Tartu Vanglas kinni peetav N.U esitas 17. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot väärikuse alandamise eest. Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja 24. septembril 2024 Tartu Vangla mittetoimiva E-korpuse III üksuse kambritesse. 4. oktoobril 2024 paigutati ta kambrisse nr 1165. Seejärel paigutati sama osakonna kambrisse nr 1191 isik, kes kattis kogu kambri enda uriini ja roojaga. Terve osakond täitus räige haisuga ja see kestis pika aja vältel. Kaebaja andis vanglale pidevalt teada, et osakonnas levib räige fekaali- ja uriinihais, mis häirib tugevalt tema igapäevaelu, nagu söömist, ravimite manustamist. Kaebajal oli pidevalt okserefleks; tema tervis halvenes, sest ta ei saanud süüa. Kaebaja arvates hoiti teda tahtlikult sellises osakonnas, et teda alandada. Kaebaja elukvaliteet oli märgatavalt halvem, kui seda on toimivas üksuses. Kaebaja leiab, et julgeoleku tagamine sellises osakonnas ei ole seaduses ettenähtud nõuete järgi võimalik. Kaebaja esitas kaebuses taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
2.Kaebaja esitas 24. veebruaril 2025 ja 9. märtsil 2025 kohtule avaldused, milles selgitas, et Tartu Vangla takistab tal alates 2024. a novembrist e-toimiku kasutamist. Kaebajal lastakse
3-24-3402 e-toimikus avada menetlusdokumendid, aga neile vastata ei võimaldata. Kaebaja vajab igapäevaselt e-toimikule ligipääsu. Kaebaja ei saa osaleda menetlustes e-toimiku vahendusel. Kõik kaebaja menetlusdokumendid asuvad e-toimikus. Kaebajale tuleb väljastada kõik menetlusdokumendid paberkandjal. Samuti tuleb kaebajale määrata riigi õigusabi korras advokaat, kes esindaks kaebajat menetlustes, millele kaebajal endal ligipääs puudub.
3.Tartu Vangla esitas vastusena kohtunõudele N.U 18. oktoobri 2024. a kahjunõude nr 113/24/574-1, 22. oktoobri 2024. a kahjunõude lisa ning Tartu Vangla 16. detsembri 2024. a otsuse nr 1-13/24/574-3. Tartu Vangla jättis 16. detsembri 2024. a otsusega kaebaja kahjunõude rahuldamata, leides, et vangla ei jäänud õigusvastaselt tegevusetuks, kui ei paigutanud N.U või kambris 1191 paiknevat kinnipeetavat ümber mujale osakonda või kambrisse. Tartu Vangla ei nõustunud sellega, et vangla ei täitnud vajalikke hügieeninõudeid, mida oli vaja antud juhul rakendada või oleks muul viisil jäänud tegevusetuseks osas, mis puudutab haisust tingitud ebameeldivuste leevendamist osakonnas. Tartu Vangla 16. detsembri 2024. a otsuse kohaselt paiknes N.U ajavahemikul 4. oktoobrist 2024 kuni 27. novembrini 2024 E-eluhoone kambris 1165. Alates 24. septembrist 2024 viibis N.U tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude tõttu eraldatud lukustatud kambris, seejuures oli piiratud ka tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust (käskkirjad nr 2-24/1-2/276 ja 2-24/1-2/334). Kinnipeetav, kelle tegevuse tõttu uriini- ja roojahais osakonnas levis, paiknes E-eluhoone kambris 1191 ajavahemikul 4.‒29. oktoober 2024. Kahjunõude menetlemise käigus on selgunud, et kambris 1191 paiknenud kinnipeetava tegevus muutus suure tõenäosusega häirivaks alates 13. oktoobrist 2024, kui tehti vastav ettekanne. Vangla dokumendihaldussüsteemis ei ole ajavahemikul 13.‒29. oktoober 2024 registreeritud mitte ühtegi taotlust, milles N.U oleks otse vanglalt taotlenud kahjunõudes esitatud väidetest lähtuvalt enda ümber paigutamist teise osakonda või kambrisse. Asjaolude kontrollimise käigus ei ilmnenud ka, et N.U oleks vastavasisulise taotluse esitanud suusõnaliselt enda inspektor-kontaktisikule. Kambrite 1165 ja 1191 vahele jääb ligikaudu 33 meetrit. Tegemist on distantsi mõttes vägagi eraldatud kambritega, mis paiknevad ka erinevates koridorides. Kambrisse 1191 paigutatakse tihti kinnipeetavaid, keda võib olla vajalik teatud põhjustel nende käitumisest tulenevalt teistest kinnipeetavatest rohkem isoleerida ning nende üle tugevamat järelevalvet teostada. Kamber 1191 asub täiesti koridori lõpus. Osakonna koridoris on aknad, mida saab osaliselt avada. Käesoleval juhul ei saa pidada tõendatuks seda, et väljaheited oleks sattunud ventilatsioonisüsteemi. Vanglale teadaolevalt on küll võimalik, et kinnipeetav võis visata enda väljaheiteid õhuavadesse, mis jäävad kambris lukustatava trellukse kohale. Need õhuavad ei ole aga ühenduses vangla üldise ventilatsioonisüsteemiga. Seejuures ei ole võimalik, et kambrist 1191 võisid bakterid ja roojahais pääseda otse kambrisse 1165. Seda seetõttu, et vanglas toimub õhuvahetus sundventilatsiooni abil, milles on eraldatud sissepuhke ja väljatõmbe torustikud. Äärmiselt ebatõenäoliseks saab pidada aga seda, et kambrist 1191 võisid ventilatsiooni kaudu kanduda kambrisse 1165 edasi bakterid. Kambrisse 1165 võis ebameeldiv lõhn pääseda siiski üksnes osakonna koridori kaudu ajal, kui kambri 1165 uks oli lahti. N.U ei toonud kahju hüvitamise taotluses välja seda, kui tihti ja millistel päevadel temal haisust tulenevalt söögikorrad vahele jäid. Arvestades seda, et N.U ei esitanud vanglale mitte ühtegi taotlust, milles ta oleks palunud enda ümberpaigutamist, ja seda, et vangla võttis pidevalt tarvitusele meetmed, et osakonnas levivast haisust tingitud ebameeldivusi leevendada, ning seda, et N.U-l oli võimalus igal ajahetkel enda kambris
3-24-3402 aknaluuki mõnevõrra avada, et tagada kambris värske õhu kättesaadavus, ei saa asuda seisukohale, et vangla oleks N.U tervise kuidagi ohtu seadnud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kaebaja on kohtule esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-le 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Tartu Vanglalt selle eest, et teda paigutati alates 24. septembrist 2024 väidetavalt mittetoimiva E-korpuse III üksuse kambritesse ning samas osakonnas viibis pärast 4. oktoobrit 2024 isik, kes kattis kogu kambri enda uriini ja roojaga. Kaebaja arvates olid E-korpuse III üksuse kinnipidamistingimused tema inimväärikust alandavad ja tervist kahjustavad. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 2, vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8).
5.Kohus leiab, et N.U kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.1.Asjaolu, et ajavahemikul 13.‒29. oktoober 2024 pidi kaebaja vahepeal taluma E-eluhoone kambrist 1191 lähtuvat ebameeldivat lõhnahäiringut, ei saanud kaebajale ülemääraseid kannatusi põhjustada. Kohus nendib, et eeltoodu võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi ning mõningast heaolu langust, kuid kaebaja ei pidanud selliseid ebamugavusi taluma ülemääraselt pika aja jooksul. Kaebaja on oma üleelamistele omistanud liigse kaalu. Tartu Vangla on 16. detsembri 2024. a otsuses põhjalikult kirjeldanud Eeluhoone kambrite 1165 ja 1191 asetust ning meetmeid, mida vangla kasutusele võttis, et olukorda leevendada. Samuti on vangla kirjeldanud, mida sai kaebaja ise teha, et lõhnahäiringut vähendada. Kambris 1165 oli olemas toimiv aknaluuk, mis avanes osaliselt ja mille abil oli võimalik kaebajal oma kambrit vajadusel tuulutada ja tagada kambris värske õhu kättesaadavus. Isegi kui kaebaja ei suutnud mõnel toidukorral süüa ebameeldiva lõhna tõttu, on äärmiselt kaheldav, et see võis kaasa tuua tema tervise kahjustamise.
5.2.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
5.3.Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). See hõlmab ka olmetingimusi, sh kambri ja osakonna üldist puhtust. Samas kaasnevad vanglas viibimisega paratamatult teatud ebameeldivused, nt teistest vanglas viibivatest isikutest põhjustatud häiringud. Vangla ei eita, et kambrisse 1191 paigutatud kinnipeetav käitus viisil, mis häiris nii vanglaametnikke kui teisi kinnipeetavaid. Siiski ei nähtu kohtule, et vangla oleks kaebaja paigutanud õigusvastasuselt E-eluhoonesse
3-24-3402 ning tahtlikult soovinud kaebajat alandada või tema tervist ohtu seada. Vangla otsusest nähtuvalt oli kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (eraldatud lukustatud kamber), mistõttu ei saa väita, et kaebaja oli meelevaldselt paigutatud tavapärasest teise osakonda. Kohus nõustub vanglaga, et selliseid olukordi, kus kinnipeetav käitub ebaadekvaatselt, loopides enda väljaheiteid, ei ole võimalik täielikult ette prognoosida ega vältida. Kohtul puudub alus kahelda, et vangla võttis kasutusele otsuses kirjeldatud meetmed, et lõhnahäiringuid kõrvaldada. Koridori tuulutati pidevalt, seda käis vajaduse korral koristamas kinnipeetavast majandusabitööline ning samuti kasutati haisu leevendamiseks pihustatavat õhuvärskendajat. Samuti oli kambris 1165 olemas toimiv ventilatsioon. Seega ei saa Tartu Vanglas ette heita õigusvastast tegevusetust. Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, siis ei ole kaebaja kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, millega oleks saanud talle väidetavalt põhjustatud kahju vältida või kõrvaldada. Tartu Vangla kinnitusel kaebaja enda ümberpaigutamist nimetatud ajavahemiku jooksul ei taotlenud. Seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
6.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
7.Kaebaja on kohtule esitanud ka taotlused menetlusdokumentide paberkandjal saamiseks ja riigi õigusabi määramiseks. Kohus jätab kaebaja taotlused rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuv kaebaja poolt e-toimiku kaudu erinevate menetlusdokumentide esitamise sagedus ei anna põhjust arvata, et kaebajale ei võimaldata juurdepääsu e-toimikule või võimaldatakse seda ainult dokumentide kättesaamiseks. Asjaolu, et kaebaja ei saa e-toimikut kasutada iga päev, ei ole käsitletav e-toimikule juurdepääsu õigusvastase piiramisena. Vanglal on tahvelarvuteid piiratud hulk, mida tuleb jagada mitme kinnipeetava vahel. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et vangla oleks kaebaja juurdepääsu e-toimikule õigusvastaselt piiranud, pole alust ka kaebajale menetlusdokumentide paberkandjal saatmiseks ja riigi õigusabi määramiseks. Riigi õigusabi määramist ei õigusta ka asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, mistõttu on tal raske adekvaatselt materjalides orienteeruda. Kaebajal on endal võimalik otsustada, kui suure hulga vaidlusi ta algatab, et nende haldamine oleks talle jõukohane. Kohtu hinnangul on kaebaja iseseisvalt võimeline menetluses osalema, arvestades tema esitatud menetlusdokumente käesolevas asjas ja ka varasemat kogemust kohtumenetluses osalemises (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.