lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-1326/3

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 25.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1326/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
923
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-25-1326 25. august 2025 Karin Jõks X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kahju hüvitamise nõudes (kinnipidamine 13-14.10.2019) Kaebaja: X Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet

1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
2.Lõpetada menetlus.
3.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Kaebaja X esitas 03.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt peeti kaebaja 13.10.2019 kinni ja toimetati arestimajja. Kaebaja vabastati 14.10.2019. Väärteomenetlust ei algatatud, seega võeti kaebaja vabadus alusetult. Arestimajja toimetamisel koheldi kaebajat väärikust alandavalt.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebetähtaja osas selgitas kaebaja, et ta sai 03.05.2025 teada, et alusetult vabaduse võtmise eest võib nõuda kahju hüvitamist. Ta ei teadnud varem, et kinnipidamiseks tuleb alustada menetlust. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist seoses sellega, et 10 aastat ei ole möödas. Kohtu seisukoht
3.Kohus lõpetab menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
4.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et kaebus kahju hüvitamiseks tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud

1

isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kohtupraktikas mõistetakse mittevaralise kahju all füüsilist või hingelist valu või kannatust. Päevaks, mil kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, tuleb lugeda päev, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama, et temalt vabaduse võtmine ja tema arestimajja toimetamisel tehtud toimingud põhjustasid talle üleelamisi ja kannatusi.

5.Kohtu hinnangul pidi kaebaja kahju tekkimisest aru saama kaebuse aluseks olevate sündmuste toimumise ajal või vahetult pärast seda. Ei ole eluliselt usutav, et alles aastaid hiljem sai kaebaja aru, et oktoobris 2019 tajus ta kannatusi ja üleelamisi. Samuti pidi kaebajale kohe olema arusaadav, et talle kahju põhjustanud isik on Politsei- ja Piirivalveamet. Kaebetähtaeg kolm aastat arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, on oktoobris 2019 toimunud sündmuste puhul ammu möödunud. Kui kaebaja pidi kahju tekkimisest ja kahju põhjustanud isikust aru saama kaebuse aluseks olevate sündmuste toimumise ajal või vahetult pärast seda, siis oleks kaebus tulnud esitada hiljemalt oktoobris 2022.
6.Kaebaja tugineb sellele, et ta sai alles 03.05.2025 teada, et vabaduse võtmine on õigusvastane, kui menetlust ei algatata, ning alusetu vabaduse võtmise eest võib nõuda kahju hüvitamist. Need asjaolud ei mõjuta kaebuse tähtaegsuse hindamist. Tähtsust omab see, millal sai kaebaja teada või pidi teada saama kahjust (s.o sellest, et ta on kogenud kannatusi ja üleelamisi) ja kahju tekitanud isikust, mitte see, millal kaebaja sai teada võimalikust hinnangust vastustaja tegevuse õiguspärasusele või nõude võimalikust õiguslikust alusest. Lisaks ei vasta kaebaja väited tõele. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale juba 01.03.2017.a määruses kohtuasjas 3-16-2648 p 9, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama selgitus on kaebajale antud paljudes teistes kohtuasjades. Näiteks sisaldub selgitus 10.11.2023.a määruses asjas 3-23-2479 p 5 ning kaebaja 12.11.2023.a avalduses on öeldud, et ta taotleb hüvitist väärikuse alandamise ja vabaduse võtmise eest. Vabaduse võtmise õigusliku aluse osas toob kohus välja, et eelviidatud kohtuasjades 3-162648 ja 3-23-2479 esitas kaebaja samuti kaebused Politsei- ja Piirivalveameti vastu vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, tuginedes juhtumitele, kus ta peeti kinni korrakaitsemeetmena (korrakaitseseaduse § 46).
7.RVastS § 17 lg 3 sisalduv lause, et kaebus tuleb sõltumata teadasaamisest esitada 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates, ei tähenda, et kaebaja võib esitada kaebuse rohkem kui 3 aastat pärast seda, kui ta kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai. Säte tähendab, et kahju hüvitamise nõude esitamine ei ole võimalik, kui kaebaja saab teada kahjust ja selle põhjustanud isikust rohkem kui 10 aastat pärast juhtumi toimumist.
8.HKMS § 71 lg 1 ja 2 kohaselt ennistab kohus seaduses sätestatud menetlustähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist ei saa taotleda hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuv põhjus ära langes.

2

Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, mis võiks anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja väiteid, et ta ei teadnud, et temalt võidi võtta vabadus alusetult või et alusetult vabaduse võtmise korral võib nõuda kahju hüvitamist, käsitles kohus eespool. Kaebaja esitab halduskohtule arvukalt kaebusi, s.h mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid. Kaebaja esitas 26.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse kohtuasjas 3-22-1178. Alates oktoobrist 2023 kuni praeguseni on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule kokku 153 avaldust, mille alusel on algatatud uus kohtuasi. Eeltoodu näitab, et kaebajal ei olnud objektiivset või subjektiivset takistust esitada kaebus tähtaegselt. Isegi kui kaebajal oleks selline takistus esinenud, on kaebaja ületanud tähtaega kaebuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

9.Kokkuvõttes on menetluse lõpetamise eeldused täidetud - kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kohus ei ennista kaebetähtaega.
10.Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada kohtule sama nõuet samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2). See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti taotleda mittevaralise kahju hüvitamist alusel, millele kaebaja tugines käesolevas kohtuasjas.
11.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. Kaebaja reeglina esitab pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist taotluse tema nime mitte avaldada. Kui kaebaja oleks käesolevas kohtuasjas soovinud lahendi avaldamist täies mahus, siis tuleb kaebajal teatada sellest kohtule enne lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium