X. X kaebus Eesti Töötukassa 30.11.2023 otsuse nr TVH/ 23/045644 ja 09.01.2024 vaideotsuse nr VO/23/3267 tühistamiseks ja kohustamisnõue
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X, volitatud esindaja Milvi Haitov Vastustaja: Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.10.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X (kaebaja) esitas 13.11.2023 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise taotluse. Liikumise valdkonna tegutsemispiirangud Kaebaja kirjeldas raskusi tööülesannete täitmisega järgmiselt: töötab taksojuhina umbes 4 tundi päevas, 5 korda nädalas, kui enesetunne on hea. Tunneb pakitsevat seljavalu ja vasaku jala valu. Istumisel seljavalu tugevneb, samuti on raske vajutada pedaalile vasaku jalaga. Lõpetas töökoristajana 2018.aastal vasaku jala valu tõttu, oli piiratud viibimine jalgadel ja liikumine. Kaebajal on suurte raskustega, pea võimatu treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi ületada. Kui ta läheb tänavale, siis palub abikaasat kaasa tulla, kuna vasak jalg hakkab valutama tugevamini liikumisel ning võib kaotada tasakaalu. Toetub abikaasale. Ei suuda kummardada seljavalu ja ülekaalu tõttu. Ei suuda kükitada, kuna kukub maha. Ei suuda laskuda põlvedele vasaku põlve valu tõttu. Käelise tegevuse valdkonna tegutsemispiirangud Parema käe sõrmed surevad ära, kui teeb monotoonset tööd seotud peenmotoorikaga rohkem kui 5 minutit. Sõrmed muutuvad kangeks, näiteks kui hoiab väikesi esemeid käes (sh nuga) või lõikab toitu rohkem kui 5 minutit. Teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonna tegutsemispiirangud Kannab prille lugemisel, kirjutamisel, toidu valmistamisel või teiste tegevuste käigus, kui tuleb hästi lähedale näha. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna tegutsemispiirangud Esinevad raskused põie kontrollimisega. Kasutan päevasel ajal uriinipidamatuse sidemeid ning öösiti kannan mähkmeid. Palub abikaasa abi pükste, sokkide, jalatsite jalga panemisel. Peseb ennast dušikabiinis istudes toolil. Palub abikaasa abi jalgade, selja pesemisel. Muud tervisehäired Esinevad unepuudus, unehäired, uneapnoe. Kasutab näomaski seoses apnoega une ajal. Iga päev magab lisaks päevasel ajal 1-1,5 tundi, et parandada enesetunnet ning vähendada väsimusetunnet. Kui hommikul ärkab, siis tunneb tugevat väsimust ning see seisund kestab terve päeva jooksul, nii toimub vähemalt 2 korda nädalas.
2.ETK leidis 30.11.2023 otsusega nr TVH/23/045644, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumishaigus, artroos ja dorsopaatia. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Nägemislangus on prillidega kompenseeritud. Kaebaja kirjeldatud piirangud tualetitoimingute osas teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebajal on ülekaalu ning nimmes ja 2(12)
vasemas puusaliigeses esineva valu tõttu piiratud lühikeste vahemaade kõndimine, treppidel liikumine, pikemat aega seismine ning kehaasendi muutmine. Kuigi kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.
3.ETK otsus põhineb ekspertarsti N. N (TTO ekspertarst) 22.11.2023 ekspertarvamusel. Liikumise valdkonna tegutsemispiirangud Diagnoos: M16.1 - Muud esmased koksartroosid, M54.4 - Dorsalgia e seljavalu, lumbaago ishiasega, E66.0 - Liigsete kalorite põhjustatud rasvumus Ekspertarst hindas liikumise valdkonna võtmetegevusi järgmiste hinnetega: Liikumine eri tasapindadel hindega 2 Ohutu ringiliikumine 0 Seismine ja istumine 1 Liikumisega seotud muud piirangud 0. Ekspertarst leidis kokkuvõttes, et taotlejal esineb liikumise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang. Lühikeste vahemaade läbimist piiravad nimmevalud ja valud vasemas puusaliigeses. Lisaks piirab liikumist rasvumus. Trepist liigub käsipuu toel. Raskem on trepist üles minna. Pikemaaegsem seismine on piiratud valude tõttu. Valude ja rasvumise tõttu on piirangud kehaasendi muutmisel. Piirangu põhjuseks on lülisamba, puusaliigese struktuur, rasvumus. 12.05.2023 teostatud uuringute alusel on tegemist vasaku puusaliigese II st. artroosiga. Vasaku põlveliigese I staadiumi artroos. Valuravi praktiliselt puudub, ainuke valuravim välja kirjutatud 10.05.2023. Taastusravil ei ole käinud. TIS andmed ei kinnita tegutsemispiiranguid ohutu ringliikumise ja liikumisega seotud muude piirangute osas. Käelise tegevuse valdkonna tegutsemispiirangud TIS andmed ei kinnita kaebaja kirjeldatud piiranguid: ei ole ühtegi kinnitavat uuringut, ei ole seetõttu ravi saanud. Teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonna tegutsemispiirangud Kaebaja kirjeldatud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna tegutsemispiirangud Tegemist ei ole tegutsemispiiranguga, kuna abivahenditega on uriini leke kontrollitav, ilma et peaks riideid vahetama või ennast pesema. TIS andmed ei kinnita seda, et vajaks püsivalt abi enesehooldusel ja riietumise Muud tervisehäired CPAP-ravi ajal paranenud.
4.Kaebaja esitas 01.12.2023 vaide 30.11.2023 otsusele.
5.ETK jättis 09.01.2024 vaideotsusega nr VO/23/3267 vaide rahuldamata. TTO ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh lisandunud terviseandmeid ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde – vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud. TIS andmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine osaliselt takistatud või täiesti välistatud. TTO ekspertarst tugines hindamisel järgmistele TIS sissekannetele: – Kardioloogi dr O. A 08.11.2023 epikriis: Patsiendi üldine enesetunne CPAP ravi ajal paranenud, päevast unisust/väsimust esineb harva, peavalud taandunud, südamelöögid kadusid. 3(12)
– Neuroloogi dr J. K 23.10.2023 epikriis: Patsiendil kaebused nimmevaludele ja liikuvuspiiratusele nimmest (ei saa painutada paremale). Probleemid ka puusaga. Parempoolne karpaalkanali sündroom. Ravi: taastusravi, ravikehakultuur (RKK). Vajadusel valuvaigistid. Perearsti jälgimine. -
Üldkirurgi dr V. B 22.05.2023 epikriis:
R-graf 12.05.2023 Vasak puusaliiges 2s: II st koksartroos, atsetaabulumi ülemises-eesmises servas väljendunud osteofüüt. Vasak põlv 2s: I st varusgonartroos. Vähene PF-liigese artroos. Dicalc geel 5% 2 korda päevas või Voltaren geel 2 korda päevas. Tab. Arcoxia 120mg 1 tab. 1 kord päevas. Kaps. Glücosaminum 400mg N270 1 kaps. 3 korda päevas. Vaide esitaja on vaides märkinud, et tal on kõrge vererõhk ja unehäired. ETK selgitab, et vaide esitaja kardioloogilisi uuringuid ei ole vajanud. 08.11.2023 kardioloogi vastuvõtul on vererõhu väärtused 170/86 ja 146/86 ning perearsti vastuvõtul 12.09.2023 - 150/90. Vaide esitaja vererõhu kõrgenemine ei põhjusta püsivaid töövõime piiranguid. Vaide esitaja ravi korrektsiooni ei ole vajanud, raviskeem on tõhustatud mais 2023. Oluline on regulaarne ravimikasutus. Vaide esitajale on unehäiretele uneapnoe tõttu näidustatud CPAP ravi (maski kandmine magamise ajal), mis TIS andmetel on hea efektiga.
6.Kaebaja esitas 02.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK 30.11.2023 otsuse ja 09.01.2024 vaideotsuse tühistamiseks ja ETK kohustamiseks hindama uuesti kaebaja töövõimet.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõue põhinevad väitel, et tema töövõime hindamisel ei ole arvesse võetud tema üldist terviseseisundit ja sellest tulenevaid piiranguid.
8.Näiteks on otsuses välja toodud, et taotlejal esineb võtmetegevuses „seismine ja istumine“ kerge piirang, kuid vaideotsuses toodud eksperthinnangu kohaselt ei sobi kaebajale püsiv koormus jalgadele.
9.Üldkirurg dr V. Bi 22.05.2023 epikriisis on soovitatud säästvat režiimi; valu raviks on soovitatud käsimüügil olevaid ravimeid Diclac geel ja Voltaren geel, seega vaideotsuses toodud väide, et valuravi on tagasihoidlik, ei ole asjakohane. Oma tervise parandamiseks on X. X kasutanud järjepidevalt tasulist taastusravi (vesivõimlemine; massaaž). Tasuline taastusravi ei kajastu TIS-s.
10.Käelise tegevuse valdkonnas ei ole arvestatud parempoolse karpaalkanali sündroomist tingitud tegutsemispiirangutega (neuroloog dr J. K 23.10.2023 epikriis).
11.Vaideotsuses on leitud ka, et raskused põie kontrollimisega on kompenseeritud uriinipidamatuse sidemete kasutamisega ja ei mõjuta töövõimet. Ometi mõjutab see olulisel määral inimese käitumist ja igapäevaelus osalemist. Alati ei sa kindel olla, et uriini leke on kontrolli all, võib juhtuda ekstreemseid olukordi. Pidev muretsemine ja hirm, et levib ebameeldiv lõhn jms tekitavad ärevust, puudub tahe üldse välja minna.
12.Töövõime hindamisel ja ka vaideotsuse tegemisel ei ole kasutatud kontakthindamise võimalust.
13.Kaebaja esitas 06.08.2025 täiendava tõendina 23.07.2025 röntgeni ülesvõtte alusel tehtud puusaliigeste kirjelduse: mõlemad puusaliigesed 2S: Esinevad II kraadi artrootilised muutused ( sin>dex) liigespilud ebaühtlaselt ahenenud; atsetabulumidel servmised osteofüüdid, reieluupea vasakul veidi deformeerunud. Vas. puusaliigeseümbruses on mõõdukat entesofüütid. SI liidustes on subkondraalset skleroosi. 4(12)
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsused on õiguspärased ning nende tühistamine ei ole põhjendatud.
15.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
16.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel.
17.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 08.10.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed.
18.Töövõime hindamise otsuse koostamisel lähtus vastustaja tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarsti N. N 22.11.2023 eksperdiarvamusest.
19.TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumishaigus, artroos ja dorsopaatia. Vaide esitajal on ülekaalu ning nimmes ja vasemas puusaliigeses esineva valu tõttu piiratud lühikeste vahemaade kõndimine, treppidel liikumine, pikemat aega seismine ning kehaasendi muutmine. Muudes valdkondades ei tuvastanud TTO ekspertarst piiranguid. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on väiksem kui 4. Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Kaebaja arvväärtuste summa liikumise valdkonnas oli 3 (Liikumine eri tasapindadel hindega 2 Ohutu ringiliikumine 0 Seismine ja istumine 1 Liikumisega seotud muud piirangud 0). Eeltoodut aluseks võttes hindas TTO ekspertarst vaide esitaja töövõimeliseks.
20.Lisaks on kohtumenetluse kestel ka ETK ekspertarst P. T kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning koostanud 25.03.2024 vastava seisukoha.
21.ETK ekspertarst on üle vaadanud terviseandmed seisuga 14.03.2024 (vastus kaebusele lisa 5). Kohtumenetluse ajal teostas ETK täpsustava päringu (vastus kaebusele lisa 7) perearst J. L seoses tervise infosüsteemis kirjeldatud vastuoludega kaebaja kirurgilise ravi vajaduse kohta (päringus on ekslikult kirjutatud kuupäev 09.11.2028, õigeks tuleb lugeda kuupäev 09.11.2018). Perearst on 14.03.2024 lisanud täpsustava sissekande (vastus kaebusele lisa 5 lk 12-13). Pärast vaideotsust on terviseandmetesse lisandunud veel 16.01.2024 perearsti saatekiri kutsehaiguste arstile patsiendi soovil (vastus kaebusele lisa 5 lk 16), 24.01.2024 taastusraviarsti epikriis koos füsioterapeudi hinnanguga (vastus kaebusele lisa 5 lk 14-15), 12.02.2024 töötervishoiuarsti statsionaarne epikriis (vastus kaebusele lisa 5 lk 11-12) ja 21.02.2024 perearsti epikriis (vastus kaebusele isa 5 lk 13-14). ETK ekspertarst on lisandunud terviseandmed läbi vaadanud ja on arvamusel, et need kinnitavad püsivaid piiranguid määral, mis ei nõua eelneva menetluse 5(12)
uuendamist ja eksperdiarvamuse muutmist. Kommentaarid esitatud valdkondade piirangute juures ja kokkuvõttes.
22.ETK ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja jäi eeltoodud seisukohtade juurde.
23.ETK ekspertarst nõustus ekspertarvamuses (kaebuse lisa 6) TTO ekspertarstiga, et liikumise valdkonna võtmetegevustes on kaebajal mõõdukad piirangud liikumisel eri tasapindadel ja kerged piirangud seismise ja istumise võtmetegevuses. Kaebaja enesehinnangulised tegutsemispiirangud ei ole objektiivsete terviseandmetega kinnitatavad raskusastmetes, nagu kaebaja neid esitab. Üheski arsti sissekandes ei ole märgitud, et liikumine on takistatud määral, et vajab abivahendeid või teise isiku abi. Neuroloogi poolt on kirjeldatud (kaebuse lisa 5 lk 19) lülisamba painutuste piiratust, samas on võimeline käima nii varvastel kui kandadel, olulist radikulaarset (närvikahjustuse) leidu ei esine. Tegemist on nn healoomulise seljavaluga, mille raviks on soovitatud vajaduspõhist valuravi ja eelkõige liikumisravi juhendamisega. Üldkirurg on kirjeldanud (vastus kaebusele lisa 5 lk 26) vasaku puusaliigese valu katsumisel ja liigutamisel, parem puusaliiges normis. Vasaku põlveliigese kerge liikuvuspiiratus – 85/170 kraadi (norm. 90/180) Röntgenuuringus vasakus puusaliigeses 2. st artroos, mis ei ole kirurgilise ravi näidustus. Vasakus põlveliigeses 1. st artroos, mida saab lugeda algavaks ealiseks degeneratsiooninähuks. Antud haigusseisundi puhul on soovitatud vältida ülekoormust, valu korral vajaduspõhine valuravi, et hoida liigeseid pidevas liikumises.
24.01.12.2023 esitatud vaides tõi kaebaja täiendavalt peale puusa- ja põlveliigese artroosi välja kõrgenenud vererõhu ja uneapnoe diagnoosi. TIS andmetel on kaebajal diagnoositud kõrgvererõhutõbi ja määratud ravi. Ravi väljakirjutus ja tarvitamine on retseptikeskuse andmetel regulaarne, mais 2023 on raviskeemi tõhustatud. Kardioloogi vastuvõtul (vt vastus kaebusele lisa 5 lk 17-18) on vererõhu tõusu seondatud ka ülekaaluga (Adipositas. Hypertensio sekundaria), mistõttu kaalu alanemisel on süsteemselt hea mõju. Hüpertoonilisi kriise ei ole kirjeldatud, raviga rahuldavalt kompenseeritud. Uneapnoe tõttu on määratud aparaatne ravi, mis raviarsti andmetel on olnud efektiivne. Edasisel jälgimisel ravi kasutamise foonil.
25.Terviseandmete analüüsis pälvib tähelepanu, et perearst on aastate jooksul oma epikriisidesse kopeerinud, et kaebaja vajab endoproteesimist s.t liigesvahetust ja on ravijärjekorras. Spetsialistide hinnangul ja uuringute alusel sellist vajadust/suunamist käesolevalt ei nähtu. Teostatud täpsustav päring (vastus kaebusele isa 7), mille vastusest (vastus kaebusele lisa 5 lk 12-13) selgub, et kirurgilist ravi pole peetud vajalikuks rakendada ning perearsti sissekanded selle kohta on eksitavad. Konservatiivne ravi (vajaduspõhine valuravi ja liikumisravi) on aastate jooksul olnud vägagi tagasihoidlik. Juhul, kui valuraviks on kasutusel vaid käsimüügis olevad lokaalselt manustatavad geelid ning ei ole peetud vajalikuks valuravi tõhustada, ei saa kuidagi väita, et valu esinemist (juhul, kui see on igapäevategevusi s.h. töötamist piirav) ei oleks võimalik raviga paremini kontrollida.
26.Taastusravi s.o. juhendatud liikumisravi arvestades konkreetset isikut ja temaga seotud haigusseisundeid, on tervise infosüsteemi andmetel toimunud pärast vaideotsust jaanuaris 2024 (vt vastus kaebusele lisa 5 lk 14-15). Ravi on tulemuslik, kui liikumisega (võimlemisega) tegeletakse pidevalt. Soovitatud on pikemaajalisem iseseisev võimlemine, mille kestel saab perioodiliselt konsulteerida füsioterapeudiga, kes vajadusel dünaamiliselt harjutusi korrigeerida aitab. 6(12)
27.ETK ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega, et käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused on hinnatud arvväärtusega 0. Vaideotsuse tegemise seisuga oli neuroloogi poolt (vastus kaebusele lisa 5 lk 18-19) püstitatud parempoolne karpaalkanali sündroomi diagnoos, lisauuringuid ega spetsiifilist haiguskäsitlust koos võimaliku raviga ei ole märgitud. Epikriisis on kaebusteks eelneva poole aasta jooksul tuimus- ja suremistunne paremas labakäes. Hilisemalt lisandunud andmete põhjal on teostatud elektroneuromüograafiline uuring (vastus kaebusele lisa 5 lk 7), mis kinnitab kerget parema käe karpaalkanali sündroomi. Ka lisandunud andmetel ei ole võimalik antud haigusseisundist tulenevalt püsivaid töövõimet mõjutavaid piiranguid käelises tegevuses hinnata enamaks kui kergeteks või võimaliku ravi rakendamise korral siiski puuduvateks - s.t kerge ühepoolne karpaalkanali kompressioonneuropaatia on ravitav seisund ja ei põhjusta töövõime püsivat vähenemist.
28.ETK ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega, et teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes ei esine hinnatavaid piiranguid. Antud valdkonnas hinnatakse isiku kõne-, kuulmis- ja nägemisfunktsiooni langusest tingitud piiranguid. Puuduvad andmed, et kaebajal oleks diagnoositud kõne- ja kuulmisfunktsiooni häiret. Tervise infosüsteemis on viimane silmaarsti sissekanne 10.05.2023 (vastus kaebusele lisa 5 lk 28-29). Epikriisi alusel on kaebaja nägemisteravus +1,25 prillidega kompenseeritud normini; muud patoloogiat, mis võiks nägemisfunktsiooni püsivalt kahjustada, ei ole diagnoositud.
29.ETK ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega, et TIS andmetel ei saa kinnitada tualettruumi toimingutel töövõimet mõjutavaid püsipiiranguid. Kui isikul esinevad igapäevaelu s.h. töötamist mõjutavad kaebused, on rangelt soovitatav nende püsimisel pöörduda ravimeditsiini poole võimaliku ravi ja vajadusel ravi korrigeerimise eesmärgil. Retseptikeskuse andmetel on kaebajale mais 2023 väljastatud poole aasta ravimiretseptid stress-kusepidamatuse diagnoosiga. Apteegist väljastatud on ravim vaid ravikuuri alustamiseks. Kui kaebajal on jätkuvalt probleemid kusepidamatusega, on mõistlik pöörduda arsti vastuvõtule ja seda ka juhul, kui ravim ei sobinud ja ravitaktika tuleb üle vaadata. Antud juhul haiguskäsitlus TIS-s puudub.
30.ETK ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega, et kaebajal ei ole terviseandmete põhjal võimalik hinnata unehäirest/uneapnoest tingituna püsivaid töövõimet mõjutavaid piiranguid. Kardioloogi epikriiside (vastus kaebusele lisa 5 lk 17-18; 19-22) andmetel on kaebajal diagnoositud uneapnoe raskusastmes, mis vajab raviks CPAP-aparaadi kasutamist. Kaebaja on olnud aparaadi kasutamisega jälgimisel ja epikriisis on märgitud, et seisund on leevenenud. Tähelepanuväärne on asjaolu, et pärast seda on kaebajale väljastatud autojuhi tervisetõend kehtivusajaga kuni 2033 (vastus kaebusele lisa 5 lk 71). Autojuhi tervisetõendit ei saa väljastada, kui uneapnoe ei ole raviga kontrolli all. Keskmise või raske obstruktiivse uneapnoe sündroomi diagnoosiga 1. gruppi kuuluv juht peab enne tervisetõendi väljastamist läbima vastava eriarsti konsultatsiooni ja tal peab olema eriarsti hinnang, et juhi terviseseisund on asjakohase raviga piisavalt kontrolli all ja tema juhtimisvõime ei ole seisundist tulenevalt vähenenud.
31.Vastusena kaebusele märgib ETK ekspertarst, et dokumendipõhine hindamine eksperdiarvamuse andmisel on tavapärane. Visiidipõhisele hindamisele kutsutakse isik juhtudel, kui on vaja täpsustada konkreetne tegutsemispiirang. Visiidipõhine hindamine ei ole levinud ka juhtudel, mil on tegemist valdavalt muutlikult avalduvate tegutsemispiirangutega s.o. haigusseisund kulgeb ägenemiste ja vaibumistega. Samuti on oluline asjaolu, et visiidil ei saa püstitada uusi diagnoose, suunata uuringutele ega määrata ravi – need tegevused peavad olema eelnevalt teostatud ravimeditsiinis.
32.ETK ekspertarst selgitab liikumise valdkonna tegutsemispiirangute kohta järgmist.
7(12)
Lõppotsus, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, ei tähenda, et tal ei esine üldse mingisuguseid piiranguid. Konkreetselt võtmetegevuses seismine ja istumine hinnatakse kompleksselt mitmeid tegevusi, mis võtmetegevuses tuuakse välja koondina. Seismise all mõistetakse ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes (nt laud, tool). Teise inimese abi siinkohal ei arvestata. Istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist. Piirangu hindamisel selles võtmetegevuses tuleb arvestada asjaoluga, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ja ka vastupidi. Seismise ja istumise puhul hinnatakse tegevust ilma teise inimese abita, üht kätt vabana hoides, st ühe käega võib toetuda/kinni hoida. Keha põhiasendi muutmise all mõeldakse ühest kehaasendist teise üleminekut ja liikumist ühest kohast teise, nagu toolilt tõusmine, voodisse pikali heitmine, põlvili või kükki laskumine, püsti tõusmine, kummardumine või muul viisil keha raskuskeskme nihutamine. Kehaasendi säilitamise all mõeldakse olukorrale vastavalt iste- või püstiasendis püsimist. Antud juhul on hinnatud, et pikemaajalisemal koormusel ja raskematel asendivahetustel esinevad piirangud, põhjustades valu ja ebamugavustunnet.
33.Vastusena soovitusele ravimite Diclac geel ja Voltaren geel kasutamise kohta selgitab ETK ekspertarst, et vajaduspõhine valuravi on aastate jooksul olnud vägagi tagasihoidlik. Juhul, kui valuraviks on kasutusel vaid käsimüügis olevad lokaalselt manustatavad geelid ning ei ole peetud vajalikuks valuravi tõhustada, ei saa kuidagi väita, et valu esinemist (juhul, kui see on igapäevategevusi s.h. töötamist piirav) ei oleks võimalik raviga paremini kontrollida.
34.Vastusena väitele, et kaebaja on kasutanud tasulist taastusravi, mis ei kajastu TIS-s, märib ETK ekspertarst, et taastusravi s.o. juhendatud liikumisravi on TIS andmetel toimunud pärast vaideotsust jaanuaris 2024 (vt vastus kaebusele lisa 5 lk 14-15). Ravi on tulemuslik, kui liikumisega (võimlemisega) tegeletakse pidevalt. Soovitatud on pikemaajalisem iseseisev võimlemine, mille kestel saab perioodiliselt konsulteerida füsioterapeudiga, kes vajadusel dünaamiliselt harjutusi korrigeerida aitab. Hilisemalt lisandunud taastusravi epikriisis olev füsioterapeutiline lõpphinnang kinnitab juba lühemaajalisema ravisekkumise järel liikuvuse paranemist ja valu vähenemist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
35.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
36.TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.
37.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõimet ei saa hinnata vaid 8(12)
kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid arvestada tuleb ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.
38.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi.
39.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta
40.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud.
41.Määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet arvväärtusega: 0 (piirangut ei tuvastatud); 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast); 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–49% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või 9(12)
pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub). Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperdihinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
42.Kohus selgitab, et töövõime tuvastamine on hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Lisaks on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 20).
43.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja Liikumise valdkonna tegutsemispiirangud: tal on raske treppidel liikumise ja takistuse ületamisega, samuti tekitab liikumine ja pikemaajalisem seismine valu seljas ja vasakus jalas. Nii TTO ekspertarst kui ka ETK ekspertarst on TIS andmetele tuginedes selgitanud, et kaebajal on mõõdukas piirang võtmetegevuses liikumises eri tasapindadel (hinne 2) ja kerge piirang võtmetegevuses seismine ja istumine (hinne 1). Selle põhjuseks on TIS andmetel järgmine: 12.05.2023 teostatud uuringute alusel on tegemist vasaku puusaliigese II st. artroosiga ja vasaku põlveliigese I staadiumi artroosiga (vastus kaebusele lisa 5, lk 11). Lisaks on kaebajal tuvastatud ülekaalulisus (107 kg, samas). ETK ekspertarst on TIS andmetele tuginedes selgitanud, et üheski arsti sissekandes ei ole märgitud, et kaebaja liikumine on takistatud määral, et vajab abivahendeid või teise isiku abi. Seega ei ole TIS andmetel kinnitust leidnud kaebaja enda hinnang. Need asjaolud kogumis annavad aluse hinnata, et kaebajal esinevad küll piirangud liikumise valdkonnas, kuid need ei ole sellise mõjuga, et tuvastada töövõime vähenemine.
44.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja Käelise tegevuse valdkonna tegutsemispiirangud: parema käe sõrmed surevad ära. Selle kinnituseks on neuroloogi dr J. K 23.10.2023 epikriis: parempoolne karpaalkanali sündroom. Selle puhul tuleb aga arvestada, et ETK ekspertarst on põhjendatult märkinud, et neuroloog ei ole lisauuringuid ega spetsiifilist haiguskäsitlust koos võimaliku raviga märkinud. Ravi liigiks
10(12)
on taastusravi, vajadusel valuvaigistid (vastus kaebusele lisa 5 lk 19). Need andmed olid aluseks 30.11.2023 haldusakti andmisel. Lisaks on kohtumenetluse ajal raviarst V. P 07.02.2024 teinud järgmise kande (vastus kaebusele lisa 5 lk 7): paremal käel ilmneb kerges astmes n.medianuse kompressioonneuropaatia karpaalkanali nivool. Selle uuringu alusel on ETK ekspertarst põhjendatult leidnud, et kerge ühepoolne karpaalkanali kompressioonneuropaatia on ravitav seisund ja ei põhjusta töövõime püsivat vähenemist.
45.Kaebaja välja toodud piirangud valdkonnas teabe edastamine ja vastuvõtmine seonduvad prillidega. TTO ekspertarst ja ETK ekspertarst on põhjendatult märkinud, et kaebaja nägemine on +1,25 prillidega kompenseeritud normini silmaarsti sissekanne 10.05.2023 (kaebuse lisa 5 lk 28-29). Muud patoloogiat, mis võiks nägemisfunktsiooni püsivalt kahjustada, ei ole diagnoositud.
46.Kaebaja on välja toonud piirangud valdkonnas Enesehooldus seonduvalt põie kontrollimisega. TTO ekspertarst ja ETK ekspertarst on välja toonud, et see piirang ei ole töövõimet vähendav, sest see on raviga kontrollitav.
47.Kaebaja on välja toonud muu piiranguna unehäired, uneapnoe. TIS andmetel kasutab kaebaja seetõttu näomaski, mis on andnud positiivseid tulemusi. 12.08.2023 on perearst J. L teinud sissekande: Kontroll Unekeskuses. Patsiendi üldine enesetunne CPAP-ravi ajal paranenud, päevast unisust/väsimust esineb harva, peavalud taandunud. Põhjendatud on ka ETK ekspertarsti märkus seoses kaebajale autojuhi tervisetõendi väljastamisega (vastus kaebusele lisa 5 lk 17): autojuhi tervisetõendit ei saa väljastada, kui uneapnoe ei ole raviga kontrolli all.
48.Kokkuvõttes leiab kohus, et ETK on 30.11.2023 kaebaja töövõime hindamisel lähtunud TIS andmetest, ei ole jätnud olulised asjaolusid arvesse võtmata ning on põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
49.Täiendavalt märgib kohus, et ETK on põhjendatult selgitanud, et töövõime hindamine toimub dokumendipõhises menetluses ekspertarvamuse alusel. Lisaks TTO ekspertarvamusele koostas kohtumenetluses ekspertarvamuse ETK ekspertarst.
50.Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle aja andmise seisuga (HKMS § 158 lg 2). ETK ei saanud haldusakti andmisel ega vaideotsuse tegemisel arvestada kaebaja suhtes 23.07.2025 tehtud radioloogliste uuringutega. Seega jätab kohus tõendi arvestamata, kuna sellel ei saa olla tähtsust asja lahendamise seisukohast (HKMS § 62 lg 6). Kaebaja saab selle tõendile tuginedes esitada uue töövõime hindamise taotluse.
51.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
52.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 11(12)
Tristan Ploom
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.