Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel 16.09.2025, Tartu 3-25-2913 X.X.-i kaebus seoses täitemenetlusega Tartu Halduskohtu 05.09.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses. TMS § 11 lg 1 p 7 kohaselt on maakohtu pädevuses muude lahendite tegemine TMS-s ettenähtud juhtudel. TMS § 11 lg-st 2 tulenevalt alluvad TMS § 11 lg-s 1 nimetatud asjad erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Seega saab kaebaja kaitsta oma õigusi, esitades TMS-s sätestatud korras kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, ning kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, saab kaebaja esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub. Seega ei ole kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses. 2) Kui kaebaja tahe oli kaebuse esitamisel suunatud ka sellele, et kohtutäitur vastaks tema kirjalikele pöördumistele, siis ka sellise kaebuse läbivaatamine ei oleks halduskohtu pädevuses. Kaebaja pöördus kohtutäituri poole konkreetse täiteasjaga nr 194/2014/815 seoses. Seega oli kaebaja pöördumiste sisuline mõte, et saada teavet, kuidas lõpetada täiteasi nr 194/2014/815, kuna nõue on aegunud. Võimalik vaidlustatud tegevus puudutab kohtutäituri tegevust konkreetse täiteasja menetlemisel. Vastavalt kohtupraktikale on konkreetse täiteasjaga seoses kohtutäiturile esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele vastamata jätmisest tulenevate vaidluste lahendamine maakohtu pädevuses.
2
halduskohtule, ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud kohtule arusaadava määruskaebuse. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. II
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.