Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 3. september 2025, Tartu 3-25-2729 A.U. kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi vastu Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a määrus A.U. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja / kaebaja – A.U. Vastustaja – Justiits- ja Digiministeerium
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a määrus muutmata.
Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 10 lg 1).
Halduskohus selgitas, et haldusasi allub Tallinna Halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 7 lg 1 sätestab, et kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Käesolevas asjas on HKMS § 17 lg-test 1 ja 3 tulenevalt vastustajaks Justiits- ja Digiministeerium, mille asukoht on Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ § 6 kohaselt Tallinn. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maaja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 1 kohaselt kuulub XXX (sh Tallinna linn) Tallinna Halduskohtu tööpiirkonda. Tartu Halduskohtul ei ole võimalik kehtivatest õigusaktidest tulenevat kohtualluvust vastavalt kaebaja tahtele muuta. HKMS § 10 lg 1 kohaselt tuleb juhul, kui kohus teeb pärast kaebuse esitamist kindlaks, et haldusasi ei allu sellele kohtule, teha määrus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Tulenevalt eeltoodust antakse kaebus üle Tallinna Halduskohtule. Halduskohus lisas, et kui haldusasi määratakse Tallinna Halduskohtus lahendamiseks kohtunikule, kes kaebaja hinnangul ei ole erapooletu, siis on tal võimalik taotleda kohtuniku taandamist (HKMS § 13 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1). HKMS § 10 lõike 2 teise lause järgi võib üleandev kohus teha edasilükkamatud menetlustoimingud, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse. Praegusel juhul ei saa esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist pidada edasilükkamatuks. Kohtupraktika kohaselt ei saa esialgset õiguskaitset kohaldada tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse korral. Lõpliku otsustuse esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse kohta saab teha alluvusjärgne kohus ehk Tallinna Halduskohus. Ka riigi õigusabi taotlus ei ole edasilükkamatu HKMS § 10 lg 2 teise lause tähenduses, mistõttu jääb ka see Tallinna Halduskohtu lahendada.
2
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.