3-25-2542/11 - Riigihanked - Riigihanked - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3-25-2542 kahel põhjusel. Esiteks, hanketingimused ei võimaldanud testida mudelit muul kui testpildil. Teiseks, isegi kui võimaldaksid, ei saanud vastustaja tugineda pildile nr 13, kuna see pole samaväärne pildiga nr 14. RHAD viitab läbivalt sellele, et pakkujate loodud mudelit testitakse ühe pildi alusel. Eeltoodust järeldub, et „testimine“ antud riigihanke kontekstis tähendab testpäeval mudeli testimist ühe konkreetse pildi vastu. Selleks pildiks oli pilt nr 14, mitte pilt nr 13. Proovitöö kriteerium ei võimalda võtta hindamisel aluseks midagi muud kui proovitööd. „Proovitöö tulem“ oli omakorda võrdsustatud „testimise tulemiga“. Kui testimine sai toimuda ainult ühe pildi alusel, saab testimise tulem ehk proovitöö tulem olla samuti vaid ühe pildi alusel. Ja kuna proovitöö tulem oli aluseks hindamisele, sai ka hindamine toimuda vaid ühe pildi alusel. Hankija ei või hinnata pakkumusi viisil, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud. Kui hankija on eksinud oma tahte väljendamisega ning koostanud hanketingimused ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei saa selle eest karistada pakkujat. 2) VAKO on otsuses järeldanud, et vastustajal oli õigus testida mudelit muul, kui testpildil tulenevalt järgmisest lausest proovitöö nõuetes: „Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal.“ VAKO järeldus on ebaõige. Selle tingimuse all on mõeldud, et testpilt on samaväärne treeningandmetega. Seda eesmärgiga tagada pakkujatele kindlus, et kui mudel toimib treeningandmete peal – mis olid pakkujatele kättesaadavad enne testimist –, toimib see ka testpildil. See, kuidas testimine toimub, on detailselt kirjas teistes tingimustes: ühe pildi alusel. VAKO tõlgendus on nende tingimustega vastuolus. Kuigi kaebaja hinnangul pole hanketingimused mitmeti mõistetavad, tuleb juurdunud vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt tingimuste mitmeti mõistetavuse korral tõlgendada tingimusi ettevõtjale soodsamal viisil; konkurentsi laiendavalt, mitte kitsendavalt. Konkurentsi laiendav (ja õige) tõlgendus on see, et testimist sai läbi viia üksnes testpildi alusel 3) Isegi, kui vastaks tõele VAKO tõlgendus, et vastustajal oli õigus viia testimist läbi ka testpildiga samaväärse pildiga, ei ole vastustaja otsus õige. Pilt nr 13 ei ole pildiga nr 14 ega treeningpiltidega samaväärne. Pilt nr 13 – see versioon, millega õnnestus koodi jooksutamisel viga tekitada, joonisel nimega „img_13_VASTAB_KIRJELDUSELE“ – ei asetse vasaku alumise nurgaga nullpunktis ja Y-telg on inverteeritud (väheneb alla, mitte üles). Pilt nr 13 on seega kõikide treeningpiltidega kui ka testpildiga („img_14“) võrreldes teistsugune. Kui pilt nr 13 lähtub samast indeksist ja teljed suurenevad sama suunas, mis teistel piltidel, siis kood töötab. Sellise pildi vastustaja teabevahetuses kaebajale saatiski. Sellest tekkis kaebajal segadus, kuna kood töötas (algne pilt nr 13 on koos testpildiga kategoorias „C“). Alles vaidlustusmenetluse täiendava seisukohaga saatis vastustaja selle versiooni pildist nr 13 (joonisel nimega „img_13_VASTAB_KIRJELDUSELE“), millel kood ei tööta. Isegi, kui vastustaja saanuks sellele pildile hindamisel tugineda – ei saanud –, pole tagantjärele võimalik veenduda, et vastustaja lähtus hindamisotsuse tegemisel sellest pildist, mille hiljem saatis ja millel kood ei toiminud. Vaidlustusmenetluses selgitas vastustaja, et erisus on seetõttu, et pilti nr 14 on teiste piltidega võrreldes eeltöötlemisel teistmoodi pööratud. Vastustaja väitel on see vajalik, kuna kaamera pildistab neljas erinevas suunas ja n-ö tagavaates pilt tuleb teistpidi pöörata. See põhjendus on asjakohatu. Vaidlustusmenetlus oli esimene koht, kus vastustaja midagi sellist väitis. Kui vastustaja põhjendus oleks tõene, siis pidanuks iga neljas treeningpilt olema pildiga nr 14 samaväärselt pööratud. Nii ei olnud. 4) Vastustaja andis kaebaja pakkumusele Koodi kriteeriumis 7 punkti. Sellele punktiarvule vastab järgmine põhjendus hindamismetoodikast: „Mudeli koodi eest omistatakse 7 punkti, kui kood toimib, on Pythoni keeles ja kommenteeritud selliselt, et hankijal tekib 1-2 küsimust.“ Ehk siis 7 punkti andmiseks pidi kood olema kommenteeritud selliselt, et hankijal tekib 1 või 2 küsimust. Vastustaja ei tee aga hindamisotsuses ühtegi etteheidet koodi kommentaaridele. Vastustaja pole lähtunud hindamisel hindamismetoodikast. 7 punkti 3(10)

3-25-2542 andmise aluseks ei olnud see, et „koodi kohta tekib küsimus“, vaid see, et kood on kommenteeritud viisil, et tekitab hankijas küsimusi. 5) Projektiplaani kriteeriumis on vastustaja kaebaja pakkumuselt punkte maha võtnud riskianalüüsi eest. Vastustaja heidab ette, et kajastamata on rahavoo risk ja kõrgendatud ajakava risk. Vastustaja hinnangul esineb kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. /.../ Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja potentsiaalne rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) vastustaja väitel välja toomata ja maandamata. Sellega ei saa nõustuda. a) Rahavoo risk ei seostu pakkumusega, vaid pakkujaga. Vastustaja on sisuliselt hakanud hindamise etapis andma hinnanguid pakkuja võimekusele. Samas on vastustaja pakkujate piisava majandusliku ja finantsseisundi teinud kindlaks juba kvalifitseerimise etapis (RHS § 100 lg 1 p 4). Kui vastustaja soovis kontrollida rahavoo olemasolu, saanuks ta seda teha kvalifitseerimise etapis. Vastustaja ei saa asuda hindamise etapis sisuliselt kvalifitseerimise tingimusi juurde mõtlema. Hindamismetoodikast nähtub, et riskianalüüs peab olema seotud just projektiplaaniga seotud riskidega, mitte pakkuja isikuga. Hankija ei või hinnata pakkumusi viisil, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud. Vastustaja ei näinud hanketingimustes ette, et riskianalüüs peab kajastama pakkuja finantsvõimekusest tulenevaid riske. Vastustaja etteheide, kuigi asjakohatu, on ka sisuliselt ebaõige. Rahavoogude juhtimine arvestab pikemate projektide ning sellest tulenevate sissetulekute hajutamisega pikemate perioodide vahele. Sisuline risk hankelepingu nõuetekohasele täitmisele puudub. b) Nn ajakava riski kajastamata jätmise etteheide ei võimalda punkte maha võtta juba seetõttu, et kui rahavoo risk langeb ära, jääb otsuses alles üksnes üks etteheide. Hindamismetoodika kõneleb „mõne teguri puudulikkusest“ ja „mõningatest mööndustest“. Sõnakasutus „mõningate mööndustega“ viitab mitmusele. Kuna hanketingimused kõnelevad mitmest puudusest, ei piisa 3 punkti andmiseks ühest puudusest. Vastustaja etteheide on siiski ka sisuliselt ebaõige. Vastustaja heidab ette, et valitud tehnilise lahenduse (integreeritud mudel) puhul on risk, et pakkuja ei suuda 1. aastaga 2 nähtuse tuvastamist üle anda. Vastustaja sõnul on see risk justkui kajastamata. See etteheide on asjakohatu, kuna riskianalüüsis on kajastatud risk „Ajakavast ei peeta kinni“ kõige esimesena. Vastustaja ette heidetav risk on igal juhul alusetu, kuna integreeritud mudeli lähenemine on ajalise ressursi ja arvutusliku ressursi osas soodsam. Vaidlustusmenetluses asus vastustaja väitma, et risk ei ole mitte täielikult puudu, vaid analüüs on ebapiisav: esimesel aastal on suur ajasurve ja kaebaja näinud ette vähe puhvrit, mistõttu peaks lepingu tähtaegse täitmise risk olema eriti põhjalikult kajastatud. Hankija otsuse õiguspärasust on võimalik hinnata üksnes põhjenduste alusel, mis tehti teatavaks otsuse vastuvõtmisel. segi kui vaidlustusmenetluses esitatud põhjendusest oleks võimalik otsuse õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda, ei vasta see tõele. Vastustaja etteheide ei ole sisuliselt riskianalüüsile, vaid projektiplaanile. Kaebaja on aga projektiplaani eest saanud maksimumpunktid, mis mh tähendab järgmist: „Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vastustaja etteheide puhvri puudumise kohta ei ole ka sisuliselt õige. Tõsi: täielik puhver, kus ei toimu mitte midagi, on jäetud tõesti projekti täielikku lõppu. See aga ei tähenda, et jooksev puhver puudub. Nt nädalal 52 on kaebajal tööd arvestatud tööd ainult vähem kui päev, kui ajakavasse süveneda. Nädalatel 48—51 on ainult 20h/nädalas koormust. Ka sellele eelnevalt on palju nädalaid, kuhu on palju puhvrit jäetud. Vastustaja ei ole sisuliselt kaebaja ajakavasse süvenenud.

3-25-2542 1) Kaebaja pakkumust ei ole Koodi kriteeriumi osas hinnatud ebaõigesti. Kaebaja lähtub eksitavalt eeldusest, et proovitöö tulemus ja testimise tulemus on samastatavad ning teeb sellest järelduse, et hindamine (sh koodi hindamine) tohtis toimuda vaid testpildi nr 14 alusel. Selline tõlgendus põhineb osalisel ja kontekstist väljarebitud käsitlusel hanke alusdokumentidest, eirates vastustaja selgitusi ning hindamiskriteeriumide loogilist struktuuri. RHAD-i lause „Pakkuja esitab testimise tulemuse (proovitöö tulemi) pakkumuse koosseisus.“ See ei tähenda, et kogu proovitöö hindamine peab tuginema ainult testimise käigus (st testpildi nr 14 alusel) saadud tulemusele. Siin viidatakse proovitöö ühele osale, mis on seotud testimisega etteantud testpildil. Tegemist on ühe väljundiga kolmest (täpsemalt väljund 1: mudeli edukus akende tuvastamisel). Proovitööd hinnatakse kolmes eraldi kategoorias. Hanke alusdokumentides on selgelt ja detailselt eristatud kolm hinnatavat väljundit: Väljund 1: mudeli edukus akende tuvastamisel – hinnatakse F1-skoori põhjal, mille vastustaja arvutab testpildi alusel. Väljund 2: mudeli kood – hinnatakse koodi loogika, keelekasutuse, toimivuse ja kommenteerituse alusel. Väljund 3: proovitöö kirjeldus – hinnatakse dokumentatsiooni põhjal. Seega isegi juhul, kui aktsepteerida kaebaja väidet, et „proovitöö tulemus = testimise tulemus“, tähendaks see ainult üht hindamiskriteeriumi (väljund 1). Mudeli koodi (väljund 2) hindamisel ei olnud alusdokumentides seatud piirangut, et hindamine võib toimuda üksnes testpildi põhjal. 2) Koodi hindamisel on selge eesmärk. Mudeli koodi hindamisel hinnatakse muuhulgas: kas kood on Pythoni keeles; kas kood toimib (st ei sõltu kitsalt ühest testpildist või siis minimaalselt tuvastab sisendpildi ebasobivuse); kas see on loogiliselt üles ehitatud ning kas see on piisavalt kommenteeritud, et vastustajal ei tekiks vajadust täpsustavateks küsimusteks. Need hindamiskriteeriumid eeldavad, et vastustaja võib ja peabki jooksutama koodi rohkem kui ühel sisendil, et tuvastada selle stabiilsus ja üldistusvõime. Nõuded proovitööle ei keela sellist lähenemist, vaid vastupidi — koodi testimine lisatingimustes võimaldab hinnata koodi loogikat ja töökindlust, mis on koodi hindamiskriteeriumi olemuslik osa. Sellest lähtuvalt on põhjendatud, et vastustaja jooksutas koodi ka pildil nr 13, mille puhul kaebaja lahendus ei andnud üldse tulemust, samas kui pildil nr 14 töötas korrektselt. Kaebaja kood oli ainus, mis ei andnud pildil nr 13 tulemust. Kaebaja jätab tähelepanuta selgitavad dokumendid ning oma kaebuses ignoreerib teadlikult dokumente „Nõuded proovitööle“ ja „Hindamismetoodika kirjeldus“, mis on täpsustavad ja siduvad osad RHAD-st. Just nendes dokumentides on selgelt kirjeldatud proovitöö struktuur, hinnatavad väljundid ja hindamismetoodika. Need annavad vastustajale õiguse hinnata kõiki kolme väljundit nende sisu ja eesmärgi alusel, mitte piiratult ühe pildi kaudu. 3) VAKO ei ole tõlgendamisel eksinud. Oluline on mõista, et testimine, mille tulemusel allkirjastavad pakkujad proovitöö väljundi 1, ja mudeli koodi, st proovitöö väljund 2, ei ole hindamise protsessis omavahel seotud. Testimise ja koodi hindamise eristus on põhjendatud ning vastab hanke alusdokumentidele. VAKO otsus tugines osaliselt proovitöö nõuetes sisalduvale lausele: „Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal.” VAKO hinnangul on vastustaja seega piisavalt selgelt RHAD-s öelnud, et mudeli testimisel ei kasutata täpselt samu pilte, mis on pakkujatele juba edastatud, vaid olemuselt samasuguseid. Tuleb tähele panna, et ka see punkt proovitöö nõuetes käib testimise ja mitte koodi hindamise kohta. Vastustaja kinnitab, et testimine toimuski nõuetekohaselt ühel pildil, kuid kaebaja tõlgendab ekslikult testimise nõuete tähendust, väites, et need rakenduvad kogu proovitöö hindamisele ning järeldab sellest, et VAKO eksis, kui leidis, et vastustajal oli õigus hinnata koodi ka muul kui testpildil. Tegelikult on see 5(10)

3-25-2542 tõlgendus põhjendamatu, kuna: a) kaebaja räägib läbisegi testimisest ja hindamisest, noppides RHAD-st nõudeid eri protsesside kohta ja tõlgendades neid omakasupüüdlikult ja loogikavastaselt; b) testimine ja hindamine on kaks erinevat etappi: testimise sooritavad pakkujad enne pakkumuse esitamist, hindamiskomisjon seejärel hindab proovitöö kvaliteeti kolme väljundi alusel; c) RHAD ei sätesta testimisele ja proovitöö hindamisele samu nõudeid. Testimise kirjeldus ja nõuded on välja toodud dokumendis „Nõuded proovitööle“ ja proovitöö väljundite hindamine on kirjeldatud dokumendis „Hindamismetoodika kirjeldus“. Seega ei ole VAKO eksinud, kui ta eristas testimist ja koodi hindamist ega piiranud koodi hindamist üksnes pakkujatele etteantud testpildiga nr 14. 4) Testimine viidi läbi nõuetekohaselt ja võrdselt kõigi pakkujate jaoks. Nagu oleme varem märkinud, toimus testimine pildil nr 14. Samal pildil põhines ka väljundi 1 hindamine (F1skoori alusel), mille osas ei ole vaidlust. Kogu testimise protsess viidi läbi kaks päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega, testpilt edastati kõigile pakkujatele võrdselt ning tulemid koguti ajatempliga ja allkirjastatult pakkumuste koosseisus. See kinnitab, et testimise etapp oli läbipaistev ja korrektne. VAKO järeldus ei tähenda, et testimine toimus mitmel pildil, vaid et mudeli koodi hindamine (proovitöö väljund 2) võib põhineda ka teistel samaväärsetel sisenditel, mis on igati loogiline ja õiguspärane. 5) Hindamine proovitöö väljundite alusel oli kooskõlas RHAD-ga. Proovitöö koosnes kolmest eraldiseisvast väljundist: a) mudeli edukus akende tuvastamisel – hinnati testpildi nr 14 alusel (testimise tulemus); b) mudeli kood – hinnati esitatud koodi sisu, loetavust ja tehnilist töökindlust; c) töötulemuste kirjeldus ja põhjendus – hinnati pakkuja analüüsi ja arutlustulemusi. Kaebaja eksib, kui eeldab, et kogu hindamine peab piirduma testpildiga. Vastupidi – just väljundi 2 hindamisel on põhjendatud hinnata, kuidas kood töötab ka teistel samaväärsetel piltidel. See võimaldab tuvastada, kas kood suudab töödelda sisult sarnaseid, sisendeid. Vastustaja koodi hindamise praktika oli metoodiliselt põhjendatud: kui kood töötab ainult testpildil, kuid ebaõnnestub teise sarnase pildi (nt pilt nr 13) korral, võib see osutada liigselt kohandatud lahendusele. Koodi kvaliteedi hindamisele ei ole laialdaselt aktsepteeritud standardit, protokolli või praktikat. Kuna hindamiskriteeriumiks ei olnud pelgalt töötav kood ühel konkreetsel pildil, vaid usaldusväärne lahendus, on vastustaja lähenemine sisuliselt põhjendatud ja kooskõlas hindamismeetodiga. 6) Kaebaja väidab, et pilt nr 13 on sisuliselt erinev võrreldes treening- ja testandmetega ning seetõttu ei saanud sellel põhinevat testimist koodi töökindluse kontrollina arvesse võtta. See väide ei ole põhjendatud. Pilt nr 13 sisuliselt samaväärne, kuigi mitte täpselt identne teiste andmetega. Erinevused pildi orientatsioonis (telgede suund, nurga asetus) või metaandmetes ei muuda pildi sisu, kvaliteeti ega sobivust masinõppe mudeli sisendina. Masinõppes on tavaline ja aktsepteeritud praktika piltide flippimine (peegelpilti pööramine), pööramine, lõikamine või muud tüüpi transformatsioon, et parandada mudeli üldistusvõimet. Selliseid samme kajastasid ka mitmed pakkujad oma proovitöö kirjeldustes, sealhulgas ka kaebaja ise. 7) Kaebaja väidab, et ei ole võimalik tagantjärele veenduda, millist pildi versiooni vastustaja tegelikult hindamisel kasutas. See väide on ebaõige. Vastustaja kasutas hindamisel pilti nr 13, mis vastab hiljem esitatud kirjeldusele ning on identifitseeritav vestluse väljavõtte (Lisa 6) alusel koodi testinud Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse spetsialistiga. Vastustaja ei ole kasutanud hindamisel mingit varjatud ega alternatiivset versiooni pildist. Kogu hindamine on olnud läbipaistev ja võrdselt kohaldatav kõigile pakkujatele. 8) Kaebaja väidab, et pildi pööramise kohta antud selgitus on hilinenud ja vale. Ka sellele väitele tuleb vastu vaielda. Vastustaja selgitas vaidlustusmenetluses, et pilt nr 13 oli pööratud teistpidi, kuna tegemist oli tagavaatepildiga, mis vastavalt kaamerapaigutusele ja pildistamisviisile oligi teistmoodi orienteeritud. See ei ole erandlik praktika, vaid tuleneb 6(10)

3-25-2542 pildistamise loogikast. Oluline on rõhutada, et see selgitus puudutab üksnes pilti nr 13. Väide, et iga neljas treeningpilt pidanuks olema samamoodi pööratud, ei ole asjakohane. Vastustaja ei koostanud andmestikku nii, et iga neljas pilt oleks pöördeline või konkreetne tagavaade. Treening- ja testandmete valik toimus hoopis teistel alustel, näiteks: et testandmetel ei oleks tundlikke alasid; et testandmetel oleks esindatud eri tüüpi hoonestus; et pildid ei kattuks omavahel; et valitud piltidel ei oleks liiga palju varjulisi seinu. Seega ei saa eeldada, et iga tagavaatepilt leidnuks koha treeningandmestikus. 9) Hindamiskomisjon ei ole hinnanud vaidlustaja majanduslikku seisu ega vähendanud punkte pakkuja likviidsuse tõttu. Protokollis viidatud potentsiaalne rahavoo risk on seotud ajakava teostamisega ning metoodilise lähenemisega, mitte pakkuja üldise majandusliku olukorraga. Hankelepingu projekt näeb ette, et esimese ja teise mudeli tööde üleandmine peab toimuma hiljemalt 12 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Selle tähtaja ületamine ei ole lubatud, isegi kui tööde ajakava hiljem täpsustatakse. Seega on tegemist tähtajalise ja kokkuleppelise tööülesandega, mille täitmatajätmisel võivad kaasneda lepingu rikkumise tagajärjed. Hindamiskomisjonil oli õiguslik alus hinnata ajakava riski kõrgendatuks, kuivõrd pakkuja metoodika valik eeldab esimesel aastal nõutust 1,5 korda suuremat töökoormust ja riskianalüüs ei anna usaldusväärset maandusplaani metoodikast tulenevate võimalike viivituste puhuks. Lisaks ajakava täitmisele seondub risk ka töö kvaliteediga. Hindamiskomisjon tõi välja, et pingelise ajakava tingimustes võib kvaliteet kannatada – näiteks võib kannatada andmete testimise ulatus või dokumentatsiooni põhjalikkus, mis on vajalik lõppkasutajate (nt EHR, PÄA) otsustusprotsessis. Riskide maandamise mehhanismid peavad arvestama mitte ainult tähtaega, vaid ka sisulist kvaliteeti. Hindamiskomisjoni hinnang kaebaja riskianalüüsile põhineb sisulisel ja süsteemsel analüüsil. Riskianalüüs ei olnud puudulik määral, mis välistaks lepingulise usaldusväärsuse, kuid ei olnud piisav selleks, et hinnata seda maksimaalsele punktisummale.

3-25-2542 ülesanne on luua mudel, mis tuvastab hankija etteantud andmetelt akende pindgeomeetria/.../“ Alajaotuses „Proovitöö tingimused“ on välja toodud: „Hankija annab ette märgendatud treeningandmed ning testipildi (lähteandmed)“ ning „Proovitöö peab olema sooritatud hankija etteantud andmete pealt. Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal“ Järgnevates punktides on selgitatud, et: „Proovitöö tulemusel valminud mudel peab läbima testimise“ ning „Testimisel antakse pakkujale ette 1 testpilt suurusega kuni 0,5 GB“ Et proovitööd testitakse veel mingite muude, varem teavitamata parameetritele vastavate piltide alusel, Hindamismetoodikast ei tulene. Kohtu hinnangul väljendit: „Proovitöö tulemusel valminud mudelit testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal“ tekitab küsimuse, et mida tähendab „testitakse lähteandmetega samaväärsete andmete peal“, kuid järgnevatest punktidest selgub, et testimise aluseks on ikkagi testpilt, mis „antakse pakkujatele ette“, mitte ei otsita tagantjärele mingeid teisi pilte vastavalt hankija vajadustele“. Kohus nõustub kaebajaga, et kui vastustaja sooviks oli veenduda koodi toimivus ka teistsugustele parameetritele vastavatel piltidel, tulnuks see selgesõnaliselt RHAD-s kajastada. Käesoleval juhul see RHAD-st välja ei tule, sh toetab RHAD sõnastus – nii „Nõuded proovitööle“ kui ka „Hindamismetoodika kirjeldus“ ‒ koostoimes järeldust, et hindamise aluseks on pakkujatele „ette antud“ testpilt. Ebaloogiline on „Hindamismetoodikat“ tõlgendada selliselt, et väljundil 1 ja 3 on erinev kohaldamisala väljundist 2, st väljund 1 ja 3 hinnatakse etteantud testpildi alusel, kuid väljundit 2 miskipärast hoopis teistsuguste, varasemalt teavitamata parameetritele vastavate piltide põhjal. Sellist tõlgendust ei toeta „Hindamismetoodika Kirjeldus“ vormistus ega ülesehitus. Riigihangete seaduse (RHS) põhimõtetega oleks vastuolus, kui hindamismetoodika selguks koostoimes muude hankedokumentide tingimustega, mis on pealegi mitmeti mõistetavad. Väljundi 2 sõnastus ei toeta hankija lähenemist. Olukorras, kus kood (vastustaja hinnangul) legitiimsel testpildil annab veateate, siis see kood ikkagi kohtu arvates ei toimi, mitte ei „tekita 1-2 küsimust“. Sellisel juhul tulnuks pakkumusele omistada Hindamismetoodika kohaselt „0“ punkti. Pakkuja lähenemine, et hindamine on testimisest eraldiseisev protsess, ei saa Hankija tegevust legitimeerida ‒ sellisel juhul on ka Hankija enda sõnakasutus eksitav, kuna ka Hindamiskomisjoni protokollis on ette heidetud, et „pakkuja kood ei jooksnud tõrgeteta kõigil testpiltidel“. Oma väitega kinnitab Hankija ju tegelikult, et „Nõuded proovitööle“ ja seal kajastatud „samaväärsuse“ kriteerium hindamisele üldse ei kohaldugi. See muudab aga hindamise täiesti prognoosimatuks ning tekitab pakkujate vahel ebavõrdse kohtlemise, premeerides neid pakkujaid, kes suudavad ära arvata, millistele parameetritele vastavaid pilte Hankija hindamisel kasutab. Selline hindamise läbiviimine, mis ei tugine käesoleval juhul ka RHAD-le, on vastuolus RHS-s aluspõhimõtetega, täpsemalt pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Õige on seega kaebaja seisukoht, et kui vastustaja soov oli kontrollida, kas kood toimib ka piltide peal, mida ta pakkujatele ette ei andnud, pidi ta hanketingimused nõnda koostama.

13.Riskianalüüsi kriteeriumi osas on Hindamiskomisjon punktisumma 3 andmist (maksimum oli 5 punkti) põhjendanud: „Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli põhjal ei jõua pakkuja 1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimelust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja potentsiaalse rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) välja toomata ja maandamata.“ Kohus märgib, et Hindamismetoodika kohaselt projekti aja- ja tegevuskava mõistlikkust ja objektiivsust hinnati alakriteeriumi „projektiplaani kirjeldus“ all (kaebaja sai maksimumpunktid ‒ 15), mistõttu alakriteeriumi „riskianalüüs“ raames pole võimalik kaebajalt maha võtta punkte põhjendusel, et ajakava ei ole (teatud osas realistlik). Riskianalüüsi tingimuse raames tuli pakkujal esitada projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud. Kaebaja on välja toonud ja selles ei ole ka vaidlust, et kaebaja esitatud pakkumuses riskianalüüsi osas on kajastatud risk „Ajakavast ei peeta kinni“ kõige esimesena, mistõttu selles osas ei saa väita, et riskianalüüs oleks ajakava riski osas puudulik. Vastava riski osas on kaebaja esitanud nii mõjuhinnangu, esinemise tõenäosuse kui ka maandamismeetmed. Kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava ebarealistlikuks, tulnuks punkte maha võtta „projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames, kuid seal andis Hankija maksimumpunktid. Rahavoo riski maandamata jätmise etteheide on mõnevõrra ebaselge. Kohus märgib, et projekti eelarvet tuli kajastada ja hinnata alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“ all, milles nõuti maksimumpunktide saamiseks, et projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa“. Kuna seda on kaebaja teinud pakkuja hinnangul maksimumpunktide vääriliselt, siis ei nähtu ka kohtule, et kaebaja oleks jätnud riskianalüüsis kajastamata aspektid, mis takistaksid hankelepingu nõuetekohast täitmist. Hankija poolt on markeerimata ja kohtule pole äratuntav, mil moel oleks kaebaja pidanud nn rahavoo riski eraldiseisvalt kajastama ning milliseid meetmeid selle maandamiseks ette nägema. Kolme punkti andmise õiguspärasuses pole vastustaja antud põhjenduste valguses võimalik veenduda. Õiguspärane ei ole Hankijal asuda vaidlustus- ja kohtumenetluses tooma välja täiendavaid põhjuseid, mida Hindamiskomisjoni põhjendustes ei esine, nt võimalik töö kvaliteedi langemine. Vastavad Hankija põhjendused tuleb jätta tähelepanuta. 9(10)