3-24-1970 I ja T kaebus Elva Vallavalitsuse 1.07.2024 vastuse nr 62/22-1 tühistamiseks, kohustavate ettekirjutuste tegemiseks Saare kinnistu detailplaneeringut muutva detailplaneeringu alustamiseks ja kaebajate Pihlaka kinnistul toimuvate üleujutuste vastu meetmete rakendamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine
Kaebaja I: I Kaebaja II: T Vastustaja: XXX Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätte poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIKASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Puhja Vallavolikogu (2017. a ühinemise tulemusena vald Elva valla koosseisus) kehtestas 23.03.2006. a otsusega nr 12 Puhja vallas Ridaküla külas Saare kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneering hõlmab kuute kinnistut, sh I ja T kuuluvat Pihlaka kinnistut (registriosa number 722504, katastritunnus 60502:003:0096).
3-24-1970
2.Elva Vallavalitsus tegi Pihlaka kinnistu omanikele 12.02.2024. a ettekirjutuse nr 4-17/30 Pihlaka kinnistu kanalisatsioonisüsteemi kehtiva detailplaneeringu ja ehitusloaga kooskõlla viimiseks. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt näevad kehtiv detailplaneering ja kinnistule elamu ehitamiseks antud ehitusluba kanalisatsiooni lahendusena ette mahuti, kuid 09.11.2023 kontrolli käigus tuvastati kinnistul imbväljak. Detailplaneeringuala kinnistute suurust arvestades ei ole võimalik tagada imbväljakute rajamisel piisavaid vahemaid joogiveekaevudega, mistõttu ei ole tagatud piirkonna joogiveekvaliteet ning on võimalus reostuse tekkeks. Ettekirjutusega kohustati Pihlaka kinnistu omanikke sulgema läbiviik kinnistul asuva septiku ja imbväljaku vahel, võtma salvkaevu veeproovid enne ning pärast imbväljaku sulgemist ning esitama omapuhasti ümberehitamist tõendav kaetud tööde akt koos fotodega ning ehitusjärgne teostusmõõdistus. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 15.08.2024. Vallavalitsus hoiatas, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb tasuda sunniraha 1000 eurot.
3.Pihlaka kinnistu omanikud pöördusid 24.02.2024 ja 01.03.2024 Elva Vallavalitsuse poole ettepanekuga muuta Saare üksuse detailplaneeringut nii, et oleks võimalik: 1) detailplaneeringuga hõlmatud kuuele kinnistule rajada drenaažisüsteem sulavee, sademevee ja puhastatud heitvee ärajuhtimiseks; 2) lubada kasutusele võtta kinnistute kanalisatsiooni lahendusena biopuhastid.
4.Elva Vallavalitsus vastas ettepanekutele 07.03.2024. a kirjaga nr 4-17/44. Vallavalitsus selgitas, et biopuhasti kasutamine kanalisatsiooni lahendusena on mõeldav vaid sobiva eesvoolu olemasolul. Senikaua, kui kinnistutele ei ole rajatud sobivat eesvoolu ning ei ole kinnitatud uut detailplaneeringut, tuleb lähtuda kehtivast detailplaneeringust, mille alusel on lubatud vaid kinnine reoveemahuti. Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutus jääb kehtima ja kinnistu omanikel tuleb asuda seda täitma. Muude lahenduste leidmine võib võtta mitu aastat. Kraavi rajamiseks on vaja kinnistuomanike, Elektrilevi ning Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolekut. Kui kraavi rajamisega nõustutakse, on kõigi detailplaneeringualale jäävate kinnistute omanike ühise avalduse alusel võimalik algatada detailplaneering tehnosüsteemi muutmiseks.
5.Pihlaka kinnistu omanikud esitasid 12.03.2024 vaide, milles palusid ettekirjutuse tühistada. Vaide põhjenduste kohaselt on ettekirjutus alusetu, põhineb valedel väidetel ning rikub vaide esitajate õigusi. Puhja Vallavalitsus väljastas 22.11.2013. a korraldusega nr 271 projekteerimistingimused nr PT-11-2013 ja 17.02.2014. a korraldusega nr 47 väljastati täpsustatud projekteerimistingimused nr PT-1-2014. Projekteerimistingimuste p-s 2.5. on kanalisatsiooni kohta märgitud: „lokaalne, septikˮ. Projekteerimistingimuste alusel on koostatud 03.03.2014. a ehitusprojekt nr 2013-2712-05. Pihlaka kinnistule rajatud kanalisatsioonisüsteem vastab ehitusprojektile, mis omakorda vastab projekteerimistingimustele.
6.Elva Vallavalitsus jättis 22.04.2024. a vaideotsusega vaide rahuldamata.
7.Saare kinnistu detailplaneeringu alale jäävate Pihlaka, Toominga, Lodjapuu, Sireli ja Jasmiini kinnistu omanikud tegid 31.05.2024. a pöördumises Elva Vallavalitsusele ettepaneku lubada projekteerida heitvee suubla (torustikuna) Lehise transpordimaa idapoolsesse külge ja kraav Ridaküla tee lõunapoolsesse külge, ning algatada Saare detailplaneeringu muutmine, mis lubaks reovee puhastussüsteemina kasutusele võtta biopuhastid. Pöördumises paluti lubada peale vajalike kooskõlastuste saamist, projekteerimist ja suubla valmimist biopuhastite
2(10)
paigaldamist isegi juhul, kui projekteerimistingimuste alusel.
uut
detailplaneeringut
pole
veel
3-24-1970 kinnitatud, so
8.Elva Vallavalitsus vastas ühispöördumisele 01.07.2024. a kirjaga nr 6-2/22-1, milles selgitas, et detailplaneeringuga on kõnealustel kinnistutel reovee käitlemiseks ette nähtud kohtmahutid. Uue detailplaneeringu algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist vald ette näha ei saa, kuna vaidlusalusel alal puuduvad võimalused heitvee immutamiseks või suublasse juhtimiseks. Vallal sellise lahenduse rajamiseks vahendid puuduvad. Sademevee ärajuhtimiseks kraavi rajamise osas selgitati, et vallavalitsus on pöördunud tee katastriüksusega piirnevate kinnisasjade omanike poole. Juhul, kui vallal on võimalik saavutada kokkulepped Ridaküla tee äärde jäävate kinnistute omanikega ning Põllumajandusja Toiduamet väljastab vastavad tingimused, saab vallavalitsus Ridaküla tee äärde projekteerida ja rajada sademeveekraavi. Sademevee kogumiseks ja kavandatavasse kraavi suunamiseks tuleb Kibuvitsa, Pihlaka, Toominga, Lodjapuu, Sireli ja Jasmiini kinnistute omanikel see osa sademevee kogumise kraavist ise rajada.
9.Pihlaka kinnistu omanikud pöördusid 04.07.2024 kaebusega halduskohtusse. Kaebajad palusid kohtul kohustada XXXa algatama kiiremas korras Saare kinnistu detailplaneeringu muutmise menetlus. Kaebajad ei ole nõus Elva valla 01.07.2024. a vastusega ja leiavad endiselt, et Elva vallal ei ole detailplaneeringu muutmise algatamiseks ühtegi takistust. Detailplaneeringu muutmine on vajalik, et lahendada Ridakülas Lehise tee piirkonnas asuvate kinnistute sademe- ja heitvee probleem. Kaebajad taotlesid esialgset õiguskaitset seoses Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutusega. XXX andis kaebajatele tähtaja 15.08.2024. Selleks ajaks peavad kaebajad muutma enda kanalisatsioonilahendust. Kaebajad on esitanud vallale kanalisatsiooni osas täpsustavaid küsimusi ja soovivad paigaldada biopuhastit, kuid vastust pole saanud. Kaebajad palusid tähtaja pikendamist, kuid sellele pole vastatud. Kaebajatel on Keskkonnaameti vastus, et nende kinnistule tehti paikvaatus ja ühtegi pretensiooni ei esitatud. Reostust ei ole tuvastatud.
10.Tartu Halduskohus jättis 11.07.2024. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et esialgset õiguskaitset ei saa taotleda haldusakti või toimingu suhtes, mis ei ole põhivaidluse esemeks. Kaebajad esitasid kaebuses nõude algatada kiiremas korras Elva vallas Saare kinnistu detailplaneeringu muutmine. Esialgse õiguskaitse taotluses soovivad nad sisuliselt Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutuse kehtivuse või täitmise peatamist. Kaebajad ei ole tähtaegselt ettekirjutust vaidlustanud ning kaebetähtaeg selleks on möödunud. Ettekirjutus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Kuna kaebuse esemeks põhivaidluses ei ole Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutus, ei saa selle kehtivuse või täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras taotleda kaebuses, millega soovitakse kohustada vastustajat algatama detailplaneeringu muutmist.
11.Tartu Halduskohus jättis 26.09.2024. a määrusega kaebuse käiguta.
12.I. Y esitas 30.09.2024 halduskohtule kaebuse muutmise taotluse, milles kinnitas, et kaebajad soovivad täiendada kaebust, taotledes Elva Vallavalitsuse 01.07.2024. a vastuse tühistamist detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamata jätmise ja projekteerimistingimuste väljastamata jätmise osas. Samuti soovivad kaebajad lisaks kohustamisnõudele esitada 07.03.2024. a kirja peale ka tühistamisnõude. Kaebaja selgitas, et neil on kaks probleemi: 1) üleujutused (sademevesi, sulavesi) ja 2) reovee käitlemine. Kaebaja lisas, et Elva Vallavalitsus saatis Lehise tee ääres asuvate kinnistute omanikele 26.08.2024. a kirja nr 4-10/5-43, millest kaebajad ei saa enam aru, kas detailplaneeringut on vaja muuta või saab kraavid ja
3(10)
3-24-1970 torud rajada ka ilma selleta. Kaebuse muutmise taotlusele oli lisatud kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles kaebaja märkis järgmist. XXX selgitas 07.03.2024. a vastuses, et sadevee, sulavee ja puhastatud heitvee ärajuhtimiseks on võimalik rajada kraav, ning kui puudutatud kinnistute omanikud teevad ühise avalduse detailplaneeringuga tehnosüsteemide muutmiseks ja detailplaneeringut muudetakse, siis saab kasutusele võtta biopuhastid. Kaebaja soov on vältida üleujutusi ja seega nägi ta selles paremat lahendust. XXX lubas vastata maikuu jooksul, kuid 30.09.2024 seisuga ei ole üleujutuse osas Elva vallalt mingit konkreetset vastust.
13.Elva Vallavalitsus palus 14.10.2024. a vastuses jätta kaebajate taotlus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuna tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus. Vastustaja teatas, et kuna möödalastud kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, siis ei võta ta seisukohta kaebuse muutmise taotluse osas.
14.I. Y esitas 15.10.2024 kaebuse täienduse, milles mainis esmalt Elva Vallavalitsuse 12.02.2024. a ettekirjutust ning kirjeldas seejärel Pihlaka kinnistule biopuhasti paigaldamiseks 11.07.2024. a ehitisteatise esitamise järgset olukorda. I. Y selgitas, et kaebajad soovivad paigaldada biopuhasti esmalt kinnise süsteemina eeldusel, et suubla tekkimisel saab biopuhasti läbinud vett suunata suublasse, kuid XXX on vastu, et kanalisatsioon jääb samale kohale. Kaebajad esitasid 12.09.2024 vaide Elva valla poolt ehitisteatise kohta antud vastuste peale.
15.Tartu Halduskohus rahuldas 31.10.2024. a määrusega kaebuse muutmise taotluse osaliselt, lubades täiendada kaebust Elva Vallavalitsuse 01.07.2024. a vastuse nr 6-2/22-1 tühistamise nõudega (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis muus osas kaebuse muutmise taotluse rahuldamata (p 2), võttis kaebuse menetlusse (p 3), tunnistas vastustajaks Elva valla ja määras kaebusele vastamise tähtaja (p 4). Halduskohus võttis kaebuse Elva Vallavalitsuse 01.07.2024. a kirja peale tühistamis- ja kohustamisnõudes menetlusse, märkides, et „teemaks on sademe- ja heitvee ärajuhtimine kaebajate kinnistultˮ.
16.I. Y esitas 05.11.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määruse peale. Kaebaja selgitas, et 2014. aastal väljastati Pihlaka kinnistu omanikele projekteerimistingimused elamu projekteerimiseks, ning 2017. aastal väljastati kasutusluba. Kasutusloal on kanalisatsiooni liigina märgitud „lokaalne, puhastiˮ. Kaebaja märkis, et tal on õigus kasutada oma kinnistul asuvat puhastit ning ta soovib seda ka edaspidi kasutada.
17.Ringkonnakohus jättis 14.11.2024. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada enda tegelikku tahet ja Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamise soovi korral esitada nõuetekohane määruskaebus.
18.Kaebaja esitas 21. ja 22.11.2024 määruskaebuse täiendused, millest viimase adresseeris ekslikult Riigikohtule. Ringkonnakohus ei kahtle, et kaebaja esitas 22.11.2024. a avalduse (pealkirjaks määruskaebus) 05.11.2024 esitatud määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja arvestab sellega määruskaebuse lahendamisel.
19.Tartu Ringkonnakohtu 12.2.2025 määrusega määrati: Võtta I määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse; Rahuldada määruskaebus; Tühistada Tartu Halduskohtu 31.10.2024. a määruse resolutsiooni punkt 2 ja saata asi tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava
4(10)
3-24-1970 menetluse jätkamiseks; Tagastada Inna Rauale määruskaebuse ja 22.11.2024. a avalduse lisad. Määrus jõustus 5.3.2025.
20.Kaebaja I esitas 11.12.2024 kohtule uue seisukoha, mille kohaselt palub ta kohustada XXXa võtma vastu meetmed, et vältida üleujutusi kaebaja I kinnistul. Kaebaja I esitas 2.05.2025 kaebuse täienduse, milles palud kohtul tühistada Elva valla 12.02.2024 ettekirjutus-hoiatus nr 4-17/30 koos möödalastud kaebetähtaja ennistamise taotlusega. Tühistamisnõude eesmärgiks on võimalus kasutada kinnistul septikut koos imbväljakiga.
21.Tartu Halduskohus esitas 16.02.2026 vastustajale kohtunõude, milles küsis seisukohta kaebaja I 11.12.2024 seisukohas ja 2.05.2025 kaebuse täienduses esitatud nõuete, aga samuti kaebetähtaja ennistamise taotluse osas.
22.Tartu Halduskohtusse laekus 25.02.2026 vastustaja vastus 16.02.2026 kohtunõudele. Vastustaja teatas, et kaebaja I ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi, mis tingivad kaebetähtaja ennistamise halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1 kohaselt. Ettekirjutushoiatuses kui ka sellele järgnenud 22.04.2024 vaideotsuses oli märgitud vaidlustamisviide. Lisaks on ettekirjutus-hoiatus juba täidetud.
23.Tartu Halduskohus andis 27.02.2026 kohtunõudes kaebajale I võimaluse taotleda 11.12.2024 esitatud kohustamisnõude osas (meetmete vastuvõtmiseks üleujutuste vastu) kaebetähtaja ennistamist.
24.Kaebaja I esitas 27.02.2026 kohustamisnõude osas möödalastud kaebetähtaja ennistamise taotluse.
25.Tartu Halduskohtu 3.3.2026 määrusega määrati: 1) Anda kaebajale I võimalus tõendada kaebaja II (T) esindusõigust halduskohtumenetluses (sh varasemalt tehtud menetlustoimingute heakskiitmiseks) kuni 17.03.2026 (vt määrus p-i 9). 2) Jätta rahuldamata kaebaja I kaebuse muutmise taotlus osas, milles ta soovis täiendada kaebust Elva Vallavalitsuse 12.02.2024 ettekirjutus-hoiatuse nr 4-17/30 tühistamise nõudega. 3) Rahuldada kaebaja I kaebuse muutmise taotlus osas, milles kaebaja I taotles vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist võtta vastu meetmed kaebaja I kinnistul toimuvate üleujutuste vastu. 4) Anda vastustajale täiendav aeg muudetud kaebusele vastamiseks kuni 30.04.2026. 5) Määrata haldusasja nr 3-24-1970 läbivaatamine kirjalikus menetluses. 6) Anda menetlusosalistele õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, aga samuti menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavaid dokumente hiljemalt 16.07.2026 ning esitada vastuväiteid kuni 23.07.2026. 7) Selgitada menetlusosalistele, et kohus teeb kohtuotsuse haldusasjas nr 3-24-1970 avalikult teatavaks 30.07.2026 Tartu Halduskohtu kantselei kaudu. Määrus jõustus 24.3.2026.
26.Vastustaja vastas kaebusele 29.4.2026.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5(10)
3-24-1970
27.Kaebajad tegid Elva Vallavalitsusele ettepaneku lubada projekteerida heitvee suubla (torustikuna) Lehise transpordimaa idapoolsesse külge ja kraav Ridaküla tee lõunapoolsesse külge ning algatada Saare detailplaneeringu muutmine, mis lubaks reovee puhastussüsteemina kasutusele võtta biopuhastid. Pöördumises paluti lubada peale vajalike kooskõlastuste saamist, projekteerimist ja suubla valmimist biopuhastite paigaldamist isegi juhul, kui uut detailplaneeringut pole veel kinnitatud, so projekteerimistingimuste alusel. Pihlaka kinnistul asuv septik paigaldati kaebajatele 2014. a väljastatud projekteerimistingimusi järgides ning 2017. a väljastatud elamu kasutusloa kohaselt on Pihlaka kinnistul kanalisatsiooni liigiks „lokaalne, puhastiˮ. Kaebajad soovivad jätkata septiku kasutamist kuni uue lahenduse valmimiseni. Kaebajate eesmärk oli vaidlustada 12.02.2024. a ettekirjutust, millega keelati kaebajate kinnistul asuva imbväljaku kasutamine (heitvee pinnasesse immutamine) ja lubati pärast ettekirjutuse täitmise tähtaega (15.08.2024) septikut kasutada üksnes kogumismahutina. Vastustaja on kaebajatele selgitanud, et sadevee, sulavee ja puhastatud heitvee ärajuhtimiseks on võimalik rajada kraav, ning kui puudutatud kinnistute omanikud teevad ühise avalduse detailplaneeringuga tehnosüsteemide muutmiseks ja detailplaneeringut muudetakse, siis saab kasutusele võtta biopuhastid. Kaebajate soov on vältida üleujutusi. Kaebajad paluvad vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist võtta vastu meetmed kaebaja I kinnistul toimuvate üleujutuste vastu. Kokkuvõttes paluvad kaebajad Elva Vallavalitsuse 1.07.2024 vastuse nr 62/22-1 tühistamist, kohustavate ettekirjutuste tegemiseks Saare kinnistu detailplaneeringut muutva detailplaneeringu alustamiseks ja kaebajate Pihlaka kinnistul toimuvate üleujutuste vastu meetmete rakendamiseks. Kaebajad paluvad kaebus rahuldada.
28.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised seisukohad. Elva valla (vastustaja) hinnangul tuleb jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vastustaja jääb vaidlustatavas 1.07.2024. a. vastuses nr 6-2/22-1 ning käesolevas kohtumenetluses, sh 10.12.2024. a. vastuses kaebusele (eelkõige Saare detailplaneeringut muutva menetluse algatamise osas) ja 25.02.2026. a. vastuses kohtunõudele (eelkõige üleujutuste vältimiseks meetmete vastuvõtmise osas) väljendatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et Saare detailplaneeringut muutva menetluse algatamine ei ole asjakohane ega mõistlik (vt ka vastustaja 10.12.2024. a. vastust kaebusele, p 3). Kaebajad soovivad muuta Saare detailplaneeringut, et võtta kasutusele biopuhastid kas kaebajate kinnisasjal heitvee immutamise võimaluse või kaebajate kinnisasja heitvee lähima suublasse juhtimise võimalusega kõrval asuvate kinnisasjade kaudu. Vastustaja jätkuvalt leiab, et kaebajate kinnisasjal on keelatud heitvett immutada, sest kaebajate kinnisasi asub lähemal kui 50 meetrit veehaarde sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Veeseaduse § 127 lg 1 esimene lause ütleb, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Samuti ei ole võimalik võtta kasutusele biopuhastid kaebajate kinnisasja heitvee suublasse juhtimisega. Lähim suubla ei asu kaebajate kinnisasja kõrval ja selline tehnorajatis eeldaks seega teiste kinnisasjade omanike nõusolekut, kelle kaudu hakkaks kulgema kaebajate kinnisasja reovett suublani viiv tehnorajatis. Selliseid nõusolekuid ei ole nimetatud kinnisasjade omanikud andnud. Juhul, kui nimetatud kinnisasjade omanikud oleksid nõus sellisel kujul tehnorajatise rajamisega, saaks vastustaja selleks kaaluda Saare detailplaneeringut muutva planeeringu algatamist. Detailplaneeringu algatamise eelduseks on ka vastustaja ja huvitatud isiku (kaebaja) vahel sõlmitud haldusleping. Selles sätestatakse detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohustuse üleandmine kaebajatele ning detailplaneeringukohaste rajatiste ehitamine ja selle rahastamine kaebajate 6(10)
3-24-1970 kulul. Nimetatud halduslepingu sõlmimine oleks asjakohane, kuna kaebajate soovitud detailplaneering ei oleks avalikes huvides. Asjaolu, et kaebajad soovivad rajada biopuhasteid, on kaebajate enda erahuvi. Kaebajatel on võimalik kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga kasutada heitvee kogumiseks kaebajate kinnisasjal asuvaid reoveemahuteid. Ühtlasi puuduvad vastustajal puuduvad rahalised vahendid kaebajate soovitud detailplaneeringu koostamise ja kohaste rajatiste ehitamiseks. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et üleujutuste põhjustaja ei ole vastustajale kuuluv Lehise tee kinnisasi ja seega ei ole asjakohane kohustada vastustajat võtma vastu meetmeid üleujutuste vältimiseks kaebajatele kuuluval kinnisasjal (vt teisi põhjendusi vastustaja 25.02.2026. a. vastuses kohtunõudele, p 3). Vastustaja soovib lisada, et kaebajate kinnisasjal aset leidvad võimalikud varakevadised (veebruar-märts) üleujutused võivad muuhulgas olla põhjustatud sellest, et sel ajal on maapind külmunud ja vesi ei imbu maapinna sisse. Üleujutuste põhjustaja ei ole vastustajale kuuluv Lehise tee kinnisasi (vt teisi põhjendusi vastustaja 25.02.2026. a. vastuses kohtunõudele, p 3). Praegu ei esine ka olukord, kus näiteks kaebajate kinnisasja kõrval asuks vastustajale kuuluv veekogu, millest näiteks kevadel väljunud vesi ujutaks üle kaebajate kinnisasja ja sel juhul tõenäoliselt lasuks vastustajal kohustus võtta vastu mõistlikud meetmed üleujutuste vältimiseks kaebajate kinnisasjal. Tegemist võib olla talveperioodil kaebajate kinnisasjale sadanud lume sulamisest tekkinud üleujutustega kaebajate kinnisasjal. See on kaebajate erahuvi leida lahendused neile kuuluval kinnisasjal sulanud vee ära juhtimiseks ja üleujutuste vältimiseks. Selleks puudub avalik huvi ja ei esine olukorda, kus vastustajal lasub õigusaktide kohaselt kohustus kaebajate eraõiguslikke muresid kaebajate kinnisasja osas lahendada. Lahendused kaebajate kinnisasjal võimalikele esinevate üleujutuste osas tuleb vajadusel leida eraõiguslikul teel koostöös kaebaja kinnisasja kõrval asuvate kinnisasjade omanike, k. a. vastustajaga. Muuhulgas on võimalik seada kokkuleppel nimetatud kinnisasjade omanike, sh vajadusel vastustajaga, asjakohased ja nii kaebajate kui nimetatud kinnisasjade omanike huvidega mõistlikult arvestavad reaalservituudid kaebajate kinnisasjal esinevate üleujutuste vältimiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Tartu Halduskohtu menetluses on I ja T (kaebajad) kaebus Elva Vallavalitsuse 1.07.2024 vastuse nr 6-2/22-1 tühistamis- ja kohustamisnõudes Saare detailplaneeringut muutva detailplaneeringu alustamiseks, mis võimaldaks I kasutada enda kinnisasjal biopuhasteid ja projekteerimistingimuste väljastamiseks biopuhastite kasutamiseks, ning samuti Elva vallale (vastustaja) kohustava ettekirjutuse tegemiseks võtta vastu meetmed, et vältida üleujutusi I kinnisasjal.
30.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja tühistamisja kohustamisnõue on alusetu ja kaebus ei kuulu rahuldamisele. Sealjuures nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks kõiki seisukohti üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 16).
31.Vaidlust ei ole selles, et kaebajate õigusi piiravaks haldusaktiks on 12.02.2024. a ettekirjutus.
32.Elva Vallavalitsus tegi Pihlaka kinnistu omanikele 12.02.2024. a ettekirjutuse nr 4-17/30 Pihlaka kinnistu kanalisatsioonisüsteemi kehtiva detailplaneeringu ja ehitusloaga kooskõlla viimiseks. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt näevad kehtiv detailplaneering ja kinnistule
7(10)
3-24-1970 elamu ehitamiseks antud ehitusluba kanalisatsiooni lahendusena ette mahuti, kuid 09.11.2023 kontrolli käigus tuvastati kinnistul imbväljak. Detailplaneeringuala kinnistute suurust arvestades ei ole võimalik tagada imbväljakute rajamisel piisavaid vahemaid joogiveekaevudega, mistõttu ei ole tagatud piirkonna joogiveekvaliteet ning on võimalus reostuse tekkeks. Ettekirjutusega kohustati Pihlaka kinnistu omanikke sulgema läbiviik kinnistul asuva septiku ja imbväljaku vahel, võtma salvkaevu veeproovid enne ning pärast imbväljaku sulgemist ning esitama omapuhasti ümberehitamist tõendav kaetud tööde akt koos fotodega ning ehitusjärgne teostusmõõdistus. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 15.08.2024. Vallavalitsus hoiatas, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb tasuda sunniraha 1000 eurot. Elva Vallavalitsus jättis 22.04.2024. a vaideotsusega vaide rahuldamata.
33.Tartu Halduskohtu 3.3.2026 määrusega jäeti rahuldamata kaebaja I kaebuse muutmise taotlus osas, milles ta soovis täiendada kaebust Elva Vallavalitsuse 12.02.2024 ettekirjutus-hoiatuse nr 4-17/30 tühistamise nõudega. Määrus jõustus 24.3.2026.
34.Kirjeldatu alusel on 12.02.2024. a ettekirjutus nr 4-17/30 Pihlaka kinnistu kanalisatsioonisüsteemi kehtiva detailplaneeringu ja ehitusloaga kooskõlla viimiseks kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Kuna ettekirjutust pole tähtaegselt vaidlustatud ning see pole ka praeguse vaidluse esemeks, ei ole kohtul käesolevas menetluses võimalust isegi olukorras, kui selles on märgitud, et kehtiv detailplaneering ja kinnistule elamu ehitamiseks antud ehitusluba näevad kanalisatsiooni lahendusena ette mahuti (mitte biopuhasti), mis piirab kaebajate õigusi, kehtivat haldusakti tühistada.
35.Vaidluse all on Elva Vallavalitsuse 01.07.2024. a vastus ühispöördumisele, sh. kaebajatele saadetud kiri nr 6-2/22-1, milles vald selgitas, et detailplaneeringuga on kõnealustel kinnistutel reovee käitlemiseks ette nähtud kohtmahutid.
36.Vald põhjendas, et uue detailplaneeringu algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist vald ette näha ei saa, kuna vaidlusalusel alal puuduvad võimalused heitvee immutamiseks või suublasse juhtimiseks. Vallal sellise lahenduse rajamiseks vahendid puuduvad. Sademevee ärajuhtimiseks kraavi rajamise osas selgitati, et vallavalitsus on pöördunud tee katastriüksusega piirnevate kinnisasjade omanike poole. Juhul, kui vallal on võimalik saavutada kokkulepped Ridaküla tee äärde jäävate kinnistute omanikega ning Põllumajandusja Toiduamet väljastab vastavad tingimused, saab vallavalitsus Ridaküla tee äärde projekteerida ja rajada sademeveekraavi. Sademevee kogumiseks ja kavandatavasse kraavi suunamiseks tuleb Kibuvitsa, Pihlaka, Toominga, Lodjapuu, Sireli ja Jasmiini kinnistute omanikel see osa sademevee kogumise kraavist ise rajada.
37.Kohtud on leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda planeeringu algatamise taotluse rahuldamist. Haldusorganil on detailplaneeringu menetlemisel lai kaalutlusruum muu hulgas otsustamiseks selle üle, kas detailplaneeringut menetleda või mitte. Isik on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (vt RKHKo nr 3-3-1-26-08, p 14.) Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab planeeringu kehtestamisel samuti otsustada üksnes haldusorgan. Kohus saab küll tuvastada, kas ühe või teise rajatise või hoone ehitamise kavandamine planeeringualale on õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise hoone rajamise, kuid üldjuhul ei saa kohus muuta haldusorgani asemel planeeringulahendust, sh hinnata näiteks seda, kas planeeringualale paigutatud hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud.
8(10)
3-24-1970
38.Riigikohus on korduvalt selgitanud ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire, märkides, et kohus ei teosta erinevate huvide kaalumist haldusorgani eest, ei muuda planeeringulahendust haldusorgani asemel ega otsusta planeeringulahenduse otstarbekuse üle (HKMS § 158 lg 3; nt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-23-16, nr 3-3115-08, nr 3-3-1-8-02 jt). Planeerimismenetluses põrkuvate huvide omavaheline kaalumine on omavalitsusüksuse pädevuses ja sinna kohus kaalutlusreeglite järgimise korral ei sekku. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus pole ilmselgelt meelevaldne. Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (Riigikohtu 15. mai 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-78-12, p 12; vrd ka Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). Praeguses asjas ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks vaidlustatud 01.07.2024. a vastuse andmisel teinud kaalutlusvigu, mis tooksid kaasa haldusakti tühistamise. Kohtu hinnangul on vastustaja kaalutlused asjakohased ja kooskõlas Riigikohtu suunistega.Vastustaja on selgitanud, et uue detailplaneeringu algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist ette näha ei saa, kuna vaidlusalusel alal puuduvad võimalused heitvee immutamiseks või suublasse juhtimiseks, seega pole vastustaja lähtunud ilmselgelt põhjendamatutest kaalutlustest. Vastustaja on ka selgitanud, et tal puuduvad rahalised vahendid kaebajate soovitud detailplaneeringu koostamise ja kohaste rajatiste ehitamiseks ning üleujutuste põhjustaja ei ole vastustajale kuuluv Lehise tee kinnisasi. Seega ei ole asjakohane kohustada vastustajat võtma vastu meetmeid üleujutuste vältimiseks kaebajatele kuuluval kinnisasjal jne. Kohus ei pea vajalikuks vastustaja kaalutlusi ükshaaval üle korrata, sest nõustub nendega. Vastustaja ei ole rikkunud menetlusnorme.
39.Halduskohus jagab vastustaja seisukohta, et kaebajate kinnisasjal on keelatud heitvett immutada, sest kaebajate kinnisasi asub lähemal kui 50 meetrit veehaarde sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Veeseaduse § 127 lg 1 esimene lause ütleb, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Samuti ei ole võimalik võtta kasutusele biopuhastid kaebajate kinnisasja heitvee suublasse juhtimisega. Lähim suubla ei asu kaebajate kinnisasja kõrval ja selline tehnorajatis eeldaks seega teiste kinnisasjade omanike nõusolekut, kelle kaudu hakkaks kulgema kaebajate kinnisasja reovett suublani viiv tehnorajatis. Selliseid nõusolekuid ei ole nimetatud kinnisasjade omanikud andnud. Juhul, kui nimetatud kinnisasjade omanikud oleksid nõus sellisel kujul tehnorajatise rajamisega, saaks vastustaja selleks kaaluda Saare kinnistu detailplaneeringut muutva planeeringu algatamist. Detailplaneeringu algatamise eelduseks on ka vastustaja ja huvitatud isiku (kaebaja) vahel sõlmitud haldusleping.
40.Halduskohus osundab, et kirjeldatu alusel saab XXX lahendada Ridakülas sademe- ja reovee probleemi, kui teiste kinnisasjade omanikud nõustuksid sellega, et nende kinnistute kaudu hakkaks kulgema kaebajate kinnisasja reovett suublani viiv tehnorajatis. Seni kuni sellist kinnistute omanike nõusolekut vallal ei ole, pole kohtul võimalik kohustada vastustajat võtma vastu meetmeid üleujutuste vältimiseks kaebajatele kuuluval kinnisasjal.
41.Kinnisasja omanike vahelisi eraõiguslikke suhteid, nn naabrusõigusi reguleerib asjaõigusseadus (vt AÕS § 143-151). Kui teiselt kinnisasjalt tulev mõjutus kahjustab oluliselt kinnisasja omaniku õigusi, on võimalik esitada nõue omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks
9(10)
3-24-1970 ja tulevikus hoidumiseks (AÕS § 89). Kui mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid nende mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist (AÕS § 143 lg 2). Asja omanikul on võimalik omandi rikkujalt nõuda ka omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kui ka kahju tekitava tegevuse keelamist (võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1055 lg 1). Seega on kinnisasja omanikul põhimõtteliselt õigus nõuda, et teise kinnisasja omanik ei ujutaks tema kinnisasja üle ega muudaks seda liigniiskeks (vt ka Riigikohtu 19.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 27). Eraõiguslik vaidlus lahendatakse kokkuleppel või maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras.
42.Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
43.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebajate kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
1.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kohus selgitab täiendavalt, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebajate nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.