Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2025, Tallinn Haldusasja number
3-25-2813
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus D.R-i kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Helena Velba ja Sigrid Pure Puudutatud isik – D.R (isikukood XXX )
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 27.08.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba D.R-i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (kuni 27.10.2025 k.a).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja määruse põhjendava osa punktid 4–12 vene keelde riigi kulul.
3.Määruse avaldamise korral asendada D.R-i nimi ja isikukood tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26.08.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse Ukraina kodaniku D.R-i kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks kuni kaheks kuuks. Taotluse põhjendused on järgmised:
1.1.Isik saabus viimati Schengeni alale 2024. a septembris, kasutades selleks Ukraina passi nr yyyyyyyyy kehtivusega 05.07.2016–05.07.2026, eesmärgiga külastada naist ja last.
1.2.25.08.2025 kell 19:10 sai politseipatrull väljakutse Vabariigi Presidendi Kantselei juurde aadressil A. Weizenbergi 39, Tallinn, kus esialgse info kohaselt istus hoone trepil ebaadekvaatne mees ja loopis asju. Selleks osutus D.R . Isikul olid kaasas kahe kodaniku EV passid, mis isiku selgitusel kuulusid tema lapsele ja naisele. Rahvastikuregistri andmetel on isikul Eestis 2022. a sündinud tütar, abielu kohta andmed puuduvad. Isikul on varem olnud elamislube alaealise lapse juurde elama asumiseks.
3-25-2813
1.3.Andmete kontrollimisel tuvastati, et isiku suhtes on Harju Maakohtu 07.08.2019 kohtuotsusega nr c-cc-cccc kohaldatud kogu Schengeni alale sissesõidukeeldu perioodiga 04.12.2019–04.12.2029. Sama otsusega määrati isikule reaalne vangistus 5 kuud, ülejäänud osa vangistust, 4 aastat ja 1 kuu, jäeti täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 5aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks määras kohus D.R-ile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 10 aastaks, mida kohaldati ärakandmisele kuuluva 5-kuulise reaalse vangistuse kandmise järel koheselt. Otsus jõustus 23.08.2019.
1.4.PPA on 20.01.2025 alustanud kriminaalmenetlust nr bbbbbbbbbbb karistusseadustiku § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos, milles puudutatud isik on kahtlusalune.
1.5.Isikuga viidi 24.01.2025 läbi vestlus eesmärgiga küsitleda teda Eestis viibimise asjaolude kohta ja anda talle võimalus esitada taotluseid PPA edasiste toimingute suhtes. Isiku selgitusel oli ta teadlik 10-aastasest sissesõidukeelust, kuid arvas, et see kehtib ainult Eesti osas. Ta saabus Eestisse 2024. a septembri lõpus, kuna siin elavad elukaaslane ja laps. Ukrainast lahkus isik ca 12.08.2024, minnes jalgsi läbi metsa Rumeeniasse, ületades ebaseaduslikult riigipiiri, omamata reisidokumente. Rumeenias pöördus ta ametivõimude poole ja soovis ajutist kaitset, mis vormistati samal kuupäeval. Rumeenias viibis ta umbes kaks nädalat, oodates oma Ukraina dokumente (teine isik pidi need talle toimetama). Peale Rumeeniat liikus ta juba Eestisse marsruudil Rumeenia-Ungari-Slovakkia-Poola-Leedu-Läti-Eesti. Isik üritas ületada Rumeenia-Ungari ametlikku piiripunkti, kus selgitati, et teda ei lubata riiki, kuna tema suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld. Ta saadeti Ungari piiripunktist tagasi. Seejärel asus isik otsima teisi võimalusi riigipiiri ületamiseks ebaseaduslikult – isik leidis ja ületas Rumeenia ja Ungari vahel oleva asula, kust sisenes piirikontrollita Ungarisse. Seetõttu puudub Ukraina reisidokumendis Rumeenia välja ja Ungari sisse templijäljendid. Krüptovaluutana on isikul umbes 800 dollarit. Pärast vestlust võeti isiku reisidokumendid hoiule ning isik vabastati.
1.6.PPA alustas 05.02.2025 konsultatsioonimenetlus Rumeeniaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2018/1861 art 28 alusel. Rumeenia kinnitas 11.02.2025, et isik omab ajutist kaitset, mille ära võtmist ei peeta vajalikuks vastavalt Rumeenia siseriiklikele õigusaktidele.
1.7.PPA pidas 25.08.2025 kell 19:40 isiku 48 tunniks kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise alused. Kuna isiku käitumine oli ebaadekvaatne, tegi patrull talle narko- ja sülje kiirtesti, mis reageeris positiivselt ainele kokaiin. 25.08.2025 märkas PPA kinnipidamiskeskuses videovalvet teostav ametnik kell 23:12, kuidas puudutatud isik üritas endale ümber kaela pandud pükse kinnitada voodi kõrval oleva metallriiuli külge. Ametnikud vabastasid isiku ümber kaela mässitud pükstest. Isik oli ebaadekvaatne, röökis ebainimlikult ega reageerinud pöördumistele. Kohale saabunud kiirabiarst osutas esmaabi ning toimetas isiku kontrolliks haiglasse.
1.8.PPA ametnikud viisid 26.08.2025 isikuga läbi vestlus eesmärgiga välja selgitada tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise asjaolud ning sooviga anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid. Vestlusel käitus isik ebaadekvaatselt, ta kas ei vastanud ametnike küsitlustele või andis ebaselgeid ja kohati arusaamatuid ütlusi ja selgitusi. Vestluse käigus palus isik enda viimist vanglasse, et ta saaks isoleeruda ja narkootikumidest võõrduda.
1.9.Kuna isikul puudus Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus, siis alustati 26.08.2025 tema suhtes illegaalimenetlus nr 1052285521, ta peeti VSS § 15 lg 1 kohaselt kinni ning hakati korraldama tema Eestist lahkumist. PPA hindas illegaalimenetluses saadud teavet kogumis ning isikule vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052285521.
2(6)
3-25-2813 Ettekirjutusega kohaldas PPA isiku suhtes territoriaalse sissesõidukeelu 5 aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Isikule selgitati, et eesmärgiks on korraldada tema väljasaatmine Rumeeniasse.
1.10.VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimist või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Isiku eelnevat käitumist arvestades on alust arvata, et ta hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma ja on ohuks avalikule korrale ja iseendale. Vabaduses viibides ei hakkaks ta tegema PPA-ga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil.
1.11.Põgenemisoht on põhjendatud VSS § 68 p-de 4, 6 ja 7 alusel. Isik on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus; ta on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; ta on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Isik on kas keeldunud ütluste andmisest või andnud vastuolulisi ja ebaselgeid ütlusi, mis näitab, et ta ei täida VSS § 23 lg 1 p-st 2 tulenevat kaasaaitamiskohustust. Isik saabus teadlikult Schengeni alale kehtiva sissesõidukeelu ajal, otsides võimalusi ebaseaduslikuks piiriületuseks, näiteks vältides piirikontrolli RumeeniaUngari piiril. Selline käitumine annab alust oletada, et isikul on olemas oskused ja teadmised ebaseaduslikuks piiriületuseks ja et isik on valmis neid oskusi ka edaspidi kasutama. Isiku senine käitumine ja hoiakud näitavad selgelt tema üleolevat suhtumist ning lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorda. PPA hinnangul võib isiku edasine Eestis viibimine ohustada avalikku korda, millele viitavad ka tema toimepandud kuriteod. Isik on korduvalt PPA-le teada andnud, et ei soovi naasta päritoluriiki, milleks on Ukraina.
1.12.PPA-le teadaolevalt omab isik Rumeenias elamisluba (ajutine kaitse), millest tulenevalt saadetakse isik Rumeeniasse. Perekonnal on võimalus kohtuda isikuga väljaspool Eestit, arvestades asjaoluga, et isiku naine ja tema laps on teda varasemalt külastanud välisriigis. Samuti on alustatud isiku suhtes menetlus, sest ta on kasutanud oma lähedast suhtes vägivalda (kriminaalmenetlus on lõpetatud).
1.13.Leebemad järelevalvemeetmed ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikust. Isik võib hakata väljasaatmisest kandmisest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. Tuginedes isiku varasemale käitumisele, puudub PPA-l tema suhtes usaldus ja seetõttu ei aitaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine kaasa lahkumiskohustuse täitmisele.
1.14.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul välja saata.
2.D.R selgitas kohtuistungil, et tal ei õnnestuks end Eesti suguses väikeriigis varjata. Tema soov on olla enne väljasaatmist koos abikaasa ja lapsega, paluda neilt andeks. Ta saaks abistada PPA-d. Ta on narkomaan, see on ta hävitanud, 25.08.2025 vahejuhtum tulenes samuti narkootikumidest. Tal oli kavatsus minna Saksamaale, kuid sissesõidukeelu tõttu ei jäänud talle muud võimalust kui Eestisse tulla. Eesti on tema kodu. Ukrainas ei tunne ta kedagi. Rumeeniasse on nõus minema. Etteheiteid kinnipidamiskeskusele tal ei ole.
3(6)
3-25-2813
3.PPA selgitas kohtuistungil, et ei oska isiku väljasaatmise aega prognoosida, kuna sarnast koostööd Rumeeniaga on olnud vähe. Aeg oleneb lennupiletite saamisest, transiidi korraldamisest ja meeskonna leidmisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1). Kui välismaalast on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1). VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus välismaalase kinnipidamiseks loa kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alused ning samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
5.Puudutatud isik on Ukraina kodanik ning tal ei ole Eestis viibimiseks õiguslikku alust. Tema suhtes on Harju Maakohtu 07.08.2019 kohtuotsusega nr c-cc-cccc kohaldatud Schengeni alale sissesõidukeeldu perioodiks 04.12.2019–04.12.2029. PPA vormistas 26.08.2025 isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1052285521, kohaldades tema suhtes territoriaalset sissesõidukeeldu 5 aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Seega on puudutatud isik väljasaadetava staatuses.
6.VSS § 23 lg 1 p 1 võimaldab Eestis viibimisaluseta viibivat välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht ning kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkumise kohustuse täitmise tulemuslikkust. PPA taotlusest nähtuvalt on isiku kinnipidamine vajalik lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. PPA on selgitanud, et eesmärgiks on korraldada isiku väljasaatmine Rumeeniasse. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku Rumeeniasse väljasaatmiseks põhimõttelisi takistusi. Isikut ei ole praegu võimalik Rumeeniasse välja saata, sest vaja on hankida lennupiletid, koostada transiiditaotlused ja moodustada saatemeeskond.
7.PPA taotluse kohaselt on puudutatud isiku kinnipidamine vajalik põhjusel, et esineb põgenemisoht. PPA sisustab põgenemisohtu läbi VSS § 68 p-de 4, 6 ja 7. Nende punktide kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), välismaalane on PPA-le teada andnud või tema käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) või kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul (p 7). Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb hinnata lisaks muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel. Kohus ei hinda siiski põgenemisohu kindlakstegemisel isiku ohtlikkust avalikule korrale või temale endale, sest väljasaadetavat võib kinnipidamiskeskusse paigutada üksnes väljasaatmise, mitte avaliku korra tagamise eesmärgil.
8.Puudutatud isik on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (vastavalt Harju Maakohtu 07.08.2019 otsusele väljapressimise eest grupi poolt; kehalise väärkohtlemise eest ja avaliku korra raske rikkumise eest, mis seisnes selles, et isik tõukas oma elukaaslast vastu seina, tiris teda kätest, tõukas ja lõi teda kõhu ning rindkere piirkonda, milline tegevus oli kõrvaliste isikute jaoks nende rahu tugevalt häiriv). Tegude eest mõisteti talle liitkaristusena 4 aastat ja 6 kuud vangistust, millest kuulus ärakandmisele 5 kuud. 4(6)
3-25-2813 PPA on lisaks põhjendanud, et isiku eelnevat käitumist arvestades on alust arvata, et ta hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. PPA selgitusel on isik korduvalt teada andnud, et ta ei soovi naasta Ukrainasse. Kohtuistungil selgitas isik, et on valmis minema Rumeeniasse, kuid soovib siiski jääda Eestisse pere juurde. 2025. a jaanuarist toimunud vestlusel PPA-le ütles isik aga, et tema esialgne plaan oli minna Saksamaale, kuid saades teada sissesõidukeelust, otsustas ta tulla Eestisse. Sama kinnitas ta kohtuistungil. Isiku väited on seega vastuolulised ega tekita usaldust selles osas, et ta ei hakkaks enda väljasaatmise menetluse läbiviimisest kõrvale hoiduma. Samuti on isik teadlikult sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul, liikudes Rumeeniast pärast algselt ebaõnnestunud piiriületust RumeeniaUngari piiril edasi ebaseaduslikult ning piirikontrolli vältides. Seega on isikul oskused ja valmisolek ebaseaduslikuks piiriületuseks ning ta võib neid kasutada ka edaspidi.
9.Kokkuvõttes nõustub kohus PPA-ga, et praegusel juhul esineb puudutatud isiku põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1 koosmõjus VSS § 6 8 p-dega 4, 6 ja 7). Isiku senine käitumine, hoiakud ja toime pandud õigusrikkumised näitavad tema hoolimatust kehtivate reeglite suhtes. Kohtuistungil möönis isik, et ta on narkomaan ning narkootikumid mõjuvad talle laastavalt. Isik ei ole suutnud enda sõltuvust kontrolli alla saada. Muuhulgas annavad ka 25.08.2025 aset leidnud intsidendid Presidendi lossi juures ning kinnipidamiskeskuses tunnistust isiku suutmatusest kontrollida oma käitumist ja järgida avalikku korda. Eelnevat arvestades on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides püsida PPA-le väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja võib asuda ennast varjama ja enda väljasaatmist takistama. Isik põhjendas küll, et ei ole varem end PPA eest varjanud, ent praeguseks on PPA koostanud talle sundtäidetava lahkumisettekirjutuse, mis kohtu arvates suurendab tõenäosust, et isik poleks vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav.
10.Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu tõhusad. Põgenemisoht seisneb ohus, et isik hakkab väljasaatmisest kõrvale hoiduma või ka lahkub teise liikmesriiki. Eelnevalt esitatud põhjustel on usutav, et isik asuks vabaduses end varjama ega pruugiks ilmuda määratud aegadel PPA-sse. Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades ei oleks tal keeruline ka teise liikmesriiki liikumine, ta on ka varasemalt sissesõidukeeldu eirates Schengeni riikide vahel liikunud.
11.Isiku esialgset kahe kuu pikkust kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud järelevalve ja vajadusel arstiabi. Isikul ei ole kinnipidamiskeskuse osas etteheiteid ning ta nõustus ka kohtuistungil, et kinnipidamiskeskuse ametnikud teda häda korral kohaselt abistasid. Isikul on võimalik taotleda kinnipidamiskeskuses kokkusaamisi enda naise ja lapsega. Kohtule on usutav, et isiku väljasaatmise korraldamiseks on PPA-l vaja aega. Eelduslikult ei kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuigi pikaajaliseks.
12.Seega rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.
5(6)
3-25-2813
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.