Metsaühistu OMA METS kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 29.08.2023. a otsuse nr 1331.1/23/160 ja 26.09.2023. a vaideotsuse nr 13-31.1/23/164-3 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksma määratud toetus välja
Menetlusosalised
Kaebaja – Metsaühistu OMA METS, seaduslik esindaja Ülo Vendland Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann Kaasatud haldusorgan – Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Merle Piilbaum
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Metsaühistu OMA METS kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-2370 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Metsaühistu OMA METS esitas SA-le Erametsakeskus (praeguse nimega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus) taotluse nr 7-5/19/193 metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks summas 14 680,47 eurot. SA Erametsakeskus rahuldas taotluse 07.06.2019. a otsusega nr 7-1/19/33. Metsaühistu OMA METS esitas ajavahemikul 02.08.2019–18.11.2020 neli maksetaotlust koos tegevuse elluviimist tõendavate dokumentidega. Maksetaotluse ning väli- ja halduskontrollide alusel maksti toetust toetuse saajale kokku 12 249,36 eurot. Viimane toetuse osa maksti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt välja 20.01.2021.
2.SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) viis tehtud tööde ja investeeringute osas läbi järelkontrolli, mille käigus tuvastas, et osade maksetaotlustes näidatud katastriüksuste omanikud on muutunud. KIK teavitas toetuse saajat, et ta peab esitama kohustuste üleandmise-vastuvõtmise kokkulepped omandimuutustega katastriüksuste (17) osas. Metsaühistu OMA METS ei esitanud KIK-le vastavaid kokkuleppeid.
3.KIK tegi 11.08.2023 PRIA-le ettepaneku nr 7-1-2/23/101 (digitaalse toimiku lehed (dtl) 11–13) Metsaühistult OMA METS taotluse nr 7-5/19/193 alusel välja makstud toetuse osaliseks tagasinõudmiseks.
3.1.Ettepanekus on viidatud maaeluministri 11.05.2015. a määruse nr 59 „Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 59) § 19 lg 2 punktile 3, mille kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama tegevuse kestvuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi määrus nr 1303/2013) art-s 71 sätestatud tingimustel, ning määruse nr 59 § 19 lg 2 punktile 4, mille kohaselt on toetuse saaja kohustatud säilitama seda metsamaad, mille kohta on toetust saadud, metsamaana vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Samuti on viidatud määruse nr 59 § 19 lg 2 punktile 5, mille kohaselt on toetuse saaja kohustus tagada toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kuulude abikõlblikkus; § 19 lg 3 punktile 2, mille kohaselt on toetuse saaja kohustuseks esitada järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; ning § 19 lg 3 punktile 5, mille kohaselt on toetuse saajal kohustus teavitada viivitamata KIK-i taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust.
3.2.Toetuse objekti võõrandamisel kohustuste üle andmata jätmisel ei saa enam objektil tehtud tegevusi lugeda toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikeks ning tehtud kulusid jätkuvalt abikõlblikeks. Seega muutub toetus osaliselt alusetult makstud summaks ning tuleb toetuse saajalt tagasi nõuda. Kokku võõrandati metsamaad, millele saadi hooldusraie toetust, 34,09 hektari ulatuses ja summas 5420,31 eurot. Seega on see toetuse summa makstud toetuse saajale alusetult ning tuleb toetuse saajalt tagasi nõuda.
4.PRIA tegi 29.08.2023. a otsuse nr 13-31.1/23/160 (dtl 8–10), millega nõudis Metsaühistult OMA METS osaliselt tagasi metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse summas 5420,31 eurot. Metsaühistul OMA METS tuli kanda see tagasinõutav summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele 60 kalendripäeva jooksul toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemisest arvates. Otsuse järgi tasaarvestab PRIA tagasinõutava toetusraha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 2
3-23-2370 58 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimuste kohaselt toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates. Otsuses on viidatud KIK läbi viidud järelkontrollile ning 11.08.2023. a ettepanekule nr 7-1-2/23/101. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Toetuse saaja ei ole täitnud määruse nr 59 § 19 lg 3 punktidest 2 ja 5 tulenevaid nõudeid. Toetuse objekti võõrandamisel kohustuste üle andmata jätmisel ei saa enam objektil tehtud tegevusi lugeda toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikeks ning tehtud kulutusi jätkuvalt abikõlblikeks. Taotluse nr 7-5/19/193 viimane toetusosa on välja makstud 20.01.2021, sellest tulenevalt lõppeb kohustusperiood 20.01.2026. Arvestades, et kokku võõrandati metsamaad, millele saadi hooldusraie toetust, 34,09 hektari ulatuses ja sellele saadi toetust 5420,31 eurot, on toetuse saajale alusetult makstud toetust 5420,31 eurot. KIK on viinud toetuse saaja suhtes läbi kohapealse kontrolli ning on teinud ettepaneku, mis on sisulises kooskõlas meetme rakendamist reguleerivate õigusnormidega.
5.Metsaühistu OMA METS esitas 29.08.2023 PRIA otsuse nr 13-31.1/23/160 peale vaide.
6.PRIA jättis 26.09.2023. a vaideotsusega nr 13-31.1/23/164-3 (dtl 4–6) vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Määruse nr 59 § 19 lg 2 punktides 3 ja 4 märgitud kohustused (tegevuse kestuse tagamiseks ja toetusaluse metsamaa metsamaana säilitamiseks 5 aasta jooksul viimase toetusosa väljamaksmisest) on pandud toetuse saajale. Kui taotlusega seotud kinnisasja omanik ei anna pärast kinnisasja võõrandamist kohustuste kestmise ajal kohustusi üle uuele omanikule või ei ole nende üleandmist võimeline tõendama, tähendab see seda, et toetuse saajal ei ole mitte mingit võimalust tagada toetuse saamisest tekkinud kestvusnõuete täitmist. Koos omandiga läheb uuele omanikule õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Endisel omanikul need õigused puuduvad. Seega ilma sellekohase kokkuleppeta puudub ka igasugune õigus nõuda uuelt omanikult toetusega seotud kohustuste täitmist. Samuti puudub selline õigus metsaühistul, kuhu eelmine omanik kuulus. Kuna projekti tegevuste eesmärgipärasus omandi võõrandamise korral pole ilma kohustuste üle andmiseta enam tagatud, ei saa objektil tehtud tegevusi enam lugeda toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikeks ning tehtud kulusid jätkuvalt abikõlblikeks. Lisaks on endine omanik, kes sai kätte kogu toetuse, aga hiljem loobus kestvusnõuete täitmisest, saanud selliselt omandit üle andes põhjendamatu eelise määruse nr 1303/2013 art 71 mõttes. Rikutud on ka määruse nr 59 § 19 lg 2 punkti 4, sest säilitamiskohustuse eesmärk vastavas sättes ei saa olla kitsalt ala säilitamine ükskõik millise metsamaana, vaid see peab olema säilitamine sellise metsamaana, millel säilivad ka projektitegevuse tulemused ja mis täidab projektitegevuste eesmärki. Kui uus omanik pole kohustusi üle võtnud, tähendab see, et toetuse saaja on kohustuste järgimisest selgelt ja pöördumatult loobunud. Sellises olukorras ei ole määruse nr 59 § 19 lg 2 punktide 3, 4 ja 5 kohustuste täitmine enam tagatud ega võimalik. Pärast kinnistute võõrandamist on muutunud toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalve teostamine võimatuks, sest uued omanikud ei ole kohustatud lubama oma kinnistul vastavaid tegevusi. Lisaks oli toetuse saaja kohustatud teavitama viivitamata KIK-i taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, mida ei tehtud.
7.Metsaühistu OMA METS esitas 24.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA 26.09.2023. a vaideotsuse nr 13-31.1/23/164-3 ja maksta talle välja kinni peetud toetus 5420,31 eurot.
3
3-23-2370
8.Tartu Halduskohus võttis 11.12.2023. a määrusega menetlusse Metaühistu OMA METS kaebuse PRIA 29.08.2023. a otsuse nr 13-31.1/23/160 ja 26.09.2023. a vaideotsuse nr 1331.1/23/164-3 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksma määratud toetus välja.
9.Vastustaja esitas kohtule 08.01.2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus kaasas 13.02.2025. a määrusega menetlusse KIK-i.
11.KIK esitas 13.03.2025 enda seisukohad kaebusele.
12.Tartu Halduskohus otsustas 21.07.2025. a määrusega vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
13.1.PRIA oli kinnistute võõrandamisest teadlik juba 11.06.2020, kui SA Erametsakeskus enda kirjas nr 7-1-2/20/88 sellele tugines. On arusaamatu, kuidas mitu aastat hiljem leiab sama asutus, et rikutud on määrust nr 59, kuna tegevuse kestvus ei ole tagatud. Reaalselt on tegemist sama ühistu liikmega ning toetuse saajaks ühistu, mitte metsaomanik. Seetõttu ei ole rikutud ka määruse nr 59 § 19 lg 2 punkti 4, vaid projektitegevuse eesmärk on tagatud. Sama eesmärk on tagatud ka siis, kui kinnistu on müüdud uutele metsa kasvatamisega tegelevatele ettevõtetele. Kuna toetust makstakse noore metsa hooldamise eest, siis ei ole võimalik teha antud alal uuendusraieid ega muuta maa sihtotstarvet lihtsalt, vaid selleks on vaja planeeringuid. Metsaühistu saab jälgida vajaliku 5 aasta jooksul ala eesmärgipärast kasutamist metsaregistrist. Ebaõige on väide, et halduskontrolli käigus ei saa uue omaniku korral kontrollida toetuse eesmärkide täitmist, kuna metsas saab käia igaüks (nt on võimalik ala vaadelda ka drooni abil). Seega, kui juba ühistu on toetust saanud ja toetusalase kinnistu omand on läinud üle teisele ühistu liikmele, saab PRIA siiski teha järelevalvet ja müügiga ei ole rikutud 5-aastast säilitamiskohustust. Isegi kui kinnistut ei võõrandataks ühistu liikmele, on ühistul võimalik teha järelevalvet nii looduses kui ka riiklikke registreid kasutades.
13.2.Vaidlus tekkis, kuna vastustaja nõudis, et uus kinnistu omanik peab vastutama rahaliselt, kui ta peab mingil põhjusel metsa raadama (nt riigil on vaja maad tee ehituseks). Uus metsaomanik saab säilitada metsa vähemalt 5 aastat ja selle kohustuse üle võtta, kuid ta ei saa vastustada rahaliselt, kuna toetuse on saanud metsaühistu. Kaebaja ei olnud nõus sellisel kujul kohustuste üleandmisega. Juhtuda ei tohiks olukorda, kus uus omanik on võtnud kohustused üle, millegipärast muudetakse aga kõlvik muuks kui metsamaa ja PRIA nõuab uuelt omanikult toetuse tagasi. Uus omanik ei ole toetust saanud ja uus omanik on maksnud eelmisele omanikule turuhinna, mille sees on ka toetuse saanud metsatükk. Metsaühistus OMA METS on asjad korraldatud nii, et kui juhtub, et millegipärast muudetakse mingil kinnistul metsamaa muuks kõlvikuks, siis maksab ühistu ise selle toetuse andjale kinni, ning liige teatab metsaühistut, kui kinnistu võõrandatakse.
13.3.Vastustaja oli juba 2021. aastal teadlik, et kinnistud on müüdud, kuid ei teavitanud, et nad soovivad kohustuste üleandmise kokkulepet. Mõnel juhul maksid nad isegi toetuse sel ajal välja, kui olid teadlikud, et kinnistu on võõrandatud, ja aluseks oli, et tööd olid tehtud, kui omanikuks oli ühistu liige.
13.4.Kõik uued omanikud on ka metsaühistute liikmed, kes taotlevad toetusi oma ühistute kaudu. Vale on vastustaja väide, et neid ei saa kontrollida. Ühistu saab ise kontrollida, kas uus omanik kasvatab metsa. Selleks on metsaregister ja samuti PRIA enda kaardirakendus. 4
3-23-2370 Selleks ei pea käima looduses.
13.5.Kaebaja oleks nõus sõlmima uute omanikega kohustuste üleandmise kokkulepped, kui välja jäetaks see, et uus omanik peab vastutama rahaliselt, s.t toetuse tagasi maksma. Seda vastutust ei saa panna uuele omanikule. Toetuseks vastavad tööd on teinud vana omanik ja uus omanik on selle kinni maksnud kinnistu hinnas. Toetuse on saanud ühistu ja sellega seotud ühistu liige. KIK ei ole piisavalt selgitanud, miks on just kinnistu omaniku vahetus oluline, kui kinnistu müüjal sellist rahalist kohustust ei olnud. Maaomaniku andmed saavad olla olulised üksnes põhjusel, et toetust tohib saada maksimaalselt 60 ha-le, kuid oluline ei saa olla see, kui maaomanik kinnistu müüb.
14.PRIA palub jätta kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldamata.
14.1.Vastavalt määruse nr 59 § 19 lg 2 punktile 3 on toetuse saaja kohustatud tagama tegevuse kestuse määruse nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tingimustel. Määruse nr 59 § 19 lg 2 punkti 4 kohaselt tuleb säilitada seda metsamaad, mille kohta on toetust saadud, metsamaana vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Seega on üheselt arusaadav, et vastavad kohustused on pandud toetuse saajale. Määruse nr 59 § 19 lg 3 punkti 5 kohaselt on toetuse saajal kohustus teavitada viivitamata KIK-i taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust. Toetuse saaja vastavaid nõudeid täitnud ei ole.
14.2.Kui taotlusega seotud kinnisasja omanik ei anna pärast kinnisasja võõrandamist kohustuste kestmise ajal kohustusi üle uuele omanikule või ei ole nende üleandmist võimeline tõendama, tähendab see seda, et toetuse saajal ei ole mingit võimalust tagada toetuse saamisest tekkinud kestvusnõuete täitmist. Koos omandiga läheb uuele omanikule õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Endisel omanikul need õigused puuduvad. Seega ilma sellekohase kokkuleppeta puudub ka igasugune õigus nõuda uuelt omanikult toetusega seotud kohustuste täitmist. Samuti puudub selline õigus metsaühistul, kuhu kuulus eelmine omanik. Kuna projekti tegevuste eesmärgipärasus omandi võõrandamise korral pole ilma kohustuste üle andmiseta enam tagatud, siis ei saa objektil tehtud tegevusi enam lugeda toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikeks ning tehtud kulusid jätkuvalt abikõlblikeks.
14.3.Rikutud on määruse nr 1303/2013 art 71 lg 2 punktide b ja c keelde. Esiteks pole projekti tegevuste eesmärgipärasus omandi võõrandamise korral ilma kohustuste üle andmiseta enam tagatud. Teiseks on endine omanik, kes sai kätte kogu toetuse, aga hiljem loobus kestvusnõude täitmisest, saanud selliselt omandit üle andes põhjendamatu eelise määruse nr 1303/2013 art 71 lg 1 punkti b mõttes.
14.4.Rikutud on ka määruse nr 59 § 19 lg 2 punkti 4, sest säilitamiskohustuse eesmärk vastavas sättes ei saa olla kitsalt ala säilitamine ükskõik millise metsamaana, vaid see peab olema säilitamine sellise metsamaana, millel säilivad ka projektitegevuste tulemused ja mis täidab projektitegevuste eesmärki.
14.5.Kaebaja väide, et uued omanikud on metsa majandajad ning seetõttu pole tõenäoline, et nad hakkavad kasutama maid tegelikkuse sihtotstarbega vastuolus, on paljasõnaline ning tõendamata. Samuti ei välista see asjaolu ka tõepärasuse korral kuidagi raadamise või lageraie läbiviimist antud aladel. Kui uus omanik pole kohustusi üle võtnud, tähendab see, et toetuse saaja on kohustuste järgimisest selgelt ja pöördumatult loobunud. Sellises olukorras ei ole määruse nr 59 § 19 lg 2 punktides 3, 4 ja 5 sätestatud kohustuste täitmine enam tagatud ega võimalik.
14.6.Ilmselgelt on rikutud ka määruse nr 59 § 19 lg 3 punktis 3 (tõenäoliselt on PRIA silmas pidanud punkti 2 – kohtu märkus) toodud kohustusi. Pärast kinnistute võõrandamist on 5
3-23-2370 järelevalve teostamine muutunud võimatuks, sest uued omanikud ei ole kohustatud lubama oma kinnistul vastavaid tegevusi.
15.KIK palub jätta kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldamata.
15.1.Isegi juhul, kui metsaühistu teeb oma liikmega kokkuleppe saadava toetuse jaotuse ja tööde teostamise osas, ei puutu see säilitamiskohustusse. Säilitamiskohustus saab lasuda vaid kinnistu omanikul. Kuna metsamaa müügi korral ei lähe säilitamiskohustus automaatselt uuele omanikule üle, siis selle õiguslikuks tagamiseks on vaja sõlmida endise ja uue omaniku vahel kokkulepe, mis tuleb esitada KIK-le. Kuna uus omanik ei saa kinnistu ostmisel määruse nr 59 täitmise kohustusega automaatselt seotuks, ei ole ka võimalik nõuda uuelt omanikul määruses nr 59 ja määruse nr 1303/2013 art-s 71 ette nähtud tingimuste täitmist. Seega ei ole säilitamiskohustus tagatud. Isegi juhul, kui uus omanik kuulub samasse metsaühistusse, kuhu kuulus eelmine omanik, ei teki tal kohustust hoida metsakinnistut samas väärtuses, kui see oli enne ostu, ega säilitada väärtust, mida on tekitatud määruse nr 59 alusel metsakinnistule tagatud toetusega.
15.2.KIK on palunud kaebajalt korduvalt endise ja uue omaniku vahelise konkreetse kirjaliku kokkuleppe (kohustuste ülemineku kohta) esitamist. Alles siis, kui endise ja uue omaniku vahel kohustuste üleandmist ei toimunud ning KIK-l tekkis kaebaja pöördumistest lähtuvalt veendumus, et seda ei juhtu, asuti ette valmistama toetuse vähendamise otsust. Ei metsaühistu, metsakinnistu endine omanik ega KIK ei ole omaniku vahetuse korral õigustatud ega saa enam õiguslikult tagatult sooritada järelevalvet metsakinnistu uue omaniku otsustuste üle omandatud metsakinnistu osas, kui uus omanik ei ole seotud varasemalt esitatud toetuse taotlusega.
15.3.Metsaühistutel on oma liikmetega erinevad omavahelised lepingud ja neid KIK ei küsi ega tea nende sisu. Ka toetuse tagasimaksmist toetuse jagajale on neil osapooltel võimalik omavaheliste täiendavate kokkulepete toel korraldada.
KOHTU SEISUKOHT
16.Kaebaja palub tühistada PRIA 29.08.2023. a otsuse nr 13-31.1/23/160 ja 26.09.2023. a vaideotsuse nr 13-31.1/23/164-3 ning kohustada PRIA-t maksma talle 29.08.2023. a otsusega tagasi nõutud toetus välja.
17.PRIA 29.08.2023. a otsusega (dtl 8–10) nõuti kaebajalt kui metsamaa omanikke ühendavalt metsaühistult (metsaseaduse (MS) § 10 lg 5) osaliselt tagasi metsamaade hooldusraieks antud metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus. Toetus oli määratud taotluse nr 7-5/19/193 alusel SA Erametsakeskus 07.06.2019. a otsusega nr 7-1/19/33. Tegemist on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 8 „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ raames antava maaelu arengu toetusega, mille andmise ja kasutamise tingimused ning kord on sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) alusel kehtestatud maaeluministri määruses nr 59.
17.1.Enne PRIA 29.08.2023. a otsuse tegemist pöördus kaebaja poole KIK (SA Erametsakeskus õigusjärglane), kes juhtis 09.05.2023 ja 15.06.2023 (dtl 84–86) saadetud teavituskirjades kaebaja tähelepanu sellele, et osade toetusega hõlmatud katastriüksuste eraldiste omanikud on muutunud ning kaebajal tuleb omandimuutusega metsaeraldiste osas esitada KIK-le kohustuste üleandmise-vastuvõtmise kokkulepped. Kaebaja ei esitanud KIK-le palutud kokkuleppeid ning KIK tegi 11.08.2023 PRIA-le ettepaneku (dtl 11–13) kaebajale taotluse nr 7-5/19/193 alusel välja makstud toetuse osaliseks tagasinõudmiseks, s.o neid metsaeraldisi (kokku 34,09 ha) puudutavas osas, mille omanik oli võrreldes toetusetaotluse 6
3-23-2370 esitamise ajaga muutunud. Samas ettepanekus märkis KIK, et tunnistab taotluse rahuldamise 06.07.2019. a otsuse nr 7-1/19/33 ELÜPS § 65 lg 4 alusel 5420,31 eurot puudutavas osas kehtetuks.
17.2.PRIA tugines 29.08.2023. a toetuse osaliselt tagasinõudmise otsuses KIK 11.08.2023. a ettepanekule, ELÜPS § 123 lg-le 1, §-le 124 ja § 126 lg-le 1 ning määruse nr 59 § 19 lg 2 p-le 5 ja § 21 lg-le 2.
18.Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 2 ja 3). Tulenevalt HMS § 40 lg-st 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
19.ELÜPS § 123 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse maksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuetele mittevastavuse, nõuete rikkumise või kaitsemeetme kohaldamise tõttu alusetult, võib toetuse nõuda toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2021/2116 ja (EL) 2021/2115 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides sätestatud alustel ja tähtajal. ELÜPS § 124 ja § 126 lg 1 näevad ette toetuse tagasimaksmise ja viivise arvestamise korra.
19.1.Määruse nr 59 § 19 lg 2 p 5 paneb selle määruse alusel toetuse saajale kohustuse tagada toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude abikõlblikkus. Tulenevalt määruse nr 59 § 21 lg-st 2 teeb KIK PRIA-le ettepaneku toetuse maksmisest keeldumise kohta.
20.Vaidluse asjaoludest nähtuvalt on kaebaja taotlenud määruse nr 59 alusel toetust tema liikmete omandis olevate metsamaade hooldusraieks. Vastavalt määruse nr 59 § 3 p-le 1 võib metsaühistu taotleda muu hulgas toetust maapiirkonnas paikneva tema liikme omandis oleva MS § 3 lg 2 tähenduses metsamaa kohta kinnisasja omaniku antud õiguse alusel. Metsaühistu peab toetuse taotlemisel tõendama liikmete nõusolekut nende nimel toetuse taotlemiseks (määruse nr 59 § 13 lg 2 p 2). Kaebaja esitatud toetusetaotlus nr 7-5/19/193 hõlmas muu hulgas hooldusraie tegemist Sakala Põldur OÜ-le kuulunud viiele ja A&P Mets AS-le kuulunud kaheteistkümnele metsaeraldisele.
21.Vastavalt määruse nr 59 §-le 19 on toetuse saaja kohustused muu hulgas järgmised: -
tagada tegevuse kestus määruse nr 1303/2013 art-s 71 sätestatud tingimustel (§ 19 lg 2 p 3),
-
säilitada seda metsamaad, mille kohta on toetust saadud, metsamaana vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest (§ 19 lg 2 p 4),
-
tagada toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude abikõlblikkus (§ 19 lg 2 p 5),
-
esitada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalve või muu toetuse saamisega seotud kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul (§ 19 lg 3 p 2),
-
teavitada viivitamata KIK-i taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete 7
3-23-2370 muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust (§ 19 lg 3 p 5).
21.1.Arvestades, et metsaühistu esitab toetusetaotluse tema liikme omandis oleva metsamaa kohta kinnisasja omaniku antud õiguse alusel ning liikme nõusolekul ja nimel (määruse nr 59 § 3 p 1, § 13 lg 2 p 2), on andmed kinnisasja omaniku kohta vaieldamatult taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmed määruse nr 59 § 19 lg 3 p 5 tähenduses ning nende muutumisest on vajalik KIK-i teavitada. Samuti on kinnisasja omaniku andmed toetuse andjale vajalikud, et oleks võimalik teostada toetuse saamisega seotud kontrolli (sh saada kontrolli tegemiseks luba kinnisasjal viibimiseks, vt määruse nr 59 § 19 lg 3 p 1).
21.2.Määruse nr 1303/2013 art 71 lg 1 esimese lause punktidest b ja c tuleneb, et tegevuse puhul, mis hõlmab investeerimist taristusse või tootlikku investeeringut, peab maksma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul alates toetusesaajale lõppmakse tegemisest leiab sellega aset: selline muutus taristuüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avalik-õiguslikule isikule põhjendamatu eelise (punkt b); või oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke (punkt c). Määruse nr 1303/2013 art 71 lg 1 teise lause kohaselt peab liikmesriik sellise tegevuse eest alusetult makstud summad proportsionaalselt selle ajavahemiku eest, mil nõuded ei ole täidetud, tagasi nõudma. Kohus nõustub vastustajaga, et kui toetusega hõlmatud metsamaa omanik muutub, vabaneb kinnisasja varasem omanik toetuse saamisega tekkinud kohustustest seoses metsamaa majandamisega, saades sellega põhjendamatu eelise (vt ka määruse nr 1303/2013 selgitus p 64). Samuti, olukorras, kus metsamaa uus omanik ei ole toetusetaotlusega seotud, puudub tal õiguslik kohustus täita ka koostöös metsaühistuga toetuse saamisega tekkinud kohustusi.
21.3.Ennekõike saab üksnes metsamaa omanikul lasuda kohustus säilitada seda metsamaad, mille kohta on toetust saadud, metsamaana vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Metsamaa on MS § 3 lg 2 kohaselt maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Katastriüksuse kõlvikuline koosseis nähtub kõlvikukaardilt, mille koostamiseks kogutakse kaardiandmeid aeropiltidelt ja mille andmete alusel arvutatakse vähemalt üks kord aastas katastriüksuse kõlvikute pindala (vt maakatastriseaduse § 131 lg 2). Samuti kaardistatakse maa looduslik seisund ehk kõlvikud (metsamaa, õuemaa jne), kajastades nii kaardil tegelikku looduslikku olukorda1. Eeltoodust nähtuvalt võib nii katastriüksuse kõlvikuline koosseis kui ka maatüki vastavus MS § 3 lg 2 punkti 2 kirjeldusele muutuda metsaomaniku tegevusest tingituna ja selliste muudatuste eeltingimuseks ei ole katastriüksuse sihtotstarbe muutmine.
21.4.Määruse nr 59 alusel toetuse saaja on kohustatud tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse. See kohustus hõlmab eelnevalt esitatud selgitustest tulenevalt asjakohase metsamaa omaniku vahetuse korral KIKle nende andmete ja kinnituste esitamist, mis seovad metsamaa uue omaniku sellele maale saadud toetusega ja sellega seotud kohustustega, ning võimaldavad KIK-l teostada metsamaal kui eraomandil toetuse saamisega seotud kontrolle.
22.KIK on tuvastanud ning kaebaja ei ole vastu vaielnud, et toetusetaotlusega nr 7-5/19/193 hõlmatud Sakala Põldur OÜ-le kuulunud viis metsaeraldist ja A&P Mets AS-le kuulunud kaksteist metsaeraldist on saanud pärast toetusetaotluse esitamist uued omanikud (võõrandatud metsamaade andmed dtl 14–17). Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja ei ole KIK korduval nõudmisel toetusetaotluse andmeid n-ö täiendanud ehk esitanud KIK-le tema 1
Vt ka: MAAKASUTUS JA KÕLVIKUD | Maakataster
8
3-23-2370 poolt nõutud kohustuste üleandmise-vastuvõtmise kokkuleppeid (kuni 2024. a septembrini kehtiv vorm dtl 41–42, alates 2024. a septembrist kehtiv vorm dtl 122–123). Seega ei ole kaebaja täitnud määruse nr 59 § 19 lg 2 p-st 5 talle tulenevat kohustust ning toetuse saab võõrandatud metsaeraldiste osas lugeda toetuse andmise ja kasutamise nõuete rikkumise tõttu alusetult väljamakstuks ELÜPS § 123 lg 1 mõttes.
23.Kohus leiab, et kaebajalt toetuse osaliselt tagasinõudmisel on nõuetekohaselt järgitud nii kaebaja ärakuulamiskohustust (HMS § 40 lg 1) kui ka otsuses põhjenduste esitamise ja kaalumise kohustust (HMS § 56 lg-d 2 ja 3). Kaebajale on antud enne vaidlustatud PRIA otsuse tegemist võimalus KIK seisukohtade osas enda arvamuse avaldamiseks ning kaebaja avaldatud seisukohtadele on vastatud. PRIA otsuses toodud põhjendused on piisavad, võimaldamaks selle adressaadil mõista otsuse tegemise põhjust ning hinnata otsuse õiguspärasust (vt nt Riigikohtu 10.11.2022. a otsus nr 3-19-292, p 16). Kaebaja avalduste pinnalt puudub kohtul alus arvata, et PRIA oleks jätnud otsuse tegemisel mõne asjas olulist tähtsust omava asjaoluga arvestamata, võtnud arvesse asjassepuutumatuid asjaolusid või teostanud muul viisil talle ELÜPS § 123 lg-ga 1 antud kaalutlusõigust mittenõuetekohaselt.
24.PRIA otsust ei muuda õigusvastaseks see, et SA Erametsakeskus viitas juba enda 11.06.2020. a ettepanekus nr 7-1-2/20/88 PRIA-le (dtl 20–21) osade toetusetaotlusega nr 75/19/193 hõlmatud kinnistute omanikuvahetusele. Viidatud ettepanekus tugines SA Erametsakeskus sellele, et kinnistute võõrandamise tulemusel oli ühele metsaühistu liikmele määratud toetust metsamaale üle 60 ha, mis ei ole määruse nr 59 § 6 lg 1 p 3 alusel lubatud. Samuti puudutas see ettepanek eraldisi, mida KIK 2023. a kontroll ei hõlma. Kohus leiab, et käesolevas otsuses eespool viidatud õigusnormidest ei tulene KIK-le tähtaega, mis lõpetaks toetuse saaja kohustuste kehtivuse ajal õiguse toetuse tingimustele vastavuse kontrolli teostamiseks. See, et SA Erametsakeskus ei nõudnud juba 2020. aastal kaebajalt võõrandatud kinnistute osas kohustuste üleandmise-vastuvõtmise kokkulepete esitamist, ei muuda õigusvastaseks KIK poolt selle tegemist 2023. aastal kaebaja taotluse sattumisel järelkontrolli valimisse.
25.Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väited võõrandatud metsaeraldiste uute omanike rahaliselt vastutamise põhjendamatusest. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on asjakohaselt juhtinud korduvalt kaebaja tähelepanu sellele, et toetuse andja saab alusetult välja makstud toetuse tagasi nõuda üksnes toetuse saajalt ehk antud juhul kaebajalt, mitte metsamaa uutelt omanikelt. See, kuidas metsaühistu ja selle liikmete vahel on korraldatud toetuse jagamine ja selle tagasinõudmise korral tagasimaksmine, on nende endi otsustada ja kokku leppida.
26.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et nii PRIA 29.08.2023. a otsus nr 13-31.1/23/160 kui ka 26.09.2023. a vaideotsus nr 13-31.1/23/164-3 on õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust. Seetõttu ei ole ka põhjendatud kohustada PRIA-t maksma kaebajale temalt tagasi nõutud toetus välja. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot (maksekorralduse kviitung dtl 26, 44). PRIA ei ole kohtule väljamõistetavate menetluskulude kohta andmeid esitanud. Kohtule kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 viimane lause). Seega jäävad nii kaebaja poolt käesolevas asjas kantud menetluskulud (riigilõiv) kui ka vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
9
3-23-2370 (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.