuse kuu jooksul elamist vähemalt 183 päeva ulatuses. Kaebaja pangakonto väljavõtetest nähtuvad tehingud ja lapse arstlik läbivaatus on toimunud neil päevil, mil kaebaja viibis PPA andmetel üksikutel päevadel Eestis. Kuna kaebaja ja tema lapsed ei ole 2023. a-l Eestis viibinud 12 järjestikuse kuu jooksul vähemalt 182 päeva, siis puudus kaebajal õigus Eestist peretoetusi saada, mis tähendab, et vastustajal tuli alusetult saadud peretoetused tagasi nõuda (SÜS § 19 lg 1 p 2, § 31 lg 1 p 3).
6.2.Eesti maksuresidendiks olemine ei tõenda 2023. a-l Eestis alaliselt elamist. Menetluses kogutud tõendid ei kinnita, et kaebaja oleks viibinud koos lastega 2023. a-l Eestis 12 järjestikkuse kuu jooksul vähemalt 183 päeva. Kuna Y lahkus Eestis 30.11.2022 ja kaebaja koos Dga 12.12.2022, siis nõudis vastustaja kaebajale alusetult makstud perehüvitise tagasi alates 01.01.2023 ehk järgmisest kuust. Kaebaja arvamus, et TuMS § 6 lg-s 1 nimetatud tingimus sai tema puhul mittetäidetuks 04.07.2023, on ekslik.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega nõuti temalt tagasi talle 2023. a-l alusetult makstud lapsetoetus. Lapsetoetus on PHS § 16 lg 1 p 1 järgi üks peretoetuse liikidest.
8.PHS § 14 lg 1 järgi kohaldatakse perehüvitiste tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel SÜS-i sätteid, arvestades PHS-i erisusi. PHS § 14 lg 2 järgi võib Sotsiaalkindlustusamet tasaarvestada isikule alusetult makstud perehüvitisi sama seaduse alusel makstavate perehüvitistega. Tasaarvestatav summa ei või ületada 20% isikule määratud peretoetuste ja elatisabi summast.
9.Vastustaja otsustas tasaarveldada tagasinõutava perehüvitise tulevikus makstavate perehüvitistega iga kuu 20% ulatuses. Kaebaja ei ole vastustaja otsust selles osas vaidlustanud, seega ei käsitle kohus seda küsimust pikemalt.
10.Kohus märgib, et kaebaja seisukoht, nagu ei saaks praeguses asjas SÜS-ist lähtuda, sest olemas on eriseadus (PHS), on ekslik. Nii PHS § 14 lg 1 kui ka § 1 lg 2 teevad viite SÜS-ile 3(6)

3-25-871

kui üldseadusele. Seega on SÜS-i normidest lähtumine asja lahendamisel asjakohane. Pealegi ei ole PHS § 4 lg 3 ja SÜS § 19 lg 1 p 2 üld- ja erinormi vahekorras, sest reguleerivaid erinevaid asjaolusid.

11.PHS § 31 sätestab, et iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.
12.Seega tuleb teha kindlaks, millal lõppes kaebaja õigus saada PHS-i alusel peretoetust.
13.PHS § 4 lg 1 sätestab, et perehüvitisi määratakse ja makstakse samas seaduses sätestatud tingimustel SÜS § 3 lg-s 1 nimetatud isikule. PHS § 4 lg 2 sätestab, et perehüvitise saamise õigus on sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel. PHS § 4 lg 3 sätestab, et Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident TuMS § 6 lg 1 tähenduses. SÜS § 3 lg 1 sätestab, et sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused on Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Seaduses sätestatud juhul on sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused ka muul isikul. TuMS § 6 lg 1 sätestab, et füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident pikaajalises välislähetuses viibiv diplomaat või haldusteenistuja ning temaga kaasasolev perekonnaliige ja tugiisik. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.
14.Kohus leiab, et PHS § 4 lg 2 ei ole praeguses asjas asjakohane, sest terve kaebaja pere elas 2023. a-l välismaal, mitte üksnes laps.
15.Rahvastikuregistri andmetel ei ole kaebaja Eesti kodanik, küll aga on näha, et tal on Eestis olemas elukoht, seega elab ta Eestis kas elamisloa või -õiguse alusel. Ka vastustaja ei ole kaebaja Eestis elamist kahtluse alla seadnud, v.a 2023. a osas.
16.PHS § 8 lg 3 sätestab, et Sotsiaalkindlustusametil on lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine.
17.Seega ei oma rahvastikuregistris registreeritud elukoht otsustavat tähtsust perehüvitise määramisel, kui muud andmed võimaldavad järeldada, et toetuse saaja ei vasta toetuse saamiseks esitatavatele tingimustele.
18.PPA poolt haldusmenetluses vastustajale esitatud andmetest (dtl 36–38, 42–45) nähtub järgmine: 1) kaebaja lahkus Eestist 12.12.2022, saabus Eestisse 09.02.2023, lahkus Eestist 12.02.2023, saabus Eestisse 12.09.2023, lahkus Eestist 15.09.2023, saabus Eestisse 20.01.2024; 2) Y lahkus Eestist 30.11.2022, saabus Eestisse 09.02.2023, lahkus Eestist 12.02.2023, saabus Eestisse 12.09.2023, lahkus Eestist 15.09.2023, saabus Eestisse 20.01.2024;

4(6)

3-25-871

3) D lahkus Eestist 12.12.2022, saabus Eestisse 09.02.2023, lahkus Eestist 12.02.2023, saabus Eestisse 12.09.2023, lahkus Eestist 15.09.2023, saabus Eestisse 20.01.2024.

19.Eeltoodud andmetest nähtub, et Y lahkus Eestist juba 30.11.2022 ning kaebaja ja D lahkusid Eestist 12.12.2022. Tagasi Eestisse elama tuldi 20.01.2024. Vahepealsel ajal, s.o 2023. a-l viibiti Eestis kokku vaid 8 päeva 4 päeva kaupa. Seega ei elanud kaebaja ja tema pere 2023. a-l Eestis. Kuna Eestist lahkuti püsivamal eesmärgil juba 2022. a lõpus, ei vastanud kaebaja 2023. a-l PHS § 4 lg-s 1 ja SÜS § 3 lg-s 1 toodud nõudele, et tegemist peab olema Eestis elava välismaalasega. Kuna kaebaja elukoht muutus 2022. a detsembris, siis lõppes tema õigus saada perehüvitist Eestis alates jaanuarist 2023 ja vastustajal tuli lõpetada alates jaanuarist 2023 kaebajale peretoetuse maksmine (SÜS § 19 lg 1 p 2, PHS § 31).
20.Eeltoodut ei lükka ümber ka MTA 06.09.2024 residentsustõend (dtl 56). Pealgi ei nähtu sellest tõendist, et kaebaja oleks ka tegelikult 2023. a-l Eestis makse maksnud. Kohus nõustub vastustajaga, et Eestis elamist 2023. a-l ei tõenda ka Eestis asuva korteri kulude kandmine, ajutiselt Eestis viibimise ajal tehtud kulutused või arvete tasumine.
21.Sarnaselt leidis Tallinna Ringkonnakohus 28.10.2020 otsuses asjas nr 3-19-1451 (p 21), et toetuse saamiseks ei piisa sellest, kui isiku üks elukohtadest on Eesti Vabariigis. PHS § 4 lg-st 3 tulenevalt on õigus perehüvitistele Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, kui ta on Eesti resident TuMS § 6 lg 1 tähenduses. Säte ei näe ette, et perehüvitise saamiseks on piisav üksnes residendiks olemine TuMS § 6 lg 1 mõttes ja taotleja ning lapse elukoha registreerimine rahvastikuregistris. Oluline on faktiline Eestis elamine. Samas ei reguleeri PHS § 4 lg 3 ajutise elamisõiguse alusel Eesti Vabariigis elava välismaalase õigusi ja kohustusi, vaid rõhutab seda, et ka Eesti Vabariigi alaline elanik peab toetuse saamiseks tegelikult elama Eesti Vabariigis. Sama nõue kehtib ka kõigi teiste toetusõiguslike isikute, sh ajutise elamisõiguse alusel Eesti Vabariigis elava välismaalase suhtes. Samamoodi leidis Tartu Ringkonnakohus 28.03.2018 otsuses asjas nr 3-18-265 (p 10), et PHS § 4 lg-t 3 ei saa tõlgendada nii, et perehüvitise saamiseks Eestis on piisav üksnes residendi staatus maksuõiguslikus mõttes ja kaebaja ning lapse elukoha registreering Eestis, mitte aga nende alaline elamine Eestis, s.o Eesti olemine nende majanduslike ja isiklike huvide keskpunkt.
22.Kohus leiab, et PHS § 4 lg-s 3 ja TuMS § 6 lg-s 1 sätestatud 183 päeva arvestusest oleks põhjust praeguses asjas lähtuda juhul, kui kaebaja oleks elanud 2023. a-l osa ajast ka Eestis (nagu ta on 2022. a-l ja 2024. a-l osa ajast viibinud Eestis ja osa ajast mujal). Praegusel juhul elas kaebaja terve 2023. a väljaspool Eestit ja Eestis käidi vaid mõne päeva jooksul. Sedavõrd lühiajalist Eestis viibimist ei saa pidada mingil juhul Eestis elamiseks, vaid ajutises viibimiseks.
23.Isegi kui lähtuda PHS § 4 lg-st 3 ja TuMS § 6 lg-st 1, siis on ilmselge, et kaebaja ei viibinud 2023. a-l 183 päeva Eestis (üksnes kokku 8 päeva). Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et arvestada tuleb kaebaja elamisega Eestis ka 2022. a-l ja nimetatud 183 päeva tuleks lugema hakata 2023. a algusest. Nagu kohus juba eespool viitas, lõppes kaebaja õigus saada Eestis lapsetoetust 2023. a jaanuarist, sest ta lahkus 2022. a detsembris Eestist kavatsusega jääda mujal pikemalt elama. Seega tuli PHS § 31 järgi lõpetada toetuse maksmine alates 2023. a jaanuarist, mitte oodata kuni 2023. a augustini. Isegi kui lähtuda kaebaja tõlgendusest, lõppes nimetatud 183 päeva 13.06.2023, sest kaebaja lahkus Eestist 12.12.2022, seega tulnuks lõpetada lapsetoetuse maksmine juulist, mitte augustist 2023. Eeltoodu aga ei muuda vastustaja tagasinõuet õigusvastaseks, sest sel juhul tuleks ka lapsetoetuse saamise õiguse tekkimiseks arvestada 183 päeva täitumisega Eestis elamisest. Kuna kaebaja saabus tagasi Eestisse 20.01.2024, siis täitus tal 183 päeva kõige varem 21.07.2024 (tegelikult ilmselt 5(6)

3-25-871

veel hiljem, sest ta viibis PPA andmetel (dtl 37) ka 2024. a-l osa ajast väljaspool Eestit), mis tähendab, et kaebajal puudunuks ka 2024. a-l vähemalt esimese poole aasta jooksul õigus Eestis lapsetoetust saada ja see tuleks tagasi nõuda. Arvestades kaebaja eemalviibimise aega (pea kogu 2023. a, lisaks osa 2022. a-st ja osa 2024. a-st), siis kaasneb kaebajale igal juhul alusetult saadud lapsetoetuse tagasimaksmise kohustus vähemalt terve aasta eest.

24.Kaebajal oli PHS § 9 p 1 järgi kohustus teavitada vastustajat perehüvitise saamist mõjutavast asjaolust, sh teise riiki elama asumisest. Kaebaja jättis selle kohustuse täitmata, mis tõi kaasa selle, et vastustaja maksis kaebajale lapsetoetust kogu 2023. a jooksul, mil kaebajal ei olnud õigust seda saada. Tegemist on alusetult saadud hüvitisega, mis tuleb kaebajalt tagasi nõuda (SÜS § 31 lg 1 p 2).
25.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjustel on õiguspärane ka vaideotsus. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
26.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega ole taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja