V.C kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti asendustäitmise toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja V.C Vastustaja Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja Kärt Aavel Kolmas isik Varjupaikade MTÜ, esindaja Triinu Priks
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 12. märtsil 2025
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi ja aadress XXXX tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18. septembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA, vastustaja) viis 13. augustil 2024 vihjest nr 1.7-7/996-1 lähtudes aadressil XXXX, Tallinn läbi järelevalvetoimingud (valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse) eesmärgiga kontrollida peetavate loomade heaolunõuete tagamist nende pidamisel pidamiskohas, mille kohta on 13. augustil 2024 koostatud kolm protokolli riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise kohta (digitoimiku leheküljed (dtl) 51–56) ja looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise protokoll (dtl 7–9) ning 16. augustil 2024 koostatud protokoll nr 01-625-24/065 (dtl 45–50). Vihje sisuks oli, et toimub kasside pidamine ärilisel eesmärgil, trepikojas levib tugev kassiuriini hais, korteris valitseb antisanitaarne olukord ning loomade pidamistingimusi on tugevalt rikutud. PTA polnud sellest lähtudes veendunud, et loomapidaja võimaldab oma peetavatele lemmikloomadele liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett, sobiva hoolduse, sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ning muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku; võimalikuks peeti ka looma abitusse seisundisse jätmist.
1.1.Paikvaatlusel tuvastati neli kassi, üks koer ja kaks kala. Loomapidaja V.C (edaspidi kaebaja) sõnul on loomapidamiskohas 16 kassi ja üks koer. Kaebaja takistas PTA ametnikel ligipääsu korterisse ning kui läbirääkimised ebaõnnestusid, siseneti korterisse omaniku tahte vastaselt korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 3 ning loomakaitseseaduse (LoKS) § 60 lg 1 ja § 601 alusel. Kohapeal viibis ka Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ametnik, kellel PTA palus ametiabi korras kasutada vahetut sundi, et tagada PTA-le ligipääs korterisse, et veenduda ja tagada seal viibivate loomade heaolu. Kuna loomapidaja takistas ametnike ligipääsu, kasutas PPA tema suhtes füüsilist jõudu, paigaldas talle käerauad ja viis väljas ootavasse politseibussi.
1.2.Protokolli kohaselt oli korterisse sisenedes tunda väga tugevat ammoniaagilõhna, mille tõttu hakkas PTA ametnikul kurgus kraapima ja silmad vesistama (limaskestade ärritus). Korter oli tervikuna täidetud suures koguses prügi ja esemetega, mis takistasid loomadele piisavat liikumist ja võisid kujutada neile ohtu. Kõik toad olid reostunud ka loomade väljaheidetega. Visuaalsel vaatlusel oli näha vähemalt 7 kassi, kes pugesid esemete vahele peitu. Korteris olid kehvad valgustingimused, mis võib takistada loomadel tervisliku unerütmi teket, samuti põhjustada igavust. Kontrollkäigul leiti kolm erinevat loomade söötmis- ja jootmiskohta, kuid esemed takistasid loomade ligipääsu nendele.
1.3.Ühest toast leiti apaatses seisus kassipoeg, kellele ametniku hinnangul ei olnud tagatud sobivat arstiabi ja oli jäetud hooletusse. Loomapidaja sõnul on seisund noore kassi puhul normaalne. 15. augustil 2024 laekunud veterinaararsti ülevaatusel tuvastati kassipojal tugev kõhetumine ja nõrkus, kass oli väga kehvas toitumuses. Kõigil äravõetud loomadel esines silmade ja nina juures nõret ja hammastel hambakivi.
1.4.Kontrolli käigus selgus, et enne korterisse jõuga sisenemist oli kaebaja paigutanud ühe koera ja ühe kassi väljas olevasse autosse luku taha, kus polnud neile joogivett. Sellega asetas ta suviselt sooja ilmaga (umbes 25 kraadi ja vahelduv pilvisus) loomade elu ja tervise ohtu (suur ülekuumenemise risk). Politseiniku poolt kaebajalt ära võetud autovõtmega siseneti autosse vastu omaniku tahtmist.
1.5.Ühest toast leiti akvaarium kahe kalaga, milles vesi oli väga määrdunud, puudus varjevõimalus kaladele ja polnud takistatud nende väljahüppamine.
2(13)
1.6.Lisaks eeltoodule oli PPA-l protokolli kohaselt piisavalt informatsiooni, et kaebaja tegeleb majandusliku kasu saamise eesmärgil loomade aretamise ja müümisega.
1.7.Kokku said ametnikud kontrolli käigus kätte 4 kassi, 1 koera ja 2 kala. Näha oli veel vähemalt 3 kassi, kuid nende püüdmine oli korteris valitseva segaduse tõttu raskendatud.
1.8.PTA ei pidanud leebemaid meetmeid kui nõuetekohase loomapidamise kohustuse ülevõtmine (LoKS § 64 lg 1) neil asjaoludel võimalikuks ning paigutas loomad LoKS § 64 lg 2 alusel Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaika.
2.PTA vormistas 16. augustil 2024 asendustäitmise toimingu protokolli nr 1.219/9329-2, millega võõrandas kaebajalt LoKS § 64 lg 6 alusel ning kooskõlas LoKS § 642 lg-tega 2 ja 3 neli kassi, ühe koera ja kaks kala Varjupaikade MTÜ-le.
3.V.C esitas 12. septembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada PTA-d kõrvaldama asendustäitmise tagajärjed ja tagastama loomad (neli kassi ja üks koer) kaebajale. 12. juunil 2025 võttis kohus vastu kaebuse muutmise, mille tulemusena kaebus jäi menetlusse järgmistes nõuetes: 1) kohustada PTA-d kõrvaldama 13. augusti 2024. a asendustäitmise toimingu tagajärjed ning tagastama kaebajale temalt ära võetud kolm kassi ja üks koer, samuti järelevalvetoimingu käigus kaduma läinud kassid Leyla Magyc Blackmistik (s. 27.11.2023) ja Eastern Femely’s Zora (s. 06.12.2023); 2) mõista PTA-lt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 4000 eurot eutaneeritud kassi kiibinumbriga 233026978044882 eest. Kaebaja põhiväited on järgmised.
3.1.Protokollis on ekslikult märgitud, et kaebajalt võeti ära kaks kala. Kaebajal pole kalu olnud.
3.2.Loomade äravõtmiseks puudus alus. PTA pole esile toonud, milliseid konkreetseid LoKS § 3 lg 2 nõudeid kaebaja ei täitnud. „Tugev uriini hais“ on ametniku subjektiivne hinnang. Kaebaja korteris olnud mustades prügikottides polnud mitte prügi, vaid uuskasutuskeskusesse viimiseks mõeldud ja nüüdseks äraviidud asjad. Kaebaja lubas 13. augustil 2024 PTA ametnikule, et viib lähiajal asjad minema, ja ongi seda teinud. Kaebaja kolmetoalise korteri üldpind on 61 m2, millest loomadele oli eraldatud omaette (õhupuhastajaga varustatud) 18 m2 tuba. Kaebajal on sobiv varustus koera ja kasside pidamiseks, neil oli piisavalt ruumi ja võimalus korteris vabalt liikuda. Kaebaja jalutas koeraga vähemalt 4-5 korda päevas. Kassidele mõeldud väljaheiteanumaid on piisavalt ja kaebaja puhastab neid regulaarselt. Loomadel oli värske toit ja joogivesi ning nad olid heas toitumuses. Kaebaja ostis loomadele spetsiaalset toitu.
3.3.Arusaamatuks jääb, kui PTA tuvastas kaebaja poolt loomapidamise nõuete olulise rikkumise (LoKS § 64 lg 1), kuid samas jättis talt ära võtmata kolm kassipoega.
3.4.Kaebaja kassid on osalenud mitmetel näitustel ja saanud sh välismaistelt ekspertidelt suurepäraseid hindeid. Näitustel käimise eel läbivad nad veterinaarkontrolli, ainult terved kassid pääsevad näitusele. Ka vaktsineerimisi on kaebaja regulaarselt korraldanud ning vaktsineerimise eelduseks on tervisekontroll.
3.5.Kaebaja elas loomadega koos ja tal oli nendega tugev emotsionaalne side. Loomade äravõtmine halvendas nende elu.
3(13)
3.6.Kaebaja loomad olid heas tervislikus seisundis ja kaebaja hoolitses nende eest. Koeral esines vanadusest tingitud kõhukinnisus, kuid see ei olnud eluohtlik. Mittetõukass oli samuti heas tervislikus seisundis ning 9-aastane. Orientaalsetele kassidele on loomupärane sale kehaehitus, pikad sihvakad jalad ja pikk saba.
3.7.Auto aknad, kuhu kaebaja loomad viis, olid avatud ning õues 20 kraadi. Orientaalsed kassid taluvad hästi temperatuure kuni 35 kraadi, kuna neil puudub aluskarv.
3.8.Kaebaja suhtes kasutasid politseinikud ülemäärast jõudu. Kaebajal hakkas väga halb ja talle kutsuti kiirabi, kuid arstiabi talle ei osutatud.
3.9.Eraldi ruumis viibinud 8-kuulisel kassipojal oli psühholoogiline häire. Kass ei olnud veel oma uue kodu ja perega kohanenud ning võis stressiolukorras liikumatuks jääda (sarnaselt käitub opossum). Kaebaja käis temaga loomaarsti juures, kus selgus, et probleemile on väga kallis neuroloogiline ravi (umbes 2000 eurot). Kaebaja otsis lisatööd, et seda raha kokku saada. Kaebaja tegi kassile massaaže ja lihaste tugevdamise harjutusi ning looma seisund oli hakanud paranema.
3.10.2023. a jaanuaris toimunud PTA külastusel ei väljastatud kaebajale ühtegi ettekirjutust ega hoiatust.
3.11.Väide, et suvel 2024 levis kaebaja korteri akendest lõhna, ei ole usutav, aknad olid loomade ohutuse huvides suletud. Korteris oli õhupuhasti ning niiskustasakaalu hoidmiseks õhuniisuti ja akvaarium. Kortermaja ventilatsioon on suunatud katusele, mitte trepikotta. Ebameeldivat lõhna võisid tekitada hoopis keldris elavad rotid. 16. jaanuaril 2024 külastas kaebaja korterit piirkonnapolitseinik, et kontrollida võimalikku ebameeldivat lõhna. Uriini ega väljaheidete lõhna ta korterist ei leidnud, küll aga oli ebameeldiv lõhn trepikojas.
3.12.Kaebaja oli valmis võimaldama oma korterile juurdepääsu. Ametnikud suhtusid temasse agressiivselt ja üleolevalt. Hulk ametnikke suurte kinnastega hirmutasid loomi. Ametnikud jätsid uksed avatuks, kuigi kaebaja juhtis tähelepanu ohule, et loomad võivad joosta tänavale. Kaebaja selgitas, et loomad on omaette suletud toas, kus neil on turvaline.
3.13.Kaebaja teada oli korteris kaks kassipoega, kelle väärtus oli 3000–4000 eurot. Kaebajale pole teada, kus need kassipojad on, kuna neid pole ametlikes dokumentides kajastatud. Kaebaja soovib teada, kus need kassipojad asuvad.
3.14.Varjupaiga kodulehel kajastati kaebaja kasside ja koera vanust valesti.
3.15.Üks kaebajalt konfiskeeritud kassidest oli ema, kelle pojad jäeti maha. Loomade äravõtmise ajal olid pojad veidi üle ühe kuu vanad. Ühe neist leidis kaebaja politseiautost vabastamise järel surnuna (tõenäoliselt oli sellele peale astutud). Ilma emata polnud ka ülejäänud kassipoegadel ellujäämisvõimalust – nad keeldusid kunstlikku piima joomast ja surid.
3.16.Kaebajal pole seniajani teavet kahe noore orientaalkassi kohta, kellest üks oli tollal 8- ja teine 5-kuune (Leyla Magyc Blackmistik (s. 27.11.2023) ja Eastern Femely’s Zora (s. 06.12.2023)).
4(13)
3.17.Kaebaja tõupuhaste orientaalkasside kohta ei ilmunud varjupaiga kodulehel kuulutusi. Kaebaja tuttavad helistasid varjupaika viie päeva pärast, kuid neile öeldi, et osa kasse on juba uude koju antud ja 8-kuune eutaneeritud.
PTA vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised põhiväited.
4.1.PTA viis ka 19.–20. jaanuaril 2023 kaebaja elukohas vihje alusel läbi kontrolli ning tuvastas mitmeid LoKS rikkumisi. Selle kohta vormistati 30. jaanuaril 2023 protokoll nr 01-401-23/003 (dtl 40–44).
4.2.PTA tegi 16. augustil 2024 ka ettekirjutuse nr 01-625-24/065-1 (dtl 111–117), millega kohustas kaebajat andma PTA-le viivitamatult üle 12 kassi, kes kaebaja sõnul
13.augustil 2024 tema valduses viibisid, ent keda ei õnnestunud kontrolli hetkel kinni püüda.
4.3.Kalade kaebajalt äravõtmist tõendavad fotod, veterinaarülevaatuse aktid ja registrikanded.
4.4.PTA tuvastas kaebaja poolt mitme LoKS nõuete rikkumise. Kaebaja rikkus esiteks LoKS § 3 lg 2 p-s 3 sätestatud nõuet, et loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust. Seda rikuti nii kehva õhukvaliteediga (mida lisaks ametniku tunnetusele kinnitavad ka vihjed, mille kohaselt hais levis ka korterist väljapoole), väljaheidetega reostunud põrandaga (põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ § 3), prügi ja esemeid täis ruumidega (liikumisvabaduse takistamine + oht elule ja tervisele kukkumise teel) ning kehva valgustusega (lemmikloomade pidamise nõuete § 4 lg 1).
4.5.Korteris polnud üksikud mustad kilekotid, vaid ka juba 2023. aastal tuvastati kaebaja korterist mööblidetaile, ehitusmaterjale, riideid ja olmeprügi. Toona lubati loomapidajal viia loomad teise asukohta, kuid korteri seisund polnud vahepeal paranenud ja kaebaja pidas seal jätkuvalt loomi. See viitab soovimatusele loomade olukorda parandada. Tuvastatut ei lükka ümber kaebaja esitatud, ilmselt hiljem tehtud pildid.
4.6.Kaebaja rikkus ka LoKS § 3 lg 2 p 1, mis kohustab loomale tagama kohases koguses sööta ja joogivett. Korteris olnud prügi ja esemed takistasid loomade ligipääsu toidu- ja joogianumatele.
4.7.Kolmandaks tuvastati LoKS § 3 lg 2 p 4 rikkumine, mis nõuab loomale muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku võimaldamist, samuti LoKS 5 1 lg 1 rikkumine, mille kohaselt tuleb lemmiklooma tervist ja heaolu regulaarselt kontrollida ning kõrvalekalde tuvastamisel viivitamata välja selgitada selle põhjus ja võtta meetmed lemmiklooma tervise ja heaolu parandamiseks. Kaebaja polnud taganud abi apaatses seisundis kassipojale. Halvas seisus olid ka teised äravõetud loomad. Asjaolu, et üksikud kassid on edukalt osalenud näitustel, ei muuda kasside pidamistingimusi ega veterinaararsti tuvastatut.
4.8.Neljandaks pani kaebaja loomade suhtes toime lubamatu teo LoKS § 4 lg 1 mõttes, olles paigutanud ühe koera ja ühe kassi ilma joogiveeta sooja ilmaga kinnisesse autosse. Sellega asetati ohtu loomade elu ja tervis ning põhjustati neile kannatusi.
5(13)
4.9.Rikkumised olid kogumis olulised LoKS § 64 lg 1 mõttes. Tingimused põhjustasid loomadele ilmselt füüsilisi ja vaimseid kannatusi, lisaks olid loomad ohus. Kaebaja ei taganud loomadele ka nõutavat veterinaarabi. Kehvad tingimused olid loomade tervist ja heaolu juba mõjutanud ning esines edasine oht loomade elule ja tervisele.
4.10.LoKS § 64 lg 6 alusel asendustäitmise rakendamiseks ilma ettekirjutuseta andis alust eelkõige see, et kaebaja tegeleb majandusliku kasu saamise eesmärgil loomade aretamise ja müümisega, tehes seda nende tervise ja heaolu arvelt. Kaebaja peab kasvandust ning on aktiivselt veebis kasse müünud. Lisaks on kasside võõrandamine sel alusel põhjendatud asjaoluga, et 2023. aastal kaebajale juba tehti ettekirjutus, kuid kaebaja jätkas loomapidamist samades tingimustes.
4.11.PTA pole käitunud vastuoluliselt, vaid tegi kaebajale hiljem ettekirjutuse ka ülejäänud kasside loovutamiseks, keda kontrollkäigul ei õnnestunud kätte saada.
4.12.Vastuseks kohtunõudele selgitas vastustaja 3. veebruaril 2025, et PTA ja Varjupaikade MTÜ vahel on sõlmitud leping (dtl 164), mille ese on PTA poolt loomapidajalt LoKS § 64 alusel lemmikloomade nõuetekohaseks pidamiseks ülevõetud loomade ja piirikontrolli käigus mittenõuetekohaseks tunnistatud loomade asendustäitmise korras pidamine nõuetekohases varjupaigas ning vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. Leping ei reguleeri loomade võõrandamist Varjupaikade MTÜ-le ega Varjupaikade MTÜ poolt kolmandatele isikutele. Võõrandamine isikule, kes asendustäitmise korras looma pidas, tuleneb otseselt LoKS § 642 lg-st 2. Vastustaja nentis ka, et praktikas ei ole ühtegi sellist nõuet rahuldatud, millega oleks PTA-d kohustatud loomapidajale tagastama looma, kes on juba Varjupaikade MTÜ poolt edasi võõrandatud. Vastustaja hinnangul on Varjupaikade MTÜ poolt uutele omanikele võõrandatud lemmikloomade tagastamine endisele loomapidajale väga problemaatiline: seda nii loomade uute omanike õiguste seisukohalt, arvestades, et nad ei ole sellisest võimalusest teadlikud; kui ka pidades silmas loomade huve, kes on tõenäoliselt pikaajalise kohtumenetluse ajal juba kohanenud uute omanike ja uute pidamiskohtadega. Ka võib selline praktika tulevikus muuta äärmiselt keeruliseks lemmikloomadele uute kodude leidmise varjupaiga poolt. Kaebaja õigusi saanuks kaitsta esialgse õiguskaitse korras ning praegu oleks kohasem õiguskaitsevahend kahju hüvitamise nõue.
5.Kolmas isik Varjupaikade MTÜ teatas kohtule 28. jaanuaril 2025, et kõik kaebajalt ära võetud loomad on loovutatud uutele omanikele, v.a üks kass, kes tuli tervislikel põhjustel eutaneerida.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Asjas on vaidlus esmajoones selle üle, kas PTA võõrandas õiguspäraselt 16. augusti 2024. a asendustäitmise toiminguga kaebajalt neli kassi ja ühe koera. Selle tuvastamine on nii kolme kassi ja üht koera puudutava heastamisnõude kui ka üht kassi puudutava kahjunõude rahuldamise eelduseks.
7.Lisaks on menetluses heastamisnõude täiendus, mille raames palub kaebaja PTA-l tagastada kaks kassi, kes kadusid kaebaja väitel tema korterist PTA 13. augusti 2024. a järelevalvetoimingu tagajärjel. Kaebaja pole aga hoolimata kohtu poolt sellele tähelepanu juhtimisest ja soovitustest võimalike tõendiallikate osas nii istungil kui ka
24.aprilli 2025. a kohtunõudes esitanud ühtegi tõendit ega tõendi kogumise taotlust
6(13)
selle kohta, et kõnealused kassid oleksid PTA valduses või ka kolmanda isiku valduses PTA poolse võõrandamise tulemusena, samuti mitte selle kohta, et kassid põgenesid kaebaja korterist just järelevalvetoimingu ajal. Nagu kohus kaebajale selgitas, ei ole PTA-l võimalik tagastada kasse, kes pole tema valduses või tema poolt õiguslikul alusel kolmandatelt isikutelt väljanõutavad – PTA tegevuse õigusvastasuse korral oleks asjakohane nõuda PTA-lt kahjuhüvitist, kuid kaebaja jäi hoolimata kohtu selgitustest PTA vastu suunatud kasside tagastamise nõude juurde. Juba ainuüksi seetõttu tuleb heastamisnõue kahe väidetavalt kaebaja korterist kaduma läinud kassi osas jätta rahuldamata ning pole vajadust kontrollida PTA 13. augusti 2024. a tegevuse õiguspärasust sellest aspektist.
8.Kohus käsitleb järgnevalt esmalt PTA poolse kaebajalt loomade võõrandamise õiguspärasust (I), seejärel lahendab kaebuse ning menetluslikud küsimused (II). I
9.PTA teostab LoKS § 60 lg 1 alusel riiklikku järelevalvet LoKS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Korrakaitseorgan võib LoKS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alustel ja korras (LoKS § 601). LoKS nõuete olulise rikkumise korral või PTA ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on PTA-l õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega (LoKS § 64 lg 1). PTA võtab looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse täitmiseks üle LoKS-s ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud alustel ja korras, rakendades asendustäitmist (LoKS § 64 lg 2). Kohustuse ülevõtmisega samal ajal võib PTA võtta looma tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda PTA-l täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust (LoKS § 64 lg 3). LoKS § 64 lg 4 kohaselt paneb PTA looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral loomapidajale ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada looma hukkamine ettekirjutusega määratud viisil ja tingimustel. Kui looma terviseseisundi tõttu ei ole võimalik rakendada LoKS § 64 lg-tes 3–5 sätestatut ilma looma tervist või elu ohustamata või loomapidajast tuleneval muul põhjusel, rakendab PTA asendustäitmist, korraldades looma võõrandamise või hukkamise (LoKS § 64 lg 6).
10.Arvestades ka LoKS § 60 lg-s 2 sätestatut, ei ole kohtul kahtlust PTA pädevuses teostada praegusel juhul kaebaja poolt lemmikloomade pidamise üle riiklikku järelevalvet. PTA kohaldas 13. augusti järelevalvetoimingu käigus kaebaja suhtes KorS §-s 50 sätestatud erimeedet: valdusesse sisenemine valdaja nõusolekuta. Esmalt alustati vahetu sunniga kaebaja korterisse sisenemist lukuabi abil, kuni korteri uks korteris viibinu poolt avati (protokoll dtl 53–54). Kuna läbi avatud ukse nähtava põhjal tekkis PTA ametnikel kahtlus, et loomade heaolu pole tagatud – näha oli prügi täis korterit –, selgitati, et PTA ametnikel on vaja pääseda korterisse; kuna kaebaja keeldus koostööst ja takistas ametnikke, kasutas Politsei- ja Piirivalveameti ametnik kaebaja suhtes vahetut sundi ja paigaldas talle käerauad, misjärel PTA alustas korteris kasside püüdmist (protokoll dtl 55–56). Siseneti ka kaebajalt saadud võtmega tema autosse, kuna ta oli sinna paigutanud ühe koera ja ühe kassi (protokoll dtl 51–52).
10.1.KorS § 50 lg 1 p 3 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või
7(13)
tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sh avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. Neil tingimustel võib valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks siseneda, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik, kusjuures mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust (KorS § 50 lg 2). PTA koostatud 16. augusti 2024. a protokollist (dtl 46–50) nähtub, et kaebaja korterisse siseneti eesmärgiga kontrollida peetavate loomade heaolunõuete tagamist nende pidamiskohas, lähtudes PTA-sse saabunud vihjest, mille kohaselt toimub kasside pidamine ärilisel eesmärgil, trepikojas levib tugev kassiuriini hais ning korteris valitseb antisanitaarne olukord ja loomade pidamistingimusi on tugevalt rikutud (dtl 47). Vastuses kaebusele on PTA täpsustanud, et vihjeid oli isegi kaks ning mõlemad käsitlesid kassiuriini haisu nii trepikojas ja ventilatsioonis kui ka akende kaudu õues (dtl 32). Trepikojas ja akendest levivat tugevat kassiuriini haisu võib pidada valdusest väljapoole levivaks teist objektiivset isikut oluliselt häirivaks mõjutuseks. PTA-l oli vaja veenduda selles, kas kaebaja korteris järgitakse loomade pidamisel LoKS nõudeid. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ei lasknud PTA ametnikke oma korterisse ning viis osa loomadest (ühe kassi ja ühe koera) oma autosse, takistades seega PTA-l järelevalve teostamist. Selles olukorras oli põhjendatud siseneda kaebaja korterisse tema loata.
10.2.Ka autosse kaebaja loata sisenemine oli põhjendatud. Kuigi kaebaja väidab, et orientaalkassid taluvad hästi kuumust, viis ta autosse ka koera. Lemmikloomade suletud autos hoidmine on üldteadaolevalt ohtlik ja võib sooja ilma korral viia nende ülekuumenemiseni. Kohtu poolt asja juurde võetud Keskkonnaagentuuri vaatlusandmete kohaselt (dtl 211) oli Tallinnas ja linna lähiümbruses vaidlusaluse toimingu ajal valdavalt umbes 21–22 kraadi ja päikeseline. Sellise ilmaga peab kohus usutavaks PTA hinnangut, et loomade pikemaajaline suletud autos hoidmine võinuks nende elu ja tervist ohustada. Isegi kui välistemperatuur piirdub 21–22 kraadiga, võib auto sisemus päikese käes muutuda kiiresti sellest oluliselt soojemaks.
10.3.Praeguses asjas ei ole vaidlust PPA toimingute, vaid üksnes PTA toimingute õiguspärasuse üle. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamise, käeraudade paigaldamise ja kaebaja politseibussi viimise õiguspärasust.
10.4.Eeltoodut arvestades oli kaebaja eluruumi ja autosse sisenemine tema loata õiguspärane.
11.Kaebajalt looma nõuetekohase pidamise kohustust üle võttes tugines PTA kaebaja poolt LoKS § 3 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 rikkumisele. LoKS § 3 lg 2 kohaselt peab loomapidaja võimaldama loomale vastavalt tema liigile ja eale 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ning 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.
11.1.PTA nentis 16. augusti 2024. a protokollis, et kontrollkäigu raames leiti kolm erinevat loomadele mõeldud söötmis- ja jootmiskohta, ent seoses sellega, et korter oli kõikide tubade ulatuses täidetud suures koguses erineva prügi ja esemetega, oli takistatud loomadel neile regulaarselt ligi pääsemine. Seetõttu polnud PTA veendunud,
8(13)
et kõikidele loomadele oleks tagatud regulaarne söötmine ja jootmine. Sellega rikkus kaebaja PTA hinnangul LoKS § 3 lg 2 p 1. PTA poolt kohtule esitatud kontrolli käigus tehtud fotod (dtl 57 jj) ei jäta kohtule selles küsimuses kahtlust. Fotodelt nähtuvalt olid kõik korteri ruumid täidetud erinevate esemetega, mille vahel oli äärmiselt vähe vaba põrandapinda. Esemed ei olnud seejuures paigutatud korrapäraselt, vaid kuhjatud üksteise otsa viisil, mis selgelt ei võimaldanud loomadel nende vahel turvaliselt liikuda; mitmel pildil nähtav olukord on varinguohtlik. Usutav ei ole ka, et tegu olnuks ajutise olukorraga. Fotodelt ei nähtu üksnes prügikotte või kaste, mille puhul oleks mõistetav kaebaja kavatsus viia need lähiajal uuskasutuskeskusesse või jäätmejaama, vaid korter oli täidetud mööbli, riideesemete, tarbeesemete, mänguasjade ning pakendite ja muu prügiga, mis oli tubades segiläbi ja ei jätnud muljet suurpuhastuse käigus asjade kokku kogumisest vms. Sellele, et kaebaja korteris valitsenud olukord ei olnud ajutine, viitab PTA poolt kohtule esitatud 30. jaanuari 2023. a protokoll (dtl 41 jj). Selle järgi on ka 19. jaanuaril 2023 toimunud järelevalvetoimingu ajal korteris olnud 2024. a augustiga sarnane olukord (korter täidetud esemetega, nii et seal oli võimatu vabalt liikuda). Samuti ei pea kohus usutavaks kaebaja väidet, et PTA ametnikud on jätnud pildistamata ühe toa, mis oli eraldi mõeldud loomade pidamiseks ja kus olukord oli oluliselt parem. Esiteks ei nähtu üheltki fotolt ühtegi kinnist ukseava või eraldusseina, nagu kaebaja väitis, ning fotosid on tehtud kõigist kolmest toast, mis kaebaja sõnul korteris on (vaheruum, elutuba ja magamistuba, lisaks esik, köök ja vannituba). Teiseks viitavad fotod ja PTA ametnike kirjeldus sellele, et loomad liikusid korteri kõigis tubades ringi – vastasel korral poleks põhjust paigutada loomade toidu- ja jooginõusid erinevatesse ruumidesse (sh nt kööki, vt dtl 67 – tõsiseltvõetav ei ole kaebaja istungil esitatud väide (alates 01:32:36), et mõni ametnikest pani meelega kööki toidu- ja joogikausid foto jaoks); dtl 59 olevalt pildilt on kassi näha turnimas kraapimisposti juures magamistoas; dtl 68 on köögist tehtud pildil näha kassi liivakaste (paremas servas). Loogilises seoses ei ole see kaebaja väide ka tema teisalt antud seletusega, et akvaarium oli korteris niiskustasakaalu hoidmiseks loomade huvides – akvaarium oli aga elutoas (dtl 70, 78). Piltidelt nähtavad korterisisesed uksed ei paista nende ette kuhjatud esemete tõttu olevat suletavad, mis vähendab samuti kaebaja väite usutavust loomade liikumise piiramisest ühe toaga. Neid olusid ei lükka mingil moel ümber kaebaja poolt kaebuse lisadena (dtl 11 jj) ja 17. veebruari 2025. a avalduse lisadena (dtl 191 jj) esitatud fotod korterist, millelt nähtuvad eeldatavasti samad ruumid on ilmselgelt võrreldes järelevalvetoimingu ajaga asjadest tühjendatud ja põhjalikult koristatud. Tagantjärele koristamine ei muuda olukorda, mis valitses järelevalvetoimingu ajal.
11.2.Eeltoodud põhjustel heitis PTA kaebajale ühtlasi ette LoKS § 3 lg 2 p 3 rikkumist. Ka selles osas nõustub kohus PTA-ga. Nagu eespool tuvastatud, ei olnud loomadel kaebaja korteris hoolimata põrandapinna ruutmeetrite mõttes lemmikloomade pidamise nõuete (põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määrus nr 76) § 15 lg-le 2 vastavusest piisavalt vaba ruumi, et võimaldada neil seal turvaliselt rahuldada oma liikumisvajadust. Sh on nt dtl 59 olevalt fotolt näha, et kassidele kasutamiseks mõeldud kraapimispost on paigutatud lae alla muude esemete peale, kus selle kasutamine ilmselgelt ei saa olla loomadele ohutu. Samuti on selgelt ohtlik dtl 67 oleval pildil nähtav, kus pikendusjuhtme pistikupesa on rippumas otse loomade toiduja jooginõude kohal nende vahetus läheduses, ning dtl 68 nähtav, kus kaks kassi liivakasti on paigutatud üksteise otsa – konstruktsioon, mis võib kasside poolt ülemise kasti
9(13)
kasutamisel ümber minna. Lemmiklooma pidamise ruum peab olema loomale ohutu ja kergesti puhastatav (LoKS § 52 lg 2) – kaebaja korter neile nõuetele ei vastanud.
11.3.LoKS § 3 lg 2 p 3 rikkumise tuvastas PTA ka seoses korteri väljaheidetega saastumise ja ammoniaagihaisuga. Kaebaja on väitnud, et koridoris olnud lõhn, mille üle naabrid kaebasid, ei tulnud tema korterist, vaid keldrist, kus elavad rotid (istungil alates 1:27:39). PTA on aga selgitanud, et neile oli saabunud kaks vihjet ja muu hulgas selle kohta, et palavate ilmadega tuli lõhn ka lahtistest akendest (vastus kaebusele dtl 32, istungil alates 01:29:33). PTA ametniku kirjelduse kohaselt oli korteris väga tugev ammoniaagilõhn, mis pani ametnikul kurgus kraapima ja silmad vesistama ehk ärritas limaskestasid (16. augusti 2024. a protokoll, dtl 48). Kohus möönab, et ammoniaagilõhna ega ka selle puudumist ei ole võimalik tagantjärele tõendada muul moel kui kohal viibinud inimeste ütlustega. Kohtule ei nähtu aga põhjust, miks järelevalveametnik pidanuks protokollis valetama. Kogumis vihjetega, mis ajendasid PTA-d kaebajat kontrollima, loeb kohus PTA väite piisavalt tõendatuks. Ka ilma ammoniaagilõhnata olnuks loomapidamise tingimused siiski eeltoodud põhjustel ilmselgelt sobimatud ja loomadele ohtlikud.
11.4.Samuti heitis PTA LoKS § 3 lg 2 p 3 rikkumist ette seoses sellega, et korteris olid kehvad valgustingimused. Kaebaja soovis tõendada korteris valgustuse kasutamist elektriarvetega, mille kohus istungil tõenditena tagasi lükkas, kuna elektrit võidakse tarvitada ka paljudel muudel otstarvetel peale valgustuse (istungil alates 00:10:56). PTA ei ole ilmselgelt seostanud korteri kehva valgustatust mitte lampide puudumise vms-ga, vaid eelkirjeldatud olukorraga, kus ruumid olid täis esemeid, mis paratamatult mh varjasid nii akendest kui ka lampidest tulevat valgust. Kohus ei pea PTA seisukohta ka selles küsimuses asjakohatuks. Kohus nendib, et antud asjaolud võivad viidata ka LoKS § 52 lg 1 rikkumisele, mille kohaselt lemmiklooma pidamise ruumis peab loomal olema vastavalt liigiomastele käitumisharjumustele võimalus näha ja kuulda ruumis või ehitises ja selle ümbruses toimuvat.
11.5.LoKS § 3 lg 2 p 4 rikkumist on PTA ette heitnud koosmõjus LoKS § 5 1 lg-ga 1, mille järgi tuleb lemmiklooma tervist ja heaolu kontrollida regulaarselt ning kui lemmiklooma tervise ja heaolu kontrollimisel leitakse kõrvalekalle tavapärasest käitumisest, tuleb viivitamata välja selgitada selle põhjus ning võtta meetmed lemmiklooma tervise ja heaolu parandamiseks; haigestunud või vigastatud lemmikloom peab saama vajalikku ravi. Kaebaja korterist leiti apaatses seisus kassipoeg, kellele ei olnud järelevalveametniku hinnangul tagatud vajalikku arstiabi ja kes oli jäetud hooletusse. Hiljem tuvastas PTA, et halvas seisus olid ka teised kontrollitud ja ära võetud loomad. Koera veterinaarsel ülevaatusel 14. augustil 2024 (st üks päev pärast loomade kaebaja juurest äravõtmist) tuvastati tal silmadest vesine nõre, vesine nina, tugev hambakivi ja puuduvad hambad ning pisut kuiv nahk (dtl 94). Leiti, et loom on ülekaaluline ning vajas suuõõne hooldust ja vereanalüüse (dtl 101). Musta orientaalkassi puhul mikrokiibi numbriga 643099001211427 olulisi tervisehädasid ei tuvastatud, märgiti üksnes ära kerge hambakivi ja et kihvade kohalt olid igemed taandumas (dtl 95). Pruuni orientaalkassi puhul mikrokiibi numbriga 233026978044882 tuvastati taas vesine nõre nii silmadest kui ninast, kõhetumus ja nõrkus märkusega, et loom ise ei liigu, ning tugev veetustumine. Veterinaar kirjutas ette ravi, märkis, et looma tuleb hoida soojas, ta vajab lisasöötmist ning neuroloogi konsultatsiooni (dtl 96). Loom oli alakaaluline (dtl 103). Lilla orientaalkassi puhul mikrokiibi numbriga 233026978040865 tuvastas veterinaararst, et silmad on veidi aukuvajunud ja neist tuleb kollakas nõre, samuti tuli kollakas nõre ninast, mis nohises, leiti kerge hambakivi ja igemepõletik 10(13)
ning mõõdukas veetustumine. Arst kirjutas talle välja antibiootikumi doxycyclin (dtl 97) ning nentis, et kass vajab ülemiste hingamisteede ja suuõõne ravi ning söömise jälgimist (dtl 104). Triibulisel kiibistamata kassil tuvastati kõrvadest natuke musta nõret, üks kihv oli murdunud ja esines kerge hambakivi ning kõhu all olid karvad pulstis (dtl 98). Arst leidis, et kass vajab karva- ja suuõõne hooldust (dtl 105). Eeltooduga on tõendatud, et mitmel kaebajalt ära võetud loomal esines väiksemaid või suuremaid terviseprobleeme. Tegu ei ole üksnes ametniku subjektiivse hinnanguga, nagu kaebaja leidis kaebuses (dtl 4), vaid ametniku hinnanguid kinnitas veterinaararst põhjaliku läbivaatuse tulemusena. Üks kass oli mõõdukalt ja teine tugevalt veetustunud, mis viitab sellele, et loomad ei saanud piisavalt joogivett. Kass mikrokiibi numbriga 233026978044882 oli ka kõhetunud ja vajas lisasöötmist ning neuroloogi konsultatsiooni. Loomade seisukorra osas tuvastatut ei lükka ümber 2024. a veebruarist (dtl 19, 20, 263–268) või maist (dtl 21, 22) pärinevad näitustel osalemist kinnitavad sertifikaadid, mis seejuures käivad ainult ühe kassi kohta. Kasside terviseseisund ja seisukord (hoolitsetus) võib mitme kuu jooksul muutuda. Välistada ei saa, et kaebaja pööras näituse eel kassi olukorrale erilist tähelepanu. Samuti ei tähenda see, et veterinaararst pidas võimalikuks (sh loomade terviseseisundist lähtudes) neid 2024. a talvel või kevadel (dtl 234, 239, 240, 247, 248, 254, 255) vaktsineerida, et nende seisund oli 2024. a augustis samasugune – liiatigi ei pidanud PTA esitatud tõenditest nähtuvalt ka kassidega augustis tegelenud veterinaararst enamiku kasside seisundit sedavõrd halvaks, et neile ei võiks vaktsiine teha, nagu nähtub eelviidatud dokumentidest. See ei tähenda, et loomade eest poleks vaja olnud paremini hoolt kanda. Mis puudutab apaatses seisus leitud kassipoega, siis kaebaja selgitas tema kohta 17. veebruari 2025. a vastuses (dtl 178), et tal oli psühholoogiline häire, ta polnud veel oma uue kodu ja perega kohanenud ning võis stressiolukorras liikumatuks jääda. Loomaarsti sõnul olevat häire ravitav, kuid neuroloogiline ravi maksvat umbes 2000 eurot, mille kogumiseks kaebaja oli leidnud lisatöö. Kaebaja tegi enda sõnul kassile igapäevaselt massaaže ja lihaste tugevdamise harjutusi ning talle oli tagatud pidev juurdepääs puhtale veele ja kuivtoidule. Isegi kui kassi apaatne olek on seletatav kaebaja viidatud neuroloogilise häirega, mille kalliks raviks võib keskmisel inimesel tõesti olla vaja veidi aega raha kogumiseks, ei vabanda eeltoodu seda, et kass oli kõhetunud (vajas lisatoitmist) ja tugevalt veetustunud. Need asjaolud viitavad sellele, et kass ei saanud kaebaja juures piisavalt toitu ja joogivett. Kohtul pole võimalik tagantjärele kindlaks teha, kas kaebaja väide sellele kassile sisse seatud eraldi majakesest koos puhta vee ja toiduga vastab tõele (PTA tehtud fotodel ei ole sellist eraldatud puhast nurgakest küll võimalik leida), ent igal juhul pidanuks kaebaja looma kehvast neuroloogilisest seisundist teades kandma erilist hoolt ka selle eest, et kass saaks piisavalt süüa ja juua, toites teda vajadusel ise ja pakkudes nt kuivtoidu asemel või sellele lisaks pehmet toitu. Kõhetumine ja tugev veetustumine ei saanud tekkida üleöö.
11.6.Kaebajale heideti eeltoodule lisaks ette looma suhtes lubamatu teo toimepanekut LoKS § 4 lg 1 mõttes, kui ta paigutas ühe koera ja ühe kassi ilma joogiveeta kinnisesse autosse. Nagu kohus eespool tuvastas, on ka see etteheide asjakohane.
12.Kohus nendib, et kaebaja erinevatel aegadel antud ütlustes on mitmeid ebakõlasid, mis võivad olla seotud tema sooviga pehmendada PTA etteheidetes toodud asjaolusid. Nii kinnitas kaebaja 7. veebruari 2025. a seletuses, et loomade turvalisuse huvides ei olnud aknad avatud, mistõttu lõhna ei saanud välja jõuda, kuid samas istungil (alates 01:30:23) rääkis, et kuumade ilmadega olid aknad alati lahti. Järelevalvetoimingu käigus on kaebaja PTA ametnike sõnul väitnud, et tal on kokku
11(13)
16 kassi, istungil (alates 02:09:59) väitis, et ametnik mõistis teda valesti ja tegelikult rääkis ta kuuest kassist, ent kui vaadata kaebaja teisi avaldusi, siis pidi kasse olema enam kui kuus: lisaks ära võetud neljale kassile on kaebaja nõudnud kahe kassi tagastamist, kes väidetavalt korterist kadusid, lisaks on ta aga käsitlenud seda, et PTA võttis ära ühe emakassi, jättes pojad maha, kes siis hiljem surid (17. märtsi 2025. a avaldus). Ka ilma nende väidetavalt surma saanud poegadeta pidi kasse seega olema vähemalt kuus, poegadega koos aga juba rohkem. Usutavad ei ole ka kaebaja korduvad kinnitused selle kohta, et kassid olid talle nagu pereliikmed. Juba PTA-le 2023. a jaanuaris laekunud vihjest tulenes teave, et kaebaja müüs vihje esitajale kassipoja (kes osutus haigeks ja oli steriliseeritud liiga väiksena)(dtl 42). PTA on kohtule esitanud ka kuvatõmmised veebilehtedelt (vastus kaebusele, lisa 11, dtl 118, 119), millelt nähtub, et kaebajat on nimetatud orientaalkassi kasvanduse pidajana ning et postitatud on mitu tema kasvandusest BlackMistik pärit kasside müügikuulutust. Seega on tõendatud, et kaebaja pidas kasse vähemalt muu hulgas nendelt müügiks järeltulijate saamise eesmärgil.
13.Loomade kaebajalt võõrandamist põhjendas PTA asendustäitmise toimingu protokollis (dtl 108) kaebaja poolt pikaaegse loomakaitseseaduse nõuete olulise rikkumisega. Kaebaja ei nõustu esiteks sellega, et ta oleks LoKS nõudeid rikkunud, kuid lisaks leiab, et PTA pidanuks esmalt tegema kaebajale ettekirjutuse olukorra parandamiseks, mitte loomi kohe võõrandama. Kohtu hinnangul oli PTA lähenemine põhjendatud. PTA ei saanud loomi jätta kaebaja korterisse, sest sealsed olud ei vastanud eespool tuvastatut arvestades loomade heaolu nõuetele ning ohustasid ka loomade elu ja tervist (kitsad liikumistingimused, varisemisoht). Kuigi põhimõtteliselt oleks sellises olukorras mõeldav teha loomapidajale ettekirjutus korrastada oma korterit selliselt, et see oleks loomadele sobiv ja ohutu (hoides loomi seni asenduskodus), otsustas PTA praegusel juhul õigustatult loomade kohese võõrandamise kasuks. Nimelt viitab eelkõige asjaolu, et kaebaja korteris valitses juba 2023. a jaanuaris sarnane olukord, kuid kaebaja ei võtnud hoolimata PTA poolt toona tuvastatust mingeid samme olukorra parandamiseks ning poolteist aastat hiljem oli situatsioon endiselt sama halb, sellele, et kaebaja on LoKS-i rikkunud pikaajaliselt ja teadlikult. Samuti järeldus veterinaararsti poolt tuvastatust, et kaebaja ei olnud loomade eest nõuetekohaselt hoolt kandnud, lastes osal kassidel veetustuda, jättes tähelepanuta loomade silma-, nina- ja hambaprobleemid ja pikakarvalisel kassil kõhualusel karval pulstuda ning pööramata piisavalt tähelepanu neuroloogilise probleemiga kassi tervisele. Kuigi mõni üksik väiksem terviseprobleem loomal ei pruugiks anda alust loomade võõrandamiseks, annavad kõik eespool käsitletud asjaolud kogumis selgelt kokku LoKS nõuete olulise rikkumise ning viitasid sellele, et loomade tervist või elu ohustamata ei olnud võimalik loomi kaebaja hoole alla jätta. Asjakohatu ei olnud PTA poolt võtta LoKS § 64 lg 6 kohaldamisel ja loomade ise võõrandamisel arvesse seda, et kaebaja tegeleb majandusliku kasu saamise eesmärgil loomade aretamise ja müümisega, olles seda teinud loomade heaolu ja tervise arvelt. Kui teha kaebajale LoKS § 64 lg 4 alusel ettekirjutus ise loomad võõrandada, võimaldanuks see tal varjatult oma tegevust jätkata, korraldades üksnes näilise võõrandamise (nagu 2023. aastal, kui PTA kontrolli all viidi loomad teise elukohta, kuid nad olid jõudnud hiljem tagasi samadesse tingimustesse kaebaja korterisse). Samuti võimaldanuks see kaebajal potentsiaalselt lõigata kasu oma tegevusest, mis kahjustas loomade tervist ja heaolu.
14.Eeltoodud õiguspärane.
põhjustel
oli
PTA
vaidlusalune
asendustäitmise
toiming
12(13)
II
15.HKMS § 37 lg 2 p 5 kohaselt võib heastamiskaebusega nõuda toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg-s 1 on samuti sätestatud, et toimingu tagajärgede kõrvaldamist on kannatanul õigus nõuda selle õigusvastasuse korral. Kuna PTA vaidlusalune asendustäitmise toiming oli õiguspärane, puudub ühtlasi alus kaebaja heastamisnõude rahuldamiseks kolme võõrandatud kassi ja ühe koera osas.
16.Kuna kaebaja pole tõendanud, et kaebuse täienduses nimetatud kassid läksid kaebaja valdusest välja PTA toimingu tagajärjel, samuti pole võimalik tuvastada nende asukohta, pole võimalik rahuldada ka kaebaja heastamisnõuet nende kahe kassi osas.
17.Ka kahju hüvitamise eelduseks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus (RVastS § 7 lg 1). Kuna kohus eespool jõudis järeldusele, et kaebajalt loomade võõrandamine oli õiguspärane, puudub alus ka kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Seejuures ei ole asja lahendamisel oluline küsimus sellest, kas varjupaigas tehti eutaneeritud kassi tervise eest hoolitsemisel kõik õigesti – selleks ajaks oli kass juba kaebajalt võõrandatud ning kaebajal puudus temaga õiguslik seos.
Neil põhjustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja ega kolmas isik pole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, jäävad ka nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 neljas lause).
20.HKMS § 175 lg 3 alusel avandab kohus avaldatavas määruses tähemärkidega kaebaja nime ja tema elukoha aadressi.
Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.