Sotsiaalõigus › Meditsiiniõigus (sh ravikindlustus)

3-25-2385 RaKS § 271 lg-s 2 sätestatu kohaselt moodustatud konsiiliumi 25.02.2025 protokolli järgi on Elevidys geeniravi, mille korral implementeeritakse inimese rakkude DNA-sse viirusvektori vahendusel mikro-düstrofiini kodeeriv pärilikkusaine jada. Ravimi eesmärgiks on asendada lihasrakus mittefunktsioneeriv düstrofiini valk uue DNA jada toodetud mikro-düstrofiiniga. Tulemuseks on oodata paranenud funktsiooniga lihasrakku ning haiguse progresseerumise aeglustumist või täielikku stabiliseerumist. Konsiilium on välja toonud valiku teadusartikleid, mis viitavad tehtud kliinilistele uuringutele ENDEAVOR ja EMBARK. Neist uuringutest on ENDEAVOR oma olemuselt I faasi uuring, kus hinnatakse ravimi ohutust ja käitumist organismis. Kuna I faasi kliiniline uuring ei ole loodud selliseks, et esmajärjekorras kontrollida ravimi efektiivsust, siis on selles uuringus tuvastatud andmed efektiivsuse kohta nõrga tõendusväärtusega. See uuring on veel aktiivne, st lõplikud tulemused ei ole selgunud ega avaldatud. EMBARK 3-faasilises uuringus hinnatakse samuti ravimi ohutust ja efektiivsust Duchenne’i lihasdüstroofiaga patsientidel. Ühe aasta möödumisel ravist ei saavutatud primaarsetes ravitulemuses statistiliselt olulist muutust. EMBARK uuringu kahe aasta jälgimistulemuste kohta ei ole veel avaldatud teaduspublikatsiooni, vaid ainult ravimitootja pressiteade. Geeniteraapia puhul on tegemist tõsise sekkumisega, millel võivad olla fataalsed tagajärjed. Seetõttu on oluline teha kliinilisi uuringuid pikema aja vältel, et veenduda nii uue ravimi ohutuses kui ka kliinilises kasus. Konsiiliumi protokolli koostamise hetkeks ei olnud Elevidys ravimiga surmajuhtumeid esinenud, kuid ravimitootja on 18.03.2025 avaldanud teadaande ravimit saanud patsiendi surmast. Tervisekassa ravimikomisjon (vt RaKS § 43 lg 3 1) arutas 07.04.2025 ravimi Elevidys efektiivsust ja ohutusandmeid. Kokkuvõttes järeldati, et EMBARK uuringu esmane tulemusnäitaja ei näidanud ravimi paremust platseebo ees ja kahe aasta uuringutulemused on ebausaldusväärsed ning ravimi kliinilise efektiivsuse kasu vs praegune parim toetav ravi on tõendamata. Lisaks toodi välja, et lapsed, keda EMBARK uuringus uuriti, olid vanuses 4–8 aastat (kuni 9 aastat teisel aastal), mistõttu puudub teadmine, kas ja milline on raviefekt vanematel lastel või täiskasvanutel. Komisjoni hinnangul ei ole Elevidyse efektiivsuse kinnitamiseks ja selle saavutamise tõenäosuse hindamiseks praegu teaduslikke tõendeid. Tervisekassa nõustub ravimikomisjoni järeldusega. Elevidyse efektiivsuse kohta avaldatud uuringuraportid on teaduslikus vaates kallutatud, need on Elevidyst tootva ravimifirma poolt disainitud ja rahastatud, mistõttu on tulemuste tõenduse tase nõrk. Tõenduse hindamiseks ei saa kasutada ka ravimifirma kodulehel avaldatud pressiteadaandeid ja konverentsidel kasutatud postreid, kuna need ei ole publitseeritud teadusartiklid ega ole läbinud eksperthinnangute andmist retsensentide poolt (peer-review). Vaidluse all ei ole see, et taotlejal on vajadus ravi järele. Ka ravimikomisjoni hinnangul on katmata vajadus efektiivse ravivõimaluse järele lihasdüstroofia patsientidel suur. Küll aga puudub põhjendatud vajadus taotluses märgitud ravimi manustamiseks välisriigis, kuna ohutuse ja efektiivsuse andmed ei ole piisavad ning konkreetse seisundi ravikäsitlusena on Eestis olemas Tervisekassa rahastatud ravivõimalused, mis on kättesaadavad kõigile ravikindlustatud sarnase diagnoosiga patsientidele. Tervisekassal ei ole õiguslikku alust väljastada eelluba raviks välisriigis, sest kõik RaKS § 27 1 lg-st 1 tulenevad tingimused ei ole täidetud. Täitmata on: – RaKS § 271 lg 1 p 1: ravi kuldstandard Eestis on regulaarne ja pikaajaline glükokortikosteroidi (GKS) suukaudne ravi, millega alustatakse eelkooli eas. GKS-l on haiguse progresseerumist edasilükkav mõju, kuid seda vaid osaliselt. GKS ei ole tervistava toimega ning on oluliste kõrvalmõjudega (nt kaalutõus, pikkuskasvu aeglustumine, neerupealise puudulikkus, vererõhu tõus jms). Kõik lihashaigusega patsiendid saavad tuge füsioteraapiast, abivahenditest (ortoosid, skolioosi korsetid, ratastoolid jms) ning suukaudsete 2(10)

3-25-2385 toidulisandite kreatiini ja vitamiin Q10 ravist. Eelnimetatud sekkumised on kättesaadavad kõigile sarnase diagnoosiga patsientidele. Ka Elevidyse puhul ei ole tegemist kõrvaltoimetest vaba ja tervistava ravimiga, vaid sümptomite leevendamise ja edasilükkamisega. Praegu puuduvad piisavad andmed, kui kaua ravim manustamise järgselt mõju avaldab, milline on ravimi kliiniline lõplik tulemus ning kas patsient tervistub. Samuti puudub hetkel tõendatud teadmine, mil määral erineb kuldstandardina rakendatava ravi tulemus Elevydisega ravi tulemustest, sest selle kohta andmete kogumine on algfaasis (ENDURE uuringusse alles värvatakse osalejaid). Seetõttu ei saa hetkel väita, et ravi Elevydisega on efektiivsem kui kuldstandardina osutatav ravi; – RaKS § 271 lg 1 p 3: ravimile ei ole Euroopa Liidus veel müügiluba antud, ravimitootja ja Euroopa Ravimiamet ei ole määratlenud ametlikke näidustuse kriteeriumeid Euroopa Liidus. Konsiiliumi hinnangul on Elevidys küll ainuke haigust modifitseeriva toimega raviviis, kuid selle pikaajalised efektiivsuse andmed on teadmata. Geeniravi võib olla ohtlike ja oluliste kõrvaltoimete või tüsistustega (sh surm), mille teket ei ole võimalik prognoosida enne ravimi manustamist. – RaKS § 271 lg 1 p 4: konsiiliumi selgituse kohaselt ei ole selle ravivõtte puhul võimalik hinnata, kas eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50%. Diagnoositud haigus kuulub harvikhaiguste valdkonda ning ravimeetodid on teaduslikult uuritud, kuid väikeses populatsioonis. Käesoleva geeniravi ja paljude teiste sarnaste ravimite valdkonnas puuduvad teaduslikult väljatöötatud indikaatorid, mis aitaksid mõõta ravitõhusust. Kuna ravimi efektiivsus ei ole piisavalt tõendatud, siis ei saa hinnata ka eesmärgi saavutamise tõenäosust protsentides ja seetõttu ei saa lugeda seda kriteeriumit täidetuks. Maailmas lisandub kogu aeg uusi ravimeetodeid ja ravimeid, mida peetakse eelmistest paremateks. Tervisekassa on kohustatud võimaldama patsientidele ravi võrdsetel tingimustel ning ei saa patsiente eeliskohelda lähtuvalt nende vanusest, perekonnaseisust jm sotsiaalsetest teguritest. Kui Tervisekassal oleks kohustus pakkuda patsiendile parimat võimalikku ja uudset ravi, tuleks seda võimaldada kõigile kindlustatutele, sõltumata diagnoosist ja ravi maksumusest. USA pädeva asutuse FDA (Food and Drug Administration) heakskiit ravimile on indikatsioon, et ravimit on turvaline kasutada ja selle tootmisel tagatakse nõutavad standardid. FDA heakskiit ei anna samas piisavalt uuritud tõenduspõhist teadmist ravi pikaajalise efektiivsuse kohta ning ei sea kohustust lisada see ravikindlustuse paketti. FDA kiitis Elevidyse heaks nn kiirendatud heakskiitmise meetodil, mis tähendab, et ravimi kliinilist kasu, sealhulgas motoorse funktsiooni paranemist pikas perspektiivis, mis viiks patsiendi osalise või täieliku tervistumiseni, ei ole veel kindlaks tehtud. Ka konsiilium on toonud välja, et geeniravi puhul üksnes oodatakse osalist või täielikku haigusest tervistumist, kuid pikaajalised tulemused on teadmata. Osalist või täielikku haigusest tervistumist ei saa hinnata ilma pikaajaliste uuringuteta ning kuna neid uuringuid ei ole veel lõpuni viidud ja nende tulemusi avaldatud, ei saa väita, et Elevidyse puhul on tegemist teaduslikult tõestatud efektiivse ravimiga. Ühe patsiendi surma tõttu on praegu osad Elevidyse uuringud seisma pandud seoses vajadusega vaadata üle kliiniliste uuringute protokollid. Lapse õiguste konventsioonist tuleneb mh kohustus tagada, et lapsele ei osutataks ravi, mis ei ole piisavalt uuritud ja efektiivne. Kuna taotletav ravi ei ole Euroopas näidustatud ja ravimil ei ole Euroopas müügiluba, ei saa seda pidada usaldusväärseks ja kehtivatele standarditele vastavaks. Elevidyst manustatakse ühekordse infusioonina ja ravimi hind on erakordselt suur (3,2 miljonit USD ehk ca 2,8 miljonit eurot). Tegemist on maailma ühe kõige kallima ravimiga. Tervisekassa ravimite loetelus ei ole ühtegi ravimit, mille ühe ravikuuri maksumus oleks samas suurusjärgus. Tervisekassa kohustus hüvitada maailma kalleima ravimi kasutamise kulud muudaks ravimite farmakoökonoomilise analüüsi ning ravimite ja tervishoiuteenuste 3(10)

3-25-2385 Tervisekassa loetelude kaudu hüvitamise sisutuks. Kui ravim oleks hüvitatav välisriigis osutatava tervishoiuteenusena, kuigi sama tervishoiuteenust saaks osutada ka Eestis (välisravi vajaduse ainsaks põhjuseks on asjaolu, et ravimile ei ole Eestis ega terves Euroopa Liidus müügiluba väljastatud), siis tekiks kindlustatud isikute ebavõrdne kohtlemine, sest ühel juhul võetakse hüvitamisel arvesse ravist saadava kasu suhet ravi maksumusse (s.o kulutõhusust), kuid teisel juhul mitte. Kulutõhususe puhul hinnatakse seda, kui palju lisakulu toob kaasa positiivne muutus tervisetulemi ühe ühiku (nt ühe kvaliteediga kohandatud eluaasta) kohta, võrreldes hinnatava tervishoiuteenuse alternatiividega, ning saadud tulemust võrreldakse kindlaksmääratud lävendiga. Võimaldades ühele patsiendile ravimit ilma ettenähtud kriteeriume täitmata ja eirates Euroopas kehtivaid ravitavasid, satuks Tervisekassa vastuollu kohustusega lähtuda kehtivast õigusest, kohelda patsiente võrdselt ning jagada ühist raviraha vastutustundlikult. Tervisekassa ei saa otsustada ainult üksikisiku ravimi saamise üle, vaid solidaarse tervisekindlustuse põhimõtete kohaselt peaksid seda ravimit saama kõik sama diagnoosiga patsiendid (sh tulevikus). Sellist otsust ei saa teha, kui EL-s ei ole määratud kindlaks ravimi näidustused, kasutuspiirangud ja hind. Teadaolevalt on 21.02.2025 seisuga Elevidyse ravile kvalifitseeruvaid patsiente (nn ambulatoorsed ehk iseseisvalt liikuvad Duchenne’i lihasdüstroofiaga patsiendid) kokku 10 ja nende hinnanguline ravikulu oleks üle 27 miljoni euro. Lisaks võivad kvalifitseeruda 5 Beckeri lihasdüstroofiaga patsienti ja mitteambulatoorsed patsiendid, sest kliinilistesse uuringutesse kaasatakse ka neid. Tervisekassa ravimite eelarve 2025. a-l on ca 340 miljonit eurot, millest on planeeritud uute haiglaravimite jaoks 6 miljonit eurot. Tervisekassa 2024. a eelarve kogukulu harvikhaiguste ravimitele oli 34,4 miljonit eurot.

3-25-2385 Sellel põhjusel ei ole relevantsed vaide esitaja viited hinnatavate näitajate paranemise kohta. Samuti tuleb arvestada, et uuring hõlmas taotlejast nooremaid lapsi ja artikkel on avaldatud üksnes ravimitootja veebilehel. GKS-i puhul on tõendatud Duchenne’i tõve kulgemise aeglustamine ja ravi ohutus, kuid Elevidyse puhul on hetkel veel tegemist oletustega. Ebaõige on seisukoht, et RaKS § 271 lg 1 p 4 eesmärgi täidab juba mis tahes parem tulem kui tahes lühikese aja jooksul. Sätte eesmärk on siiski tagada vähemalt 50% tõenäosusega, et ravi tulemusena isik terveneb. Mida lugeda konkreetsel juhul tervenemiseks, määravad arstid pikaajaliste ravitulemuste alusel, mida praegu ei esine. Arstlik konsiilium jõudis samuti järeldusele, et taotletud geeniravi puhul ei ole võimalik hinnata, kas eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50%. Kuna puudub piisav usaldusväärne teave ravi ohutuse ja efektiivsuse kohta pikaajalises perspektiivis, siis ei ole selle ravi eest välisriigis tasu maksmise kohustuse ülevõtmine põhjendatud. Tervisekassa on avalikku huvi hinnanud õigesti. See, et taotlejale on tehtud uuringud, mis ei välistanud Elevidyse ravi, ning teiste Duchenne’i lihasdüstroofiaga patsientide puhul ei ole taotletava ravimi manustamise näidustust kindlaks tehtud, ei muuda asjaolu, et võrdlusgrupi moodustavad kõik isikud, kellel on Duchenne’i lihasdüstroofia, ja ei tähenda, et neile ei tuleks vajadusel võimaldada sama geeniravi. Ühe isiku erikohtlemine ei saa olla lubatav, kui selleks puudub selge alus. Praegusel juhul selline selge alus puudub. Plaanilise välisravi kaudu välisriigis ravimi manustamine ei ole õigustatud. Ravimite erandina kompenseerimist reguleerib RaKS § 41 lg 8. Ka müügiloata ravimit on manustamiseks võimalik Eestisse tellida ning see on oluliselt lihtsam ja majanduslikult mõistlikum, kui saata patsient ravimi manustamiseks välisriiki. Segaduse vältimiseks tuleks ravimite manustamine välisravi korras välistada, v.a juhtudel, kus ravimi manustamine Eestis on tõendatult võimatu või ravimi manustamine on vajalik lisaks muu põhjendatud välisravi osutamisele. Ka müügiloata ravimi Eestisse tellimine peab siiski olema põhjendatud ja eelduskriteeriumid peavad olema täidetud. Asjaomast taotlust menetleb Tervisekassa eraldiseisvalt. Ravimi hinna arvestamisel on lähtutud taotleja esitatud eeldatavast raviarvest, millest ei nähtu detailne kulukomponentide kirjeldus ja hinnaarvestus. Samas ei ole eluliselt usutav, et suurema osa summast moodustavad transpordi- ja majutuskulud. Nt USA-s on ravimitootja määranud Elevidyse hinnaks 3,22 miljonit USD. Hüvitamisel tuleb võtta arvesse ravist saadava kasu suhet ravi maksumusega. Elevidyse hinna suurusjärku, Tervisekassa eelarvet ja taotluse asjaolusid arvestades ei ole ravi kulutõhus. Ravimi kuluefektiivsuse põhjalik hindamine ei saa rikkuda taotleja õigusi. Kuna teadusartiklite põhjal olid uuringutulemused vastuolulised, pidas Tervisekassa kaalutlusõiguse korrektseks teostamiseks oluliseks küsida täiendavalt ravimikomisjoni arvamust. Kuivõrd taotletav ravi on seotud konkreetse ravimiga, mitte ravimeetodiga, siis on ravimikomisjon kohane hindama ravimi mõjusid ning teadaoleva teabe alusel eesmärgi saavutamise võimalikkust. Hindamisel on indikaatoriks tervise paranemine ravi tulemusena – ravi on tulemuslik, tüsistuste ja kõrvaltoimete sagedus vähene. Praegusel juhul jõudis ravimikomisjon järeldusele, et Elevidyse puhul on vähetõenäoline jõuda eesmärgipärase tulemuseni. Vaide menetlemisel ei ole võetud arvesse vaidemenetluses esitatud uusi asjaolusid (st uus füsioteraapiline hindamine, ravimile kasutusloa andmine järjest rohkemates riikides, soov hüvitada ravimikulu vähemalt osaliselt). Vaides viidatud sama diagnoosiga patsientide ravi ei rahasta Tervisekassa.

3-25-2385

3-25-2385 kattuvad. Arvamused on kooskõlalised sisult osas, millest nähtub, et senised uuringud on keskendunud eelkõige noorematele patsientidele ja vanemate patsientide grupis samasuguseid tulemusi ei saavutatud. Ühtlasi nähtub konsiiliumi arvamusest, et selle ravivõtte puhul ei ole võimalik hinnata, kas eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50%. Diagnoositud haigus kuulub harvikhaiguste valdkonda ning ravimeetodid on teaduslikult uuritud, kuid väikeses populatsioonis. Konsiilium märgib, et geeniravi ja paljude teiste sarnaste ravimite valdkonnas puuduvad teaduslikult väljatöötatud indikaatorid, mis aitaksid ravitõhusust mõõta. Konsiilium on ka märkinud, et ravim on läbinud erinevad ravimuuringu etapid, sh efektiivsuse, ohutuse ja ka vanemate (ehk üle 8-aastaste) patsientide uuringud. Samuti on konsiilium viidanud, et pikaajalise toime kohta andmed puuduvad. Komisjon on EMBARK uuringut kajastades järeldanud, et ravimi kliiniline efektiivsus on äärmiselt ebakindel. Peamise võrdlusrühmaga kliinilise uuringu esmane tulemusnäitaja ei demonstreerinud ravimi paremust platseebo ees. Samuti on teadmata ravimi pikaajaline efektiivsus ning ohutus. Praeguseks on olemas andmeid 2 aasta ravitulemuste kohta. Praeguses esialgse õiguskaitse taotluses tugineb kaebaja varasema taotlusega võrrelduna täiendavalt hiljuti artiklis avaldatud EMBARK uuringu tulemustele. Uuring kinnitab, et ka 8– 9-aastaste patsientide puhul võib ravi omada tervistavat efekti, kuid artikkel kajastab ühte uuringut ning ravimi pikaajalise toime kohta siiski andmed puuduvad. USA-s on ravi peatamise soovitus 28.07.2025 seisuga ümber vaadatud, kuid samas on viited jätkuvalt võimalusele uuringute peatamiseks seoses kahe eelneva surmajuhtumiga. Lisaks on FDA pressiteates sedastanud seoses kolme surmajuhtumiga, et uuringus osalejatel on või võib osalemise tulemusena tekkida ebamõistlik ja märkimisväärne risk haigestumiseks või vigastuseks. Lisaks on viidatud, et tulemused ravimi ohutuse osas ei ole veel piisavad ja lõplikud. Tervisekassa on oma otsuses ja vaideotsuses selgitanud, miks ei ole Elevidyse ravi efektiivsus tõendatud. Tervisekassa on põhjendatult seadnud Elevidyse ravi meditsiinilise efektiivsuse kahtluse alla tulenevalt teaduslike tõendite ebapiisavusest. Seda kinnitavad koostoimes nii konsiiliumi kui ka ravimikomisjoni seisukohad seoses ravimi pikaajalise toimega ja ohutusega, ravitõhususe mõõtmise võimalikkusega ja mõjuga vanematele patisentidele. Ravimi tervistavas toimes annavad täiendavalt aluse kahelda ka FDA seisukohad. Kohus arvestab ka Euroopa Ravimiameti avalikustatud hiljutist (24.07.2025) soovitust nimetatud ravimile müügiluba mitte anda. Ravi on lõpetanud kaebaja viidatud Dubai Al Jaliala Childrens Hospital. Viimasel juhul tuleb möönda, et kaebaja ei ole täpsustanud ja ka asutuse veebilehelt ei nähtu ravi lõpetamise põhjuseid. Kuna Elevidyse ravi puhul puudub esitatud andmete pinnalt piisav tõendus, et see oleks selgelt efektiivsem kui GKS-i ravi, siis GKS ravi täidab RaKS § 271 lg 1 p 1 teise alternatiivi mõttes alternatiivse tervishoiuteenuse tingimuse. Seega ei ole kaebus asjas praegu esitatud tõendeid arvestades sedavõrd perspektiivikas, et see õigustaks esialgse õiguskaitse viivitamata kohaldamist viisil, mis vastaks kaebuse eesmärgi saavutamisele.

Tervisekassa palub jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-2385 249 lg-s 2 lubatule juba vaidemenetluse ajal. Kaebaja selle taotluse jättis Tallinna Ringkonnakohus 17.07.2025 määrusega rahuldamata. Koos 21.07.2025 kaebusega esitas kaebaja uuesti sama esialgse õiguskaitse taotluse. Tegemist on seega korduva taotlusega. Seadus ei keela esitada korduvat esialgse õiguskaitse taotlust ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset vaatamata sellele, et eelmine taotlus jäi rahuldamata (HKMS § 249 lg 1, vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 06.08.2015 määrus asjas nr 3-3-1-44-15, p 10). Kui aga kohus ei otsusta esialgse õiguskaitse küsimust ümber, ei ole kohtul kohustust taotluses toodud samade asjaolude kohta uuesti samas mahus põhjendusi esitada, vaid sellise taotluse võib jätta ka läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3) või piirduda kohtu varasematele seisukohtadele viitamisega. Olukorras, kus ringkonnakohtu määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu, ei ole seaduse mõttega kooskõlas asuda vaidlustama ringkonnakohtu seisukohti uue taotluse esitamise teel. Kui seadusandja peaks vajalikuks esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud ringkonnakohtu määruse vaidlustamise võimaldamist, näeks seadus ette võimaluse esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus, kummatigi see nõnda ei ole.

3-25-2385 põhjusel. RaKS-i ja Tervisekassa seaduse sätteid eesmärgipäraselt ja süstemaatiliselt tõlgendades tuleb põhiasja lahendamisel tõenäoliselt asuda seisukohale, et RaKS § 27 lg 2 ja § 271 kohaselt tervishoiuteenuse hüvitise maksmine välisriigis tervishoiuteenuse osutamisel on põhjendatud ainult juhul, kui asjaomast teenust ei ole objektiivsel põhjusel võimalik Eestis füüsiliselt osutada, sellekohaste meditsiiniseadmete või -tarvikute, kvalifitseeritud tervishoiutöötajate, tehnilise valmisoleku jms puudumise tõttu, mistõttu on vältimatu teenuse osutamine välisriigis. Tegemist on olulise kõrvalekaldega ravikindlustushüvitise territoriaalsuse põhimõttest, mille vältimatus peab olema tõendatud. Siinsel juhul pole see nii. On kaalukates avalikes huvides, et Eesti ravikindlustuse vahenditest rahastatakse ning arendatakse mitte mistahes riigi, vaid just nimelt Eesti tervishoiusüsteemi, mille üheks oluliseks osaks on muu hulgas uudsete ravimite ja ravimeetodite kasutamise kogemuse omandamine. See tõstab kasu kõikidele potentsiaalsetele Eesti ravikindlustatud patsientidele, tagades raviraha otstarbekat kasutamist. Pole tõendeid selle kohta, et Eesti tervishoiuasutused ja -töötajad ei ole objektiivselt võimelised kaebaja taotletavat protseduuri tegema ja kvaliteetset ravi (ettevalmistust, läbiviimist, jälgimist jne) tagama. RaKS § 41 lg 8 sätestab, et Tervisekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht, mõjuvatel põhjustel ja RaKS § 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või müügiloata ravimi müügi korral osa ravimi jaemüügihinnast, välja arvatud omaosaluse alusmäär. Sellest sättest tuleneb otsesõnu, et ravimi hüvitamine on erandkorras võimalik isegi juhul, kui see pole saanud müügiluba. Asjaolu, et peale ravimi tootja hoiatuste ja selgituste võivad seni veel puududa ettenähtud korras heaks kiidetud ravijuhendid jne, pole meditsiinis tavapäratu ega välista RaKS § 41 lg 8 kohaldamist, uudse ravi korral lähtubki tervishoiuteenuse osutaja oma arstlikust otsusest ja eetikast. Ka muudes riikides (sh AÜE-s, USA-s, kus kaebaja on ravi soovinud saada) on arstid uue ravimi Elevidyse kasutamisel ilmselt lähtunud samadest põhimõtetest. Kuid juhul, kui Eesti tervishoiuteenuse osutaja keeldub konkreetsele patsiendile ravi osutamisest viimase soovitud ravimiga, lähtudes oma arstlikust hinnangust (ravimi ohutus, efektiivsus, kahju-kasu kaalumine), ei ole isikul õigust nõuda sama ravi välisriigis rahastamise ülevõtmist Tervisekassa poolt. Vajaduse korral tuleks selline ravi osutamise vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse korras.

(allkirjastatud digitaalselt) 1

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba, Maksuameti haardes kõmulise automüüja Tšehhi äri vajus varjusurma.

9(10)

3-25-2385

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.