D.O kaebus Eesti Töötukassa 16.12.2024 otsuse nr TVH/24/044978, 17.12.2024 otsuse nr TVT/24/061600 ja 03.02.2025 vaideotsuse nr VO/25/77 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja D.O Vastustaja Eesti Töötukassa
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
1.Eesti Töötukassa 16.12.2024 otsusega nr TVH/24/044978 tuvastati, et D.O töövõime ei ole vähenenud. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja artroosid. Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Taotlejal on parema põlveliigese- ja mõnikord jala säärde kiirguva valu ning vererõhu tõusust esineva pearingluse tõttu piiratud istumine, seismine, erinevatel pindadel kõndimine, treppidest üles ja alla ning erinevates kohtades liikumine. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.
2.Eesti Töötukassa 17.12.2024 otsusega nr TVT/24/061600 otsustati D.O-le töövõimetoetust mitte määrata, kuivõrd taotlejal ei tuvastatud Eesti Töötukassa 16.12.2024 otsusega nr TVH/24/044978 töövõime vähenemist (TVTS § 11).
3.D.O esitas 10.01.2025 eeltoodud Eesti Töötukassa otsustele vaide.
4.Eesti Töötukassa 03.02.2025 vaideotsusega nr VO/25/77 jäeti D.O vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (TTO ekspertarst). Igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa (tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõime välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 6 lg 3). Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikud funktsioonid (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi vaide esitaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevuste arvväärtused järgmiselt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta (määruse nr 39 § 6 lg 6). Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. TTO ekspertarst hindas vaide esitaja 2(12)
3-25-753
töövõimeliseks (määruse nr 39 § 8 lg 5). TTO ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde. Terviseandmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine osaliselt takistatud või täiesti välistatud. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja artroosid. Vaide esitajal on parema põlveliigese valu ja mõnikord jala säärde kiirguva valu ning vererõhu tõusust esineva pearingluse tõttu piiratud istumine, seismine, erinevatel pindadel kõndimine, treppidest üle ja alla ning erinevates kohtades liikumine. Vaide esitajal esineb põlvevalu suurematel koormustel. Objektiivselt esineb mõlema põlve painutamisel ja sirutamisel krepitatsioone, rohkem paremas põlves. Röntgenoloogilisel uuringul 09.09.2024 on tuvastatud põlveliigestes II astme kulumuslikud muutused (artroos). Ortopeedi poolt on ravisoovitused antud: Movalis ehk meloksikaam valu puhul, magneesiumi preparaadid. Kaasuvana esineb vaide esitajal kõrgvererõhktõbi, mille osas on ravi määratud, kuid aeg-ajalt esinevad siiski kõrgemad väärtused. Viimasel visiidil on ravi korrigeeritud perearsti poolt. Eeltoodule tuginedes esinevad vaide esitajal kerged piirangud erinevatel tasapindadel kõndimisel, sh treppidel liikumisel, mistõttu on piirang eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses hinnatud kergeks. Põlvevalude tõttu kõnnib vaide esitaja ettevaatlikult ja aeglasemalt, kartes komistada, mistõttu on kerge piirang hinnatud ka ohutu ringiliikumise võtmetegevuses. Ohutut ringiliikumist takistavat nägemispiirangut TIS andmetel ei esine. Seismise ja istumise võtmetegevuses esineb kerge piirang põlvevalu tõttu, mis mõnikord kiirgub ka alajäsemetesse. Röntgenis nähtuvad II astme artrootilised muutused, põlveliigeste kulumishaigus, dünaamikata. Vaide esitaja kirjeldatud liikumisega seotud muid piiranguid on arvestatud eeltoodud võtmetegevuste raames. TIS andmetel ei vaja esitaja kõrvalabi poes käimisel. Kokkuvõttes on piirang liikumise valdkonnas kerge. Vaidemenetluse käigus on TIS-i lisandunud perearsti 13.01.2025 epikriis, mis ei anna alust hinnangut muuta, sest see ei sisalda uut infot liikumispiirangute kohta. Terviseandmetel on piirangud kerged. Vaide esitaja ei tarvita püsivalt valuravi. Neuroloogi poolt on soovitatud püsiraviks T.Amitriptyllini 10 mg x 1 õhtuti, mille perearst asendas alates 13.01.2025 mirtasapiiniga. Pereõe 03.01.2025 TIS-i lisandunud epikriis ei anna alust hinnangut piirangute osas muuta, sest epikriis kajastab külmetushaigusi, mis ei mõjuta püsivat töövõimet. Vaide esitaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Kõrgematest kohtadest esemeid haarates võib vaide esitaja kasutada abivahendeid. TIS andmetel ei esine vaide esitajal käelise tegevuse piiranguid. Ka vaidemenetluses ei ole lisandunud andmeid, mis viitaksid käelist tegevust piiravale haigusseisundile. Vaide esitaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Vaide esitajal ei esine käelise tegevuse piirangut, mis takistaks lusika või tassi hoidmist. TIS andemetel ei esine vaide esitajal ka neelamis3(12)
3-25-753
ega mälumishäireid, mis põhjustaks piiranguid söömise ja joomise võtmetegevustes. Vaide esitaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muude piirangute osas ei leidnud TIS andmetel kinnistust, sest püsivalt kõrgeid vererõhu väärtusi ega vererõhu kriise ei ole. Vaide esitaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei mõjuta töövõimet, kuna TIS andmete alusel antud valdkonnas töövõimet piiravaid psüühikahäireid ei esine. Vaide esitaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud TIS andmetel kinnitust, sest TIS andmetel vaide esitajal töövõimet piiravaid haigusnähte ei esine. Psühhiaatri visiidil 06.11.2024 ei ole vaide esitajal vaimse tervise häiret diagnoositud. Vaidemenetluses on TIS-i lisandunud perearsti 13.01.2025 epikriis, kus perearst on diagnoosinud ärevushäiret ning on taasalustanud ravi antidepressandiga. Antud epikriis ei anna alust muuta hinnangut vaimse võimekuse valdkondade piirangute osas, sest objektiivselt ei ole kaebusi ärevusele ja unetusele kirjeldatud ning alkoholi mittetarbimisel ja antidepressantravi foonil vaimseid piiranguid ei esine. Vaide esitaja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete ning muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Ravimite ebamugavat toimet ning uneprobleeme tuleb arutada raviarstiga. Vajadusel on võimalik ravi korrigeerida. Kokkuvõttes puudub vaidemenetluses alus töövõime hinnangu muutmiseks. Vaides nimetatud nägemispiirangute kohta ei ole vaide esitaja töövõime hindamise taotlusel midagi märkinud, silmahaiguste kohta sissekanded puuduvad. Perearsti 13.01.2025 epikriisi kohaselt on vaide esitaja nägemine korras. Operatsioon või ravi ei piira töövõimet. Vaides märgitud rulaatori vajadust TIS andmed ei kajasta. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja tingimusi on võimalik vältida. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes.
5.D.O esitas 25.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 16.12.2024 otsuse nr TVH/24/044978 ja 03.02.2025 vaideotsuse nr VO/25/77 tühistamisnõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on õigusvastased.
6.1.Kaebajal on varasemalt tuvastatud töövõime vähenemine, kuid seekord seda ei tehtud. TIS andmed kinnitavad tema tervise halvenemist. Kaebajal on probleemid vererõhuga, südamega ning jalgades on valud ja krambid. Kaebaja on kaks korda põdenud koroonaviirust, mis on halvendanud tema vaimset tervist. Kaebajal esineb probleeme silmanägemisega.
6.2.Kaebaja sooviks väga tööle minna, kuid terviseprobleemide tõttu pole see võimalik. Kodus abistab kaebajat tema abikaasa, samuti kasutab kaebaja abivahendit.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
4(12)
3-25-753
7.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 21.10.2024 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja ise on töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Lisaks on kaebaja taotluses kirjeldanud ravimite kõrvaltoimetest ning muudest tervisehäiretest tingitud piiranguid.
7.2.Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ (TTO) ekspertarst dr Anne Kork, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 13.12.2024 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 16.12.2024 otsusega nr TVH/24/044978 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kuna tuvastati, et töövõime ei ole vähenenud, siis jäeti kaebajale töövõimetoetus maksmata (TVTS § 11).
7.3.TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatel piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluses oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst.
7.4.TTO ekspertarst hindas 13.12.2024 ja 27.01.2025 eksperdiarvamustes kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkond: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.
7.5.Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega.
7.6.TVTS § 6 lg 1 kohaselt annab töövõime hindamise taotluse esitamisel isik nõusoleku töövõime hindamisel tema kohta TIS-s olevate andmete kasutamiseks. TVTS § 7 lg 4 kohaselt on töövõimet hindaval arstiõppe läbinud töötukassa töötajal ja tervishoiuteenuse osutajal isiku nõusolekul juurdepääs TIS-s olevatele töövõime hindamiseks vajalikele järgmistele isikuandmetele: andmed andmete esitaja kohta, andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta ning andmed ravimite kohta. TVTS § 7 lg 5 sätestab, et töövõime hindamiseks vajalike TIS-i andmete loetelu ja päringute perioodid sama paragrahvi lg-s 4 sätestatud juhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud määruseks on sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määrus nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (määrus nr 15). Määruse nr 15 § 2 lg 3 kohaselt on töötukassal töövõime hindamiseks õigus saada päringule eelneva viie aasta kohta TIS-st andmeid. See tähendab, et terviseandmed, mis olid töövõime hindamise menetluse ja/või vaidemenetluse ajal TIS-i kantud, on ka kaebaja töövõime hindamisel arvestatud. Töövõime hindamisel ning seejärel vaidemenetluses saab hinnata
5(12)
3-25-753
objektiivseid meditsiinilisi andmeid ja nende alusel kinnitatud piiranguid kuni vaideotsuse tegemise kuupäevani. Hilisemaid terviseandmeid arvesse ei võeta. Vaidemenetluses on TIS-i lisandunud kaks epikriisi: perearst dr Anželika Aare 13.01.2025 epikriis ning pereõe Evelina Metus-Ban 03.01.2025 epikriis. Mõlemad epikriisid on vaidemenetluse käigus arvesse võetud. Pärast vaideotsuse tegemist on TIS andmetesse lisandunud ortopeedi dr Aleksandr Badasjan 03.04.2025 epikriis (lisa 10), oftalmoloogi dr Jevgeni Nipadistov 07.04.2025 epikriis (lisa 11) ja perearsti dr Anželika Aare 17.04.2025 epikriis (lisa 12). Epikriiside sisu on täpsemalt selgitatud töötukassa ekspertarsti poolt kaebuse vastuse lisas nr 9. Kokkuvõtvalt ei sisalda epikriisid infot, mille põhjal järeldada, et kaebaja piirangutele ja töövõimele antud hinnangud ei ole õiged.
7.7.Vaideotsuse tegemise seisuga TIS-s olnud terviseandmetega on arvestatud vaidemenetluses ning need on uuesti töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti poolt üle vaadatud kohtumenetluses. Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu tuvastamiseks peavad isiku kirjeldatud piiranguid kinnitama objektiivsed terviseandmed. Seejuures arvestatakse töövõime hindamisel ka ravi, uuringute ja konsultatsioonide vajadust. Uuringute, konsultatsioonide ja ravi vajaduse puudumine on samuti meditsiiniliselt informatiivne. Asjaolu, et vastustaja on varasematel töövõime hindamistel tuvastanud vaide esitajal töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka vaidlustatud otsusega oleks tulnud teha samasugune otsus. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas. Tuginedes olemasolevatele aktuaalsetele terviseandmetele ei ole kaebaja töövõime vähenenud, mistõttu on jäetud õigesti määramata ka töövõimetoetus.
7.8.Kaebaja on 27.05.2025 esitanud tõendi, milles nähtuvad kohtumenetluse käigus TIS-i lisandunud perearsti dr A. Aare 31.03.2025-17.04.2025 epikriisi andmed ning ortopeedi dr A. Badasjan 03.04.2025 epikriis, millele on lisatud 03.04.2025 teostatud põlveliigese ja labajalgade röntgenuuringu kirjeldused, mis on teostatud 04.04.2025 radioloogi dr EntoniTimmo Käärt poolt kohtumenetluse käigus. Töötukassa ei saanud töövõime hindamisel ja vaidemenetluses neid andmeid arvesse võtta, kuna andmed on lisatud TIS-i peale vaidlustatud otsuste tegemist. Küll aga on töötukassa ekspertarst viidatud perearsti epikriisi kommenteerinud vastustaja 02.05.2025 menetlusdokumendi lisas 9. Perearst dr A. Aare 31.03.2025 – 17.04.2025 epikriisis on kirjeldatud kaebaja käte valu, käte suremist ja tuimust. Perearsti kirjeldusel on Tilt test ehk karpaaltunneli test negatiivne. Kaebaja suudab mõlemad käed rusikasse panna. Käte jõud on sümmeetriline, kuid kesine, parema käe II sõrme on kõige valusam pingutada. Labakäed on veidi paistes, kuid liikuvus ei ole piiratud. Ekstensioon ehk sirutus randmest on valulik ja kergelt piiratud. Teostatud on mõlema käe röntgenuuring, kus on randme ja käelabade luustruktuur täiesti normis, leiti sõrmede DIP (ehk lõppliigeste) algav artroos ehk kulumuslik muutus. Perearsti sissekandes kirjeldatud leid ei ole töövõimet mõjutav. Kaebaja ei ole ravi vajanud, seega hinnangud käeliste tegevuste võtmetegevustele ei muutu. Epikriisis viidatud põlveartroosi on hinnatud liikumise valdkonnas ning täpsemad selgitused on välja toodud töötukassa ekspertarsti poolt töötukassa 02.05.2025 esitatud vastuse lisa 9 punktis 1.1. Epikriisis viidatud krampide osas on selgitused antud sama lisa p-s
7.9.Vastustaja 02.05.2025 menetlusdokumendi lisa 9 punktis 3 on antud kommentaar ortopeedi dr A. Badasjan 03.04.2025 epikriisile. Ortopeedi epikriis ei sisalda uut informatsiooni, mis muudaks piiranguid liikumises raskemaks. Ortopeed kirjeldab 6(12)
3-25-753
põlveliigese palpeerimisel valulikkust enam kederluu kohalt, deformatsioon ei ole, tursed ei ole, McMurray test (meniski rebendi test) ja Lachman test (eesmise ristsideme rebendi test) on negatiivsed. Põlveliigese röntgenuuringul on leiuks endiselt põlvekedra-reieluu liigese kerge artroos. Lisaks esineb kaebajal mõlema jalalaba hallux valgus ehk suure varba liigese deformatsioon, mida kaebaja soovib ravida jalakirurgi juures. Objektiivselt kirjeldatakse, et palpeerimisel on suure varba liiges valulik, mis ei mõjuta liikumist enam kui kerge piiranguna. Samuti esineb kaebaja vasaku kanna Achilleuse kõõluse kohal luukasvik. Kaebaja poolt esitatud tõendile on lisatud röntgenuuringud põlveliigeste ja labajalgade kohta, mida on kommenteerinud 04.04.2025 radioloog dr E.-T- Käärt. Seisund põlveliigeste osas ei erine juba eelnevas vastuses kohtule välja toodud perearsti saatekirjaga 09.09.2024 parema põlveliigese röntgenuuringust. Esineb II astme põlveartroos, uuring sisaldub perearsti dr A. Aare epikriisis (06.09.2024 – 31.10.2024). Käesolevalt on radioloog hinnanud põlveliigeste artroosi kergeks. Labajalgade radioloogilise uuringu tulemus kinnitab ortopeedi diagnoosi, et esineb hallux valguse deformatsioon ehk suurvarvaste varbanukkide väljavõlvumine, mida on kirjeldatud ja kommenteeritud eelnevas vastuses.
7.10.Kaebaja vajab mugavaid jalanõusid, tallatugesid, vajadusel kirurgilist ravi. Ortopeed soovitab ravikehakultuuri, massaaži, režiimi ja vajadusel liigesesisest süsti. Olulist, st töövõimet mõjutavat liikumispiirangut ei esine.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vastustaja on arvesse võtnud kõiki kaebaja välja toodud piiranguid, TIS-s olevaid andmeid ning kaebajale määratud ravi. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks teinud TIS andmetest ebaõigeid järeldusi.
6.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
4.Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Töövõime hindamine on hindamisotsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 16). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu lahend nr 3-171110/84, p 24).
5.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise 7(12)
3-25-753
tervisekahjustuseta inimesel (punkt 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (punkt 4); arvväärtus 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub (punkt 5).
6.Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude, täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).
7.Määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõime puuduvaks, kui mistahes võtmetegevuse raskusaste, välja arvatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, on hinnatud arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg 3 p 2). Asja materjalist nähtuvalt ei ole kaebajal hinnatud ühtegi võtmetegevust raskusastmega 4.
9.Kohus nõustub vaidlusalustes otsustes ja vaideotsuses märgituga ega pea vajalikuks kõike korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
10.Kaebaja on välja toonud, et tal on probleemid vererõhuga, südamega ning jalgades on valud ja krambid. Ühtlasi on kaebaja leidnud, et seoses covid infektsiooni korduva põdemisega on tema vaimne tervis halvenenud.
11.Vaidlusaluses töövõime hindamise otsuses nr TVH/24/044978 on märgitud, et taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja artroosid (dtl 257).
12.Vaideotsuses on toodud liikumise valdkonna osas järgmist: „Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja artroosid. Vaide esitajal on parema põlveliigese valu ja mõnikord jala säärde kiirguv valu ning vererõhu tõusust esineva pearingluse tõttu piiratud istumine, seismine, erinevatel pindadel kõndimine, treppidest üles ja alla ning erinevates kohtades liikumine. Vaide esitajal esineb põlvevalu suurematel koormustel. Objektiivselt esineb mõlema põlve painutamisel ja 1
sirutamisel krepitatsioone, rohkem paremas põlves. Röntgenoloogilisel uuringul 09.09.2024 on tuvastatud põlveliigestes II astme kulumuslikud muutused (artroos). Ortopeedi poolt on ravisoovitused antud: Movalis ehk meloksikaam valu puhul, magneesium preparaadid. Kaasuvana esineb vaide esitajal kõrgvererõhktõbi, mille osas on ravi määratud, kuid aeg-ajalt esinevad siiski kõrgemad väärtused. Viimasel visiidil on ravi korrigeeritud perearsti poolt. Eeltoodule tuginedes esinevad vaid esitajal kerged piirangud erinevatel tasapindadel kõndimisel, sh treppidel liikumisel, mistõttu on piirang eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses hinnatud kergeks. Põlvevalude tõttu kõnnib vaide esitaja ettevaatlikult ja aeglasemalt, karts komistada, mistõttu on kerge piirang hinnatud ka ohutu ringiliikumise võtmetegevuses. Ohutut ringiliikumist takistavat nägemispiirangut TIS andmetel ei esine. Seismise ja istumise võtmetegevuses esineb kerge piirang põlvevalu tõttu, mis mõnikord kiirgub ka alajäsemetesse. Röntgenis nähtuvad II astme artrootilised muutused, põlveliigeste kulumishaigus, dünaamikata. Vaide esitaja kirjeldatud liikumisega seotud muid piiranguid on arvestatud eeltoodud võtmetegevuste raames. TIS andmetel ei vaja vaide esitaja kõrvalabi poes käimisel. Kokkuvõttes on piirang liikumise valdkonnas kerge. Vaidemenetluse käigus on TIS-i lisandunud perearsti 13.01.2025 epikriis, mis ei anna alust hinnangut muuta, sest see ei sisalda uut infot liikumispiirangute kohta. Terviseandmetel on piirangud kerged. Vaid esitaja ei tarvita püsivalt valuravi. Neuroloogi poolt on soovitatud püsiraviks T.Amitriptyllini 10 mg x 1 õhtuti, mille perearst asendas alates 13.01.2025 mirtasapiiniga. Pereõe 03.01.2025 TIS-i lisandunud epikriis ei anna alust hinnangut piirangute osas muuta, sest epikriis kajastab külmetushaigust, mis ei mõjuta püsivat töövõimet.“ (dtl 6).
13.Töötukassa ekspertarst on nõustunud TTO ekspertarsti hinnangutega ning märkinud järgmist: „Perearsti dr Anželika Aare vaidemenetluse käigus lisandunud epikriisis (06.01.2025-13.01.2025) ei ole kaebaja liikumise osas üldse kaebusi esitanud. Objektiivses osas viitab perearst ka neuroloogi dr Aleksandr Rand 17.09.2024 epikriisile, kus kaebaja mureks oli valu vasakus sääres, kuid neuroloog ei kirjelda mitte ühtegi liikumispiirangut ning leiab, et neuroloogilist kõrvalekallet ei esine. Tasakaaluhäireid kaebajal ei ole, refleksid on paremal ja vasakul võrdsed ning normis, sõrme-nina katse on korras. Neuroloog diagnoosib pigem täpsustamata ärevushäire ning määrab raviks antidepressandid Amitriptülliini sisse võtmiseks üks kord päevas. Amitrptyllini kasutatakse ka ebaselgete valukaebuste korral. Eraldi valuravi neuroloog ei määra. Jalavalu ja krambi kohta on informatsioon ka perearsti dr Anželika Aare varasemas epikriisis (06.09.2024 - 31.10.2024). Viidatud on kaebaja pikaajalisele suitsetamisele staažiga 20 aastat pool pakki päevas, mis võib nikotiini pikaajalise toimena põhjustada veresoonte ahenemist ning sellest tulenevaid jalakrampe, kuid kaebajat ei ole selles osas ravitud ega uuritud. Puudub informatsioon jalaarterite uuringu kohta. Puuduvad ka vastavad diagnoosid, mistõttu ei ole võimalik ka nendest tingitud piiranguid hinnata. Ortopeedi dr Armin Heimann 22.08.2024 epikriisi alusel on kaebaja kaevanud parema sääre lihaskrampe. Ortopeed on soovitanud jalakrampide vältimiseks magneesiumipreparaate ja vihjanud suitsetamisele, mistõttu on tõenäoline, et kaebajale on ka visiidil selgitatud suitsetamise ning nikotiini mõjust jalakrampide tekkes. Ortopeed ei kirjelda põlveliigeste liikuvuse häiret, vaid kirjeldab parema põlve krepitatsiooni ehk kerget krudinat põlve liigutamisel. Eelpool toodud perearsti epikriisides on märgitud, et kaebajal esineb vererõhu kõrgenemist, mille osas on korrigeeritud vererõhu ravi, samuti on räägitud vererõhu ebastabiilsusest alkoholi tarbimise ajal. Sisuliselt on vererõhu ravi alustatud ning retseptid on ostetud alates 2024. aasta aprillist (valsartaan). Kaebajal ei esine ravile allumatut vererõhku, ei ole esinenud vererõhu kriise või infarkte. Vererõhu regulaarsel arstide poolt määratud viisil võtmisel ei põhjusta kõrgevererõhutõbi kõrvalnähte. Perearsti dr Anželika Aare epikriisis (06.10.2024 – 31.10.2024) on välja toodud 04.10.2024 seisuga kaebaja vererõhu andmed, kus on välja toodud näitajate teatav ebastabiilsus, kuid ei ole ka tegemist ohtlikult kõrge vererõhuga. Pigem on 24.10.2024 viidatud, et patsiendi ebaregulaarne vererõhk näib olevat 9(12)
3-25-753
seotud alkoholi tarbimise ja ravirežiimi halva järgimisega. Valu rinnus või kahtlust südamehaigusele ei ole TIS-is kajastatud. Vererõhuhaigusest tulenevaid püsivaid tasakaaluhäireid ei ole terviseandmetes kajastatud (vt ka neuroloogi dr Aleksandr Rand 17.09.2024 epikriis, kus tasakaaluhäireid ei ole tuvastatud ega diagnoositud). Kaebajale on teostatud perearsti saatekirjaga 09.09.2024 parema põlveliigese röntgenuuring, kus on leitud II astme põlveartoos, uuring on lisatud perearsti dr Anželika Aare epikriisis (06.09.2024 31.10.2024). Tegemist ei ole enam kui kergete piirangutega liikumisel. Kaebaja ei ole vajanud mingit valuravi, liikumise piiranguid põlvefunktsiooni osas ei ole kirjeldatud. Reeglina on II astme artroosi nähud vahelduva iseloomuga ning lihaseid tugevdavate võimlemisharjutuste ja igapäevase liikumisega ja kehalise aktiivsusega leevenduvad, hästi sobivad jalgrattasõit või sellega sarnased harjutused. Paraku ei ole peetud vajalikuks kaebajat suunata füsioteraapiasse vastavate harjutuste sooritamiseks ning õppimiseks. Kokkuvõtvalt on kaebajal kaebuseks jalakrampide kaebused nii vasakus kui ka paremas sääres, arstide poolt on viidatud suitsetamise pikaajalisele mõjule, kuid jalaarterite uuringute kohta andmed puuduvad ning soovitatud on magneesiumi preparaate. Tuginedes objektiivsetele andmetele, puudub sisuliselt raviandmetes informatsioon oluliste liikumispiirangute kohta – esineb parema põlve valu ilma igapäevase põletiku ja valuvastase püsiravita ning jalakrampide tunne ilma sisuliste diagnooside uuringute ja ravita. Kaasuvana esineb kõrgvererõhutõbi, mis adekvaatse ravi foonil töövõimet ei piira. Seega ei ole põhjust hinnata piiranguid võtmetegevuses „1.1. liikumises eri tasapindadel“ enam kui kergeks.“ (dtl-d 282-283).
14.Töötukassa ekspertarst nõustub ka võtmetegevuse 1.2 ohutu ringiliikumise osas TTO ekspertarsti hinnanguga, et piirang on kerge, kuivõrd TIS-s puudub informatsioon kukkumiste ja tasakaaluhäirete kohta, samuti puudub informatsioon nägemis- ja kuulmiskahjustuste kohta, mida antud piirangu hindamisel arvestatakse (dtl 283). Seoses võtmetegevusega 1.3 märgib töötukassa ekspertarst järgmist: „Kaebajal esineb parema põlve valu pikaajalisel istumisel enam kui 45 minutit, seismisel enam kui 10 minutit. Asendivahetuse piiranguid ei ole arstide poolt TIS-is kirjeldatud, samuti ei ole kirjeldatud, et kaebaja ei suudaks asendeid vahetades istuda või püsti seista. Piirangu hindamisel ei hinnata pikaajalist ühes asendis istumist, asendeid võib 2-3 minuti tagant vahetada. Võtmetegevuse piirang tuleneb II astme põlve artroosist. Põlve liikuvuse häiret kaebajal ei esine, esineb krepitatsioon ehk krudin põlvekederluu piirkonnas. Nimetatud piirang ei ole suurema raskusastmega kui kerge. Kaebaja kirjeldatud vererõhuhaigust on selgitatud ja hinnatud liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.1. Liikumine eri tasapindadel“. (dtl 284) Töötukassa ekspertarst nõustub TTO ekspertarstiga, et võtmetegevuses 1.4 piiranguid ei esine, kuivõrd TIS andmetel täiendavaid piiranguid ei esine (dtl 284).
15.Seoses käelise tegevuse valdkonnaga, on vaidlusaluses töövõime hindamise otsuses leitud, et taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad (dtl 257).
16.Töötukassa ekspertarst on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga ning märkinud järgmist: „Parema õlaliigese liigesvalu on diagnoositud ja ravitud 2021. aastal, hilisemaid kaebusi, uuringuid ega ravi vajadust ei ole esinenud. Vähest, ravi mittevajavat käte valu võib nende ülestõstmisel esineda. Muude käeliste tegevuste või käte tundehäirete osas TIS-is andmed puuduvad.“ (dtl 285).
17.Täiendavalt on vaideotsuses toodud järgmist: „Vaide esitaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Vaide esitajal ei esine käelise tegevuse piirangut, mis takistaks lusika või tassi hoidmist. TIS andmetel ei esine vaide esitajal ka neelamis- ega mälumishäireid, mis põhjustaks piiranguid söömise ja joomise võtmetegevuses. Vaide esitaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja
10(12)
3-25-753
enesehooldusega seotud muude piirangute osas ei leidnud TIS andmetel kinnistust, sest püsivalt kõrgeid vererõhu väärtusi ega vererõhu kriise ei ole TIS andmetel tõdetud. Perearsti poolt on ravi määratud ja korrigeeritud. Vererõhutõbi ei ole enesehooldusel piiranguks.“ (dtl 9).
18.Seega on vastustaja arvesse võtnud kaebaja kaebusi seoses vererõhuga, jalgade krampidega, käte suremise ja tuimusega. Kaebuses pole kaebaja välja toonud, kas ja kui siis millised andmed on jätnud vastustaja tähelepanuta või teinud neist ebaõiged järeldused. Kuigi vaidlusaluses töövõime hindamise otsuses esinevad põhjendamispuudused, siiski on need puudused kõrvaldatud vaidlusaluses vaideotsuses.
19.Kaebaja leiab, et tal on silmanägemisega suured probleemid.
20.Vaideotsuses on leitud, et nägemispiirangu kohta ei ole vaide esitaja töövõime hindamise taotlusel midagi märkinud, silmahaiguste kohta sissekanded puuduvad; perearsti 13.01.2025 epikriisi kohaselt on vaide esitaja nägemine korras; operatsioon või ravi ei piira töövõimet (dtl 11). Töötukassa ekspertarst on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga ning selgitanud seoses silmanägemisega järgmist: „Kaebaja on viimati käinud silmaarsti vastuvõtul kohtumenetluse käigus (dr Jevgeni Nipadistov 07.04.2025 epikriis). Visiidil on kaebaja nägemisteravus mõlemas silmas 1.0, vajalikud on nõrgad lugemisprillid, mida kaebaja ei ole veel ostnud. Silmalau peal olev kroonilise iseloomuga odraiva nägemist ei mõjuta. Seega ei esine kaebajal nägemise piirangut.“ (dtl 286).
21.Kaebuses on välja toodud, et kaebajal esinevad unehäired ja probleemid närvisüsteemiga, peale covid viiruse põdemist.
22.Vaideotsuses on hinnatud toodud kaebaja väidet ning leitud järgmist: „Psühhiaatri visiidil 06.11.2024 ei ole vaide esitajal vaimse tervise häiret diagnoositud. Objektiivsel hinnangul on vaide esitaja vastuvõtul igakülgselt orienteeritud, vastab küsimustele lühidalt, nimetab oma töökohti ja elusündmusi aastate täpsusega. Momendil kätes treemorit ei avaldu, samuti ei avaldu pinget, ärevust, ärritumist. Vaide esitaja meeleolu ja mälu on rahuldavad, huvid on piiratud. Muudatustega saab hakkama, kui teab neid ette. Vaidemenetluses on TIS-i lisandunud perearsti 13.01.2025 epikriis, kus perearst on diagnoosinud ärevushäiret ning on taasalustanud ravi antidepressantidega. Antud epikriis ei anna alust muuta hinnangut vaimse võimekuse valdkondade piirangute osas, sest objektiivselt ei ole kaebusi ärevusele ja unetusele kirjeldatud ning alkoholi mittetarbimisel ja antidepressantravi foonil vaimseid piiranguid ei esine. Vaide esitajale on antud järgmised ravisoovitused: alkoholikeeld, uinutite ja rahustite kasutamine ei ole näidustatud, soovitus mõelda sobiva töökoha leidmisele, vajadusel eriala omandamisele. Neuroloogi poolt on määratud antidepressantravi jätkamine: Amitriptylinum 10mg, mida on määratud 04.09.2024 30 tk. Alates 13.01.2025 on perearsti poolt määratud mirtasapiin 15mg üks kord päevas.“ (dtl 10). Töötukassa ekspertarst on nõustunud TTO ekspertarsti hinnanguga, et unehäirete uuringuid ei ole kaebajale teostatud ega unehäiret ei ole diagnoositud; samuti ei ole määratud raviks unerohtu; uinumise häireid võib teatud määral esineda, kuid neid ei saa lugeda töövõimet mõjutavaks teguriks.“ (dtl 292).
23.Täiendavalt on töötukassa ekspertarst lisanud järgmist: „Nimetatud piiranguid on täpsemalt käsitletud ja hinnatud vaimse võimekuse piirangute juures. Kohtumenetluse käigus on töötukassa poolt 10.04.2025 teostatud päringule vastuseks [...] lisandunud perearsti dr Anželika Aare epikriis (31.03.2025 – 17.04.2025), kuhu on lisatud kiirabi andmed kaebaja krambihoogude kohta. Kaebajale on korduvalt kutsutud kiirabi – 13.11.2023, 10.09.2024, 16.10.2024 – eelneva pikaajalise alkoholi tarbimise ja krambihoo ning vererõhu tõusu tõttu. Nimetatud sümptomid on tekkinud paari nädalase või mitme kuu järgse alkoholi tarbimise järgselt. Kaebajal esinevad alkoholi võõrutusnähud. Alkoholi tarbimisele ja vererõhu näitude 11(12)
3-25-753
seosele on viidatud ka liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ hindamisel. Samuti võib pikaajaline alkoholi tarbimine põhjustada jalakrampe, sest häirub organismi vedeliku ja mikroelementide tasakaal. Seega alkoholi mittetarbimisel sümptomeid ei esine. Kaebajal ei ole psühhiaatri ega ka perearsti poolt diagnoositud alkoholi sõltuvust ega ka psühhootilisi või käitumishäireid. Sisuliselt on kaebaja ka eitanud alkoholi tarbimist arstide vastuvõttudel. Alkoholi mittetarbimisel kaebaja tervis paraneb ja haigusnähud taanduvad. Seega ei saa lisandunud epikriisi alusel piiranguid täiendavalt raskemaks hinnata. Seoses Covid-19 põdemisega tervise püsivat halvenemist ei ole põhjust hinnata.“ (dtl-d 292-293).
24.Eeltoodust nähtub, et vastustaja on arvesse võtnud kaebaja kaebusi seoses kõrge vererõhuga, jalakrampidega, käte valuga/tuimusega, silmanägemisega ning covid viiruse põdemisega. Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid koos määratud raviga. Vastavalt määruse nr 39 § 5 lg-le 3 arvestatakse töövõime hindamisel isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga. Seda on vastustaja ka teinud.
25.Kaebaja märgib, et varasemalt on tal hinnatud töövõime vähenenuks.
26.Vaideotsuses on selles osas selgitatud järgmist: „Eelmisel töövõime hindamisel 2023aastal on vaide esitajal töövõime hinnatud põlvevalude tõttu osaliseks üheks aastaks. Mõõdukad piirangud liikumise valdkonnas olid põhjustatud põlveartroosist. Käesolevalt on piirangud liikumise valdkonnas hinnatud kergeteks perioodiliste põlvevalude ägenemise tõttu, mille ravi osas on vaide esitaja saanud konsultatsiooni. Tegemist on II astme artroosiga. Soovitatud on valuravi ja magneesiumi preparaate. Samuti on vajalik reielihaste tugevdamine. Psühhiaater on andnud vaide esitajale soovituse käia tööl, mis tuleks kasuks vaimsete kaebuste lahendamisel. Oluline on enda tervise hoidmisel tegeleda aktiivselt liikumisega, teha tervisesporti ja mitte tarvitada alkoholi.“ (dtl 11). Ka töötukassa ekspertarst on nõustunud vaideotsuses märgituga ning lisanud, et arstid on epikriisides kirjeldanud ka suitsetamist, seega on tõenäoliselt soovitatud vähendamist või loobumist suitsetamisest. Võttes arvesse ka lisandunud terviseandmeid, ei esine kaebajal objektiivselt selliseid terviseseisundeid, mille tõttu ta ei saaks teha tööd täiskoormusel. Eeltoodule tuginedes ongi hinnatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.“ (dtl 293).
27.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.