Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

ühekorruseline kõrvalhoone ehitusaluse pinnaga 56,9 m 2, suletud netopinnaga 47,3 m2 ja kõrgusega 4,9 m. Projekteeritava hoone kasutamise otstarve on märgitud ehitusteatisel ja antud ehitusprojektis: elamu, kooli vms abihoone (kood 12744). Ehitusprojektiga oli kõrvalhoonele ette nähtud elektrivarustus, teisi hoone tehnosüsteeme, sh hoone küttesüsteemi, hoone veevarustust ja reovee ärajuhtimist ehitusteatisel ja ehitusprojektis ette nähtud ei olnud. 2) Jõelähtme Vallavalitsuse 06.03.2025 ettekirjutus-hoiatusega nr 2512899/00039 (edaspidi ettekirjutus-hoiatus nr 2512899/00039, kaebuse lisa 4) tuvastas vastustaja, et kinnistul Männiaia tee 3 asuv kõrvalhoone (ehitisregistrikoodiga 121416947) ei vasta kehtivale ehitusprojektile ‒ vaatluse käigus tuvastati, et hoone garaažiuks ei vasta kehtivale ehitusprojektile, samuti ehitise külje peale on juurde ehitatud kaks akent, mida kehtiv ehitusprojekt ette ei näe ning likvideeritud on hoone küljepeal olev uksaken. Ehitusprojekti joonises vaated ja lõige A—A tähistatud A1 märgisega aken ei vasta kehtivale ehitusprojektile. Sealhulgas vaatluse käigus tuvastati, et ehitises on osaline vahekorrus, mida kehtiv ehitusprojekt ette ei näinud ning ehitise siseruumis on veetorustik (tarbeveetoru) ning küttetorustik, mida samuti kehtiv ehitusprojekt ette ei näinud. Ettekirjutus-hoiatusega nr 2512899/00039 kohustati selle adressaate (sh kaebajat) viima kõrvalhoone (ehitisregistrikoodiga 121416947) hiljemalt 06.06.2025 vastavusse kehtiva ehitusprojektiga, mis esitati ehitusteatisega nr 2411201/01074 ja loeti teavitatuks Jõelähtme vallavalitsuse 18.04.2024 korraldusega nr 327. Jõelähtme Vallavalitsuse 09.06.2025 hoiatusega nr 2512899/00039-1 (kaebuse lisa 5) pikendati ettekirjutus-hoiatuse nr 2512899/00039) täitmise tähtaega kuni 09.08.2025. 3) 17.01.2025 esitas Arhitektuuristuudio Märk OÜ Jõelähtme Vallavalitsusele menetlemiseks ehitusteatise nr 2511201/01205 kõrvalhoone (ehitisregistrikoodiga 121434985) püstitamiseks. (edaspidi: ehitusteatis nr 2511201/01205). Ehitusteatist nr 2511201/01205 ei ole vastustaja teavitatuks lugenud ning selle staatus on ehitisregistris „menetluses.“ 4) Jõelähtme Vallavalitsuse 26.05.2025 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2512899/00255 (kaebuse lisa 3) kohaselt teostasid Jõelähtme vallavalitsuse esindajad 20.05.2025 paikvaatlust kinnistul Männiaia tee 3, Neeme küla. Paikvaatlusel tuvastati, et Männiaia tee 3 kinnistul on alustatud kõrvalhoone rajamiseks vajaliku platsi ettevalmistamiseks pinnasetöid, mille käigus on kinnistule toodud killustikku, mis oli tihendatud. Ettekirjutuse-hoiatusega nr 2512899/00255 kohustas vastustaja peatama koheselt kõrvalhoone (EHR kood 121434985) õigusliku aluseta ehitustööd Männiaia tee 3, Neeme küla, Jõelähtme vald kinnistul.

2

Kohus tõi välja, et käesoleva haldusasja peamiseks vaidlusküsimuseks on see, kas Männiaia tee 3 kinnistule võib ehitada täiendavalt hooneid, mis vastavad elamu funktsionaalsusele. Sellisel juhul tuleb kohtu osunduse kohaselt kaebajal vastustajale esitada projektid, mille järgi ehitamine on toiminud/toimub. Vastustaja saab sellisel juhul võtta vastu seisukoha, kas aktsepteerida või mitte aktsepteerida projektimuudatusi. Vastavad keeldumised on siis kohtus vaidlustatavad. Kohus tõi välja, et avalik-õiguslikud nõuded ehitamisele lubade ja nõusolekute andmise vormis on seatud kaitsma nii hoone kasutaja huve, samuti avalikke huve laiemalt (naabrite õigused). Olukorras, kus vastustaja aktsepteerib projektimuudatusi, mis muudavad kõrvalhooned elamu funktsioonile vastavaks, tähendab selle aktsepteerimist, et hooneid kasutatakse tulevikus selleks otstarbeks. Tähtsust ei oma, kas huvitatud isikul ettenähtavas tulevikus sellise kasutusotstarbe vastu huvi on. Kaebaja lähenemine viiks kohtu väljatoodu kohaselt õigusselgusetu olukorrani, kuna tulevikus hoonet kasutav isik, kes soovib välja ehitatud tehnosüsteeme eesmärgipäraselt kasutusse võtta, ei pruugi vastavat luba saada, kuna algselt loastatud ehitusõigus seda ei võimalda ning seda ei pruugi olla võimalik muuta ka hiljem. Sellise võimaliku tupikseisu tekkimist tuleb vältida. Kohus tõi ka välja, et esitatud kaebuse nõudeid ei aitaks kaebajal oma eesmärki saavutada. Esiteks tühistamisnõudele seab seadus kaebetähtaja. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). Nii ettekirjutuse-hoiatuse nr 2512899/00039 kui ka ettekirjutuse-hoiatuse nr 2512899/00255 kaebetähtaeg on möödunud. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus vastavalt HKMS §-le 71. Tähtaja mittejärgimiseks peavad olema mõjuvad põhjused, mille kaebaja peab välja tooma. Kohus juhtis tähelepanu samuti sellele, et pelgalt tühistamisnõuetega kaebaja enda eesmärke ei saavuta. Ehitusteatise nr 2411201/01074 (valmisehitatud hoone) puhul oleks kaebajal eesmärgipärane vaidlustada vastustaja keeldumist aktsepteerida muudatusprojekti. Sellisel juhul tuleb esitada asjakohased tõendid: algne projekt, muudatusprojekt ja vastustaja keeldumine. Kui muudatusprojekti esitamiseks on kindel protseduur, lasub vastustajal selgituskohustus. Kaebusele on lisatud vastustaja ametniku 30.05.2025 vastus, milles on leitud, et andmete esitamise teatise vormis puudusi kõrvaldada ei saa, kuid vastustaja peaks selgitama, milline on õige protseduur. Seda tuleb siis järgida. Kohus märkis, et ehitusteatise nr 2511201/01205 vaidlustamiseks peaks olema teave, millise ehitusprojekti alusel taotleb kaebaja ehitusteatise teavitatuks lugemist. Seejuures tuleb kohtule esitada vastav ehitusprojekt ja vastustaja keeldumine, et kohus saaks kohtulikku kontrolli läbi viia. Kui vastustaja ei aktsepteeri ehitusprojekti muudatusi, tuleb tal ka kaaluda, kas ja kuivõrd on teostatav valmisehitatud hoone kohandamine algsele projektile vastavaks, st kas see on ehitustehniliselt võimalik ning proportsionaalne. Kohus lisas, et ettekirjutus-hoiatus nr 2512899/00039 on kehtiv haldusakt, mistõttu pole välistatud, et vastustaja asub kaebajalt sisse nõudma sunniraha, kui kaebaja on jätnud selles ettekirjutuses toodud kohustused täitmata. Sellisel juhul on kaebajal kohtu selgituse kohaselt võimalik kohtule esialgse õiguskaitse taotlus sunniraha sissenõudmise keelamiseks kohtumenetluse ajaks (vt HKMS 24. peatükk).

3

varasemale halduspraktikale, sh asjaolule, et samal kinnistul on juba olemas teine abihoone, millele on varasema ehitusteatise nr 2311201/06691 alusel lubatud rajada nii vee- ja kanalisatsiooniühendus kui ka küttesüsteem. Kaebaja tegutses heas usus, eeldades, et küsimus laheneb koostöös vallavalitsusega projekti nõuetekohaseks viimisel. Kaebaja väitel on vastustaja takistanud projekti muutmise protsessi, jättes korduvatele päringutele vastamata ning andmata selgeid juhiseid muudatuste tegemiseks. Vallavalitsus on eelistanud antud küsimuses suulist suhtlust, vältides konkreetsete seisukohtade ja juhiste andmist kirjalikus vormis. Seega ilmnes vaidlustamise vajadus alles siis, kui sai selgeks, et vastustaja ei kavatsegi võimaldada olukorra seadustamist konstruktiivsel teel, mis on kaebaja hinnangul vastuolus hea halduse tavaga.

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.