Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla vastu tekitatud kahju hüvitamiseks seoses vaideotsuse kättetoimetamise ja koostamise hilinemisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 26. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja palus nõuda vanglalt materjalid seoses kahjunõudega nr 1-9/2-25/137-2. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse advokaadi saamiseks ja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
Tartu Halduskohus jättis 1. juuli 2025. a määrusega esitatud kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
3.Kaebaja esitas 10. juulil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et edastab kohtule lisad, mis on ainult väike osa. Kui alguses olid vanglapoolsed hilinemised mõned kuud, siis hiljem hilinemised pikenesid. Kaebaja pöördus kaebustega Justiitsministeeriumi ja kohtute poole, kuid tagajärge pole. Seega tuleb hüvitada rahas. Kui vangla ei soovi lahendada kaebaja probleemi plätude ja mütsiga, siis ei jää muud üle, kui maksta kaebajale raha. Arvestades, et hilinemisi on väga tihti ja väga pikaajalised, siis on õiglane need hüvitada rahas.
4.Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 1. augustil 2025 kohtueelse menetluse dokumendid.
5.Tartu Halduskohus jättis 25. augusti 2025. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse teist korda käiguta, andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 2. septembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse.
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.Kohus tõlgendas 25. augusti 2025. a määruses, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et kaebaja sai 30. oktoobri 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/230-2 kätte viiekuulise hilinemisega ning vaideotsus koostati samuti hilinemisega. Kohus lisas, et kui kohus on kaebaja tahet valesti mõistnud ning kaebaja eesmärk on esitada kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks mõne muu tegevuse eest, siis tuleb kaebajal lühidalt ja arusaadavalt selgitada kes, millal ja millise tegevusega kaebajale kahju tekitas. Eelnev tähendas muuhulgas seda, et kui kaebaja eesmärk on nõuda kahju hüvitamist mõne muu kaebaja pöördumise tähtaegselt lahendamata jätmise eest, siis tuleb kaebajal puuduste kõrvaldamise avalduses välja tuua, milliste pöördumiste lahendamata jätmise eest kaebaja kahju hüvitamist nõuab.
9.Vastusena 25. augusti 2025. a määrusele esitas kaebaja 2. septembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja rõhutas, et olukord on tõsine, sest vangla jätab juba meelega kaebaja pöördumised lahendamata. Näiteks jättis vangla lahendamata kaebaja neli kahjunõuet, samuti 2024. aastal kahjunõue nr 1-13/24/493-1. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist kohtu äranägemisel või 5000 eurot. Samuti kahjunõue 30. mai 2025 nr 1-9/2-25/263-1 täitmist ning 21. mai 2025 nr 1-9/2-25/2571 ja teised.
10.Arvestades, et kaebaja ei ole 2. septembril 2025 vastu vaielnud kohtu tõlgendusele ning kaebaja ei selgitanud, et nõuab 2. septembri 2025. a vastuses välja toodud pöördumistele vastamata jätmise eest kahju hüvitamist, vaid kaebaja on pöördumiste lahendamata jätmiste kohta toonud üksnes näiteid ning seejuures jätnud pöördumiste loetelu lahtiseks, siis mõistab kohus jätkuvalt, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks selle eest, et kaebaja sai 30. oktoobri 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/230-2 kätte hilinemisega ning vaideotsus koostati samuti hilinemisega, millega alandati kaebaja inimväärikust.
11.Kohtu hinnangul tuleb J. Kolesnikovi kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12.Asjaolu, et Tartu Vangla ei ole menetlustähtaegadest kinni pidanud, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kuigi vangla võis põhjustada kaebajale teatud heaolu langust, siis ei takista vangla tegevus kaebaja õiguste efektiivset kaitsmist. Kui vangla ei lahenda kaebaja vaiet (või ka muud pöördumist) tähtaegselt, siis on kaebajal võimalik vaidemenetluse korras eraldi vaidlustada vangla viivitust (haldusmenetluse seaduse § 72 lg 3 p 1) ning pöörduda vaide (või muu pöördumise, sh kahju hüvitamise taotluse) tähtaegselt lahendamata jätmise korral põhivaidluse esemega seonduvalt otse kohtusse (vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-d 5 ja 8). Ülemääraselt koormavaks ei saa pidada seda, et kaebaja peab oma avalduste menetluse käiku, sh tähtaegade järgimist, ise jälgima, kuivõrd vastavate avalduste esitamine on kaebaja enda huvides ning on kaebaja enda otsustada, kui palju avaldusi ta vanglale esitab. Muuhulgas on kaebajal võimalik pöörduda ise vangla poole, et küsida vaide lahendamise hetkeseisu ning võimaliku vaideotsuse ja edasikaebamise võimaluste kohta.
2
13.Tartu Vangla 23. mai 2025. a otsusest nr 1-9/2-25/137-2 nähtuvalt koostas vangla tõepoolest 30. oktoobri 2024. a vaideotsuse seaduses ettenähtud tähtaega ületades ning selle kättetoimetamisega hilineti, mida ei saa pidada õiguspäraseks, kuid tegemist ei ole selliste rikkumisega, mida võiks pidada kaebaja inimväärikust alandavaks. Et Tartu Vangla 23. mai 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/137-2 järgi ei esitanud kaebaja vanglale pöördumisi seoses puuduoleva vaideotsusega, st kaebaja ei näidanud vaidemenetluse vastu üles huvi, siis ei saanud kaebajale vangla tegevusetuse tõttu kaasneda selliseid kannatusi, mis võiks põhjustada talle hüvitatavat mittevaralist kahju. Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud, siis puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14). Lisaks on vangla vaideotsuse lahendamise ja vaideotsuse kättetoimetamise viibimise ning sellega kaasnevate võimalike ebameeldivuste pärast kaebaja ees 23. mai 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/137-2 vabandanud, millega vangla on osaliselt oma rikkumise heastanud.
14.Ka lisab kohus, et VangS § 4 1 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
16.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.