Y ja X kaebus Narva Linnavalitsuse kohustamiseks, linnavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebajatele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad Y ja X , esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Y ja X kaebus.
2.Jätta kaebajate taotlused kaebetähtaja ennistamiseks ja paikvaatluse korraldamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 124 lg 3 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajate esindajale.
1.Y ja X esitasid 20. novembril 2024 Tartu Halduskohtule ühise kaebuse, milles nad taotlevad, et kohus kohustaks Narva Linnavalitsust tagama heakorra ja ohutuse Narvas Joala tn 8b, Joala tn 8 ja V. Gerassimovi tn 5 kinnistutel (katastritunnused 51105:004:0185, 51105:004:0180 ja 51105:004:0002), rakendama meetmeid nimetatud kinnistutel paiknevate lagunenud hoonete ja rajatiste suhtes ning esitama katastriüksuste korrastamiseks ja ohutuks muutmiseks tegevuskava koos ajakava ja vajalike meetmetega. Kaebajad taotlevad ka Narva Linnavalitsuselt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist kummagi kaebaja kasuks summas 100 eurot. Kaebuse kohaselt on kaebajad Narva elanikud, kes on püüdnud aastatel 2023 ja 2024 korduvalt lahendada Joala tänava ääres asuva Gerassimovi pargi probleemi. Pargi territooriumil paikneb
3-24-3190
lagunev ja visuaalselt ebasobiv endine kultuurimaja hoone (Joala tn 8). Samuti ümbritsevad parki lagunenud hooned: kasutuseta tantsuplats (Joala tn 8b) ja mahajäetud lasteaiahoone (V. Gerassimovi tn 5). Parki renoveeriti küll mõned aastad tagasi, kuid lagunenud hooned tekitavad muret nii linnaelanikele kui ka turistidele. Hooned kahjustavad visuaalselt linna üldilmet, pargi turvalisust ja kasutusmugavust. Hoonete seisukord ei vasta ehitusseadustiku ja Narva heakorra eeskirja nõuetele. Mahajäetud hoonetes võivad elada metsloomad ja asotsiaalsed isikud, kes võivad levitada ohtlikke haigusi ja ohustada teisi inimesi. Selline olukord tekitab kaebajatele rahulolematust ning pidevat stressi ja muret nii enda kui ka teiste turvalisuse pärast. Kaebajad kasutavad parki regulaarselt jalutuskäikudeks ja vaba aja veetmiseks. Linnavalitsuse suutmatus lahendada neid probleeme näitab hoolimatust avaliku huvi vastu ning kahjustab linna mainet nii kohalike elanike kui ka turistide seas. Linnavalitsus peab tagama pargi ja seda ümbritsevate alade nõuetekohase seisukorra. Kuigi osa hoonetest kuuluvad eraomandisse, on nad osa avalikust linnaruumist, mistõttu peab linnavalitsus teostama nende seisukorra üle järelevalvet ja rakendama ennetavaid meetmeid. Kaebajad taotlevad paikvaatluse korraldamist.
2.Tartu Halduskohus jättis 22. jaanuari 2025. a määrusega Y ja X kaebuse käiguta ning andis kaebajatele tähtaja kaebuse aluse ja nõuete täpsustamiseks ning kaebeõiguse põhjendamiseks.
3.Kaebajad esitasid 27. jaanuaril 2025 vastuse, milles nad selgitavad, et kaebus on esitatud seoses Narva Linnavalitsuse tegevusetusega, mis puudutab kaebuses nimetatud katastriüksuste ohutust ja korrashoidu. Kaebajate eesmärk on kohustada Narva Linnavalitsust täitma seadusest tulenevaid kohustusi, algatades järelevalvemenetluse ning tagades nimetatud katastriüksustel asuvate hoonete ohutuse ja korrashoiu. Lisaks sellele soovivad kaebajad vaidlustada Narva Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a vastused, sest nendega ei lahendatud probleemi. Narva Linnavalitsuse tegevusetus rikub nende õigust turvalisusele ning esteetilisele linnakeskkonnale. Samuti tekitab Narva Linnavalitsuse tegevusetus kaebajatele vaimset stressi ja muret turvalisuse pärast. Kaebajad esindavad ka avalikku huvi, kuna probleem puudutab Narva avaliku ruumi üldist turvalisust ja esteetilist ilmet. Vastavalt HKMS § 44 lg-le 2 on kaebajatel õigus esitada kaebus avalikes huvides, kuna Narva Linnavalitsus ei täida oma seadusest tulenevaid kohustusi ning probleem puudutab laiemalt Narva elanikkonda, mõjutades avalikku turvalisust ja linnakeskkonna üldilmet. Kuigi Narva Linnavalitsuse poole pöördus üksnes Y , lahendavad kaebajad ühiselt sama probleemi ning mõlema kaebaja kaebuse alus kattub. X osaleb kaebuses nii isikliku kui ka avaliku huvi kaitseks. Nõutav mittevaraline kahju (100 eurot kummalegi kaebajale) tuleneb Narva Linnavalitsuse tegevusetusest, mis on põhjustanud kaebajatele pidevat stressi ja muret turvalisuse pärast ning negatiivset mõju nende igapäevasele elukvaliteedile. Kaebajad taotlevad, et kohus kohustaks Narva Linnavalitsust algatama EhS § 130 lg 2 alusel riikliku järelevalvemenetluse vaidlusalustel katastriüksustel asuvate lagunenud ja ohtlike hoonete ning rajatiste suhtes. Samuti paluvad kaebajad kohustada Narva Linnavalitsust: 1) tegema katastriüksuste omanikele seaduslikud ettekirjutused, et tagada hoonete korrastamine, ohtlike osade eemaldamine või hoonete täielik lammutamine; 2) tagama avaliku ruumi korrashoid, nii et katastriüksuste seisund vastaks avaliku turvalisuse ja esteetilise väljanägemise nõuetele; 3) koostama ja esitama konkreetse tegevuskava, mis sisaldab tähtaegu ja meetmeid, et viia katastriüksused heakorra ja ohutusnõuetega vastavusse, ning regulaarse järelevalve tagamise plaani lagunenud hoonete osas. Lisaks taotlevad kaebajad vastustajalt Narva 2
3-24-3190
Linnavalitsuse tegevusetusega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 100 eurot kummagi kaebaja kasuks. Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, paluvad kaebajad kaebetähtaja ennistada. Kaebuse hilinenult esitamine võib olla põhjendatud Narva Linnavalitsuse pikaajalise tegevusetuse ja viivitusega vastuste andmisel. Narva Linnavalitsus ei ole andnud konkreetset haldusakti ega teinud vajalikke ettekirjutusi.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kohtule arusaadavalt soovivad kaebajad, et kohus kohustaks Narva Linnavalitsust läbi viima järelevalvemenetluse Narvas Joala tn 8, Joala tn 8b ja V. Gerassimovi tn 5 kinnistutel asuvate ehitiste kasutamise nõuetele vastavuse suhtes ning rakendama kaebajate taotletud järelevalvemeetmeid. Lisaks nõuavad kaebajad Narva linnalt ehitusjärelevalve teostamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist. Kaebajad märkisid 27. jaanuari 2025. a avalduses, et nad soovivad vaidlustada ka Narva Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a vastused. Kuigi kaebajad ei esitanud Narva Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a kirjadega seoses ühtegi HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõuet, mõistab kohus, et kaebajad taotlevad nimetatud kirjade õigusvastasuse tuvastamist. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebajad on esitanud Narva vastu kohustamis-, hüvitamis- ja tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 2, 4 ja 6).
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohus leiab, et Y ja X kaebus tuleb tagastada.
6.1.Kohus tagastab kaebuse mõlema kaebaja kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaebusest nähtuvalt on kaebajate eesmärk kohtusse pöördumisel, et Narva linn teostaks Narvas Joala tn 8, Joala tn 8b ja V. Gerassimovi tn 5 kinnistutel asuvate ehitiste üle ehitusjärelevalvet ja rakendaks kaebajate soovitud järelevalvemeetmeid. Kaebajad väidavad, et nad on esitanud kaebuse nii enda subjektiivsete õiguste kui ka avalike huvide kaitseks. 3
3-24-3190
6.1.1.Kaebeõigus endale mittekuuluva õiguse kaitseks on isikul üksnes siis, kui seadusest ilmneb seadusandja tahe isikule kaebeõiguse andmiseks. EhS § 130 lg 2 p 2 järgi on kohalikule omavalitsusele küll pandud ülesanne teostada ehitiste nõuetele vastavuse üle riiklikku järelevalvet, kuid seaduses ei ole sätet, mis lubaks selle kohustuse väidetava täitmata jätmise korral pöörduda kaebusega kohtusse avaliku huvi kaitseks. Seega puudub kaebajatel õigus pöörduda kohtusse avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg 2).
6.1.2.Kaebajate väitel riivab Narva Linnavalitsuse tegevusetus ka nende subjektiivseid õigusi, täpsemalt nende õigust turvalisusele ning esteetilisele linnakeskkonnale, sest vaidlusalused hooned kahjustavad visuaalselt linna üldilmet, pargi turvalisust ja kasutusmugavust. Samuti on nad märkinud, et kasutavad Joala (Gerassimovi) parki regulaarselt jalutuskäikudeks ja vaba aja veetmiseks. Kohtu hinnangul ei ole kaebajad pöördunud kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebajate väidetest ei nähtu, et vaidlusalused hooned riivaksid nende omandiõigust. Huvi linnaruumis asuvate hoonete korrasolu ja sellega kaasneva miljöö vastu on avalik huvi. Õigusaktidest ei tulene igale isikule subjektiivset õigust nõuda avaliku ruumi ohutust või esteetilist keskkonda. Kaebajatel saaks olla tervisekaitsest või eraelu puutumatuse riivest tulenev kaebeõigus juhul, kui neil oleks Joala pargi ja selle vahetu ümbrusega oluline isiklik puutumus (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lg-d 1 ja 2). Kaebusest ega kaebeõiguse asjaolude täpsustamiseks esitatud avaldusest aga ei nähtu, et kaebajatel oleks Joala pargiga eriline seos. Asja materjalides ei ole viiteid sellele, et Joala park asuks kaebajate kodude läheduses või et tegemist oleks nende jaoks muul põhjusel erilist tähtsust omava rohealaga. Asjaolu, et kaebajad kasutavad Joala parki regulaarselt jalutuskäikudeks, osutab küll nende huvile pargi ümbruses asuvate hoonete korrasoleku vastu, kuid selline huvi ei eristu ka ülejäänud linnaelanikele omasest avalikust huvist.
6.1.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus mõlema kaebaja kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
6.2.Kaebus tuleb tagastada ka osas, milles kaebajad taotlevad Narva Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a kirjade õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud üksnes piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada siis, kui kaebuse esitamine on isiku õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg 4) ning kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2).
6.2.1.Asja materjalidest nähtuvalt puudutavad Narva Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a kirjad üksnes Y-d ning üksnes Joala tn 8 kinnistul asuvat endise kultuurimaja hoonet. Y esindaja pöördus 30. mai 2023. a kirjaga Narva Linnavalituse poole eesmärgiga saada selgust seoses kultuurimaja ohutusega (digitoimiku leheküljed (dtl) 13–15). Narva linnapea teatas 10. juuli 2023. a vastuses, et linnavalitsus saatis hoone omanikule ettepaneku vaidlusaluse hoone vabatahtlikuks lammutamiseks, hoone omaniku vastust oodatakse 20. juuliks 2023 ning seejärel otsustab linnavalitsus edasise tegevuse üle (dtl 35). 8. septembri 2023. a kirjas selgitas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet Y-le , et 4
3-24-3190
linna järelevalveametnikud teostasid 21. juulil 2023 ja 8. septembril 2023 Joala tn 8 kinnistul paikvaatluse ning tuvastasid, et hoone on ohutu (dtl 22). Kuna Y soovis 30. mai 2023. a kirjaga saada linnavalitsuselt teavet endise kultuurimaja hoone ohutuse ja kordategemise kohta, on tema kiri käsitatav selgitustaotlusena (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 p 1). Linnavalitsuse tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu – see peaks aitama kaebajat tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel (HKMS § 38 lg 4). Y esile toodud asjaoludest ei nähtu, et Narva Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a kirjade või tema 30. mai 2023. a pöördumisele vastamisega viivituse õigusvastasuse tuvastamine oleks tema subjektiivsete õiguste kaitseks vajalik. Juhtumi asjaolud ei osuta, et Y-l saaks tuvastamiskaebuse esitamiseks olla rehabiliteeriv huvi. Ainuüksi kirjade õigusvastuse tuvastamine ei aitaks kaebuse eesmärki (Joala tn 8 kinnistul asuva hoone ohutuse tagamist) saavutada. Preventiivne huvi saaks Y-l olla juhul, kui tal oleks põhjust arvata, et linnavalitsus asub tulevikus tema õigusi rikkuma ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine oleks tavapärase järelkontrolli raames võimatu või ebamõistlikult raske. Y ei ole sellist väidet kohtule esitanud ega põhistanud. Kohtul ei ole alust arvata, et Narva Linnavalitsus jätaks edaspidi Y pöördumistele tähtaegselt vastamata.
6.2.2.X-il puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus ilmselgelt põhjusel, et ta ei ole kohtule teadaolevalt Narva Linnavalitsuse poole kaebusega seotud asjaoludel pöördunud. Narva Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a kirjad on adresseeritud üksnes Yle seoses tema 30. mai 2023. a pöördumisega. Seega ei saanud Narva Linnavalitsus rikkuda X õigust, mille kaitseks ta on kohtule Narva Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a kirjade peale tuvastamiskaebuse esitanud.
6.2.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebajate tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
6.3.Kaebajad esitasid kaebuses ka hüvitamisnõude, milles nad taotlevad mittevaralise kahju eest hüvitist summas 100 eurot kummagi kaebaja kasuks. Mittevaralise kahjuna käsitavad kaebajad Narva Linnavalitsuse tegevusetust, mis on põhjustanud neile stressi, muret turvalisuse pärast ning negatiivset mõju nende igapäevasele elukvaliteedile. Kohus leiab, et hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
5
3-24-3190
Kuna kohtu hinnangul ei ole Narva Linnavalitsus seoses järelevalve teostamisega kummagi kaebaja õigusi riivanud, ei ole hüvitamiskaebusel selles osas eduväljavaateid. Samuti ei ole eduväljavaateid Y hüvitamiskaebusel seoses tema 30. mai 2023. a pöördumisele vastamisega. Selline tegevus sai tema õigusi riivata üksnes väheintensiivselt. Lisaks ei osuta Y üldsõnaline väide stressi tekkimise kohta, et linnavalitsuse vastused või nende viibimine oleksid põhjustanud talle märkimisväärseid hingelisi üleelamisi. Ainuüksi stressi või nördimustunde tekkimine pole käsitatav mittevaralise kahjuna (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 320-1449/54 p 30.4). Seepärast tagastab kohus kaebajate hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Y ja X kaebuse tervikuna. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole vajalik kontrollida kaebuse tähtaegsust. Seepärast jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata. Kaebuse tagastamise tõttu jääb läbi vaatamata ka kaebajate taotlus paikvaatluse korraldamiseks.
9.Kaebajad tasusid kaebuse esitamisel riigilõivu 40 eurot. Kuna kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alustel, ei kuulu riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
10.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.