lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-2812/2

Kohaliku elu küsimused › Muud kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 27.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-2812/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Muud kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1009
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2812

Määruse kuupäev

27. august 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse kaebus seoses Pilistvere kalmistul säilmete väljakaevamisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse kaebus.
2.Jätta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Kogudus esitas 26. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille sisu on kokkuvõtvalt järgmine. Kaebaja esitab kohtule tühistamiskaebuse ning vaidlusaluseks haldusaktiks on esimees Madis Moreli 19. augusti 2025. a kiri nr 009, milles tehti teatavaks, et Eesti Muinsuskaitse Selts viib läbi väljakaevamise Pilistvere kalmistul Jüri Vilmsi säilmete tuvastamiseks. Kaebaja selgitas, et ajendatud sõjahaudade kaitse seadustest on Eesti Sõjamuuseumil õigus kaevata J. Vilmsi säilmed sõjamehe staatuse ajendil. J. Vilms on ekslikult sattunud sõjahaudade nimekirja. Tegemist on hauarahu rikkumisega. DNA küsitavus. Kas väidetav vereliin elava sugulasega on piisavalt pädev selleks, et üles kaevata 106 aastat tagasi sängitatud J. Vilms. Tühistamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Keelamiskaebuse võib esitada tähtajatult. Kohus võib kaebaja taotlusel kohaldada esialgset õiguskaitset ehk ajutisi meetmeid, kui vastasel korral võib tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Esialgse õiguskaitse meetmena võib kohus eelkõige peatada vaidlustatud haldusakti täitmise või kehtivuse, aga rakendada ka muid vajalikke meetmeid. Oluline on, et haldusakti halduskohtus vaidlustamine haldusakti kehtivust iseenesest ei peata. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb tasuda 20 euro suurune riigilõiv.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
2.Kohus mõistab, et Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Kogudus on halduskohtule esitanud kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II).

I

3.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).
5.Kohus selgitab, et HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda, ning HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi saab tühistamiskaebuse esitada haldusakti peale. Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi.
6.Avalikult kättesaadavatest andmetest nähtuvalt võib mõista, et kaebaja on vaidlusaluse haldusaktina välja toonud Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse esimehe 19. augusti 2025. a kirja nr 009. Eesti Muinsuskaitse Selts ei ole aga avalik-õiguslik isik, vaid eraõiguslik juriidiline isik. Mainitud kirjaga teavitati üksnes kaebajat, Põhja-Sakala Vallavalitsust ja Muinsuskaitseametit, et Eesti Muinsuskaitse Selts viib ajavahemikul 25. – 29. august 2025 J. Vilmsi säilmete tuvastamiseks Pilistvere kalmistul läbi väljakaevamise. Kuna 19. augusti 2025. a kirjal puudub regulatiivne sisu, ei saa ka sel põhjusel nimetatud dokumenti pidada haldusaktiks. Vastavalt sõjahaudade kaitse seaduse § 9 lg-le 1 võib Kaitseministeerium või tema määratud asutus või volitatud isik otsustada tundmatute surnute säilmete väljakaevamise ja identifitseerimise korraldamise juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et matmispaik on sõjahaud, kuid selles asuvate säilmete olemasolu kindlakstegemine, nende arvu tuvastamine või säilmete identifitseerimine ei ole muul viisil võimalik.
7.Kuivõrd kaebusest tulenevalt nähtub kaebaja soov esitada kohtule kaebus tühistamis- ja keelamisnõudes ning kaebaja vaidlustab seda, et Pilistvere kalmistul toimub väljakaevamine J. Vilmsi säilmete tuvastamiseks, siis tõlgendab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse, milles nõuab tühistada haldusakt, millega otsustati Pilistvere kalmistul läbi viia väljakaevamine J. Vilmsi säilmete tuvastamiseks, ning keelata Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete väljakaevamine nende tuvastamise eesmärgil.
8.Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 44 lg 1). Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1).
9.Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, kuidas J. Vilmsi säilmete väljakaevamine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse mitte enda õiguste kaitseks, vaid avalikes huvides tagada hauarahu. Kaebuses ei ole viidatud ühelegi seadusele, mis annaks kaebuse esitajale õiguse oma liikmete, muude isikute või avalikes huvides halduskohtusse pöörduda. Kohtule teadaolevalt ei tulene kaebuse esitajale sellist õigust ühestki seadusest.

2

10.Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete väljakaevamise vaidlustamiseks, mistõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
12.Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete väljakaevamise keelamiseks.
13.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14.Riigikohtu halduskolleegium on oma 22. septembri 2014. a määruses nr 3-3-1-59-14 (p-s 12) selgitanud, et esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal.
15.Kuivõrd eelnevalt jõudis kohus seisukohale, et kaebaja puudub subjektiivne õigus vaidlustada Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete väljakaevamist ning kaebaja esitas kaebuse avalikes huvides (vt määruse I osa), siis puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus.
16.Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium